Tere selle aasta aprillikuus, 30. aprillil oli esimest korda eesti keele riigieksam uues kuues. See tõstatas palju küsimusi, palju vaidlusi, palju nurinat, mida on sellest õpitud ja kuidas edasi minnakse, sellest räägime tänases saates. Saates on külas sihtasutuse Innove eesti keele ja Kirjanduse peaspetsialist Pille Reins. Tere päevast. Tere päevast. Ma arvan, et enne, kui me päris selle riigieksami juurde läheme, me peaks need pisut selgitama, miks May tituleerinud teid ei saanud teid tituleerida riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse töötajaks ja miks ei ole siin Märt Hennostet, kellega ollakse harjutud, kui jutt on uuest riigieksamist uuest emakeele riigieksamist? Alates esimesest augustist viidi eksamikeskuse tegevused üle sihtasutuse Innove olla ja eksamikeskus lõpetas tegevuse. Ja selle otsuse võttis vastu haridusminister. Sihtasutuse Innove üheks ülesandeks saigi siis riigieksamite korraldamine. Miks ei istu siin Märt Hennoste Märt Hennoste selle aasta augustist alates ka enam riigieksamiga? Tema vastutab tasemetööde põhikooli lõpueksami eest ja riigieksami ettevalmistusprotsessi juhtimine on minu kanda. Ilmselt te olete te kursis ka sellega, kuidas riigieksamiks valmistuti, kuidas seda uut eksamit tehti natukenegi ja mis toimus eksami täpselt ja kõige rohkem. Ilmselt oskate te öelda, et mis tulema hakkab, mis kevadel tuleb? Alustame sellest, et eksamianalüüs on nüüd valmis saanud. Jah, minu esimene tööülesanne oligi koostada riigieksami tulemuste lühianalüüs statistika põhjal, siis ja tulemused on meil olemas. Analüüs on väljas sihtasutuse Innove kodulehel ja lisaks tellisime ka Tallinna Ülikooli praktilise eesti keele lektor elt, kes on väga kauaaegne hindaja ka sisuanalüüsi, õpilaste vastuste sisuanalüüsi ja see on ka valmis ja kõik õpetajad võivad nende analüüsidega tutvuda. Mis oli siis positiivset ja mis oli negatiivset, et kumba rohkem oli? Ma saan rääkida tulemuste põhjal ja tulemused näitasid, et positiivseid ilminguid oli siiski rohkem. Ma võin neid ka loetleda. Need ei ole küll tähtsuse järjekorras, lihtsalt toon siis välja mõned mõned positiivsed jooned, mis selle eksamiga kaasnesid, kõigepealt üldine keskmine eksamitulemus tõusis ja, ja see tõus oli 3,5 protsenti mis on kõikide aastate kõrgem siis ja vähenes läbi kukkujate arv. Neid oli sellel aastal kõigest 48 õpilast. Võrreldes varasemaga moodustas ainult 0,56 protsenti kõikidest eksami tegijatest, nii et see vähenes tunduvalt. Ja apelatsioone oli võrreldes varasemaga ka vähem. Nii et ilmselt õpilased olid oma tulemustega rohkem rahul. Ja muidugi siis selline uudne positiivne mõju on see, et eksamiks valmistumine muutus ilmselt koolides sisulisemaks. Seda võib oletada lugemisosa tulemuste põhjal. Lugemise osa tulemus oli suhteliselt kõrge, 73 protsenti oli sooritusprotsent. Ja võrreldes esimese katseeksamiga, mis kaks aastat varem toimus, on see tulemus tõusnud peaaegu 20 protsendipunkti. Nii et see lubab oletada, et koolides hakati lugemisoskuse arendamisega väga jõuliselt tegelema. Kirjutamisosa tulemus kahjuks ei näidanud mingeid paranemismärke võrreldes varasemaga. Aga Ma just nimelt kirjutamisosas ilmnes negatiivne tendents ja see on õigekirjaoskuse järjepidev halvenemine. Et iga aastaga on õpilaste õigekirjaoskus halvenenud ja sellel aastal oli näit näiteks 17 protsenti oli õpilasi jälle õigekirjaoskuse tulemus oli kirjandis null. Ja on suurenenud ka tüdrukute arv, siis kelle õigekirjaoskus on halvenenud. Et see on siin negatiivne pool. Kui me nüüd otsast peale hakkame, et positiivne pool on see, et üldine keskmine tase tõusis, aga just nimelt seda on ju tegelikult ka kritiseeritud, et õigekirjaoskust ja emakeeleoskust on nivelleeritud. Et see üldine keskmine tõuseb selle arvelt, et läbikukkujaid oli vähem, hindamiskriteeriumid on madalamaks lastud. Selle tõlgendusega ei ole päris nõus. Esiteks ei saa võrrelda varasemat kirjandit tuu eksamiga, uus eksam on mitmekülgsem ja uus eksam võimaldab keele oskust mõõtagi mitmekülgsemalt, see tähendab lugemis oskus ei ole päris sama, mis on kirjutamisoskus. Kuigi nad toetavad 11 ja lugemisosa eesmärk on siiski mõõta teksti mõistmist ja Tomis osa mõõdab siis tekstiloomeoskust. Need õigekirjaoskus on ainult üks osa kirjutamisoskusest. Et kui seda eksamit välja töötati, siis tegelikult võeti vastu põhimõtteline otsus, et 40 protsenti selle eksamitulemusest moodustab siis lugemisosa tulemus ja 60 protsenti kirjandi osa tulemus lühikirjandis siis? Jaa, ja tõepoolest, kui varem moodustas õigekirjaoskuse tulemus 35 protsenti lõpptulemusest siis punktide arvu vähendati lihtsalt proportsionaalselt. Et tegelikult on ka praegu lühikirjandi hindamisel siis kõige suurema kaaluga kirjandi sisu, tulemus õigekirjaoskuse eest või õigekirja eest saadud tulemus on siis järgmine. Seejärel on pisut väiksema kaaluga stiilitulemus ning vormi eest saavad nad kõige vähem punkte, nii et tegelikult need kaalud on muutunud. Aga, ja see ei tähenda seda, et õpilaste keeleoskus on halvenenud, räägitakse siiski sellest õige keeleoskuse halvenemisest ja siin on mitmeid põhjusi. Need ei ole ainult seotud õpetad protsessiga, vaid ka mõjutustega, mis tulevad näiteks internetikeskkonnast suhtlemisest. Tekstide maailm, milles õpilased praegu liiguvad, tegutsevad on ju tegelikult toimetamata ja võib-olla on ka põhjus selles, et koolis on hakatud vähem siis õigekirjaoskusega tegelema süsteemi. Need võivad olla põhjused ja nendest on rääkinud mitmed keeleteadlased, keeleinimesed, aga ma arvan, et see vajab põhjalikumat uurimist, sest eksam on üksnes indikaator. See ei näita põhjusi. Aga see uus eksam annab siis võimaluse ikkagi rohkem hõlvama valt hinnata. Just ta katab, ta katab õppekava paremini, sest õppekavas on ju punase niidina läbib õppekava tekstikeskne lähenemine töö tekstidega ja, ja just nimelt see lugemisoskuse arendamine, jäätis nii-öelda noh, võib-olla vaeslapse rolli. Et mida tahetigi saavutada, selle uue eksamiga oli see üks eesmärke oli see, et koolides hakatakse tegelema tekstidega. Aga seda lugemis oskust ju tegelikult kontrollitakse ka enne eksamit ja pidevalt on lugemistasemetööd lugema. Koolieksam on oma ülesehituselt üsna sarnane praeguse riigieksamiga, nii et seal ma arvan, et tegelikult õpilased on sellise uue vormiga eksamiks olid tegelikult juba valmis, nendel on ju kogemus põhikooli lõpust ja seal on samamoodi kirjutamisosa ja lugemisosa. Nii et mõõdetakse mitmekülgsemalt, seda. Aga millega te seletate seda kriitikat, et või seda õpetajate muret ütleme nii, et väga head õpilased ei saanud väga häid tulemusi enam. Nagu ma juba ütlesin, et lugemisoskuse ja kirjutamisoskus ei ole üks ja samaoskuses üks toetab teist ja tegelikult kui nüüd vaadata arve, siis ei ole olukord absoluutselt nii hull, kui räägitakse. Nimelt lugemisosa eest said maksimumtulemuse ehk siis 40 punkti 302 õpilast, see on 3,53 protsenti kõikidest eksami tegijatest, see on absoluutselt maksimum siis, mis oli võimalik lugemisosalist saada. Ning kirjutamisosa eest said 60 punktis häid tulemusi 84 õpilast ehk siis üks protsent kõikidest eksamina andidest. Ja kui nüüd võrrelda varasema kirjandi tulemusega, siis maksimumtulemuse saanud kirjandeid oli tegelikult ainult 0,8 protsenti varem. Ja tõepoolest neid õpilasi, kes oleks oma osa eest saanud maksimum tulemusi, neid oli suhteliselt vähe, neid oli ainult 13. Kuid me ei saa sellepärast veel öelda, et neid häid tulemusi oleks kuidagimoodi vähe olnud. Näiteks 90 kuni 100 punkti sai 5,4 protsenti 462 õpilast, see on üsna suur arv ja 100 punkti seal skaalal võib tõepoolest öelda, et 90 100 punktini tulemus on väga hea tulemus. Ja õpetajate kriitika teie kõrvu kostnud. Aga ma arvan, et õpetajad olid harjunud sellega, et osa õpilastest kirjutas kirjandeid väga hästi. See ei pruugi tähendada, et aga et vot väga hästi mõistab, et ilmselt on siin põhjus ikkagi selles, et need on pisut erinevad oskused ja kui nüüd see sooritus ei tulnud maksimum, siis võib-olla lihtsalt õpilane ei olnud valmis selleks, et ta lisaks kirjutamisele või väga heale ja pikale kirjandile peaka lugemisülesandeid lahendama. Ja muidugi on minu eelkäija toonud ka ühe põhjusena välja selle, et aastast aastasse On ju hindajad näinud kirjandeid mis on küll väga head, aga kus mõttekäigud on? Kuulge, õppi Instituut jah, et väga head kirjandit on võimalik õppida, kirjutama kui on teada, nii, üldiselt teema rub üldised teemad, rubriigid, nagu need on aastast aastasse olnud. Nüüd oli situatsioon pisut teine kirjutamisosa ja ülesanne, ehk siis lühikirjandi lähteülesanne oli esitatud väga konkreetse probleemina sõnastatud üsna konkreetselt ja see eeldaski mitte sellist laialivalguvat lähenemist ja, ja väga-väga laia arutelu sellel teemal, vaid just nimelt konkreetsust. Ja see võib olla üks põhjusi, miks õpetajad arvavad, et väga head kirjutajad ei saanud nii hästi hakkama. See kätteõpitud kirjandi ümber kirjutamine eksamil, see on nüüd see küsimus, millest mina ka ei saa aru, et kuidas see uus eksam seda parandab, tegelikult siis te ütlesite, et nüüd on palju konkreetsem. Aga näiteks? No võtame neljas variant, riigieksamil oli siis neli varianti võimalik võtta, õpilasel oli võimalik valida nii, neljas variant on lugemisülesanne, on Priit Põhjala artikkel keelevigadest hea semiootiliselt praegu ei peata, kirjutamise variant on, kirjuta vähemalt või kirjutamise osa on, kirjuta vähemalt 400 sõnaline arutlev kirjand, milles käsitled tänapäeva eesti keelega seotud probleeme ja suundumusi. Arutleda selle üle, kui rangelt peaks järgima korrektset keelekasutust. Pealkirjasta kirjand. No aga seda on ju täpselt samamoodi võimalik ette ära õppida. Teised teemad, ka kultuuriteemad, olid siin põlvkondadevahelised suhted. Samamoodi on ju võimalik ära õppida, kui või valmis kirjutada mõttes või tunnis. Mitu kirjandit. Noh, alati võib loomulikult mingeid nute käike ära õppida, Jaanid harjutada, aga siiski ma päris nõus ei ole, need teemad ei ole enam nii laiad kui varem. Et kui varem tõesti oli selline lai rubriik nagu näiteks võib-olla eesti keelega seotud probleemid, siis siin on ikkagi probleemipüstitus pisut konkreetsem. Et vähemalt nende kirjutamisteemadega või probleemipüstitusega püütakse siis suunata õpilast kirjeldama konkreetsemalt keskenduma konkreetsemale probleemile. Esialgu ma arvasin, ma olin veendunud, enne, kui ma nägin seda paberit enne, kui eksam toimunud oli, et see kirjutamise osa peab olema seotud esimese osaga selle tekstiga, mis on ette antud, see oleks ju loogiline. Tegelikult samas aega oleks selleks väga vähe. Algselt mõeldudki nii, et et õpilane töötab ühe tekstiga, valib ühe variandi, töötab ühe alustekstiga, jaga, kirjutab seal alusteksti toel siis oma lühikirjandi. Ja tegelikult see otsus muudeti ära. Õpilastele anti vaba valik, et kui ta näiteks lugemisosas valis variandi lahendamiseks siis kirjutamisosas võista muuta varianti ehk siis valida ükskõik millise kirjutamise teema. Ja nüüd tulemustest selgus, et paljud nendest õpilastest tegidki mitte paljud, vaid peaaegu poole. Meie arvame, et see on aja raiskamine, et õpilasel ju oleks palju mõttekam töötada alustekstiga tal tekib mingeid Teid tähelepanekuid ja kasutada kogu see info siis kirjutamisel ära. Ilmselt siiski õpilased püüdsid valida just endale sobivama teemat, võib-olla noh, on nad kirjutanud tundides mingil muul teemal või, või võib ju juhtuda, et nad on seda teemat käsitlenud oma kirjandites. Ja ilmselt see teemavahetus oligi siis üks vähemalt selles teemavahetuse põhjusest oligi see, et õpilane püüdis endale meelepärasemat teemat valida. Aga mõttekas oleks siiski aega kokku hoida eksamil ja valida üks alustekst ja selle abil siis koondada oma mõtted ja ja kirjutada sellel teemal just nimelt. Kui palju olete te nüüd aru pidanud isekeskis õpetajatega ka, võib-olla, et mida peaks muutma, missuguseid tingimusi muutma ja, ja korralduses, mida muutma eksamikorralduses näiteks seda tegelikult, et kui kirjaoskuse tase langeks, siis kas ei peaks olema need erinevad osad erinevatel päevadel, ehk eesti keele riigieksam võiks olla tunduvalt tõhusam, kui ta praegu on? No ma küll ei tea, tõhusam siis sellisel juhul olen, et on võimalik teha ühel päeval see lugemise osa teisel päeval kirjutamise osa, et õpilane saab keskenduda rohkem ja samas, et teda saab no kasvõi ülesandeid suurendada, siis. See eksamivorm ja ülesehitus on läbi arutatud juba kolm aastat tagasi ja tegelikult ei saa eksamit ettevalmistav komisjon lihtsalt võtta kätte ja üle, et midagi muuta. Sest sellises vormis eksam, nagu ta nüüd selle aasta kevadel toimus, see lepiti kokku ikkagi see arutelu oli laiapõhjaline, võttis osa ministeerium, emakeeleõpetajate esindajad, ülikoolide esindajad ja see eksamivorm, mis neid praegu kehtib ja see ülesehitus, see ongi tegelikult kokku lepitud. Ja mida saab komisjon arvesse võtta, on tõepoolest see kriitika, mis on tulnud teemade kohta, et just nagu oleks olnud väga üheülbaline eksam või sarnased teemad. Seda kriitikat saab komisjon arvesse võtta, ta peab siis otsustama, millised on need teemavaldkonnad mida võiks käsitleda järgmistel eksamitel, et nad oleks pisut erinevamad. Kuid üldine eksamiehitus on siiski paigas. Praegu ja vähemalt järgmisena seda muuta ei ole kavas. Sest ka eksamikorraldus ei sõltu ainult siis sihtasutusest Innove vaid riigieksamite korraldus on paika pandud ministri määrusega. Seal on väga üksikasjaliselt üksikasjalikult siis kirjas, kuidas eksamid toimuvad, kui pikad nad on mitmest osaskemat koosnevad. Milliseid oskusi kontrollivad, mitmel päeval toimub eksam ja nii edasi praegu on siiski ainult võõrkeele eksam, kus on viis osa ja üks nendest on suuline. See on kahele päevale viidud jäänud riigieksamid toimuvad ühel päeval. Eesti keele riigieksamiaeg ei ole tegelikult pikenenud, varem oli kuus tundi ja nüüd on kuus tundi. Ja katseeksamite käigus siis mõõdeti ka seda aega, et millega õpilased toime tulevad ja leiti, et seda aega ei oleks vaja pikendada. Ma arvan, et õpilased sellel aastal ka kasutasid oma aega ebaratsionaalselt ja just nimelt vahetades seda varianti, et et võib-olla see vajab veel harjumist sissetöötamist, et loodame, et selline stabiilsus tuleb tegelikult asjale kasuks. Et eksam sai alles valmis ja seda nüüd kardinaalselt muutma, kindlasti hakata. Aga seda kohustust ei tulegi, et lugemisosa peab olema vaid kirjutamisosa, peab olema seotud lugemisosaga. Kui ei ole seda vett, leiti siiski, et õpilasel peab olema vabadus valida ja, ja seda, et nad tahavad valida midagi muud, noh, näitas ka tulemus. Kriitikat on olnud palju, ma küsin niimoodi, et mida te arvesse võtate, mis siis kevadel muutub, võrreldes eelmise kevadega? Oleneb, millist kriitikat silmas peate, nii nagu mõtlesin just teemade valiku osas me saame arvestada õpetajate kriitikaga, et, et need teemad oleksid pisut erinevamad erinevatest teemavaldkondadest. Kuid tekstide tüübid on siiski ju paigas ja tekstide ütlen. Liigid just nimelt, et on siis üks on ilukirjanduslik proosa, luule, publitsistika ja viimane on siis populaarteadus. Et need oleksid esindatud, et selles, see on siiski paigas. Kes kontrollivad järgmisel korral eksamit? Te mõtlete hindajaid, hindajaid ja, ja hindajad on alati olnud eesti keele õpetajad suures osas nende hulgas on ka ülikoolide õppejõud, kuid lõviosa moodustavad siiski eesti keele õpetajad ja nemad on ka meie kaastöötajad ja koostöö käibki siis just eelkõige hindajate kaudu. Me kindlasti neid ka koolitame. Neil on nüüd suur kogemus esimesest eksamist ja ma arvan, et sellest on palju õppida. Ja meil on tegelikult umbes 80 õpetajana, kellega me teeme koostööd ja muidugi ette valmistavasse komisjoni kuuluvad ka tegema õpetajat. Nii et oma õpetaja ikkagi ei hakka hindama. Õpilased. Jah, et räägime siis selle kriitika selle selle kohta on ka tehtud kriitikat, aga räägime siis võib-olla selle asja selgeks oli põhimõtteline otsus. Oma õpetaja hindab kirjandid koolis ja ainult lugemisosa vastuseid hindavad siis riiklikud hindajad või riiklik hindamiskomisjon. Ja teine hindamine on siis ka eksamikeskuse korraldada. Valmistati isegi ette kogu protseduur. Kuid viimasel hetkel koolide vastuseisu tõttu oli sunnitud ministeerium selle otsuse tühistama või, või Äramu. Ma ja eksamikeskus pidi ise korraldama hindamise. No sellel sügisel ma käisin emakeeleõpetajate seminaril esinemas ja ka sealt esitati küsimus hindamise kohta. Ja minu vastus oli selline, et me suhtuks sellesse väga positiivselt, kui õpetajad nõustuksid oma õpilaste töid hindama koolis. Et see aitaks ka paremini mõista, kuidas hindamine toimub, millised on hindamisalused, kuid õpetajatel ei ole see võõras kasutavadki seda hindamisjuhendit ja mis on meie kodulehel. Kuid seal ei olnud väga suurt üksmeelt, et kõik tahaksid hinnata, pigem nad siiski ütlesid, las hindavad neid, kes soovivad ja me olemegi kaasanud neid õpetajaid, kes on vabatahtlikult nõus seda tööd tegema. See on suur hulk tööd, väga suur hulk väga pikk protsess on hindamisprotsessi, et näiteks kui õpetajad oleksid nõus, siis see hindamiseks kuluv aeg väheneks tunduvalt. Nii et meie tahaksime väga, et õpetajad hindaksid, aga nad ei ole nõus sellega. Mis sai eksamipiletitest eksami Pillet ajanidest, need korjati, need korjati ära. Ja ma ei oskagi teile öelda täpset põhjust, lihtsalt on olnud alati selline kord. No see ei ole ju ainult eesti keele eksam, on matemaatika, ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja nii edasi eksamid ja alati on korjatud eksamitööd kokku. Neid ülesandeid on küll avaldatud varasema eksamikeskuse kodulehel kuid mitte täies mahus ja põhjus on olnud selles, et mitmetes ainetes on neid eksamiülesandeid kasutatud. Hiljem siis eel testimisel ankur ülesannetega, et oleks võrreldavad ülesannete raskus. Ja see on ka olnud üks põhjus, miks selline üldine kord kehtis. Me oleme tõstatanud selle küsimuse, et miks ei võiks need eksamitööd jääda kooliõpetajatele kasutada. Ja tegelikult mul rõõmustav uudis, alates 2013.-st aastast jäävadki kõik eksamitööd koolidesse niidi korjata kokku. Ja need eksamitööd avaldatakse pärast eksamiperioodi ka meie kodulehel. Ja miks sellise otsusega nõustuti, on põhjus ilmselt selles, et jäävadki ainult matemaatika eksam, eesti keele eksam ja võõrkeele eksamit alates 2014.-st aastast. Ülejäänud eksamid toimuvad 13. aastal viimast korda. Ja see on ka põhjus, miks miks jäävad kõik eksamid ööd koolidesse. Aga edaspidi jäävad eesti keele ja matemaatikatööd ka koolidesse, sest see on siiski nii avalik eksam, et et nende ülesannetega ei ole muud nagu midagi teha. Kui andanud harjutamiseks õpetajatele lihtsalt. Selle endise eksamiga kirjandiga oli ju üks suur ja tore asi, et need teemad öeldi raadios maha ja kogu rahvas arutas, et mis oli huvitav teema ja mis oli meil kooliajal ja mis teemal oleks võinud kirjutada. Nüüd on see kõik kahjuks ära jäänud. Jah aga nii, nagu ma ütlesin, arutada saab ikka õpetajad saavad ikka arutada, sellepärast et need ülesanded muutuvad kõik avalikuks ja tegelikult ka selle aasta riigieksamiülesandeid on kõik praegu avalikud. Nad on meie kodulehel. Ka teil on ka statistika, et mis, missugust alusteksti valiti kõige rohkem, keda valiti kõige rohkem, kas Arvo Valtoni siis on teine variant, oli? Priit Põhjala luuletus maailmavaade jah, seda valiti kõige rohkem, ei lugemisosas olid valikud hoopis teised kui kirjutamise osas ütlesin, et nad vahetasid varianti ja lugemisosas eelistasid nad tõepoolest ilukirjandust. Arvo Valteri novelli reetmine ja võib-olla oli põhjus selles, et et see tekst käsitles siis väga sellist tuntud teemat nagu põlvkondadevahelised konfliktid. Ja teine valik järjestuselt oli publitsistlik tekstis Ilmar Raagi, see, milleks kaitsta Eesti kultuuri. Ja siis valiti keelevigade teemalist starti kliit. Priit Põhjala oli selle autor ja vigadest heas jah, hea semiootiliselt. Ning kõige vähem valiti lugemisosas lahendamiseks ülesandeid, mis põhinesid luuletekstil. Eero Raun, Tambergi luuletus, maailmavaade ilmselt määras siin valikut siiski selle teksti vorm. Ma arvan, et luulet kardetakse, kuigi see luuletus oli väga selg jutustav ja teema oli tegelikult taga populaarne, seda näitab see kirjutamise osas valitigi, seda kõige rohkem. Jah, vabandust, seda valiti võrdselt siis selle esimese teemaga põlvkondadevaheliste konfliktide teemaga. Nii et õpilaste valikud olid sellised leitnandid selgitada ja tõlgendada on meil väga raske. Aga need olid siis jah kirjutamisel populaarsemad teemad ja kirjutamisel kõige vähem valiti eesti keelega seotud teemad siis, kus oli vaja käsitleda eesti keelega seotud probleeme ja tuleviku väljavaateid, nii et seda teemat valis vaid 13 protsenti eksamine andidest. Kas on veel midagi rääkimata, mis kevadel uut on eesti keele riigieksamit? Me ei tahaks midagi muuta, korraldus, kas välja arvatud, siis see tõesti need eksamivihikud jäävadki, koolikorraldus on suures osas ikkagi paigas ja arvan, et paljudele õpilastele ja õpetajatele sellel aastal eksamile tegelikult uus, need, kes eelmisel aastal lõpetasid nende õpetajad ei pruugi ette valmistada selle aasta abituriente. Nii et selliseid suuremaid muudatusi meil plaanis ei ole. Tahaks, et see eksam hakkaks nii-öelda pigem stabiliseeruma või õpilased ja õpetajad hakkaksid harjuma selle uue eksamivormiga. Ja looduses ei saagi olla suuri muudatusi, sest sest riigieksamite korraldus on üsna läbimõeldud aastate jooksul paika panud. Et ilmselt see, et apellatsioon oli tänavu vähem kui varasematel aastatel, see rõõmustab teid. Ja väga-väga rõõmustab ja me loodame, et, et muidugi, millele me tahaks tähelepanu pöörata, on hindamise kvaliteet, et selles osas on nad alati muuta midagi paremaks. Ja kindlasti, kui hindajad saavad suurema kogemuse hindamisel seda paremaks, see kvaliteet ka muutub, nii et see on Meie rõhuasetusi, siis kas kuupäev on teada, millal Uuseks järgmine eksam on kevadel hea? 29. aprillil? Tahaks veel öelda kindlasti seda, et õpetajad avad materjali meie kodulehelt harjutamiseks, et seal on päris palju ülesandeid ja hindamisjuhendid on väljas ja kindlasti võiksid nad tutvuda meie analüüsidega, eriti vastuste analüüsiga, seal lõpus mõned soovitused. Et vot siis teaksid, millele õppeprotsessis tähelepanu pöörata. Kas õpetajatega kohtumisi on ka veel Kawased nendega mängida päevad ja eelmisel aastal näiteks üle kolmes Õpi, õpetaja võttis osa infopäevadest ja ka sellel aastal on kavas korraldada infopäevad, kus me anname siis konkreetsemat infot eksami kohta eksamikorralduse kohta ja võimalik, et vaatajaga mingeid praktilisi, selliseid ülesandeid teeme läbi kindlasti kavas. Tänan, Pille Reins, sihtasutuse Innove emakeele ja Kirjanduse peaspetsialist, saatejuht oli Piret Kriivan ja veel soovitus neile kuulajaile, kes riigieksamiks valmistuvad. Ärge unustage õigekeelsussõnaraamatut. Uus keelesaade järgmisel pühapäeval ja kordusena neljapäeva südaööl. Head aega.