Viimastel nädalatel on tunda olnud keskkonnaministeeriumis, et kõige muu tähtsa töö kõrval räägitakse iga päev naissaarest ja on väljas kuulutused, et saab minna naissaarele abitöid tegema ja saarele ilmet andma, külge lööma ja sellest on ka agaralt osa võetud. Ja täna mitme laevaga toodi inimesi ja toodi üle Eesti jälle naissaarel. Ministeeriumi kantsler Rein Ratas, milles siis niisugune suur huvi tulla ja miks just Naissaar? Ja no põhjusi on siin ilmselt mitmeid, on ju ikkagi nii, et kui mingit asja kiivalt varjatakse ja tõrjutakse sealt inimesi eemale siis tekivad tahes-tahtmata ka kõikvõimalikud oletused, kõikvõimalikud jutud, legendid et mis seal kõike tehakse ja mis seal kõik on, noh, üks niisugustest lähimineviku salapära rahvastest ja suletud paikadest on ka Naissaar üks meie pooleteise 1000-st meresaarest. Aga asjal on ka siis, kui mu sügav sisu ja sisu on just nimelt selles, et naissaarel on suhteliselt hästi säilinud meie Soome lahe saartele küllaltki iseloomulik loodus mitmesugused looduskooslused. Nii maastikulises plaanis taim kattelises plaanis. Ja see on ka põhjus, miks siis kaks pool aastat tagasi Naissaar valitsuse määrusega võeti looduskaitse alla. Kui looduspark. Ja kui me läheme nüüd veel kaugemale minevikku siis äsja juunikuus möödus 700 aastat mil Taani kuningas Erik men veed kirjutas alla oma dekreedile metsaraie keelustamisest. Neljal Eesti saarel, naissaarel, aednal ja kahel Paljassaarel. Oli see kuninglik akt esimene. Nii kõrgel riiklikul tasandil antud. Käsk millega kehtestati, teatud kaitse murrab noh, ütleme vana hea niisuguse traditsionaalse keelepruugi järgi ikkagi on suuresti tegemist siin klassikalise looduskaitsega mõistliku looduskasutusega, kaitseb, et mitte unustades. Seetõttu on siis ka meile 11.-st 13. septembrini kavandatud rahvusvaheline konverents teemal looduskaitse ühinemas Euroopas kus meil on teistele Euroopa riikidele üht kui teis ka õpetada. Nii et siin ei ole ainult õppijad, vaid me oleme ka õpetajad. Me oleme näitajad selles plaanis mida tuleks teha, kuidas tuleb teha, kuidas meie oleme teinud ja mida meie ei taha teha. Asjatundjate elevust on sellel saarel kõvasti ja, ja üllatav, kui agaralt tõesti tuldi, noh, siin on mitu põhjust, millest härra ratas alguses vehkis oma silmaga vaadata, siis kadunud paar üle ja kuidas talle tõesti siis elu sisse puhuda, nii et see mitmekesine loodus säiluks paljudeks põlvkondadeks veel. Lipp on heisatud ja tervitused on öeldud. Ja nüüd tunni aja pärast algabki tutvumine naissaarega grupijuhtide saatel, sest kahjuks on saarel veel kohti, kuhu ei tasu isepäitsi minna, sest kõik mürsud ei ole veel üles leitud, kõik ei ole veel kahjutuks tehtud. Ja sellepärast Astra tuleb teatud eeskirjadest kinni pidada. Ma nimetaksin veel ka seda, et ilmselt üheks Naissaare looduspargi küllaltkiatraktiivseks elemendiks on puukujuline mälestuskivi mis on paigaldatud Jaaksuansi kavandi kohaselt, kuhu on raiutud fragmente. Erik men Veedi Pekraidist aastast 1297. See fragment on ladina keeles ja eesti keeles. Tahaks loota, et see väga huvitava kujundusega ja väga omapärase teostusega mälestuskivi jääb püsima siia kauaks. Tahaks loota sajanditeks. Rääkimaks sellest et läbi paljude paljude aastasadade on Eestis osatud loodusega üksmeeles elada on osatud looduskasutada viisipäraselt ja on osatud ka loodust kaitsta. Kui keskkonnakaitsjad, Naissaar veel tutvumisteel ja seminari vormis need kaks päeva paika panevad, siis metsamehed nemad viivad juba läbi kolmekümnendad kutsealavõistlused ja sedapuhku siis Vooremaal. Laiuse metskond on võõrustaja ja seal need võistlused toimuvad. Kuigi kokkutulekud on aastast aastasse toimunud ometi alad natukene muutuvad, sest päeva ülesanded ja rõhuasetused metsameestel, nii nagu meie terve elu arenevad ju edasi. Ja mida selle koha pealt metsaameti peadirektor Andres Talijärv või nüüd öelda. Kui 30 aastat tagasi esimesed võistlused olid, siis võistlesid metsamajandid, siis olid raiebrigaadid olid väljas ja tegelikult käiski võistlus selle peale, et kes nagu jõuab lühema perioodi jooksul kõige rohkem puid kokku panna. Täna me oleme rohkem võtnud sellise metsa kasvatamise suuna. Ja tõesti, ka metsa kasvatamise käigus tuleb puid langetada, selle tõttu on ka metsahooldajate võistluskavas sees puude langetamine ja vastavalt siis sellisele rahvusvahelisele juhendile. Aga me ei nimeta neid võistlusi nii nagu ütleme siin kümmekond aastat tagasi, et raievõistlused olid just Me nimetame selliseks metsamajanduslikuks kutsevõistluseks, kus me siis selgitame välja teatud erialade parimad tegijad täna Eestis ja nendel kolmekümnendatel võistlustel on siis mitu erinevat klassi. Kõigepealt võistlevad muidugi metsaülemad mõisnikud siis juba eelmisel aastal olid meil ka raamatupidajad kaasatud võistlusesse ja metsa hooldaja, kelle ülesanne on siis puude langetamine, jaga noorendike hooldamise stendi läbi tegemine. Lisaks sellele, kuna nüüd eelmisel aastal on toimunud küllaltki põhimõttelisi muudatusi ja ega see reform veel päris lõppenud ei ole kuid mingisugune niukene tööde jaotus on juba tekkinud, siis uute võistlejatele võistlevad ka erametsaomanike konsultandid. Nemad võistlevad siis koos maakonna metsaametitega ja viktoriinis peaksid osalema ka regioonijuhid, nii et rahvas peaks olema üsna palju. Ja sellist noh öelda nüüd metsamehed on lõhki läinud ja ühed on ainult järelevaatajad ja teised tegijad seda praegult öelda ei saa, sest sellel võistlusel me saame kõik kenasti kokku ja ja siiski ta ei ole mitte nüüd ütleme mingisuguse kitsa ringi selline võistlus, vaid mõeldud just nendele metsameestele kõigile tegevatele, metsameestele, kes siis täna riigimetsas ja, ja riigi funktsioone metsas täidavad. Samal ajal ei saa salata, et üks osa kutsevõistlustest, puude langetamine, gaasimine on omamoodi nagu viimane pea proov enne rahvusvahelisi sellelaadseid võistlusi. Lugu on selles, et maailmameistrivõistlusi ei peeta igal aastal ja nüüd on see vaheaasta, kus mehed on olemas. Ja kui me räägime Rootsist, Soomest, no siis on teada, et seal on maailmameistreid maailma tipus olevaid selle ala proff ja meie eesti mehed, eriti viimasel ajal noored Andres Olesk. Juurde on tulnud ka Taavi Ehrpais. Henno Kallas on juba vana tegija. Nad on mitmel MM-il tükati väga hästi esinenud, aga siis midagi ei klapi. Ja viimastel lahtistel Eesti meistrivõistlustel Andres Olesk tegi siin põhjanaabritele. Ei ole ilus öelda, pika puuga, aga väga kindlalt ära, nii et võib-olla siin on toimumas nüüd lähimal ajal läbimurre ja kas see nii on, seda on võimalik juba näha ja tunnetada. Järgmisel nädalal. Nojah, meil nüüd toimuvad siis rahvusvahelised raievõistlused, kus siis vastavalt rahvusvahelisele juhendile toimub puude langetamine, laasimine, stendivõistlus ja see, see toimub siis 21. ja 22. augustil Räpinas Me risti palus, on need avamised ja, ja metsas on juba platsid ette valmistatud. Nii nagu teiste alade sportlased võivad oma kodustaadionil püstitada väga häid tulemusi, kuid kui nad võistlema lähevad ja teistega rinda peavad pistma, siis ei pruugi need tulemused alati nii. Ja eks me tahame ka neid proovida, et need rahvusvahelises arvestuses saadud 1500 või 1550 punkti, mis nüüd siin kodus on välja rehkendatud. Et kas need ikkagi saab võrrelda nende punktidega, mis need teised teevad? Muidugi, meil on ka üks selline plaan. Ma arvan, et mitte nüüd järgmised ja mitte ka ülejärgmise taga kuskil aastal 2000, kes võiks maailmameistrivõistlused puude langetamisest toimuda Eestis ja see ei oleks siis selline eelproove enesest natukene seda usku leida, et kui need järgmisel aastal Tšehhimaa need võistlused toimuvad, et siis ka pakkuda välja, et ühe võimaliku kandidaatidena tulevikus võiks võtta ka Eestit üldiselt rahvusvahelisel areenil me oleme juba silma hakanud ja just sellega silma hakanud, et meil on sellised noored poisid, eriti muidugi Andreas olles. Ja ega tema ei ole nüüd praegu täiesti mitte niisugune ainuvalitseja Eestis, sest Taavi Ehrpais Andres Oleski kursusekaaslane luua koolist kui nüüd on nad mõlemad luua kooli ära lõpetanud ja läksid põllumajandusülikooli metsanduse teaduskonda nagu oma teadmisi täiendama. Ja tegijad nagu Raimo, Ülo ja Aino Kallas ja, ja neid on teisi veel ja ja ka nendel eesti võistlustel juba on juba tekkinud selline käijate ring, kes leiab, et see osavõtumaks, mis tuleb sellest võistluse eest maksta, ei olegi nii suur. Sest noh, nad on selle valinud endale selliseks hobi hobi korras abikorra spordi tegemiseks. Meil oli mõeldud natukene laiemalt, me kutsusime ka Venemaa esinduse ja Karjala esinduse ja ja muidugi nende mitte tulemuse põhjuseks sai väga osaline asi. Nimelt Venemaal ei jätku välispasse ja need võistkonna liikmed, kes olid ennast üles andnud olid kuni eelmise kuu lõpuni, olid veel kindlad tulijad või siis äkki tekkisid selle oblasti õlis passi limiit, kes need mehed pidid tulema läbi ja noh, meile ta tundub juba kaunis siukse kauge minemikuna, aga me unustame ära, et kuskil need ajad, mis meil olid, ütleme, viis aastat tagasi ilusti kestavad edasi. Eks organiseerijate ees ole mitmeid tõkkepuid, mida tuleb ületada, kui õnnestub näiteks, aga ka kuulsad soomlased ja rootslased ei tule ainult Põlvama pikki mände siia vaatama. Eks nad loodavad ka huu hindu saada. Ja siin on peamurdmist riigiametil kindlasti palju, sest ei olda nii rikkad. Leidsite abilisi, kes aitavad siis ka võistlused selles osas nagu hästi lõpetada. No ma ei julge neid keegi sponsoreid taha välja hõigata, sellepärast et kõikidega, sellise tee läbirääkimised peetud ja ja need, kes meile sponsorid tulevad, need kindlasti saavad suure tänu osaliseks ja neid me hakkame ka kuulutama, noh täna nagu stiil lubanud meile appi tulla ja metsamasin ja ja mõningad teised, aga ennem kui ma nende asja nagu auhinnalaua peal näinud ei ole, siis ma ei julge öelda, et nad nüüd kõik need kõvasti abistanud. Kui nüüd huviline tuleb sinna Räpina taha aresti Palosse ja tahab ta minna metsa vaatama, sest see on päris põnev ja väga nobevõistlus. Kas ei kestagi nii kaua, näiteks laasimine, see on nagu jooksujalul toimub ja üks okslik puhun äkki nagu üks jäme pulk paljas ja korras samuti taas sae puhul, see käib kõik lennult. Kas seal ka informeeritakse pealtvaatajat, selgitatakse, et nad taipaksid seda, sest ega kõik see niisama lihtne kohe aru saada ei ole. No, ja kui me nüüd arvestame, ta oleks nagu selliseks prooviks tulevastele maailmameistrivõistlustele, mida me Eestis tahame korraldada, siis me oleme kindlasti pidanud mõtlema ka selle peale, kuidas publikul asja olla, vaatemängulise me selle tõttu meil on ikkagi organiseeritud nii võistluspaikade külastamine kui ka kohapeal selline informatsiooni edastamine ja ja need vaatlejad, kes siiani tulevad mitte ainult Soomest ja Rootsist, on lubatud ka Taanist tulla. Ilmselt nemad annavadki hinnangu, et kuidas me nende asjadega toime tuleme, võib-olla me ise arvame, et me teeme asja väga hästi, aga võib selguda, et ei ole see asi sugugi nii roosiline. Nii et siin publikut, kes tahab tulla, kõik on teretulnud isegi on võimalus mitmeks päevaks sinna jääda, see küll nõuab eelregistreerimist Räpina metsakoolis, aga isegi see variant on olemas. Seal on olemas toitlustus punktid. Ja noh, põhiline on see, et see informatsioon peaks olema kättesaadav, kõik on teretulnud, kes, kes vähegi asja vastu huvi tunnevad. Hoiame pöialt, et kõik hästi läheks ja meie võistlejatel nende hulgas veel kõige paremini. Mets suvel ja puit. See pakub ju tuhandeid võimalusi ja meie saate viimane lugu räägibki sellest, mida saab väikesest puidutükist, kui oskaja mees selle kallale asub. Siin omaaegse suure Varbola linnuse ovaalid, palun, siseõues toimub puupäeval raames ka puuskulptuuride. Kuidas nüüd öelda, välja saagimine võib peiteldamine, lihvimine, oleneb, kuidas üks või teine meister ja seda valmistamist just nimelt tähendab ja milliseid riistu ta kõige rohkem kasutab, tähendab kui siin näiteks Andres Olesk, Eesti meister metsa langetamisest on kõik oma võtted teinud kulli juures oma tööriistasaega, siis arusaadavalt on pilt niisukene. Saen karvane, natuke, aga see on ka nimelt nii tehtud, et saega saab teha päris head tööd. Aga siin teisel pool jälle kunstnik Urmas Tamm. Tema tööd paistavad silma äärmises Lifungida. Põhiline kriteerium on see poolaks kui selle pärast, eriti väiksemate tööde puhul. Seepärast. No te need hakkavad segama, ma olen hoovustest perfektsialist, et mulle meeldib. Meeldib, kui asi on täiuslik omas laadis muidugi. Viimistluse kohta võiks öelda ja filigraanne. Aga kas puu teie käes, te peate teda ju sõrmedega tunnetama silmadega vaatama, töödeldes teda nagu üle silitama. Ütlesite küll, et puuliik nagu ei loe, aga üks on ju pehmem on kalgim ja üks allu kergemini ja teine tahab nagu teravamaid riistu või kas suhe puuga kuidagi tekib ikkagi tööd tehes? Suhe puuga tekib loomulikult ma räägin, räägin puuga läbi. Ma küsin tema käest, mis tema tahab mulle öelda ja siis. Ürid Ta on enda poolt oma nägemust sellest ühest valmis asjast. Ongi nii, et näiteks kui ma leian puu seest mõne ilusa koha, siis ma enda tahtmise surun maha ja hakkan eksponeerima puud. Nagu näiteks selle puhusin, hakkasin eksponeerima seda joonte mängu ja kui, kui siis selle selle ühise keele temaga leiad, siis tulebki kõige parem asi välja. Jah, ja mõne kompositsiooni puhul on ka nagu detaili tipp on tumedad, tähendab see on siis kas siis oksakoht või vaiksem koht, nii et olete just sinnani jõudnud ja mitte kaugemale läinud. Nojah, nii ta on, tumedam aktsent peal. Puuskulptuuri teebki kõikidest teistest skulptuuridest erinevaks see, et et kui hästi õnnestub, õnnestub vorm ühildada selle puu enda aastarõngaste okste mänguga. Jah, ja kui see on leitud ja loomingut on lisatud ja töö on puhtalt tehtud, siis ongi nii, et hakkab meeldima ja ja tahavadki vastavalt katsuda neid ja katsuda, puud on hea katsuda, seda ei maksa pahaks panna, ei panegi pahaks. Ja siis tahavad juba endale ja siis hakkab ka see tehing, mida ostmiseks nimetatakse või vahel ka võib-olla kauplemiseks. Käigus on niimoodi, et kui silm enam ei seleta, kui May silmaga ei oska asja paika panna siis ma katsun käega, siis ma ega käega katsudes tuleb välja see täiuslik vorm. Raske seda seletada, see on niisugune. Mõne meelest võib see minna juba juba mingisuguse müstika või või sinna valdkonda. Ja kui kõike annab ühendada ja kunstnik peab enam nägema, võib olla tavalisest jalakäijast ja sellega siis kuidagi oskuslikult ja loominguliselt välja tooma ja kui see õnnestub, ongi siis side publikuga käes ja, ja kui leiab tarbija Huvitav on see, et igas puuliigis on nakku mingi Sarnane vorm sees sellepärast ühe ühest puuliigist tulevad ühte tüüpi asjad. Teisest puuliigist tulevad hoopis teises võtmes teises helistikus asjad. Tõstame pilgu nende suurte suviselt täis roheliste erinevate puude suunas. Kas teie näete ikkagi rohkem seda võimalikku puidusüü konfiguratsiooni, millest saaks midagi teha, või te vaatate ka nendele kõrguvatele puudele kuidagi teistsuguse pilguga kui lihtsalt, et kask on lehti täis ja mänd on kõrge ja. Kasvavale puule. Mina. Üldse ei vaata sellise pilguga minu käsi ei tõuse puud maha võtma. Kuigi ma olen leidnud metsas ruum, milles ma juba näen, mis tal on sees, siis minu käsi seda seda maha võtma, seda puud ei ei tõuse. Kui keegi teine on selle ära teinud, siis annan selle poole nagu materjalile. Ma annan selle teise elu selle selle asja näol, mis, mis ma temast teen. Aga neid maha võtma, minu käsi ei tõuse seda elus teinud.