Eesti sõduritund. Eesti sõduri tunni kolmas aasta jõuab selle saatega lõpule. Saabumas on neljas. Aastavahetuse meeleoludest tuna pakub seekordne saade ehk tavalisest rohkem sõdurilaule ja marsiviise sekka sõduri huumorit. Seda saate teises pooles. Esmalt aga üleeile salvestatud helilõik, mil avati ja pühitseti üks mälestustahvel. Pagari tänavakurja minevikuga maja seinal. Ja ma usun, et kui nüüd täna siin seisame, siis meile on väga paljudele meenuvad Need taevad küll me ei olnud mitte siin pagari tänava selle hoone ees, vaid me olime seal keldris. Ma mäletan, kui mind siia toodi varakevadel 1953. aastal, siis Nendes kambrites eelolijad küsisid minult, kas sa tead, mis konna kohta on kõige kõrgem Eestimaad. Ja kui ma mõtlesin, et mis võib olla kas munamägi Tallinna Oleviste kiriku torn siis mulle ütelda niimoodi, et kõige kõrgem koht Eestimaal on pagari tänava keldris kes satub sinna, sealt paistab siga. Kartul. Ma pääsesin vangilaagrist tagasi, siis NKVD ülem, kes oli minu juures taas, virutas ulatuda ka ja ütles, et kas te olete müüja peale väga vihased. Jah, poolhuumoriga aga ka tõepoolest ei ole. Et kaudu ma olen õppinud tundma töid ja parteid elu ja mul ei olnud ka vaja maksta sõiduraha. Aga täna me tahame ja pühitseda selle mälestustahvli ja see tõepoolest tuletagu meile Aino meenuda ei korduks. See mis on meie ja meie rahva korgu. Ma olen aina meelde tuletanud. Ja eriti nüüd jõulupühadel, et õnnistagee, kristus elu issand, täna on andnud meile kõige parema elu reegleid. Üteldes, mida te tahate, et inimesed teile teevad seda, tehke ka neile sellesse on kokku võetud. Oleme jõudnud põhja piirivalvepiirkonna jõuluõhtule kapten, terve jõulutervitus kaasteeniaile. Meeldivaks traditsiooniks on kujunenud piirivalve vastutustes jõululaupäeval tagasihoidlik üritus jõulukohvi. See on oma sümboolse tähendusega. Tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast, Öeldakse häid soove kaastöötajatele ja ollakse lihtsalt tavapärasest kabinetirutiinist vabamad. Jõulud on rahu, andestamise ja teineteise mõistmise aeg. Aeg lendab märkamatult, nädala pärast algab uus, 97. aasta pingelisem, tõsisem, konkreetsem. Kõigil meil on meelel oma unistused, mida püüame realiseerida uuel aastal. 96. aasta on meie piirivalvepiirkonna elus olnud murranguline ja viljakas. Tegelikkuses võib seda öelda kõigi nende kuue eelneva piirivalve aasta kohta. Kiire ühiskonna areng tervikuna seab meie ette suured nõudmised. Neid peame arvestama oma igapäevases töös meie tahtest sõltumata. Kevadel ühinesid kaks piirivalvepiirkonna ühtseks põhja piirivalvepiirkonnaks. Käesolevaks hetkeks oleme ära määratlenud oma juriidilised õigused ja kohustused. On olemas optimaalne struktuur ja koosseis, tagamaks normaalse juhtimistegevuse ja teenistuse läbiviimise piiril. Edu oleme saavutanud kinnisvaraobjektide kapitaalehituses, mõned näited. Paldiski Gordon ajateenijate kasarmu piirkonna staap ja see suurepärane söökla. Seda ei olegi nii vähe. Ei taha ennast võõraste sulgedega ehtida, aga ära märgin aktsiaselts Tallinna Sadama poolt ehitatud teie terminal ja Muuga sadama piiripunkt mis oma olme ja teenistusruumide osas on tõeline Tiigrihüppe, järgmisse sajandisse. Seda loetelu võiksin jätkata. Ülesanded, millede täitmist peame tagama, on võimalik lahendada ainult siis, kui meeskond töötab koostöös ja üksteisemõistmise õhkkonnas. Me oleme ära teinud suure töö piiri vallumisel tagamaks riigi julgeolekut ja sisemist turvalisust. Kasutan täna võimalust ja tänan kogu piirivalvepiirkonna isikkoosseisu tehtud tulemusrikka töö eest. Soovin kõigile teile ja teie pereliikmetele tugevat tervist kindlalt meelt. Rahulikke jõule ja head uut aastat. Kuuldu oli piirikaitsjate marss Eesti piirivalveameti orkestri esituses autor ja kapellmeister Arvimiido kes nüüd koos orkestri vanema Andres kapiga heidab pilgu lõppevale aastale Arvimida. Aasta oli teguderohke, kui me hakkame aasta algusest rääkimas, 24. veebruar on see põhitegevuse sealt niimoodi läheduses, edasi paraadid lipu heiskamisel hommikul vara ja siis loomulikult vahele. Suvise suvi oli meil ka päris kirev. Narvas, kus me avasime vabadus ausamba ja siis me olime ka osalesime spordiühingu Kalev 95. aastapäeval, väitis, et kontserdid, paraadid ja selle me tegime ka koos tehnikaülikooli meeskooriga ja ka juuli juulikuus. Me olime Toris, seal oli sõjaveteranide kokkutulek ja, ja kus me siis olime äsja veel Rootsis, nagu ma mäletan, hästi. Tatu toimus Põhja-Rootsis. Ja suvel läks veel meelest ära, et me olime võidupühal, muidugi, Narvas olin paraadil ka, nii et Narva selle võidupüha paraad seal osalesime ka. Läksite sellest tuust nii mööda, nagu oleks üsna igapäevane asi poole lausega. Kas ta nüüd päris igapäevane, aga noh, eks need elemendid ja need liikumised, need kuuluvad tavalise morsimängu juurde, siis kõik on omavahel seotud, see on ka üks samm edasi alla, üheksanda seal tegemist paremaks asi läheb sinna veel Tigmad teed. No meil on plaanis minna juunikuus 97. aastal, siis Saksamaale ennepet tal selline linna nimi on, ma ei tea, lähedases linnas seal toimub siis saksa laskurliidupäevad ja siis on seal 20 kaheksandat korda, aga see oli sõjaorkestrite kokku tulekkele Tatu. Sinna oleme palutud lähemalt, ma ei oska praegu öelda, mitu orkestrit sinna tuleb kirjas oli, igatahes seal on käinud Ameerika ühendriikidest Inglismaalt ja sõjaorkestreid ja et see nagu pealtvaatajate arvu poolest on üks suurimaid festivale Euroopas. Marssimist vaatab, on eelmisel aastal vaatas pealt üle 100000 inimese, keda too kontserdil osales 15000 inimest staadionil. Kas keegi on tulnud mõttele ka Eestis midagi sellist ettevõtte korraldada? Sellised plaanid, need on küll jah, nii et see aasta 97. aasta, mis need saabuv on piirivalve juubeliaasta möödub 75 aastat piirivalve loomisest. Ja selle aasta raames tahaks nagu korraldada balti riikide või esimene selline sõjaorkestrite tattoo, siis tuleks ka Tallinnas, oleks siis oktoobri lõpus ja novembri alguses kaks päeva. Seersant ei suuda kahele noorele kuidagi marsisammu selgeks õpetada ja on hirmus vihane, kui ma teaksin, kumb teist vale jalga käib. Ma paneksin ta kartsa istuma. Rännakul tulles lohistab reamees mühmetama relva mööda maad. Seersant vaatab korraks rivi, lõpupoole märkab seda korralikumist. Reame sööved. Miks te oma relva järel lohistanud? Harr, seersant. Ma püüdsin teda küll ees lükata, aga mitte kuidagi ei tahtnud minna. Kompanii ülem kutsub kapral Elmo enda juurde. Kui Elmo kompaniiülema tuppa siseneb, kärgib kõva häälega kapral Elmo, teie olevat eile sõimanud koridoris meie väeosa ülemat, aina peaksite idioodiks, mida ta kurvastuseks pealt kuulis. Karistada saate aga mitme asja eest. Esiteks ülemuse solvamise eest, teiseks koridoris lärmamise eest. Ja kolmandaks selle eest, et lobisesid välja tähtsa sõjasaladuse. Kuulge, sõdurpoiss, kas te arvate, et teie olete siinse kõige targem, kes mina, kes siis veel, ega ometi mina? Ja nüüd sõdurid, aeg pea kuklas ja vaadake üles, see täht teie peade kohal on põhjana. Lipnik müts kukub maha, selge. Kamparee kaks sammu tagasi. Sammu marss. Noorsõdur tuleb esimest korda sööklasse ja imestab. Sul mingit valikut ei olegi. On ikka tahad, sööd, ei taha ise. Kulla noorsõdurid, kuidas teile siis ka süüa antakse? Miks te vaikiti pahasti või? No tuleb välja, et hästi. Välja tuleb hästi, aga sisse läheb pahasti. Minu vanaisa oli sõja ajal sideluures ja sooritas suure kangelasteo. Millise siis? Ta sõi ära kirjatuvi, mis muidu oleks võinud väärtusliku informatsiooniga sattuda vaenlasega. Kas reamees võiks meile ütelda, miks kauri raua sisepinnas on vindid? Sellepärast, et neist poleks mingit kasu kui nad oleksid väljaspool. Nii te seisate praegu vahipostil aga oletame, et te peate kellelegi kinni võtma. Vahipostilt lahkuda ei tohi, just nii, härra leitnant, mida te siis teete? Panen häiresignaali tööle, nii, aga kui see on rikkis, siis ma tulistan. Väga hea. Ja kuhu te tulistate? Valvemeeskonnaruumi aknasse, härra leitnant, muidu ei näita need vennad nägugi. Mida te teete, kui major vastu tuleb? Annanov, härra leitnant. Aga mida te teete, kui kamp joodikuid vastu tuleb? Annan au, härra leitnant. Milleks? Kambas võib ju härra leitnant olla. Ega ma ei konkreediga. Talgupäeva. Taimeriga noorena jah, nagu. Alles. Uurivale linnahalliga. Jah, nagu lambal meiega. Nixon reli kõver sellepärast, et maakera on ümmargune. Kes seda ütles kopernikus koopernikkusele kaks köögitoimkonda väljaspool järjekorda. Instruktor selgitab noorsõduritele kaasaegse tuumarelva ehituse põhimõtteid. Ta kirjutab tahvlile rea valemeid, milledest nähtub, et viis elektroni on termotuumareaktsioonis kaduma läinud. Heitnud kontrolliva pilgu klassile küsib ta, kuhu kadusid viis elektroni. Keegi ei vasta. Inspektor kordab oma küsimust rangemalt, noh, kuhu need elektronid siis jäid? Ikka ei mingit vastust. Lõpuks tõuseb tagumisest reast kapral ja käratab klassile. Keegi ei lahkusid ruumist enne, kui kaduma läinud elektronid on leitud. Dessantväelased valmistuvad esimeseks langevarjuhüppeks uksele lähedal olev sõdur, ütleb ülemale instruktor. Vaadake, inimesed on väikesed nagu sipelgad. Need ongi sipelgad, tobu, me pole veel startinud. Lipnik, mis paugud need iga kord kostavad, kui lennukeid üle lendavad. Nad ületavad helibarjääri, härra kindral, homseks olgu see barjäärseid koristatud. 15 aastane poiss tükkis kangesti armeesse. Ehkki ta luiskas, et on juba 16 aastane, ei võetud teda ikka sõduriks. Kuu aega hiljem läks ta uuesti ja ütles end olevat seitsmeteistkümne aastased kuid ikka sama lugu, kui ta kahe kuu pärast läks ja ütles, et ta on 18 aastane, lausus komisjonis olnud ohvitser. Ei tasugi täitsa sõjaväkke võtta, te vana nüüd nii ruttu, et varsti peame tõit pensionile saatma. Noormees, kes sõjaväeteenistusest eriti vaimustatud ei ole, püüab arstlikus komisjonis halba nägemist simuleerida. Silmaarst palub tal tabelit lugeda. Missugust tabelit? Istuge sellele toolile ja ma näitan teile missugusele toolile. Saanud halva nägemise tõttu ajapikendust, läks noormees lähedal asuvasse kinno. Kui valgus süttis, avastas ta oma ehmatuseks, et tema kõrval istub seesama silmaarst. Ta küsis nii rahulikult, kui suutis. Vabandage, kas see buss läheb nuustakule? Ajaga. Venemaa. Ja lääne ja loode. Manöövrite ajal tahtis sõdur üle silla minna, kuid ohvitser pidas ta kinni. Seda silda ei saa kasutada, teoreetiliselt on ta õhku lasknud. Ma tean teoreetiliselt ujungi praegu üle jõe. Ohvitser näeb sõdurite valvepostil avatud vihmavari pea kohal. Kogu oma pika teenistusaja jooksul pole ma varem näinud sõdurit, kes vihma kardaks. Seersant pajatas kautidele oma uskumatute seiklustest. Meie pataljoni tulistati maa Beati õhust, kuulid ja mürsud vingusid nagu sääsed suveõhtul. Surm pidas halastamatult lõikust ja mehi langes nagu loogu. Aga kuidas teie siis ilma ühegi kriimustuseta pääsesite? No ma olin sel ajal tagalas puhkusel Õhuväes teeniv sõdur küsib oma ülemalt. Palju oleks teie arvates tarvis, et mina lennukiga lendama õpiksin. No ma arvan, et seitse kuni kaheksa kuud ei aastat, ei lennukit. See on ebameeldiv tunne, mida sõdur tunneb ülemuste läheduses ärvelt. Veebel. Majanduse osakonna hobusemees läks arsti juurde oma santi nägemist kurtma. Mis ametimeest sõjaväes olete? Hobusemees. Kas näete koormal istudes hobuse tagumikku? O sinnamaani ikka kuidagi kumab, siis on kõik korras. Sealt edasi näeb juba hobune ise. Tere, armsad eestlased. Me oleme väga õnnelikud, et me saame teile siin laulda neid laule, mida meie ka oma südames oleme kalliks pidanud ja nüüd ma paluksin lavale oma lavapartneri ja see mees on Tõnu Kilgas. Pesu kuivab siis keset Eesti piiri, seal pesu puhtaks habe ja ükskõik, kas ilm on niiske, külm või soe, kui meil töö noor täi. Laval on kaitseväe orkester, dirigent. Meil loos daamid ja härrased Koos võidelda hoos tema armee üks kõigi eest, kõik väga ühe. See on läbiarmees.