Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku 25. novembri olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Sotsiaaldemokraadid pidasid täna üldkogu, kus valiti erakonna juhtorganid ja võeti vastu poliitiline avaldus. Erakonna esimehena jätkab mikser. Hispaanias Kataloonias täna alanud ennetähtaegsed valimised võivad sillutada tee omariiklusele ja Hispaaniast lahkulöömisele. Süüria ülestõusnud hõivasid Damaskuse lähedal asuva sõjaväelennuvälja. Valitsusväed jätkavad eeslinnade pommitamist Viljandisse. Nelja valla vallavolikogud on teinud otsuse, et ühinetakse Viljandi linna ümbritsevaga rõngas vallaks. Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali külastanud Kreekas aga filmitegijad kinnitavad, et filme tehakse kriisi ajal vähem ja enamus neist valmib lihtsalt sõprade abiga. Senise eepilise jutustamisviisi asemele on tulnud tõsielu realistlik väljenduslaad. Draamateatris esietendub täna õhtul Hendrik toompere lavastuses näidend hävituse ingel, mida on suure menuga paljude riikide teatrilavadel mängitud. Ilm on öösel ja homme Päeval pilves. Öösel võib üksikutes kohtades sadada vihma ja lörtsi, homme suureneb saju võimalus peamiselt Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm, päeval miinus üks kuni pluss neli kraadi. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhina jätkab järgmised kaks aastat Sven Mikser, peasekretär sekretäri ametis jätkab Indrek Saar. Aseesimeesteks valiti Jevgeni Ossinovski, Andres Anvelt, Karel Rüütli ja Heljo Pikhof. Tänasel erakonna üldkogul võeti vastu ka poliitiline avaldus, mis kutsub üles lõpetama ideoloogilist sissisõda ja osalema arutlevas demokraatias ratsionaalsete argumentidega. Piret ERR teeb ülevaate. Sotsiaaldemokraatide üldkogu esimehe valimistel kinnitasid erakonnakaaslased täna, et nad on rahul senise juhi Sven Mikseri jätkamisega. Ainsa kandidaadina sai mikser 526 poolt ja 10 vastuhäält. Mikser avaldas lootust, et tema ainukandidatuuri taga pole erakonna juhi koha vähene atraktiivsus, vaid rahulolu senise juhtimisstiiliga. Viimast kinnitas kahe aasta eest koos mikseriga erakonna esimeheks kandideerinud Marianne. Ka on jõudnud väga korralik stabiilsuse hetk organisatsioonis ja kui on stabiilsus organisatsioonis, siis see tähendab seda, et hobuseid ei ole mõtet vahetada. Minule meeldib Sven Mikseri juhtimisstiil, ma väidan, et ta on tõeline sotsiaal, demokraatia, demokraat, aga mis puudutab, kas naisi on toetatud või või välistatud tema poolt aetud poliitikast, siis mina julgen väita, et Sven Mikser on vägagi võrdsete võimalustega kandja ja naised on rahul, pole mõtet enam kandideerida, hoiame joont, hoiame liini, läheme vastu 2013. 14. 15. aasta valimistele. Mikser peab järgmiseks suuremaks väljakutseks seda, et kuigi sotsidel puudub praegu paljudes piirkondades esindatus, soovitakse tulla kohalike omavalitsuste valimistel välja oluliselt rohkemate nimekirjadega, kui seda seni on tehtud. Seejuures ennustab mikser, et Tallinnas tuleb sedapuhku eriti raske heitlus. Sotsiaaldemokraadid lähevad valimistele nii-öelda sotsiaaldemokraatide lippu ja nime all valijad saaksid anda nii-öelda oma selge signaali, et nad soovivad meid näha Tallinna võimu teostamas, et me kindlasti ei hakka mingeid siduvaid ennetavaid kokkuleppeid sõlmima ei ühe teise ega kolmanda valimiste kandidaadi kandidaadi nimekirjaga. Tallinna puhul on mikseri sõnul peamine eesmärk näidata venekeelsele elanikkonnale, et neil on Keskerakonna valimise kõrval ka tõsiseltvõetav alternatiiv. Et ega seda ühe ühe päevaga ühe nädala ega kuuga ilmselt seda mahajäämust tasa ei tee, aga samas, kui me vaatame sotsiaaldemokraatide toetusnumbrid venekeelsete valijate hulgas, siis me oleme olnud sellisel püsival stabiilsel aeglasel tõusuteel ja soovime seda kindlasti jätkata. Tänasel üldkogul võeti vastu ka poliitiline avaldus, mis kutsub kõiki Eesti erakondi, aga ka vabakonda osalema arutlevas demokraatias, vähendama raha rolli valimistel ja hoidma meie inimvara, ütles sotsiaaldemokraatide juhatuse liige Marju Lauristin. Tegelikult praegu takistab Eesti arengut niisugune ideoloogiline sissisõda, selles on kogu aeg, ähvardatakse punaste professoritega küll sellega, et kui sotsiaaldemokraadid võidavad, siis on kohe Eesti nii-öelda põhjas siis kohe tuleb kreeka see tegelikult on mitteratsionaalne, see ei võimalda ühtegi kreemi lahendada. Me kutsume üles teisi erakondi osalema arutlevas demokraatias ratsionaalsete argumentidega ja mitte tegelema sissisõjasiltide leppimisega. Piret reis Tartu stuudio. Jätkame välissõnumitega Kataloonias täna alanud ennetähtaegsed valimised võivad sillutada tee omariiklusele ja Hispaaniast lahkuda toimisele. Kirde-Hispaania autonoomse piirkonna president Artur Mas on lubanud viie koma neljale miljonile valijale. Tema võidu korral viiakse läbi iseseisvusreferendum. Arvamusküsitluste põhjal peaks massi rahvuslik koalitsioon valimised võitma, kuid 135 kohalises Kataloonia parlamendis enamust nad foto teise koha pärast võistlevad Hispaania peaministri Mariano Rajoy Rahvapartei opositsioonilised sotsialistid. Iseseisvusreferendumit toetavat parteid saavutavad aga arvamusküsitluste põhjal Parlamendis siiski ülekaalu. Süüria ülestõusnud hõivasid Damaskuse lähedal asuva sõjaväelennuvälja valitsusväed jätkavad eeslinnade pommitamist, teatasid vaatlejad ja aktivistid. Aktivistid on internetti üles pannud video Damaskusest 15 kilomeetrit idas asuvalt lennuväljalt, kus on näha automaatidega relvastatud ülestõusu võitlejaid peremehel likult lennuväljal ringi liikumas. Aktivistide sõnul purustati öö otsa kestnud rünnakutega ka kaks helikopterit ja radarijaam ning võeti vangi 15 töötajad. Liibanon nii äärmusislamistliku Hezbollah liikumise liider ütles täna, et võimalikus tulevases sõjas Iisraeli vastu tulistab ta Tel Avivi tuhandeid rakette. Hezbollah juhi avaldus on tehtud kolmapäeval sõlmitud relvarahu valguses, mis lõpetas kaheksa päeva väldanud Iisraeli rünnaku kaasale ja palestiinlaste raketitule. Sõjaline konflikt nõudis 163 palestiinlase ja viie Iisrallase elu. Tagasi Eestisse, Viljandimaa nelja valla Pärsti, Saarepeedi, Paistu ja Viiratsi vallavolikogud on teinud otsuse, et ühinetakse Viljandi linna ümbritsevaga rõngas vallaks. Pead päiv rist jätkab. Viljandi maakonnas elab ligi 50000 elanikku, sellest Viljandi linnas 20000 ja moodustatavas Viljandi vallas saab olema 10000 elanikku, seega moodustab Viljandi vald koos Viljandi linnaga ligi 60 protsenti Viljandi maakonna elanikkonnast ja nõnda tekib Viljandimaale Viljandi valla näolt tugev kohalik omavalitsus, rääkis meie raadiouudistele ühinemiskomisjoni esimees Kaupo Kase. Inimesed oma käitumisega ongi näidanud ära, kus on tegelikult tõmbekeskus, eks see rõngasvald siin ümber Viljandisse. Viljandi vald, mis nüüd ka tekkimas on ehk seal väga suures osas ta tekkiski, sellepärast et Viljandi linn on tema tõmbekeskus. Täna öelnud Valma külavanem, et nende inimestele on Viljandi linna palju kergem sõita Viiratsi vallamajja, sest buss sõidab kõigepealt Viljandi linna sealsamal Viiratsi valda sõita. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler loodab, et nelja valla ühinemine Viljandi rõngas vallaks mõjutab tegelikult kogu Eesti arengut. Ehk teisisõnu 20 aastaga pole tegelikult Viljandist kujunenud sellist tõmbekeskust nagu näiteks Pärnu või Tartu jätkab Siim-Valmar Kiisler. Tõmbekeskusena esiole Viljandi olnud nii tugev kui näiteks Tartu või Pärnu maakond tervikuna ei ole nii tugev olnud, kohe suudame seda tasakaalustada, suurendada, et ka Viljandimaa on ühtsem ja tugevam, siis võrdsem jaotus. Et see kindlasti tuleb see kasuks, et kui maakonnakeskuse tugev, siis ka need äärmised alad. Maakonnas saavad sellest kasu. Viljandi maavanem peab nüüd kinnitama valdade ühinemisotsused ja saatma omakorda kõik kinnitamiseks vabariigi valitsusele. Viljandi vald peaks nii-öelda tööle hakkama järgmisel aastal peale kohalike omavalitsuste valimisi, kuid valimised ühinevates valdades on 2013. aastal teistmoodi, sest enam ei valita volikogusid vaid Viljandi valla volikogu 20 kolmeliikmelist koosseisu jätkab ühinemiskomisjoni esimees Kaupo Kase. Kogu selle eesmärk oli see, et juba kohe alguses tuleksid inimesed volikokku ja, ja see on see on üks vald, et me ei programmeeriks sisse volikokku selliste olukorda, kus koosneks siis Viiratsi vallast Pärsti vallast, Paistu vallast, Saarepeedi vallast ja nad peaksid igaüks oma nurka, et juba algusest peale läks üks vald üks volikogu. Kreeka filmi tegijad suhtuvad praegu käimasolevasse kriisi suhteliselt optimistlikult, ehkki filmi tegemine on tunduvalt raskem kui varem. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Kreeka filmikunst on tänavu PÖFFi fookuses, ka auhinna saab postuumselt Kreeka filmi rahvusvaheliselt tuntuim esindaja Evampeloopalus, kes hukkus traagiliselt aasta algul. Angelo plus pööras 1900 seitsmekümnendatel aastatel Kreeka filmis uue lehekülje eepiliste, teatraalsete ja poliitilise sõnumiga filmidega. Nüüd on aga kuna uus põlvkond filmitegijaid, kelle loomingut iseloomustab eelkõige realism nii väljenduslaadis kuiva sisu poole pealt ühtsest koolkonnast või filmina olla mõttes uuest lainest on siiski liig rääkida joriaalse Gigaabeepas. Filmi laste linn, režissöör Anders MTÜ, jõudu. InB Jevgeni I know if võiv Žiguli klassis olime ikka ei, tähendab see, et elame samal perioodil ja tunneme probleeme, milleks praegu on majanduskriis, ütleski Peepas Me teeme madalaeelarvelisi filme, kuna rahastust on võimatu hankida. Filme teemegi sõprade abil. Filmikeel on aga meil tugev ja tõsieluline. Me oleme kriisi lapsed, ehkki kolmekümnendates, neljakümnendates eluaastates, räägib režissöör. Kiikab epas enda film seob neli lugu laste tulekust siia ilma taustaks kriisisata teena linn hullumeelsuse ja lootuse vahel. Nagu tõdes Tallinna väisanud filmi helilooja Elleniga Rain ruum, on kultuur, et ei olnud see, millest leiab vastupanu rasketel aegadel. Tõuangeloopaluse lesk PBK monoopolus ütles, et praegune kriis on olnud Kreekas pigem inspiratsiooniallikaks mentaalseks timulaatoriks, kultuuri väljendusvahenditega, edasi anda meid kõiki puudutavaid sõnumeid. Käimasolevat kriis hindavad Kreeka filmi tegijad pigem väärtuste kriisiks. Majandus on vaid selle veepealne nähtav jaga, kõige valusamalt tunda andev osa. Kõik filmid, mida PÖFFi raames Kreekast näidatakse, peegeldavad veel kord. Peegeldavad seda kriisi, nad on kriisi ajal tehtud ja sellest räägivad kas otse või kaudselt. Filmid käsitlevad kriisi erineval moel, see on nii armastuses, suhetes, elamistingimustes, väärtustest kui ka hoiakutes. Midagi meie planeedil muutunud ja loovinimesed muretsevad selle pärast. Kreeka filmitegijate mure on ühine teiste riikide filmitegijatega Hollywoodi ja sellest lähtuva kommertskino pealetung mis võtab piletitulu ja sissetulekud. Vaatamata sellele, et lood, mida räägivad Kreeka ja Eesti-suguste väikeriikide filmid on hoopis kõnekamad ja teravamad. Draamateatris esietendub täna õhtul aga Hendrik toompere lavastuses näidend hävituse ingel, mida on suure menuga paljude riikide teatrilavadel mängitud. Eesti sõuab näidend lavale juba teist korda. Karin Cooperi lugu. Hävituse ingel ei ole Hendrik toomperele esimene kokkupuude ja Smiinarees, aga 14 aastat tagasi tõi ta Draamateatris lavale sama autori näidendi kunst ja juba siis jättis kirjanik toomperele väga hea mulje. Täna esietendub lavastus räägib tema sõnul päris palju meie ajast, aga samas ka eksistentsiaalsete teemadest. Kogu tegevustik nagu käivitub sellest hetkest, kui kahe perekonna 11 aastased poisid on omavahel läinud pargis kaklema ja üksteisel löönud kaikaga kaks hammast välja ja nüüd siis on lapsevanemad on kokku saanud ja proovivad seda väga rahumeelselt ja kenasti lahendada, aga nii nagu nende asjadega on inimese sisemuses, on ikkagi selline. Juurikas on sees, et tahab ikkagi teada saada, et kus see tõde siis paikneb. Kui neid asju arutama hakatakse, jõuavad tegelased väga veidratesse äratundmishetkedesse sest algpõhjust, miks miski aset leiab, on peaaegu võimatu kindlaks teha. Seega on lavastus kõike muud kui kerge komöödia, kuid samas on ta väga naljakas, ütles Toompere. Huvitav nüanss selle näidendi juures on veel see, et kuigi ta on üles ehitatud suhteliselt kergele vormile, siis tema selline noh, sügavam sisu meenutab mulle väga näiteks sellist näidendi, kes kardab Virginia Wolfi, nii et esiteks on seal näitlejatele väga häid nii-öelda nagu rolle, mida mängida ja teiseks vaatajatele üks selline aja ja koha ühtsus, et kõik toimub reaalajas. Lavastuses mängivad Harriet toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk ja Ivo Uukkivi. Selle kunstnik on Ervin õunapuu, kellega Hendrik Toompere on sageli koostööd teinud. Ta seletab seda asjaoluga, et nad on head sõbrad ja suudavad samas üksteisele uusi üllatusi pakkuda. Aga see üllatus sinu minu jaoks selle loo puhul on see, et, et kui meil nagu Erviniga tehtud tükid tihtipeale on sellistes nagu teravates lõikavates valgustes ühes teatud mingisuguses nii-öelda nagu hämarusest heidetakse helki peale, siis seekord on täiesti helendav täiesti puhas, täiesti klaar, ilma vilkuvate valgustajate lava. Homsest ilmast räägib nüüd Ülle Jõemaa, palun. Ööl vastu homset on pilves selgimistega ilm, üksikutes kohtades võib sadada veidi vihma või lörtsi ja paiguti on udu. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe kraadini. Homme päeval on põhiliselt pilves ilm, vihma ja lörtsi tõenäosus suureneb õhtupoolikul. Tuul pöördub kagusse kaks kuni seitse, pärastlõunal viis kuni 10, Saaremaal kuni 12 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Aitäh, te kuulsite, 25. novembri Päevakaja.