Eesti sõduritund. On seal lauale, mis toetub lauale missioon see tähendab, et teie või peab olema neutraalne, erapooletu. Need sõnad öeldi eesti sinikiivritele Norras 100 kilomeetrit Oslost. Okerfüüsi rügemendis pidulikul õhtusöögil. Kuuldud heli loovutas sõduritunnile Polarfilmi võttegrupp, kes käis novembris jäädvustamas Eesti rahuvalvekompanii elu. Andres rääkis oma kaheksakümnekohalisi siis 23. oktoobril 95 a sinna siis kohe varustuse kätte. Patriarhaalne, vaatame, põhinev väljaõpe oli see, mis me oleme, ringe, relva mõtlesin päris kõvasti, ikka üsna. Pea hakkas ära tüütama. Antarktika Aimar Suve, Adam Libastiga. No see olnud rauale alale välja, see oli Marili Kayla mereaa. Lasin päris kaua. Hakkasin tegema-verbi kooslusega esimestena lady õppus, kapsapaistvaid ühisõppus on meie siis kati kompanii, Kreeka seal ka masina päris kõvasti. Kriimula. Asetsev akvaatlustes, mis asjade, Balti pataljon kujutmelisse, mis talle on väike võistlus tuli mängude vahelisele võistlusele. Mu esimene huvitav kes vaatasid seda? Ma vaatasin kõige valitute üldse, soomlased, rootslased, norrakad, merejalaväelasi väga palju vaatajaid, vaatajaid oli toas isegi venelased. Seal ajakirjanikke, kes, Tänaseks on esimene rühm Eesti rahuvalvajaid asunud oma ülesannete täitmisele Liibanonis järgmised lendavad sinna detsembris. Saatkem neid teele ühe igivana rivilauluga, mis kuuldavasti ei puuduvad ka meie sinikiivrite repertuaarist. Nõnda laulab seda aga vanade soomepoiste varsti viieaastaseks saav meeskoor. Paneme nüüd rääkima Eesti raadio arhiivilindi, mis kerib aja kangast tagasi novembri päevadesse 1918. Seegi räägib noorte meeste teele saatmisest. Kus kohas me relvad saime, padrunid saime, vot seda ma ei mäleta, ootame, ootame seif, rivistati meid ülesse ohvitseride saatel, seal oli lipnik Raudsep ja lipnik Johannes. Ja ees oli Eesti rahvuslipp ja kõige ees oli Tallinna tuletõrjeorkester. Ja siis käies marss ja ja siis marssisime pagari tänavalt marsihelide saatel balti jaama. Küsiti. Kui lähteon kuulad Narva, mis sinna, igatahes mitte nalja pärast. Inimesed jäid vaatama, kui meiegi marssisime, kaubanduskoolipoisid olid, olid vorm, oli mustad, mustad, pallitud. Gümnaasiumile olid allid palitud. Balti jaamas oli kaubarong, milles olid ehitatud puitnarid ja muud valguses ei ole ainult latan küünlaga. Asusime siis sinna vagunitesse ja algasime sõitu Narva poole, siis suuremates jaamades toodi rahvuslipp, toodi välja. Orkester mängis isamaalaule, peeti kõnesi ja kutsuti kõik Eesti vabariiki kaitsma. Ühes jaamas kutsuti kuulipildujavagunisse nagu nimetati üks grupp poisse. Seal oli kaks rasket kuulipilduja ja lipnik Johannes Lipp ning Raudsep siis küünlavalgusel, kui rõngaga sõitma õpetasid siis poistele raskekuulipilduja, Maksimi, materiaalosa põhimõtted, mismoodi laadida ja mismoodi üldse käsitada ja vaat niisugust õppus. Järgmisel peatselt jälle vahetati grupid ära. Nii et siis, kui me Narva jõudsime, siis oli suurema osa poisse kõik pealiskaudselt raskekuulipilduja Maxim, ega enam-vähem tuttavad. Ega me ei olnud, kuulipildur, olid, aga, aga no teadsin, kuhu kuul pistajaga, kus ta välja tuleb ja järgmisel päeval rivikorras jälle viidi meid kusagil vallikraavidesse. Ja seal siis iga poiss laadis kuulipilduja ja lasi mõned üksikud paugud ja lühivalangud. Nii et igaüks proovis ära, eks ole. Oleme siis kasarmus poiss, et midagi teha ei ole. Väljas on pime. Venelased hakkasid tulistama, Shapnellidega linn. Äkki läks uks lahti ja astuks sesse. Lipnik Johannes Napoidid, kuidas elate? Hakkas meile jutustama Bon ühest. Miks tema kirjutas tasujast ja Villu võitluses. Et nemad olid sellepärast, et kaitsta oma kodumaad, olid kodukaitsjad. Ja vaadake, poisid, et meie peame olema ka nagu kodukaitsjad. Ja rääkis nii veenvalt, et vist iga poiss mõtles oma südames, sest ma saan seda olema. Tema oli ära elus, oli ta kooliõpetaja algkoolis kusagil järgmisel päeval. See oli juba 28. Vormi ja meil on nüüd ainult omad omad riided ja poolkasukas mul oli. Ja, ja mitte ainult poole kasuka peal. Naudi märk oli vask, nisugune põdra peaga. Siin oli igal igal end ja me pidime, ütleme omavahel, distants, skaut, ei olnud keegi keegi muu. Castroli ohvitser või palju keegi vend skaut. Ja see oli seal juba siis ma mäletan, kui leitnant Pennyga läks vennad edasi olin Jenna mooniad, valk võeti ära siis soomusrong liikus edasi Mariemburgi peale, kitsarööpmeline raudtee, mis läheb Volgast Mariinborke? Seal seal oli palju tegemist, seal seal oli palju ja üks huvitavamaid momente on, on seal selle mustjõe silla vallutamine. See on Valgast üks 40 kilomeetrit enne Uba jaama Mustjõgi ja seal on suur raudteesild 28 sülda pikk. Me olime taevamõisas ja anti käsk, et vaat, sild tuleb vallutada. Et see rahva teatede järele Sildon lineeritud. No ja organiseeriti siis üks Latlane oli teejuhiks meediumid läbi metsa. Ja oli jälle umbes samasugune maastik, nagu oli pikksaares. Enne jaama oli lage plats, taga oli mets, me meid viidi sinna metsa. No ja seal oli siis nii emoni. Raudteesild silla peal kõnnib sõdur püsson rihmaga seljast ja all on näha see putka, kus need abilised seal London ja tuleb tormijooksuga root. Avasime tule. Ja mina esimene see, kes automaadi päästis. Ja kõik, nii palju, kui meid oli, kõik tulistasid ja läksime kohe edasi, oli naa kõik, kes seal Sostaabas, mis nende, see oli, kuskil seal putkas olid, need läksid sinna raudteetammi taha ja tammirahad taganist, härra Tamm oli võrdlemisi kõrge, mehaanilise ainult, aga üks mees, see, kes seal üleval oli, see tuli, tuli alla ja tahtis redeliga minna ülesse sinna Kasti võrgus mineeritud laskemoona sees oli. Aga õnneks sai enne seal haavatasidki, on, tuli välja, et Kendrust oli läbi ja tuli alla tagasi meie õnneks ja siis tuli välja. Ole ta on üks poolakas, ütles pärast mangus. Joad ja mobilise Soovanna ja ballaak ja nii ja kuhu ta viidi pärast näide soomlaste olid sinna, Kastoomlast ta ära täpselt, seda ma ei tea. Aga me saime tervelt silla kätte ja selle eest lubati meile kõigile autasu, ujuja. Ja see oli soomusrongid, oleksid sildid õhku lasta, siis ei oleks meil edasiminekuid olnud, see oli suur pikk 28 sülda pikk raudteesild, viadukt ei pea. Siis sai rong üle minna ja sealt läks edasi, seal oli üks väike jaam vahet ja siis oli suurem ja opa jaam opa ja siis seal oli seal toppajame tagant juba läks Riia Pihkva kivitee. Me läksime opa jaama, seal me kaua saanud olla, oli juba teade, soomlastan, moreen purgi ära võtnud. Ma pean ütlema küll, et see oli vabadussõjas üks suur pöördepunkt, kui soomlased tulid see meeleolu, mis siis tuli ja siis see eeskuju, kuidas sõjamees ennast üleval peab. Ja kui vaprad ja kui, kui Võrma põlgamatad, kui soomlane läks lahingusse. Pattis 10 15 padrunit taskusse. Ja, ja, ja läks meie mehed mässisid ennast igatipidi, need vahvad mehed, kes Pedaigendil igatepidi padrunite vöödega ja ja sellest ei olnud midagi. Ja siis see marjumbolgi lahingu kohta öeldi ka niimoodi. Punased olid kõik kindlustatud, aga soomlased läksid peale, tulevad ja ei lase ühtegi pauku, muudkui tulevad, lastaks sinnapoole, aga nemad ei lase ja tulevad Silvet nii ära, et lõi nii verest ära need vastased, et nende senini oli inimestega tegemist, on midagi, midagi rohkemat, soomlast olid lihased just sellepärast et kodusõda Soomes oli olnud seal Soome oma punased ja neid venelasi, kes olid need seal väga rumalat töötab ka inimesi ja ja sellepärast nemad tulid siia kätte maksma. Ja teate, ma räägin teile ühe episoodi seda kirjelduse Soome Soome leht, selle korral, et kui soomlased tulid sadamasse, siis pandi need kae kaupaelasse. Jah, et muidu nad oleks siis ükshaaval kõik frondile kohe läinud. Jah. Vaata, vaata niiviisi, niiviisi ersa loomustati seal puidujutt, Soome leht kirjutas, muidu muidu jutt ja muidugi, aga vaata, see iseloomustas seda, seda olukorda ja seda, seda psühhoosi, mis nendel sõduritel oli, kui nad siia tulid. Vabadussõjas langes ja suri haavadesse 2236 meest. Haigused ja õnnetusjuhtumid viisid veel 1352. Seega ohverdas elu Eesti vabaduse eest 3588 inimest, neist 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit. Niisugune oli iseseisva Eesti riigi kättevõitmise hind inimeludes. Iseseisvuse kaotamine ja järgnenud okupatsioon on nõudnud võrratult enam. Teise maailmasõja lõpust on küll möödunud üle poole sajandi. Kuid kas on nüüd Sekski teada eesti inimkaotused? Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimees professor Salo. Meil ei ole praeguseni selge. Olgugi et me peame ütlema, Eesti oli üks riik missugune üldse ei osalenud sõjas meiei kuulutanud sõda kellelegi. Keegi ei kuulutanud meile sõda, meid lihtsalt trambiti üle. Ja võib kergesti olla, et Eesti rahva inimkaotused selles sõjas olid kõige suuremad Euroopas ma mõtlen suhtelised kaotused, kui võtta meie rahvakoguarv ja nende protsent, kes langesid või sõjas hävinesid. Mina ei ole aga mingisugune Statistika usklik. Mis kasu meil sellest oleks, kui me saaksime nõid ühe hinge pealt ära ütelda, kui palju me kaotasime? Selge on nimelt see, et palju hullem dimensioon on kaotuste asendamatus. Mehed kõige paremas eas läksid kaduma oma rahvale eraldati oma rahvas ja ma ei tea siis, kas väliseestlased, Venemaa, eestlased ei ole oma rahvale mitte sama palju kaduma läinud, nagu need tollal langenud. Siis millega tuleks kindlasti rehkendada, on kõik need eestlased, kes jäid hoopiski sündimata siis keda üldse lugeda sõja ohvriteks? Kas ainult neid, kes langesid, relv käes ja univorm seljas? No ütleme, rehkendame sinna juurde oma kaitse, kaitseliidu, metsavennad, kes olid mingisuguses üksuses, aga mõni üksikvõitleja kuidas nendega? Annaks väga palju vaeseid teha. Võib-olla huvitavam kui sõja kaotust, otsese sõjakaotuste asi oleks rahvastiku kaotus. Kas see on nüüd 100000 või 120000, siis iga 10. eestlane umbes üks kümnendik rahvastikus täiesti kaotatud? See pakuks ehk teatavat huvi, aga mina olen tegelenud nimestike koostamisega ja ole julge, et me saame nimeliselt peaaegu kõik kindlaks teha, sest dokumentatsioon on osaliselt suurelt osalt olemas. Praegu veel mitte, alati kättesaadav, osalt ka veel memuaarides varjul. Aga ühel päeval me võime väga suure tõenäosusega kõik need nimed avalikustada. Alles hiljuti saime raamatu poliitvangideks. 85000 toimikut on siiani läbi töötatud ja me veel ikka ei näe otsa ega äärt. Kui palju neid on? Kui palju neist suri, on nendes toimikutes tihtipeale ka? See haaraks perioodi 1940 kuni Kui me nüüd neid perioode tahame niimoodi eraldi valgustada, siis selle esimeseks tingimuseks oleks, et me saame ühe elektroonilise andmebaasi. See loetleb meile mõne silmapilguga kõik need aastad eraldi. Ja ma ütleksin enesele nagu lohutuseks, et isegi Lääne-Saksamaa, kellel on olemas kõik nende ametlik dokumentatsioon, mis sõjast jäi sõja lõpust saadik, kus ei ole olnud mingit takistust nende avaldamiseks ei ole ka veel väga kaugele jõudnud. Ja osa meie sõduritest, kes olid Saksa sõjaväes, on seal nende dokumentatsioonis, aga ei ole praegu veel kättesaadaval. Igatahes läksin selles asjas dokumenteerimise asjas, me ei ole sakslastest mitte väga kaugele maha jäänud. Ja seal ühel päeval, siis kui me nii kaugele jõuame, siis võimega täpselt andmestikust kaotuste suurusest rääkida ja ka nende kaalus praegusel ajal arvestatakse inimeludki ümber raha väärtusele. Mulle ei naise väga mõttekas, aga seda tehakse. Ja muidugi, kui läheb kahjutasude nõudmiseks kelleltki siis see oleks niisugune aktsepteeritud rahvusvaheline alus. Olgugi, et nagu ma juba ütlesin inimkaotused on meie väikesele rahvale tõesti korvamatult suured. Üks näide. Me andsime alles nüüd välja ettevalmistava nimestiku selleks saada rohkem andmeid nendest, kes on langenud maailmasõja jooksul juss vaenutegevuses, relva käes siis sõja aastatel, läänerindel ma kardan, et praegu me ei saa ikka veel samade kaante vahele panna neid, kes teisel rindel sõdisid, aga kes on Eesti rahvale täpselt samuti kadunud. Ja me saime kokku siin, professor Lindmäe vaatas läbi kõik mõeldavad allikad. 4700 nime. Seal on kindlasti veel vigu sees, seal puudub kindlasti väga-väga palju. Aga meil ei ole praegu muud teed. Lisaandmete saamiseks. Võtame niisuguse. Näita nagu eestlanna mäe ortaalder, kes 44. aasta sügisel sai viga või haavata, isegi see ei ole mul selge. Ja läks peitu Mustla lähedale ühte talusse, kus olid tema kaks õde ei julgetud arsti otsida, sellepärast ta suri seal oma haavadesse. Ja õed matsid ta kuskile maha. Neid õdesid enam ei ole. Seda lugu kuulis üks väliseestlane, kes käis siin külas ja tema on ainuke, kes sellest teab. Aga võib-olla on veel kuskil inimesi, kes teavad missugusest alus, nimelt olid varjul 44. aasta sügisel major talderi õed ja kes oskab meile siis siis oskaksime midagi lähemat leida. See on üks juhus tõesti tuhandetest, kus meil aga oleks teoreetiliselt ikka veel võimalik selgust saada. Samuti andsime hiljuti välja niisuguse vahenimestiku 1641 Eesti vabariigi kaadriohvitseri nimega, et mis neist õieti sai ka siin tahaksime meeleldi teada, kui palju täpselt neid suri Norilskis ja kui palju siis relvaga käes. Aga ikkagi veel on midagi 160 küsimärki mida tahaks hea meelega lahendada, sest see on juba 10 protsenti koguarvust ja võltsiks nagu tulemust toiga suurel määral. Ja ma vaatasin just nüüd järele, seal on tosin mees, kes olid juba Eesti vabadussõja ajal Eesti sõjaväes ja nüüd nende kalmusid korras ja aus hoida, oleks meil vaja teada kõigepealt, kus nad on. Ja need tosin meest peaksid minu andmetel olema kuskil Eesti kalmistutel. Aga nende käte leidmine valmistab suuri raskusi, kui ei ole just aegamööda maad ringi sõita ja kõik need hauad läbi vaadata, kas seal juhtub olema see nimi ja kivi. Aga nagu te teate, 10 aastat tagasi ei olnud paljudel julgus ei pidanud palju targaks seda nimetada. Et keegi oli Eesti vabariigi ajal ohvitser ja sellepärast võib ristil seista lihtsalt nimi. Kas teil on käepärast ohvitseride nimed 10 mehe nimed ja siis tal oli nüüd üks nendest ka tema oli juba 10. jaanuaril 1919 Eesti vabariigi kaitseväes. Mul on siin. Kapten Mihkel Arnold Lippmaa, kes olevat surnud oktoobris 1975 Pärnus ühe teate järgi, Pärnu perekonnaseisuamet ei olnud suuteline midagi tema kohta leidma. Siis meil on major Jaan Tamm, kes oli 1918 juba Eesti sõjaväes. Elas 1009 seitsme teisel aastal Raplas. Kuuda jäi. Seda me ei tea, tohiks olla Eestis maetud. Siis oli kapten Julius kannelaud, kes olevat kaheksakümnendatel aastatel Eestis surnud. Mul ei ole isegi õnnestunud kindlaks teha, kus kohas vanemleitnant Aleksander järv kes oli samuti sõjaväes juba 1918 olevat surnud Tallinnas, septembris 1951. Tallinna perekonnaseisuametis on kartoteegi selle koha peal auk ja me oleksime tänulikud igasuguse teate ees. Siis Siberis tuli tagasi kapten Hans Erich Tekkel, kes oli samuti juttu 1919 Eesti vabariigi sõjaväes. Tema olevat surnud 59. aastal Tallinnas. No mälu võib inimestel petta, see võib tähendada ka 1960 57. Mul on isegi üks kolonelleitnant Johan ferment, samuti represseeritud, kes sai ohvitseriks juba 1009 17918 oli Eesti vabariigi sõjaväes. Tema olevat surnud 1967. aastal Linnamäe vallas. Jällegi koha pealt ei saanud selles selle kohta kinnitus. Major Rudolf Emil tuul olevat surnud pärast aastat 1956 Tartus jällegi Tartu perekonnaseisuamet, ei tea. Major Aleksander Raudsep. Viienda üksiku jalaväepataljoni mees on hoopis kadunud, see on ka nii ebaharuldane nimi. Ma ei tea, mitu Aleksander raudteejope Eestis võiks olla, et teda pärast sõja surnute hulgas otsida. Kapten Eduard muinast olevat surnud Rakveres aga Rakveres öeldi, et liiga vähe andmeid selleks, et otsida vähemalt aasta peab teadma. Kuna meie perekonnaseisuametite andmed on korraldatud väga tihti aastate kaupa. Major Johan Purga, kes olevat langenud 45. aastal sõja ajal Kilingi-Nõmme lähistel. Jällegi ei ole õnnestunud lähemat teada saada kapten Eduard Johan täht, kes oli mais 43 Tallinnas edasisest puuduvad andmed. Ja me võiksime kindlasti jätkata, aga kui me nüüd nendegagi hakkama saaksime. Professor Lindmäe, kes koostas selle 4700 langenu nimestikku oli siin Tartus isiklikult läbi töötanud niinimetatud surmaregistri Tartumaa surmaregistri sõjaaastates. Ja see oleks praegu kõige pakilisem ülesanne kõigis maakondades Need surmaregistrid läbi töötada, seal on öeldud, suri kuulihaava. Siis on teada, mis temaga juhtus ja me saame seda ühendusse viia siis lahingute sündmustega, kus nad surma said. Aga see on suur töö ja ma ei näe selle tegijaid. Suur kiitus nendele, kes seda tööd on teinud näiteks üksik lane Enno Piir Viljandimaal, kes hiljuti andis välja dokumentatsiooni juba seitsmenda Viljandimaa kihelkonna kohta. Kui meil oleks igas maakonnas üks niisugune entusiasm, siis see sihtkindlaks teha meie inimkaotused teise maailmasõja ajal oleks kindlasti palju lähemal, kui kus ta praegu on. Nii käisidki läinud kuul vanad rindemehed Ida-Virumaal langenute matmispaiku kindlaks tegemas ja tähistamas. See on kivinõmme surnuaed ja kuhu siis kivinõmmele on maetud? 3600 langenud. Siis siin on nüüd eestlased ja sakslased. Kuna siin võite võitles väga palju eestlasi piirikaitse rügemendi, kes siis on neid siia, eestlasi on maetud väga palju, selle arvab, et sulle parandused. Vaata. Ja selle taluniku jutu järgi, kes tegi pärast sõda ise betoonist siia selle hauaplaadi ja mille pärast viidi siis perekond hiljem Siberisse. See, see, see paberikene oli niimoodi, see oli pataljon Norland, 242, ma ei tea, mis see 242 ütleb, aga kui ras avasime norralastele selle kivi, siis ma andsin selle paberi nende norralaste kätte. Need, et selgitad see tõlkes seal oli sellele, et seda seda selgitada, aga fakt on see, et see betoonist oli valatud plaat ja see, need numbrid ja tähed olid selle plaadi peal. Hiljem julgeolek leidis selle mehe ülesse, kes selle plaadi tegi. Ja saatus oli Siberis tervel perekonnal. Kas mees tuli tagasi Siberist suri Siberisse tagasi tuli kaks tütart ja mina rääkisin siis juba nende tütretütretütar oli, eks olnud niimoodi. Kõige normide. Tartuseloppide. Niimoodi jah, siin on see koht niimoodi selle kohaliku mehe jutu Rohaliku mehe jutu järgi, jah. Aga nii suur see arv ei ole, sellepärast et kui puul on kaartide järgi andma Kol 3600, siis see on kahe surnuaia peale kokku. Teine surnuaed on see, mida me läheme praegu otsima. Eesti sõduritunnil on nüüd edasi öelda neli palvet, mida palume kuulata tähelepanelikult. Esiteks kas teate elavad Eestis veel Tartu rindel võidelnud viienda piirikaitse rügemendi staabis või juhtkonnas teeninud mehi, ohvitsere või allohvitsere, kas teate nende nimesid või midagi nende saatusest viienda piirikaitse rügemendi staabis õi juhtkonnas teeninud mehi. Teiseks ootame teateid Nikolai Lääne kohta, kes võeti augustis 44 sõjaväkke tegi läbi väljaõpe Viiratsi mõisas, kus saadeti rindele. Ta langes peagi vangi ja suri Novosibirski vangilaagris kuuendal veebruaril 1945. Ehk keegi teab, millises väeosas Nikolai Lääne teenis ning teab tema vangilangemise paika ja asjaolusid. Kolmandaks, kas Eestis elab Narva rindel võidelnud ning seal septembris 44 sisse piiratud 47. rügemendi kolmanda pataljoni mehi 47. rügemendi kolmanda pataljoni mehi. Neljandaks, kas Eestis elab Tartu rindel Kärevere lahingus kaasa teinud 38. politseipataljoni mehi? Me ei küsi seda pelgalt uudishimust. Mängus on mõnegi sõjamehe pension. Saksa pool on ilmutanud lihtsalt suuremat nõudlikkust, aga loodetavasti me saame sellest 11, aidates üle. Niisiis teatage palun, kas välisõigusabi advokaadibüroo telefonil Tallinnas 44 44 11 kordan 44 44 11 või Eesti Raadio aadressil Gonsiori 21, Tallinn null üks 100. Eesti sõduritund.