Metsanädala avamisel avaldas riigikogu esimees Toomas Savi veendumust, et metsapoliitika, mis on juba kaante vahel, et küll ta Riigikogus leiab, mõistmist lähiaegadel ja eilse tööpäeva lõpuks nii sega, läks. Kaks meest on palutud mikrofoni juurde. Eesti metsanduse arenguprogrammi ja koordinaator Andres olemaria, riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Teie jaoks oli see tehtud asi, aga ometi, kas seadusandja ta kinnitab, sest viimastel päevadel kogesime, et riigikogu saalis inimeste arv ei ole väga suur, samal ajal aga pidi metsapoliitika saama 51 häält. Aga no siis on ärevus möödas või, või mida öelda? No on hea ja meeldiv tunne, et riigikogu on leidnud sellele metsapoliitika heakskiitmise vajalikuks, pidada seda ja, ja metsapoliitika on heaks kiidetud. See on suur tunnustus tegelikult kõigile nendele inimestele, kes selles protsessis osalesid ja kes on andnud endast varem, on selle pooleteise aasta jooksul, et jõuda siis sellele ühiskondlikule kokkuleppele, mida sa, metsapoliitika kahtlemata on. Ta on väga meeldiv, et Eesti riigis on, on sellisesse üleminekuperioodis võimalik nüüd loogilise ülesehituse teed mööda minna, et kõigepealt saavutada ühiskondlik kokkulepe metsapoliitika näol, siis minna metsaseaduse koostamise juurde ja sealt edasi juba järgnevate seadusaktide juurde. See on selline väga hea ja väga loogiline tee. Kui põhisuunda metsanduses on arutatud ja, ja see on vastu võetud, siis on see ka suur kohustus, sest seni oli ta nagu mõttes ja paberil, aga nüüd ta peab igapäevases elus hakkama toimima ja, ja siin on vist siis härra Talijärvele hoolt edaspidigi. Meie jaoks on oluline selle poolest, et kui põhimääruse kohaselt me peame ellu viima riigimetsapoliitikat, siis seni puudus selle metsapoliitika osas täielik selgus. Nüüd on ikkagi mõningad põhimõtted paika saanud ja ja ütelda, et me tõesti teame, mida me tahame, me teame, millises suunas seadusi ette valmistada ja otsuseid langetada, siis ka teame, millistest seisukohtadest tuleb lähtuda. Varematel aastatel oli nii, et noh, kõik, mida me tegime, oli nagu valesti tehtud, keegi ei aktsepteeri, erinevad seda ja ja nüüd nüüd on vähemalt selles osas ikkagi asi selge, et meil on riigikogu toetuse seal taga ja mitte lihtsalt häälteenamusega antud toetus veel 54 häälega antud toetus, mis meie praegu küllaltki sellise noh, mitte väga tugeva koalitsiooni puhul. Näita see näitabki seda, et metsapoliitika võib-olla ei olegi nii poliitiline poliitika, vaid ta on rohkem selline, ütleme elu edasiviiv poliitika, mis annab kätte mingi ühe konkreetse majandusharu tegevussuunad. Mul oleks küsimus valitsusega vaatas ülesanne näidata. Tähendab volituse, vaata. Saate küll üleval. Tundub, et need tunnid siin Õhne jõe ääres suis Lepas kus oli mootorpaatide ja sõudepaatide ülevaatus. Läksid rahulikult mõistvalt ja kui oli küsimusi, siis nendele vastati, leiti nagu üksmeel. Võib-olla tede noorte meestega, kes veerolleritega väga uljalt siin lasksid samuti järve peal oli neid märgatud, nendega oli natukene tõsisem kõnelus. Sellepärast, et meil on vabariigis selline kord ette nähtud rollerid peavad täitma samuti eeskirju kuivatama laevade omanikud. Tähendab, neil peab olema kohalikust omavalitsusest või linnavalitsusest luba et nad võiksid liigelda. Kuid täna oligi selline juhus, kus noored mehed uljalt siin Õhne. Meile lausa rallitasid. Samal ajal muidugi kui vee peal noored inimesed ilusti värvitud, kiirete veesõiduk, et, aga no kihutavat ja sellel on oma võlu ja noortele see meeldib, aga tuleb arvestada, et nad on eakamaid, inimesi, kalureid, harrastuskalureid, pensionäre, kes võib-olla ei kuule nii hästi enam ei, kui nad äkki märkavad, et üks punane nool tuleb, nad võivad tõesti ehmatada, hirmu tunda, nii et siin tuleb kuidagi nii sõita ja käituda, et ei häiriks teisi ja kui on nõutud luba, siis peab luba olema ja kiirus. Siin on karist normeeritud. Ja meil praegust ongi niimoodi, et nende veerolleritega vaevalt et nad saavad üldse sõita aeglaselt, nagu meil vabariigis on ette nähtud ainult 30 kilomeetrit tunnikiirus. Siin oligi täna hommikul üks vana papikene helistas, et, et selline põrgumasina, mis sõidab, lausa lausa lendab nagu noole. Et olid jõe äärest ära põgenenud, et kui see küll kurvist välja sõidab, et siis on küll ots tal peale. Ja hirmu võib tulla, kes ei ole varem neid näinud kuid kui on vaba vesi ja ei ole seal lapsega suplejad, siis võib-olla jah, see suurem kiirus. Tundub, et ka väga kurja idee. Aga nüüd mootorpaatide omanikud, keda on rohkem ja kes on teile siin Võrtsjärve taliharujõgede peal tuttavad, sest Guido kapov aastaid te olete siin olnud inspektori silmaga, mees. Noh, mina olen siin, tähendab, polnud kalakaitseinspektor esimesel novembril, nüüd sügisel saab 20 aastat seal tööd tehtud. Ja mis puutub väikelaevaomanik kasse, siis ega nad eriti midagi ei protestigi, tähendab mis neile muidugi uudne on, on see, et nüüd iga väiksemad, kui viibitakse lahtisel tekil, peab olema päästevest seljas. Noh, paljudele on see nagu üllatusena, no et, et kuidas päikest saab võtta ja ja nii edasi. Kas jõe peal on tarvis seda vesti selga panna? Noh, eks selliseid erandid ikka tuleb, aga üldjuhul ikkagi noh, rääkida Võrtsjärvest, siis ikka peaks päästevest ikka igal väikelaevas viibijal seljas olema. Mida veel öelda ette, suhe veega ja loodusega ja kodanikega oleks nagu normis. Mida veel peab silmas pidama piirkiirus 30 kilomeetrit mootorpaatidele, see meil sai juba öeldud. Kuigi paljudel mootorid ägedamad, aga ju siis tuleb neid taltsutada ja rohkem loodust vaadata. Peatähtis on ikkagi see, et ikka ei näidata seda viimaseid kiirusi vee peale või, või sellega nüüd ei, ei üllata inimesi, et vot mul on võimas siin veerul lärja, mis sõidab 100 kilomeetrit tunnis, noh, miks mitte taga sõita siis vähemalt jõe peal 60 kilomeetrise tunnikiirusega. Ei ole ju seda viimast vaja välja pigistada. Kas seekord, et päikese järgi peab koju tulema? Et kui päike loojub, siis järvelt ära. Kehtib endiselt. Noh, tähendab Võrtsjärvele, nüüd enam sellist reeglit ei ole, et peale päikseloojangut nüüd peab kähku õnged kokku kerima ja ruttu kodu minema. Piirangut ei ole, samuti ei ole piirangud ka väikelaevadele hobujõudude suhtes, mis oli siin vanasti, et 30 hobujõudu oli väikelaeval lubatud. Niimoodi nüüd seda piirangut ei ole, ainult Pille vastu, nüüd väikelaevade juhid eksivad, näiteks muretsetakse omale paat, praegust on ju igasuguseid moodsaid ja kiireid väikelaevu saada. Muretsetakse küll paat, aga tehnilistest andmetest ei, ei hoolita, tähendab, pannakse mitte lubatud mootor taha, näiteks ei olegi lubatud ütleme seal väiksena on nii võimsad mootorid panna, kuid sellest hoolimata muretsetakse selline kiire mootor, mida ei ole lubatud ja pärast siis ollakse üllatunud, et miks ei registreerita sellist väikelaeva ära. Kui nii rahulikult mõelda, siis ega see, millest te rääkisite, ei ole ju midagi enneolematut. See taandub kõik sellele, et ärme teeme kaassõitjale, teises paadis või rannas, olijale või suplejale. Kuidagi liiga ei häiri neid, ärme paneme oma elu hädaohtu, selleks on ka need vesti. Nii et kõik on kuidagi küllalt normaalne. Aga minu meelest on kõik nõuded on inimsõbralikult sellepärast et tarvis, et ka ülevaatusel, et see tingimata peab nüüd see tulekustuti ja esmaabiapteek nüüd tulema, inspektorile näidata. Minu meelest piisab ühest, kui autoga tulete näiteks veekogu äärde ja tahate nüüd veekogule minna, võtate autost Esmade apteeki ja ka tulekustuti niimoodi, et keegi ei ole topelt teda nõudnud. Küll jah, paatide ülevaatusega Ühed küla inimesed tulid ja ütlesid, et pull on jões, uppus ära ühel küla perel ujusin siis mitu päeva allavoolu ja nüüd on jäänud seal vana kuivanud tamme all pidama. Ja see inimestele ei meeldi, sest nädal aega on juba mööda läinud. Kes säärasel juhul on esmane isik, kes peab asja korda tegema, kuigi ma saan aru, et ega see väga lihtne enam ei olegi. Noh, mina arvan kui loodusemees, siis tähendab ta on ikkagi viisakas selle pulli omanikul oma loom ikkagi siiski maha matta. Sellepärast, et iga ristiinimene ikkagi, kui ta on oma loom või, või isegi koer maata maetakse oma aianurka, siis oleks ikka viisakas niimoodi, et, et ka see inimene koristaks selle pulli laiba siit jõest ära. Vormsi pärliks on muidugi Rumpo poolsaare poolsaare ulatub väga kaugele lõunasse Väinamerre välja. Ta on maaliline, ilusa kadastikuga kaetud ja sealt avaneb suurepärane vaatepilt Väinamere põhjaosale. Muidugi võib öelda, et kogu Vormsi rannik on väga liigendatud ja väga ilus kuid ma ütleks siiski, et Vormsi pärliks on rumba poolsaar. Ja aga kui vaadata neid inimesi, kes on mujalt tulnud ja jalgrattad kaasa võtnud, siis nad rühivad siit saare keskelt ikka ühes suunas ja teises suunas ja mina olen siin ringi käinud ja mõned omaaegsed sadamalt sihuke peene ümarkividega rand, mis ei ole jalal valus ja, ja sa võid olla seal oma kaaslasega või oma perega, vaatad vasakule, ei ole kedagi, vaata paremal ei ole kedagi. See on luksus, mida linna lähedal kuskil ei saa endale lubada, et oled oma sopis ja neid kohti on teil ju saare rannas palli. Jah, Vormsi rannajoon on üle 100 kilomeetri pikk ja ma arvan, et siit iga turist leiab endale just selle privaatse lahesoppi ja eks siis igaüks valib, valib, kus talle meeldib ja ma eelistaks neid nüüd enam rohkem midagi, kui, kui et igaüks valiks samor privaatse lahendab. Kui tuleb pere, kus on väikesed lapsed, siis vanemad väga muretsevad, et randi läheks järsku nagu sügavaks või ei kaoks see põhi alt ära. Siin rumba alguses on näha lapsi ja nad on läinud seal kivide vahel päris kaugele, tähendab sumada, see põhi on hea, on teised kohad samasugused või mõnel pool on äkilist Vetka. On muidugi äkilist wet, aga aga Rumpo ja Hullo on tõesti laste rannad ja, ja siin lapsevanemad võivad täiesti hooletult lapse lasta merre. Ta lihtsalt õhtuks ei jõua veel sügavasse vette välja. Kuid Sakspiranud, jah, see on läheb järsult sügavaks ja on ohtlik. Teil on siin kohapeal saadaval head kaardid. Seal on kõik märgitud, kuidas teed lähevad ja külade nimed ja rannad paistavad välja, aga kui eemalt tulema hakata, siis Haapsalust saab ka neid kartasta. Peaks saama ja me lähiajal ka muretseme, et nad on igalt poolt ikkagi eestimaalt saadaval. Ma tänan vallavanemat Teet Vainola, kes teab, mis on saare looduse väärtused ja q siia tulnud inimesed ikka rühivad, mis neile meeldib, nii et kui suvi jõusse jääb, siis häid turistide teile, aitäh teile ka. Osa mehi tulid meiega kokku saama kohe otse Hiiumaalt, Vormsi peale. Vist oli mingi ribaatel ja kuulsin, et tee peal oli lainet, aga oli ka loomi näha. Nojah, mereloomad, need hülged on ja neitsiharilaiu juures päris kõvasti Kivas ümber paadi oli, kivide peal oli vees igal pool. Paadiga tulime kalale Meie paadiga kuue meetrise üheksa meetrini, mis ta oli? Jah, tõid mediks kalur, kes on nagu sealt suurest sadamast Hiiumaa Suure sadamast esimesi mehi, kes on väljas käinud ja kes ka nagu peale seda sotsialismiaja lõppu esimesena oma jala nagu harilaiu paljatestis. Täiesti vabalt ja ilma piirivalvekontrollist läbi käimata. Tema käes on ka osa arhiivi, mis sealt oli nagu üles korjata, mis, nagu vene piirivalvest oli maha jäänud. Millised need hülged praegu on? Öeldakse, et nende jaoks on see talv tähtis aeg, aga aga seal on siis need suured ja väiksed koos või, või ainult suured olid. Noh, me nägime suuri, kes sealt poolest kerest olid väljas veest ja hirmus uudishimulikud, et mis imelikud asjad need siin vee peal nagu siia Vormsi poole Türivad ja oli neid viis, 10 15, rohkem. Ei oska kond ütelda, aga noh, oma kümmekond tükki oli küll seal ümberringi. Ja pärast kõigepealt käisime siis siin Vormsi pool küljes, kivide peal oli ka kolm-neli tükki. Nii et võime rohelistele öelda, et olgu rahulikud, hülgeid on. Nojah, neid siin ikka leidub, sellepärast et kui nüüd tuletada meelde siin kaks aastat tagasi, kui kõva talv oli, jah, märtsikuusest sai mandrilt laevaga Hiiumaal sõidetud, siis Vormsi pool küljes, lugesime kokku. Üle 140 hülge, üks tuli täitsa laeva kõrval. Keerasin ta külje üles, nii et neid ikka jagub. Tallinnast Tartusse sõites autoga sooja ilmaga, nii nagu praegu raiutakse sõit küllalt ära ja milline see automark ka ei ole, võib ikka juhtuda, riided hakkavad kleepima ja väsimus tuleb peale, oleks vaja karastada. Ja Puurmanis see koht lausa ei paista, aga 100 meetrit suurelt teelt siin, kus vanasti oli loss ja nüüd koolimaja vana võimas park. Vaat läbi selle pargi tulles, tammi taga on jõgi hästi lai nagu järv keskel saar. Ja siin on lausa tammi peal vette hüppamise torn. Poisid, siin on jube ka proovinud ja proovivad ja mis sinu nimi on? Maire nendelt nii julged ikka hüpatasid, julgen, ma vaatan, kuidas see sul välja tuleb. Läks nagu lupsti Te poiss ja vee all, õige pikal tujus veel edasi. Ja nagu delfiin. Ja nüüd, kui minna tammi, siis on siin üks huvitav koht, mis võiks huvi pakkuda just mehe hakatistele. Siin, kus vesi kukub tammist alla, moodustab niisukese kardina, aga all on kõva betoonpõrand ja kui hetkeks hinge kinni hoida, minna sipsti sellest v kardinast läbi, siis saab olla nii-öelda kose taga, vaadata läbi selle veekardina, mismoodi maailm välja näeb. Nüüd poiss turnib seal jälle, tüdrukud annavad nõu ja siin all on ka ja selle betoonpõranda jätk, nii et kui ema lapsel kinni hoiab, siis uuesti poiss hüppas, on siin päris kindel jalgealune, ainult vool on tihe. Edasi läheb jõgi madalamaks, nii et ohtlik see ei ole. Siin tuleb nüüd kohe jututeemat muuta, sest et ühele poisile hakkasin spinning otse päris ilus kala, mis liig, see nüüd on tõrva, turvas öeldakse, et ega see nii naljalt keset päeva õnge otsa tulegi, aga kuidas seda kätte said? Lihtsalt juhuslikult võttis ja lanti ei kolmarlik tantsija, taine koole. Taigna kuule ja tema, jah, ei ole kala, siin on sulle ja veel praad olemas, proovid veel? Jaa, kindlasti. Niisugune see pargi servas voolav Pedja jõgi on nagu juba öeldud, tammi taga üles paisutatud vette välja päris palju. Ja siin on ka veel vanast ajast üks kivi rinnatis. Saab peal seista. Aga peamine, kellel on kiire. Sõitke jah, 100 meetrit suurelt teelt Puurmani pargi suunas läbi pargi on ilusam tulla, aga saab ka pargi servast autoga kohe. Siin on ka kaks värvitud riietuskabiini on ka murumaad, kuhu tekike maha panna, hetkeks rubla, soojendada, kuivada ja loodus ümberringi pargi sees linnu, lauluse tammi peal, tee mühase niisugune nagu ta siin on. Ma arvan küll, et korra ära käite, jääb meelde ja hakata seda kohta siin armastama, nii nagu need koolipoisid ja tüdrukud juba täna seda teevad.