Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 26. novembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Stenbocki ajas anti kätte kodanikupäeva aumärgid saajate hulgas oli abipolitseinike, kohaliku elu, edendajaid ja õpetajaid. Kolmes balti riigis läbi viidud pilootuuringust selgus, et populismi tase Balti riikides on minimaalne. Populismi kasutavad ennekõike uustulnukad või valimiskünnise alla jäävad erakonnad. Algas kaugloetavate elektriarvestite paigaldamise pilootprojekt aastaks 2017 peavad olema kõik arvestid vahetatud kaugloetava vastu. Eesti teatrid otsivad ellujäämisviise aastaid kestnud alarahastamise tingimustes, tõdeti teatriliidu peakoosolekul. Tänavu pälvis ajakirja kodu ja aed konkursil kauneima kodu tiitli perekond sekkali eramu Tallinnas nõmmel aastal aasta aia tiitel läks perekond liivale koduaia eest, mis asub Harjumaal Kiili vallas. Hispaania raskustes pankade toetamiseks abilaenu 42 ja poole miljardi euro ulatuses. Praegu istuvad Brüsselis taas koos eurotsooni rahandusministrid, et otsustada Kreeka väljamaksja Suurus. Iisraeli kaitseminister Ehud Barak teatas, et lahkub pärast uue valitsuse moodustamist jaanuarikuiste valimiste järel poliitikast. Sebastian Vettel seal krooniti kolmandat korda järjest vormel üks sarja maailmameistriks. Lõppenud hooaeg oli paljude vormeliekspertide hinnangul viimaste aastate põnevaim ja ilmast. Homme sajab Lääne- ja Lõuna-Eestis veidi lund ja lörtsi, õhtul sadu intensiivistub. Puhub idatuul ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Peale Stenbocki majas anti täna kätte kodanikupäeva aumärgid ja Tõnu Karjatse käis kohal. Kodanikupäeva aumärgiga tunnustatakse neid, kes on teinud rohkem, kui neilt oodatakse. Aumärkide saajate hulgas oli tänavu abipolitseinikke õpetajaid, puuetega inimestega, tegelejaid ning kohaliku kultuuri ja hariduselu edendajaid. Pille Kaisleri teeneks võib lugeda metsküla algkooli päästmise sulgemisest. Ta kinnitab, et inimesed on aktiivsed ja soovivad neid puudutavates asjades kaasa rääkida. Seda muret nagu küll ei andnud, et ma üksi oleks, et mul oli ikka väga palju häid abilisi ja tõesti, et selle vähem kui 24 tunniga. Me saime terve saalitäie inimesi kooli toetama kokku, et meie inimesed on super. Auväärses vanuses Henno Sepp on Pärnumaal laste ja noortega tegelenud juba 58 aastat. Peamiseks huvialaks, millele sepp on lapsi suunanud, on olnud filateelia. Praegu on ta käe all 80 õpilast. Ma tahan, et lapsed vaba aega veedaksid kas või koguvad kommipaberid või postkaarte või ükskõik mida, et tal oleks tegevus kõige suurem vaenlane, noortel ongi tegevusetus. Ja selle eest ma olen seisnud ja mind on väga palju aidanud inimesed välismaal. Isegi ma ei räägi siit oma põhjamaid isegi Iisraelist ja, ja, ja Inglismaalt ja Holland, Belgia, Šveits, ma hoian nendega kirjavahetust ja iga õpilane saab iga teisipäev minu käest 20 postmarki tasub. Liia Hänni pälvis kodanikupäeva aumärgi e-demokraatia arendamise kodanikukasvatuse algatuste eest. Nagu tõdeti, vastuvõtul, on hoolivus, austus ja lugupidamine teineteise vastu meie kodanikkonnas olemas. Samas on viimaste kuude sündmused osutanud usalduskriisile liiaini. Rahulikult on kodanikud ju väga tublid olnud. Kas või kui vaadata, mis Eestimaa külades toimub, külaliikumine, seltsi tegevus, kõik see on väga tublide inimeste käes, aga, aga teiselt poolt jah, see, kuidas dialoog riigiga käib ja ka dialoog kohalikul tasandil see inimesi enam ei rahulda. Ja ma arvan, et siin ei ole ka vaja midagi muud, kui asjad niimoodi asjalikult läbi arutada ja vaadata, kus need vead on ja saab ju parandada. Saab teha seadustes muudatusi, aga saab ka nõuda seda, et poliitiline kultuur ja poliitikute eetiline käitumine oleks tasemel. Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituut ja avatud Eesti fond esitlesid kolmes balti riigis läbi viidud erakondade populismi uuringut. Liisu Lass teeb ülevaate. Populismi mõistet käsitletakse enamasti negatiivse alatooniga tähenduses ja selles nähakse ohtu demokraatlikule riigikorrale või õigusriigile. Samas leiavad mitmed poliitikateadlased, et ilma populismita ei saaks olla ka täiesti vaba demokraatiat. Näiteks aitavad populistid teda stagnatsiooni Eestis, Lätis ja Leedus. Viimaste parlamendivalimiste järel analüüsisid kolme riigi politoloogid läbi erakondade programme ja neis sisalduvaid populistlikke elemente. Selgus, et Balti riikides ja Eestis on populismi tase minimaalne. Tallinna Ülikooli politoloog Mari-Liis Jakobson. Mõnevõrra enam kasutavat populistlikku retoorikat siis vasakerakonnad, kes on meil opositsioonierakond, mis on ka loogiline vastandused, on pigem siis erakonna konkurentsi kui populistliku kapitaliga vastandatakse konkreetsetele erakondadele või poliitikutele mitte võimulolijatele, vaid eliidile ja enama populismi rakenduspoliitikate vallas. Kuigi noh, elevikel piisavus Populismi tase ja sisu on kolmes balti riigis aga väga erinev ja seetõttu ei saa ka kõnelda ühtsest Balti populismist. Selle põhjuseks on politoloog Tõnis Saartsi hinnangul poliitiliste süsteemide stabiilsus, mis on Eesti, Läti ja Leedu puhul olnud täiesti erinev. Eesti puhul elektri populismist väga palju poliitikateadustes räägitud ei ole, ainult kobers publikuga. Sama Läti puhul on kogu aeg poliitikateadustes alates kirjanduses populistlikud appikarje, et järjekordne mingisugune uus erakond, tule populistliku strateegiaga võidab valimised ja nii edasi Läti poliitikateadusliku kirjanduse järgi jube populistlik ja Leedu kuul ka üldiselt seda populismi, nagu tõstetakse esile. Eelmise aasta riigikogu valimistel kandideerinud erakondade programmidest ilmnes, et Eesti puhul oli üldpilt, mitte populistlik. Mari-Liis Jakobson ütles, et võrreldes Läti ja Leedu erakondadega olid eesti parteid oma programmid suhteliselt hästi läbi kirjutanud ja toetutega mitmetele uuringutele. Ei ole ka Eestis seda, meie seisame rahva eest või rahvas kaua kannatanud ja me peame teda päästma hakkama tühjalt toorikat, kui seal on natuke rohkem, näeb vasakerakondade sees. Ühest küljest on hästi loogiline, sellepärast et paremerakonnad on meil pikalt võimul olnud. Nii et erakondade jaoks on kõige loogilisem positsioon, kust nagu alustada, öelda, et rahvas tahab tegelikult muud ja meiega seda muud esindada. Populism on ennekõike uustulnukate ja hääbujate strateegia. Kogulisime kasutavad ülisarnased erakonnad, see reeglina ei saavuta väga suurt avalikkuse mobiliseerumist. Suur risk, et valimistule. Eriti Eestis. Jätkame sõnumitega välismaalt Indrek Kiisler. Hispaania küsib raskustes pankade toetamiseks abilaenu 42,5 miljardit eurot. Hispaania neli riigistamisele minevat panka, sealhulgas ka kõige probleemsem pank ja pank saavad abilaenust 37 miljardit eurot. Danielle osutab Euroopa Liit abi pangandusprogrammi kaudu ning esimesed kapitalisüstid restruktureeritud võttesse pankadesse tehakse ilmselt detsembrikuus ja seda Euroopa stabiilsusmehhanismist. Aga teil andsid euroala rahandusministrid põhimõttelise nõusoleku toetada Hispaania pankasid kuni 100 miljardi euroga. Analüütikute hinnangul ei pruugi praegune abilaen Hispaania pankadele jääda ka viimaseks. Eriti arvestades halbade laenu osakaalu ja riigi töötuse pidevat tõusu. Pankadele osutatav abi suunatakse riigi kaudusest, pankade otse abistamist ei ole veel võimalik teha. Selle eeldus, eks ole. Pangandusjärelevalve ja pangandusliidu loomine on Hispaanias alles pooleli. Võistlevad Brüsselis aga koos eurotsooni rahandusministrid, et otsustada Kreeka järjekordse väljamakse suurus. Euroopa Liidu majandusvoliniku Olli Rehni sõnul on ülioluline, et euroala rahandusministrid ja rahvusvaheline valuutafond otsustaksid juba täna Kreeka laenumaksete jätkamise. IMF-i tegevdirektori Kristiin Lagaardi sõnul töötavad kõik osapooled Kreeka jaoks toimiva lahenduse suunas. IMF pooldab, et euro vala liikmesmaade valitsused kustutasid osa Kreeka võlast, nagu seda tegid erakreeditorid alguses. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, kelle valitsus on Kreeka võla kustutamise vastu, avaldas täna aga veendumust. Laenude osas saavutatakse siiski kokkulepe. Iisraeli kaitseminister Ehud Barak teatas täna ootamatult, et lahkub pärast uue valitsuse moodustamist jaanuarikuiste valimiste järel riigi poliitikast. Olen otsustanud poliitikast taanduda ega kandideeri seisvatel Kresseti valimistel, teatas 70 aastane veteranpoliitik. Ta lisas, et soovib aega veeta rohkem perekonna seltsis. Poliitikasse astus endine sõjakangelane, kelle 36 aastat väldanud sõjaväeline karjäär tipnes peastaabi ülema kohaga kunagise peaministri Sakk krabiini kutsel ning temas nähti rabiini mantlipärijat. Iisraeli ennetähtaegsed valimised toimuvad 22. jaanuaril. Augustikuus teatas elektrile kaugloetavate elektriarvestite paigaldamise lepingu sõlmimisest Ericsson Eestiga. Täna kaotati paigaldamise pilootprojekti algusest. Novembrist jaanuarini paigaldatakse üle Eesti 5700 kaugloetavat arvestit. Pilootprojekti eesmärk on testida arvestit võimalikult erinevates kohtades erinevates oludes maid trani. Elektrilevi kauglugemise programmi juht. Sinu jaoks mitte niimoodi toimida saaks, tuleb ka elektritarbimist, mõõdetakse, selle tulu toimetamise vajaks hoidlik ühe tunniga tänu tavalised elektri teatavasti mahuvad. Mis nende aja ajahetke vahel, kus siis näitab, et arvestades oodatakse elektri haavatute sütikuks, jääb selle tõuke, et me peaksime seda, käituvad sigari ja selleks vallutades show kaunad. Aastaks 2017 peavad kõik arvestid paigaldatud olema. Kokku tuleb vahetada üle 600000 arvesti. Ericsson Eesti projektijuht, meilis Antonia maid, trahi. Töö kestab nüüd sellest aastast pilootprojektist kuni 2016 aasta lõpuni. Selle aja jooksul me käime peaaegu kõigis Eesti majapidamistes ära ja arvesti välja. Tarbijatele antakse eelnevalt teada sellest ajast ja paigaldus toimuma, saab oluliseks rõhutada, seda selle ettevalmistuse raha vahetatakse, ei muutuda poe kaugloetavaks, sellest teavitatakse klienti personaalselt eraldi. Kui tema mõõte puhub kauglugemisele üle, viiakse vahel, et millal salvestasime paika saab valesti kaugelt üle viiakse, on mõnekuune, võib mõningatel juhtudel olla ka kuni aastane vahe ja see on puhtalt tehniline põhjus, et sellest kaugele täielikult termilise piirlikusse konkreetne klient asub. Kauplemise üle viidud. Arvesti vahetamise eest klient maksma ei pea. Eesti teatriliit pidas täna peakoosolekut Tõnu Karjatse vahendab. Eesti teater vaevleb pidev alarahastatud teatritöötajate palgad pole tõusnud 2008.-st aastast. Teatrite rahastust on nelja aastaga vähendatud 25 protsenti. Tehniline kaader lahkub, kuna miinimumpalgaks on senini 540 eurot, tõdes teatriliidu juhatuse esimees Ain Lutsepp. No 99 juhi Tiit Ojasoo sõnul on sajaaastane Eesti teater jõudnud taas olukorda, kus ei saa enam olla professionaalne, sest see nõuab aega. Nii meie teater kui ka ma arvan, et kõik teised teatrid otsivad nii-öelda ellujäämise teed, aga noh, et üks, mida on väga paljud teatrid ka siis kasutanud, ongi see just nimelt, et teeme rohkem siis ja teeme laiematele, rahvahulkadele ja nii edasi, aga aga see ei saa olla kunstiliselt kõrgkultuuriliselt, ei saa see olla väga jätkusuutlik tegevus. Samade probleemide ees on ka muu Euroopa, kinnitas Tallinna väisanud Müncheni kammerŠbile intendent Johan Simons. Tema sõnul on teatril õigus raputada ja vapustada hoida kõrgkultuur eraldi kõiki ühtlustavast massikultuurist. See on teatri suur jõud, mida peab toetama just riigi tasandil. Johan Simons. Kõrgete väärtustega ühiskonnal peab olema kunst, mida valitsus toetab, stimuleerib vastasel juhul muutub see müügiedu tagaajamiseks selliseks ajaviiteks, mida näeme kommertstelekanalitest. Seda ei tohi lasta juhtuda, räägib Simons. Millised muudatused siis teatrit riigi tasemel tuleval aastal ootavad. Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil kinnitab, et üks muudatusi puudutab ka teatrite rahastamise aluseid. Tahame hakata juba järgmisest aastast andma teatritele ühe aastaste rahastamisotsus tasemel kolme aastaseid mis võimaldaks paremini planeerida. Ideaalis võiks see kolme aastane rahastamine olla seotud ka teatrite peanäitejuhtide ametiaegadega. Kindlasti kaalume etendusasutuste seadust vajalikkust, tuleb igasuguseid uusi sisulisi muudatusi. Vaba lava kui vabatruppides arenduskeskus kindlasti riik tahab seda toetada. Eesti vabariik, 100 ettevalmistused aastaks 2018 on alanud. Kindlasti tahame selle kontekstis mitte ainult häid Eesti filme, aga väga võimsat teatriprogrammi näha. Küsimus, millega tuleb tegeleda, on aga veidi üldisem, kui raha veel kord, Tiit ojasoo. See lahendus peaks sündima mingisugusel hetkel, kus küsimused rahvastikust, riigikaitsest, kultuurist saavad kõik kokku ja et võiks ikkagi veel kord sõnastada, et mille jaoks meil on see riik. Põhiseaduses on kirjas, et see kultuuri ja keele hoidmine, kas see on jätkuvalt meie tegelik mõte või, või on see mõte kuskil mujal läinud, aga siis sõnastaks selle ümber, siis on lihtsalt teada, mille nimel me seda riiki peame. Eesti teatriliidu peakoosolekul otsustati, et liidu esimehena jätkab teist ametiaega Ain Lutsepp. Koosolekul võeti vastu otsus, kus käsitletakse nii usalduskriisi ühiskonnas kultuuritöötajate õigust saada väärilist ja kvalifikatsioonile vastavat palka kui ka teatriharidust. Tallinnas Õpetajate majas toimus täna võistluse kodu kauniks 2012 pidulik lõpetamine, kus kuulutati välja ka aasta koduja aasta aed, tiitli saajad ning anti välja veel 18 muud preemiat. Liisu Lass käis tseremoonial ajakirjaga. Kodu ja aed konkursi kodu kauniks laekus tänavu üle 100 kauneima kodu ja aiakandidaadi. Žürii valis nende seast välja 33 finalisti, kes kandideerisid eri kategooriates ja lõpuks valiti välja aasta kodu ja aasta aia preemia saajad. Žürii esimees ajakirja kodu et peatoimetaja Piret Veigel ütles, et tänavu hakkas kodude puhul silma see, et väga palju kasutati ökoloogilisi materjale ja taaskasutust. See üldpilt on päris eklektiline, sellepärast et me oleme eriti viimased aastad vaadanud väga palju ju väljapoole Eesti piire ja eks need on toonud meile ka väga palju mõjutusi, aga loomulikult mitte kuhugi ei kao see eesti talustiil, kuigi ka see on saanud modernsema näo ja seda on väga ilus, on seda näha. Konkursil hindas žürii peale esteetilise tulemuse eelkõige otstarbekust ja jätkusuutlikkust. Pireti Veigel ütles, et esile tõusid targalt heakorrastatud ning viimistletud kodud ja aiad. Aasta kodu tiitli pälvis perekond sical oma eramu eest Tallinnas. Kodu on rajatud neljandat põlve pere valduses olevale krundile. Pereema Marilin sikale ütles, et oma kodu kujundamisel lähtus pere unistusest, et neil saab olema suur pere. Meie lähteülesanne arhitektile oligi siis see, et meil läheks näha üks pikk kolmemeetrine laud siis hea alguse ja kõik muu sinna, meil on hästi palju valgust, meil on tõesti, kuni selle hetkeni, kui tõesti õues pimedaks läheb, praktiliselt me ei kasutagi üldse nagu tehisvalgust, siis on hästi palju taimi on toas hästi palju puitu, sega meil on nagu rohele seal nagu toas olemas nagu kogu aeg. Minu meelest ei saa päris valmis, et lapsed kasvavad ja nende vajadused muutuvad. Ma ei teagi, päris valmis. Eestis aiakultuuri edendamise preemia pälvis tänavu botaanik ja kauaaegne Räpina aianduskooli õppejõud Jaan Kivistik. Aasta aia tiitel läks aga perekond Liivo koduaiale Kiili vallas Luigel. Pille Liiva ütles, et 1600 ruutmeetrise aia kujundamisel lähtuti sisetundest. Tal olid mõned soovid, mida ma planeerisin, tahtsin, et sa näed, oleks kogu aeg ilus, sõltumata aastaajast, vaated akendest oleks ilusad kojutulek, minu minek oleks ilus, et need olid niisugused põhijooned ja Etooliad oleks lihtsam. Suhteliselt kindlalt jaguneb sellisteks tsoonideks olemas selline kindel e sai aedkäik taha poole, kuhu jääks siis siukene suuremate rassid laialt teerajad, kõne lihtsalt hea olemise aed, et laps saab mängida ja see on nagu väga tähtis praegu meil. Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsu pääsuke. See toimus Eesti looduseuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldma ja kõigil Lõuna-Euroopas Aafrikas toimuvat suudame me vähe mõjutada, saab igaüks oma kodukohas palju ära teha, et meie rahvuslind vähemalt Eestis end koduselt tunneks. Selleks saab luua suitsupääsukesel sobivaid pesitsustingimusi, mida on väheks jäänud ja aidata Eesti ornitoloogiaühingul jälgida selle liigi käekäiku, osaledes algatuses kodukoha pääsuke. Ning nüüd päeva sport ja Taavi Libe. Sebastian Vettel kroonid teele kolmandat korda järjest vormel üks sarja maailmameistriks lõppenud hooaeg oli paljude vormeliekspertide hinnangul viimaste aastate põnevaim autoajakirjaniku. Toomas Vabamäe sõnul lisas intriigi see, et ühegi meeskonnamasin polnud konkurentidest selgelt üle. Väga sageli muutus jõudude vahekord muutus, kui siin mõtleme, millised tiimid võitsid, võitis ühe etapi, näiteks Williams ühe etapi, Mercedes. Kui me nüüd vaatame Mercedese hooaja lõpuesinemisi, siis kuskilt otsast ei paista välja, et see auto oleks võinud olla võiduvõimeline, seda on väga raske uskuda, aga ometigi tingimused mängisid kätte, nii et eriolukordades eriautod paremad, aga aga noh, mis võib öelda, et Ferrari ilmselgelt ei olnud kõige parem auto ala on juba selline, et ei ole, seal ei tehta vahet, et kas on meest parem või mitte. Oluline on auto ja mehe koostöö ja selles arvestuses oli Sebastian Vettel parem. Üks vormeli sõnum veel. Erinevate meediaväljaannete andmetel saab soomlasest Valtteri Botosest tuleval hooajal Williamsi vormel üks tiimi. Põhisõitja. Fotos asendab Bruno Senna. 23 aastane Bottas on mullune keebeegolm, sarja meister, viimasel kahel hooajal on ta tegutsenud Williamsi testisõitjana. M-Spordi rallitiim teatas ametlikult, et sõidab uuel hooajal Katari riigi sponsorrahade toel ning meeskonna kolm Ford Fiesta WRC sõidavad Qatar M-Sport vööl. Rallitiimi nime all. Katari rahade sissevoolu taga on rallisõitja riigi prints Nasser allatia, kes ise teeb kaasa seitsmel MM-etapil. Meeskonna põhisõitjaid ei avalikustatud, kuid erinevate allikate andmetel saab meeskonna esisõitjaks Mads Jesperi ning teiseks piloodiks Riine vill. Tänavu M-Spordi Fordil kihutanud Ott Tänaku võimalused meeskonnas koht saada on üpris kasinad. Konstantin Vassiljevi koduklubi permi paar kaotus Venemaa jalgpallimeistrivõistlustel Mahhatshkalasse ansi vastu üks. Null eduseisust üks. Kaks. Vassiljev tegi kaasa täismängu. Angaar on liigatabelis endiselt 11., ansi on teine, jäädes liidrist sees kaast vähempeetud mängu juures kahe punkti kaugusele. Ja nüüd räägib sünoptik Sirje Vilms homsest ilmast. Täna õhtuks otsi läänerannikule jõudev madalrõhkkond liigub edasi ida-kagu suunas ning on homme pärastlõunal Rootsi lõunatipus. Selle lohk kerkib Leedust Lätti peale ning lohu ees liikuvad sajupilved jõuavad homme päeval lõuna- ja Lääne-Eestisse. Jah, on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi lund ja lörtsi, saartel võib ka vihma tulla. Mitmel pool on udu. Puhub idakaare tuul neli kuni üheksa, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi, saartel on sooja kuni kolm kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, Lääne ja Lõuna-Eestis sajab veidi lund ja lörtsi, õhtul läheb sadu tihedamaks. Puhub idatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Aitäh, Sirje Vilms. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.