Jajaa Racing New York rokib nii et seda nägu pilvelõhkujate hambuline Manhattan, see hiigellinna süda kõige rohkem kümnetes filmides sarjades on Manhattanile helikopterist vaateid avanenud ja ikka eriti öösiti jääb neisse kaadritesse üks tuledes hõõguv otsaga ülespoole ahenevatest sädelevatest kaartest koosnev kõrge tipuga hiigeltorn. Täiesti erandlik, moodsate aegade muinasjuttudest pärit ilmutis, millest veel kõrgemale sihib Manhattani siluetis vaid üks pilvelõhkuja embajasteid Perling. Rokiva New Yorgi südame mõlemad hiiglased on pärit ajast, mil linna rikkaimate strikka tööstus magnaadid oma kõrguseihalust rahuldada olid otsustanud ja natukeseks ajaks tunduski, et Chrysler Perling olevatest kaartest torniga moodsate aegade muinasjutu ilmutis maailma kõrgeima hoone tiitli eest käiva võistluse võitnud on siis Chrysler Building. Ilusat pühapäeva, mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. Keelatud vili olevat magus, nagu öeldakse, teinekord ka lõbus raamatute ja filmide järgi. Tundub, et nii lõbusaid pidusid nagu teispool ookeani Ühendriikides keeluseadusaegadel peeti pole seal enne ka pärast seda ette tulnud. Inimesed muutuvad ja eriti leidlikeks, kui midagi keelatud juhtub olema. La kõrtsid ja politseireidid. Tassidesserveeritav märjuke lille vaasidest kallatav märjuke avalikel pidudel, mis otse politsei silme all oma määratud paika jõudis. Ilmadele. Keeluseadus valitses USA-s aastatel 1920 kuni 33 suur depressioon, majanduskriis algas 1929. Mõnda meest ei puudutanud visteriti kumbki. Walther Flashi Chrysler sündis 1875. aastal väikeses Kansase linnas ning kasvas üles ühes teises väikeses Kansase linnas. Kui 19. sajand 20.-ga vahetus oli Walter Chrysler parasjagu 25 noormees keset põnevat ajastut, kus kõik tohutu kiirusega muutusi arenes. Autod olid tulnud, et jääda. Muuseas esimese iseliikuva kolmerattalise mootoriga sõiduki ehitas prantsuse sõjaväe insener Kunioo juba aastal 1769. Autode kiire edasiareng algas pärast seda, kui sakslased Pence Daimler olid teineteisest sõltumatult esimesed sisepõlemismootoriga sõidukid valmis teinud. Aastatel 1885 ja 86. Walter börsi Chrysler oli arukas noormees. Ta täius kahete autotööstust ootab Ühendriikides hiilgav tulevik. 1911 kolistab Flinti linn Michigani osariigis kus tegutses Juicy autokompaniis ning tõusis seal ametiredelil kärmelt ülespoole. Kui tekkisid sekeldused New Yorgis paikneva General Motorsi peakorteri ja autorisse põhjalikult sekkunud pankade vahel teatas pankadega tihedalt seotud Chrysler, et tema lahkub kompaniist. General Motorsi looja ja juht Jelly Durant kihutas esimese rongiga Flinti ning pakkus Grayslerile tollal senikuulmatut palka 10000 dollarit kuus. Et viimane ikka Juicy sedasi töötaks, lausa kompanii peadirektori kohal. Vaatasite valesti, kuulis palunud Chrysler jurantil oma pakkumist korrata, mida viimane ka tegi. Chrysler võttis selle muidugi vastu saanud veel ka tohutuid summasid. Motorsi aktsiate eest lahkus Walter Chrysler Joiki kompaniist vähem kui kolme aasta pärast kuuludes kõige rikkamate meeste hulka Ühendriikides. Rikka mehe maailmas elav polder Chrysler sai nüüd endale kõike lubada. Ta tegutses veel mitmes autokompaniis, kuni moodustas lõpuks 1925. aastal uue firma Chrysler Corporation. Kes auto märkides kodus on, teavad kindlasti ka nimesid Blaimas ja Sooto ja tootš. Kõik need kuulusid Chrysleri korporatsioonile. Iseenesest mõista oli sellisel tohutul ettevõttel ka oma vägevat büroohoonet vaja. Niisiis otsustas omanik ja peadirektor, et New Yorgi südamesse Manhattanile peab selline büroohoone kerkima ja mitte mingi tavaline büroohoone, vaid maailma kõrgeim ehitis kõrgem kui seni taevalaotuse üle valitsenud Eiffeli torn Pariisis. Just nimelt Pariisis Eiffeli millega pidi hakkama võistlema Chrysler Building New Yorgis. 1920.-te lõpul otsustasid rikkad mehed New Yorgis, et on aeg Vana-Euroopa Pakõrguse rekordid ületada. Manhattanile oli ju juba sajandi algusest peale kõrghooneid ehitatud, aga lausa pilvelõhkujat. Ani Joti veidi hiljem. Tulevase Chrysleri hoone projekti tellis tegelikult endine New Yorgi osariigi senaator William Rainals kes rentis suure maatüki praeguse 42. tänava ja Lexingtoni avenüül nurgal Ida-Manhattanil. Projekti tellis Reynolds arhitekt William Van Eilenilt ja võistlus Manhattani siluetti. Kõrgeima hoone tollal ka maailma kõrgeima hoone rajamiseks läks lahti. Arhitekt Van Allen projekteeris kõigepealt 50 kuuekorruselise torni et oleks ikka kõrgem, kui parajasti ehitatav 50 viiekorruseline lenkon Perling lääne 42. tänaval. Sellest kuuldes tõstsid Lincoln pildiga loojad oma hoone 63 korruse kõrguseks. Ma olen, läks töölaua taha tagasi ja tõstis oma hoone 60 seitsmekorruseliseks. Lincolni mehed andsid alla nende pilvelõhkuja. Kõrguseks jäi üksnes 54 korrust. Selleks ajaks oli autotööstuse Magna vaat hoolda Chrysler leidnud, et tema kompaniile sobiks küll maailma kõrgeima hoone loomine. Ja ta võttis üleni Reynoldsi plaani kui ka arhitekt, venelane projektid. Raha oli tal piisavalt, et seda endale lubada. On kirjutatud, et Volker Chrysler ei käskinud häälenil projekti muuta vaid hoone kõrgemaks ehitada ja lisada mõned dekoratiivsed elemendid, mis tema autodele viitaksid. Kaevamistöid Chrysler Buildingu ehitusplatsil alustati 19. septembril 1928. Suur majanduskriis oli ähvardavalt lähedal. Veel üldiselt ei teatud. Keeluseadus kestis. Ehituste ICT tõenäoliselt otseselt ei mõjutanud, aga küllap leidus tol ajal suures New Yorgi linnas palju saladusi. Saladuseks jäänud seegi, et Walter Chrysler tahab endale maailma kõrgeimat hoonet ehitada Chrysleri rivaalil. General Motorsi peamehel Jekab Rasko. Veel oli üpris raske elada teadmisega, et võistleja ta üle lööb. Ta kutsus enda juurde arhitekt William lämbi ja esitas lihtsa küsimuse. Kui kõrge hoone te saate ehitada, et see ümber ei kukuks? Kui siis Volter Chrysleri kõrvu jõudis uudis selle kohta, et võistleva kõrghoone püramiidikujulise katuse tipp puh kavatsetakse püstitada lipuvarras. Mis selle Grayslerbyldingust kõrgemaks tõstab, andis Chrysler arhitekt vane häälenile vabad käed, ükskõik mil kombel tema torn ehitisele kõrgust juurde panna. Mõned arhitektuuri ajaloolased on hiljem väitnud, et mingi aja kahelnud Chrysler küll sellise plaani mõistlikkuses, aga jäänud endale ometi kindlaks. Ja siis juhtus midagi, mis New Yorgi Manhattani kõrge ehituste ajalukku jäänud kui üks kõige paremini varjatud saladus, mis avalikuks tulles tõeliseks sotsiooniks paisus. Arhitekt William Van Allen oskas ehitustööde ajal peita hiigeltorni sisemusse 58,4 meetri kõrguse terava torni tippu mis oli valmistatud roostekindlast terasest ning mis pealtvaatajate rõõmuks jah, kõrguses võistleva pilvelõhkuja, mis sai nimeks empajas Teet Velling. Siis selle ehitajate kibedaks üllatuseks 1929. aasta 23. oktoobril Chrysler Buildingu dipoopitati. Aega võttis see tegevus vaid 90 minutit. 90 minutit jah, Chrysler Building oli kasvanud kõrgemaks kui Empire State Building ja kõrgemaks kui Eiffeli torn kauges Pariisis, teispool ookeani. Grazlerbellingust oli saanud kõrgeim ehitis maailmas 319 meetrit. Ehituse pidulik avamine toimus 27. mail 1930 aga juba vähem laste pärast 1931 sai valmis empajasteid pilding ja mis te arvate? 381 meetrit koos antenniga, mis kroonib selle pilvelõhkuja tippu. Ja nii nad siis seisavad kahekesi seal Manhattani taevas rokivas New Yorgis pärast 2001. aasta septembri katastroofi kaks kõige kõrgemat tippu pilvelõhkujate metsas. Empire State Building on kõrgem, kuid Chrysler Building on säravam, põnevam ja erilisem. Stiil. Stiil on ka põnev. Aarteko. Uurigem järele, mida targemad pead ATK kohta kirja pannud. Arteko oli levinud kujundusstiil umbkaudu paarikümne aasta jooksul 20. sajandi algupoolel. Ta mõjutas dekoratiivseid, kunstialasid arhitektuuri, sisekujundust ja tööstuskunsti, aga ka maalikunsti, noodigraafikat ja filmi. ATK oli omal moel erinevate 20. sajandi alguse stiilide sulam. Nimetada võiks konstruktivismiku Bismi mudel, nismi, jahu, turismi. Kõige populaarsem oli ATK 1900 kahekümnendatel aastatel. Ja kui mõnedel disaini stiilidel on olemas poliitilised või filosoofilised juured või eesmärgid sisade kooli puhtalt dekoratiivne kunst oma kõrgajal elegantne, funktsionaalne ja ultramoodne. Pärast 1900. aasta maailmanäitust moodustasid erinevatel aladel tegutsenud Prantsusmaa kunstnikud niinimetatud ratiivsete kunstnike ühingu et näidata just prantsuse dekoratiivkunsti juhtivat osa teiste riikide seas. See ehing mõjutas väga tugevasti äärde Kopõhimõtteid. 925. aastal organiseeris nimetatud ühing rahvusvahelise moodsa tööstus ja dekoratiivkunstinäituse. Juba siit tuligi siis õieti pärit nimetus aarded. Kuigi kunstiajalukku jõudis see alles 60.-te aastate lõpupoole. Artekooniisis targas teoorias elegantse ja stiilse modernismi eklektiline vorm mida on mõjutanud Aafrika, Egiptuse ja Mehhiko niinimetatud primitiivne kunst aga ka masinate ajastu, tehnoloogia, lennunduselektrit, ookeani liinilaevad, raadio ja pilvelõhkujad. Nimetatud mõjud avaldusid dekoratiivse, kubismi, jahvu, turismi, murtud kristalsed või lihvitud vormidena. Varasema saarte koos olid kasutusel ka trapetsikujud ja Siksakid. Teko materjalid olid muuhulgas alumiinium, roostevaba teraslakk, inkrosteeritud puuhai, nahk ja sebra nahk. Sellele kunstivoolule on omane astmeliste vormide, nooliate, kurvide, sakiliste, mustrite ning kiirtepärjakujuliste motiivide kasutamine. Kiirtepärja motiive kasutati üpris palju kingadest tradiaatoriteni, aga ka Radio City Music Hallis, Taali ning Chrysler üldingu tornikujunduses. Ühendriikide jaoks sobisaartekooma praktilisuse ja lihtsusega suure majanduskriisi ajal eriti hästi. Kuid selles leidus ohtralt ka 1930.-te võltsivõitu luksusega, glamuuri, meenutusi parematest aegadest ja Ameerika unelm. Niisiis, Chrysler Building sai valmis mais 1930. Volter Chrysler oli nõudnud arhitekt William vana olenilt julgete heitist, mis ülistab moodsaid aegu ning on lisaks veel kõige kõrgem maailmas. Selle taga sai ja lisaks terve maailma kõige uhkemini dekoreeritud pilvelõhkuja. Restor Chrysler laskis oma hoone ehtida hiigelsuurte tinglikke rattakapslite poritiibadega potimustritega lootes, et nii eriline ja väljapaistev ehitis aitab ka tema autokompaniid ülemaailmselt tuntuks saada. Hoone tõepoolest tuntuks terves maailmas. Kuid ometi ei maksnud Walter Chrysler arhitekt van häälenile viimase väljateenitud tasu miteetel rahast kahju oleks olnud, seda tal jätkus. Chrysler uskus aga, et arhitekt oli mõne ehitusfirmaga mingeid kahtlasi tehinguid sõlminud. Me oleme, andis asja kohtusse, kuid protsessini ei jõutudki ja kogu asi vaibus pikapeale. Päriselt. Grayslerbyldingut loevad asjatundjad uhkeimate aarteko arhitektuurisaavutuste hulka. Kõige silmapaistvam on muidugi ehituse kõrge tornitipp selle originaalne, eksootiline ja keeruline roostevabast terasest kate. Just selles hoones olevatki esmakordselt suurte pindade katmiseks roostevaba terast kasutatud rebildingu terasest tipul on neli kõrgusse ahenevad külge neli fassaadi, igasse ilmakaarde. Kõik need on üles ehitatud kaare ja kolmnurga geomeetriale. Üksteisest näib kitsaste astmete täna välja kasvavat seitse ülespoole ahenevat säravat poolkaart. Kiirtena, hargnevatest, terasribidest ja pool varred on liigendatud teravnurksete kolmnurkadekujuliste akendega mis järgivad poolkaare kurvi. Need astmed siis kitsenevad ülespoole kuni hoone terava särava tipuni. Masinate ajastutorn. New Yorgis on vist alati kõike liiga palju olnud liiga palju inimesi ka Manhattani igavavõitu kõrgetega räppide kujulistes pilvelõhkujate mille hulgas on ametid, ajaloolisi pärle, na kohtu, Osama, Chrysler, Perling, tsiteerigem, asjatundjaid. Kõige eriskummalisem muutus oli see, mille tegi läbi ehituse torn, see fantastiline terrassidest koosnev kuppel otsekui kirikutorn. Galleni disain, see oli nagu ristikujuline Ristroid võlv mis on jagatud seitsmeks, üksteisest välja, tõusvaks, kontsentriliseks lüliks. Nii kirjutavad arhitektuuriajaloolased Stern kil Martin ja Mällims. Kindlasti on keeruline seda torni ette kujutada, kui seda kunagi nähtud ei ole. Minul on vähemasti mõned fotod. Vanalen kujundas hoone fassaadi Kesk- ja Kaug-Ida ornament meenutava mustriga valgetest hallidest ja mustadest tellistest mis annavad selle 70 seitsmekorruselise Torn hoone nurkadele. Kindla ja puhta rütmiga ülesehituse nurkadest on aga põhjust veelgi kõnelda. Kolmeastmelise kitsa püramiidina ülespoole tõusva hoone alumise astmenurki iseloomustavad tohutute tiivuliste teraskotkastega. Tseremoniaalses urnib. Sellised kotkad kaunistasid ka Chrysleri autode radiaatorikatteid. Otsetornini ulatuva hoone osa nurkadest sirutuvad välja hiigelsuured terasest vees lülitid kotkapead, mis meenutavad Chrysleri autode kapoti ornament. Neid kotkapäid on kokku kaheksa, need on süngeilmelised vihaste silmade ning raskete hirmuäratavate kõverate nokkadega pead peaaegu sama hullud kui kasvõi Pariisi jumalaema kiriku katuselt. Vett sülitavad grotesksed elukad. Aga hea autod. Temaatilisi kaunistusi on Chrysler Buildingu fassaadil ATK kinni sarnamentide kõrval teisigi rattakilpidega friisid ja abstraktsete autode rida. Kahju küll, rattakilpe kotkaid ja kapoti kaunistusi fassaadil pole tänavalt vaadates peaaegu võimalik eraldada. Tornhoone alumine pool tundub range ja lihtsa lausega võttalikuna üllatus ootab väga hoonesse sisse minnes. Chrysler Perlingu peasissekäik on Lexingtoni olen küll, kuid sissepääsud on ka 42. ja 43. tänaval ja kõik need avanevad ehitise kummalisse Kolmnurksesse fuajeesse. Sissekäigud taanduvad pikkadeks nurgelisteks nišideks, mida mõned kriitikud isegi praegu kirstukujuliseks on nimetanud ning matusemeeleolu kurtnud. Niisiis sisenedes fuajeesse läbi kolme korruse kõrguse mustast graniidist käigu fuajee on ometi kummaliselt elegantne, kuigi tundub alguses väga hämarana, hoolimata värvilisest marmorist ja põnevatest seinamaalingud. Kui crash verbielling esmakordselt avati, kuulus asja juurde vaatlusgalerii ülal kõrgel tipu lähedal varsti mõõdetise restoraniks, kuid kumbki ei kannatanud suurt depressiooni välja ning sinna rajada ja ainult liikmetele mõeldud klubi pilveklubi. Sinna me veel jõuame fuajeest, mis tänapäeval enam nii hämar ei ole. Seda valgustavad lihtsad ATK stiilis valgusallikad, millele aitavad kaasa peegeldused üliLoksakatelt punasest Maroko morist seintelt kollaselt Seena marmorist põrandalt ning puhastelt merevaigu värvi sinistelt marmorpindadelt. Suurefuajee lage katab maal, mille nimeks on energia, tulemusmeisterlikkus ja transport. Keerulisel maalil on näha suurt kõrghoonet Chrysler Vellingut ennast, lennukit, töömehi ja dekoratiivseid mustreid. Laevalgustus pole eriti õnnestunud, nii et hiigelmaali, millel kunstnik Edward õõnbal oma modellidena arvatavasti ka mõningaid Raislerbellingu ehitusel töötanud meister mehi kasutanud olevat on päris raske põhjalikumalt uurida. Lif pean Chrysler pildingus tervelt 32 ja nende uksed on väga hästi valgustatud. Enam veel neid uksi peavad asjatundjad tõelisteks ATK meistri teostaks. Neid katab säravalt värviline eksootilistest puuliikidest Intarsia kaunid kuldsed säravkollased, oranžid, punased ja mustad toonid moodustavad suuri uhkeid põnevaid mustreid. Walter Chrysler lahkus siit ilmast augustist 1940. Ta jättis päranduseks hiigelsuure autokompanii Daimler Chrysler ja oli jõudnud tegeleda ka hobusekasvatusega oma Vorantoni maamõisas kuid Chrysler Building allutama uhkus ning 1900-ks 30. aasta juulis selle hoone, 66. 67. ja 68. korruse hõivanud cloud klapp pilveklubi samuti. Võib ju proovida kujutleda, milliseid pidusid peeti siin pilvepiiril nail kaugele jäänud aegadel, kui riigis valitses keeluseadus, mida ah nii ahvatlev rikkuda oli kasvõilille klaasidest keelatud märjukest nautides ja siis tuli politsei ning viis kogu seltskonna trellide taha. Ja viimane nõuanne, mida keegi kogenum hüüda jõudis, ärge taeva pärast oma õiget nime öelge. Pilveklubisse Chrysler Buildingu 66. 67. ja 68. korrusel kuulus selle avamise ajal oma 300 inimest. Walter Chrysler nimelt rentis oma uue hoone 77-st korrusest 14 välja Texas kompaniile. Hiljem kutsuti seda Texaco. Ja see kompanii tahtis oma töötajatele korraliku restorani Claude klapp pilveklubi pidi ka selleks. Sabim. Klubi kujundus kujutas enesest tegelikult kompromissi tislerihoonele uudse kaasaegse välimuse andnud arhitekt William Van hääleni ning Waldner Risleri enese vahel, kes eelistas traditsioonilisemat stiili. 62. korrusel asus niisi stuudiorite stiilis salong ja vanainglise stiilis grillisaal laudpõrandate puud alade sepisrauast lehtrite ja pliiklaasist ustega. Teisele korrusele viisid pronksist ja marmorist renessansiaegne trepp ja siin suures söögisaalis valitses juba fotorism poleeritud graniitsambad, võlvitud laest pilvi kujutav maaling ning põhjaseinas mõnhetenit kujutav seinamaal. Samal korrusel asus Volter Chrysleri erasöögisaal mida ilustes autode valmistamist kujutav söövitatud klaasist friis. Texaca erasöögisaalis ilutses jälle rafineerimistöökoda kujutav hiigelsuur seinamaal. Ja samal korrusel olnud ka New Yorgi kõige uhkem meeste tualett. Niimoodi siis naisi ei lubatud pilveklubisse pikki aastakümneid ja avatud oli see asutus ainult päevasel ajal. 1900 viiekümnendatel ja kuuekümnendatel algas pilveklubi allakäik. Mitmed liikmed läksid nimelt reetlikult üle lähedalasuvates, pilvelõhkujate saavad uuemates suurematesse klubidesse. 1979 pani pilveklubi uksed lõplikult kinni. Chrysler Virlingol, mis jõudis vähem kui aasta, olla maailma kõrgeim ehitis ning on praegu lähetani ambulise pilvelõhkujate siluetti. Teiseks kõrgem torn empajasteid pildingu järel. Sellel särava tipuga Chrysler pildingul on nüüdseks juba ammu uued omanikud. Kuid New York laste jaoks on ta ikka Chrysler Building, Chrysleri hoone mille ehitamiseks läks vaja 20961 tonni roostevaba terast ja ligi neli miljonit tellist. Muidugi on kõigi asjade seas üle loetud ka tornhoone aknad. Neid on 3862. Manhattani akna pesijaid pole vist küll põhjust kadestada, sest ka aknaid on seal liiga palju. Chrysler elling, nii ta siis seisab seal oma särava tipuga, maailmas on hoopis kõrgemaid moodsamaid torne, kuid Chrysleri tipp on otsekui maagiline võlurikepp, mis sunnib sind taaskord inimvõimeid ja inimeste kätetööd imetlema. Nagu püramiidid, Roodasega loss Euroopa hiigel katedraalis ja juba moodsates aegadesse kuuluv Eishel ja Chrysler inimkätega loodud aja jäljed, mis on suutnud kitsa rinnalistest arusaamadest üle olla ja jääda ajalukku inimvaimu kirglikku piiramatu fantaasia ülevate näidistele.