Suur maailm tundub teinekord nii väike ajastud ja kultuurid võivad kõige üllatavamal moel ühte sulada seal, kus sa seda kõige vähem vaadata oskad. Mis hea pärast peaks ühe riiedeson erakireval karnevalil kõlava samba loo nimi olema äkitselt Katariina Timmeeridžis imperatiivis? Vahelmeerisid Riiaga seotud on? Ei peagi olema lihtsalt seltsis segasem selles väikeses maailmas ja ootamatu võimalus alustada Brasiiliasse hambaga jutustust šamaaniloss loary jõe orus Prantsusmaal, lossist, mille saalidest tundub ekslevat Catherine pimedid, Süvari. Just niimoodi eksleb pimeduses tühja šamaani lossi suurtes kajavatesseaalidise treppidel Katerina dimeedidživari. Moone lossil kaunis loary arus näeb üpris palju lugusid olevat jutustada. Ilusat pühapäeva, siis jälle kord. Mina olen Helgi Erilaid. Vikerraadios on alanud. Kummaline küll lossi kohta niimoodi öelda, aga fotodel tundub Shad tööde shamaan kuidagi saladuslik ja isegi sensuaalne nagu seda teinekord prantsuse lauljataride katkeda ähvardavad hääled. Tundub, et šamaani täiutustata, sosistab ise saladustest tulvil valge poolsesse külge avaneva nelinurkse siseõuega loss, mustjad, katused, ärkliaknaid täis tipitud ja palju kummaliselt paigutatud ümaraid torne. Kroonilised kiivrid peas. Kitsavõitu peavärav seisab kahe ümara torni vahel. Selle kohal kõrgub kolmas tarand ja värava kaariasse. Käiku saab vaid ületõstesilla nelinurksed, väikese võid aknad kiivalt varjatud saladused. Aja jooksul koguneb saladusi, mida varjata. Šamaani loss seisab siin linna läheduses juba 10.-st sajandist peale. Tallaneb Loa Hertsog. Lase nimelt siia kindluse rajada, et linna vaenlaste rünnakute eest kaitsta. Kuid loss, mis siin praegu seisab, ei ole tegelikult toosama 10. sajandil ehitatud kindlus. Aastal 1465 põles vana kindlus banaani maha. Hamba hertsogit. Isa ja poeg lasksid šamaani lossi uuesti üles ehitada. Ja küllap elasid vana kindluse saladused ka uues edasi, mis oli juba rohkem renessanss loss kui kindlus. Renessanss arhitektuur Prantsusmaal see oli aristokraatlik, ehituskunstkuningad, aitäh ja kõrgaadlikunst. Prantsusmaa kuningad šarl kaheksas lõi 12. ja François esimene tuleb välja, jõudsid oma sõjakäikudel Itaaliasse 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses. Muudkui sõda pidada. Lahingute vaheaegadel õppisid kuningad ja rüütlid tundma uut renessansikultuuri ja kunsti, uusi rafineeritud kombeid ja suurepäraseid losse. Villasid. Nad otsustasid, et kõik see peab ka Prantsusmaale jõudma. Šamaani lossi ehitamise ajaks ütleb ajalugu 1465 kuni 1000 510494 läks kuningas lõi kaheksast sõjakäiguga Napoli kuningriiki vallutama ja sõjakäigult tagasi tulles kutsus ta endaga Prantsusmaale kaasa mitmeid Itaalia kunstnikke, kelle abiga alustati hamboa lossi ehitamist ikka siinsamas loary jõe maalil sellises orus, kus seisab lausa kümnete kaupa imelisi lasse. Oma üldises kunsti ajaloos on Voldemar Vaga tollal kerkinud losse segastiiliehitisteks kutsunud ja neid järgmiselt iseloomustanud hoone on plaan, pilt tüübilt ja konstruktsioonil täiesti keskaegne gootipärane, ainult kaunistus motiivi Tõnu uues renessansi stiilis tüüpilised on väänistega kaunistatud vararenessansi, Ansipi lastrid ja medaljonid ja väga kaunid on katust kaunistavad tornikesed katuseaknad ja kõrged korstnad. Nii kirjutab Voldemar Vaga šamaani lossile, on kõik see olemas isegi toredatest koonusekujulistest tornikiivrit, sellest kasvab välja vahvaid väikesi samasuguste kiivritega tornikesi ja kõrgeid tikutoosikujulisi korstnaid. Uhkete terava tipuliste viiludega katuseakende kõrval. 560 sai selle omanikuks, salapärane, aga oma päritolult mitte just väga suursugune daam. Catherine Timeditsi. Meeritsid olid Euroopa mõjukamaid pankurite perekondi juba 13.-st sajandist peale ja kõige elus on teatavasti veel mõningaid asju, mida raha eest osta ei saa. Siis tiitlid nende asjade hulka ei kuulu. Meditšitte jaoks oli Firenze hertsogi tiitli hiljem Toscana suurhertsogi tiitli omandamine lihtsamast lihtsam sest suguvõsa oli püstirikas meelitsiidualisi ferentsed praktiliselt 15. sajandi algusest alates oma poolteist 100 aastat. Sellest suguvõsast versus arste ja tütreid pandi kuningatele mehele üks, kelle saatus just selliseks kujunes. Oligi Katariina Timeditsi. Pärina dimeeritsi tuli ilmale päikeselises Fereanssesse aprillis 1519 oma vanemate suureks rõõmuks ja üürikeseks rõõmuks Katherine ema, ainult seitsmeteistkümne aastane Poloniewiorstiter Marlen suri paar nädalat pärast tütre sündi ja isa orbiina hertsog novembris sodimeeridži lahkus siit ilmast varsti pärast oma noort naist. Tema surma põhjuseks arvatakse süüfilist. Noorpaar oli jõudnud, väidab aasta abielus olla. Ja muidugi oli seegi esmajoones poliitiline abielu nagu kõrgklassi abielud noil aegadel. Sageli olid nende pulmapidu olnud nii vägev, et mõned külalised peol tekkinud kaklustes eluga hüvasti pidanud jätma oli või ei olnud, aga Väike-Katariina Timmeeritsi jäi arvuna siia maailma. Ja tema ümber oli kogurikas ja mõjukas meditšide suguvõsa eesotsas paavsti enesega, kes lapse Rooma käskis tuua, sest paavst Leololi tüdrukuga suured plaanid. Perekond hoolitses hellalt väikese hertsoginna eest nagu järglane, uus meeditšide soost paavst Clement tüdrukut nimetas. Katerina elas luksuses ja külluses meeditšide palees Firenzes. Ajalugu viskas kameeridžitele aeg-ajalt vempe. Itaalia linnriikide vahel käisid alalõpmata sõjad, samuti ka Prantsusmaa ja Itaalia vahel. Ja kui reference taas kord piiramisrõngas oli õieti Väike-Catherine dimeeridži pantvangi rändas kloostrist kloostrisse 1529. lasta oktoobris Conference piiramine jätkus, nõudis rahvamass kümneaastase tüdruku hukkamist, kuid õnneks nii hulluks asi ei läinud. Firenze pidi lõpuks alistuma ja paavst Clement Läskiscatärina looma tuua ja siis alustati Ki piigale väärika ning kõige tähtsam riigile kasulikku abikaasa otsimise tõsist tööd. Catherine de Medici iluajaloo ürikutes ülistatud ei ole. Roome jõudes oli ta ju alles 12 aastat vana, väike ja kõhn, kuid silmis meeditšide läbitungiv pilk, nagu on kirjeldanud Veneetsia saadik. Samas olnud oma ea kohta üllatavalt tark ja enesekindel. Paavst Clement kaalunud kõikvõimalike peigmehe kandidaate, riigi huvides pandi ju tol ajal juba lausa lapsed paari või vähemalt lepiti abielud kindlalt kokku. Niisiis paavst Clement istus punases rüüs, mõtles ja kaalus peigmehe kandidaate oma väikese hertsoginna jaoks. Šotimaa kuningas Dreams, viies Richmondi krahv Hertsog Franž kasvartsa plussid ja miinused. Aga siis Prantsusmaa kuningas Francois esimene pakkus Katariina jaoks oma teist poega. Orleansi hertsogit on riid. Küllap oleks paavst Clement rõõmust hüppama hakanud, kui seisus ja rüü sellist asja lubanud Aleks Andrei. See oli küll rikka, kuid tiitlitega tärine jaoks suurepärane partii taast. Clement lubas esimesele pruudi kaasavaraks terve rea Itaalia linnu. Niimoodi käisid asjad noil aegadel. Lapsed, kes teineteist iial näinud ei olnud, pandi paari armastus. Mis see veel on? Andrei Orleansi hertsog oli Katarinast kaks nädalat vanem ja tema lapsepõlv oli sama traumaatiline, nagu oli olnud tema tulevase naise oma neli ja Poola aastat koos trooni periest vanema venna assaaga pantvangis Hispaanias. Poisse koheldud seal kohati lausa julmalt jalast vabaks teatud kullaga kuse eest aastal 1531, siis sel ajal, kui Katariina dimeeritsi oma vangipõlvest vabanes lapsepõlve ette jäänud, on riiv vihanud sellest pea lehis ja nii, et elu lõpuni. 1533. laste oktoobris peeti siis Marsseys Ossa pulmad. Kohal olid tähtsad meditsiin, paavst Clement iga eesotsas ja Prantsusmaa kuningas valitud õukonna liikmetega. Vahetati uhkeid kingitusi. Paavst andis kuningale ükssarviku sarve, mis, ega siis ei olnud ja kuningas paavstile elusa lõviosa Marsee linnast sai maha lõhutud, et ajutisele puust pulmapaleele ruumi teha. Laevade flotelliga kohale saabunud Katariina Timmeerisi ratsutanud linna kuld, Brok plaadiga kaetud hobused. Printšanrei pidas tema jaoks turniiril piigivõitluse pikk nooruk keskatärinale kohe meeldima hakanud. Mõlemad olid 14 aastat vanad kuld ja kalliskivid ehtinud noort pruuti. Abielutseremoonia ajal ja pärast pulmaööd saabunud paavst Clement ise veel voodis viibivat noorpaari õnnistama. Kena kõik, aga mitte kauaks, nagu see elus tavaliselt on on kaudu. Aasta hiljem suri meeditšide soost Paavst Clemens VII järglane Paulus, kolmas oli pärit Farneese perekonnast ja teatas, et eelmise paavsti ja Prantsusmaa kuninga kokkulepped ei loe tema jaoks mitte kui midagi. Katerina Prantsusmaa printsi jaoks enam kasulik partii ja kuningas François löönud lamenti, et too plika tuli siia purupaljalt. Köik läks üha hullemaks abielu esimese 10 aasta jooksul ei toonud Katerina ühtki last ilmale iseenesest mõista, kui tema abikaasa oma noore naise vastu mingit huvi üles ei näidanud, vaid avalikult armukesi pidas ja ühega neist ka tütre sai. Andrei vanem vend, troonipärija François-Aga suri ootamatult pärast tennisematši astel 1536 mis tähendas, et on riist, saab tulevikus Prantsusmaa kuningas. Ja kuningal on pärijat vaja. Meeleheitel Katherine proovis kõiksugu tollaseid trikke, mõned tunduvad pehmelt öeldes äärmiselt ebameeldivad. Ja siis lõpuks astel 1544 sündis Katariina-le Jaan Riile poeg ometi kord. Kuid nende abielu õnnelikumaks ei teinud, sest juba 10 aastat tagasi oli alles 19 aastane on rei leidnud oma elu tõelise armastuse, kelleks oli noorukist poole neem. Ja siis juba 38 aastane ande poisi ära. See oli ju Prantsusmaa kuningatele olid alati favoriidid olnud kuid anria täiendab vaid. See suhe oli ilmselt ainulaadne. Dianali õuedaam ja seotud on Riiga juba viimase lapseeast peale ja saatis selle lapse suudlusega Hispaaniasse. Prantsusmaa printsi vangis hoiti. Jaan võttis 12 aastase, on rii vastu, kui lapsed koju tagasi jõudsid. Ta õpetas noorukit Henry lapseohtu naise Katariina Timeditši jaoks oli ta vanem nõbu, sest mõlemad pärinesid ühest soost. Kuid 1547. aastal pärast Franz esimese surmakuningaks saanud Henry teine oli läbinisti pühendunud, väga kaunile ja targale Jaanile kuigi aeg-ajalt ka oma naist külastama, sest viimane kinkis talle veel üheksa last. See tähendab vaid see oli see, kes oli alati kuninga kõrval, keda kuningas nii täielikult usaldas, et laskis tal oma ametlikke kirju koostada, millele kirjutati alla on Riidaja on, leian, oli Prantsusmaa õukonnas kuninga ustav liitlane, elutark ja alati lojaalne. Tema seisukuningakojas näitas fakt, et kui paavst Paulus kolmas saatis kuninganna Katariina-le kingituseks kauni ehte, mille nimi oli kuldne roos siis sai kingitusega kuninga favoriit Jaan kalli pärlikee näol. Muidugi oli kuninganna Katariina õnnetu, vihane ja armukade kui kuningas Henry kingist Jaanile prantsuse kroonijuveele ning ehitas tema jaoks ridamisi losse üks uhkem kui teine. Isegi ingel ei suudaks oma mehe ligi veerandsada aastat kestvat Tarmo afääri külmalt pealt vaadata. Aga Ali sai oma karistuse ja Katariina dimeeridži kauaoodatud kätte. Henry teine oli innukas jahimees ja õukonnas korraldati tihti ka piigivõistluste turniire. 30. juunil 1559 peeti üks selline Pariisis, praegu nii kuulsal ajal taolisel wowski väljakul et tähistada kuningas Henry teise kauaaegsete vaenlaste Austria Habsburgide-ga sõlmitud vaherahu. Jaan rei tütre valval Elizabethi abielu Hispaania kuninga Felipe teisega. Turniiri ajal purunes kuninga šotiga kaardiväe kapteni keebrial Montgomery oda kildudeks. Üks ja üks terava otseline puu Bilbas tungis suure hooga läbi kuningas riidurniiri maski vasaku silma, peaaju ja isegi kõrva. Mõningast kannatas kohutavaid piinu ning Su riiuli kuu 10. päeval Kuninganna Katarina ei lubanud tema surivoodi juurde mitte kedagi peale arstide ka mitte. Potšeed. Kuigi kuningas oli korduvalt oma armastatud kutsunud. On rei teise eluajal oli Katariina Timeditši vaikselt jälginud, mis ümberringi toimub. Nüüd olid aeg lõpuks käes, veani ei lubatud isegi Reimatustele. Kaunist Jaan saadeti õukonnast minema, sunniti lahkuma ka xenon, söö lossist, mille kuningas on Riyama favoriidile kinkinud, oli Katariina saatis oma endise paali šamaani lossi. See oli tõeline pagendus, aga siiski mitte vangistus ja Deaneelistes elada oma teistes lossides. Kõige enam meeldis talle kuningas, on riigi kingitus kaugel põhjas laari oru kuulujuttudest eemal keset lõkke ja metsi, kuhu kuningas ja tema suur armastus aeg-ajalt mõneks päevaks õukonnaintriigide eest põgeneda. Litavatsenad selles peidupaigas. Jaan 66 aastasena Kasuri. Pärinadi meritsi oli leseks jäädes vaid 40 aastat vana kui ka tema Jaanri poeg pärast isa surmakuningaks saanud Francois teine vaid aasta pärast oma isa lahkumist suri. Ja teised pojad olid veel väga noored seigad, pärinastase valitseja, regent, kes veel üle paarikümne aasta Prantsusmaad praktiliselt valitses. Tol ajal oli raske ususõdade aeg, aga see on hoopis teine teema. Tänane teema on tegelikult ikka Nonii loss laari jõe orus. Valge tumedakatusega suurte ümarate tornidega, millel koonilised kõrged kiivrid kaar väravaga, mille juurde jääb vaid ületõstesilla üks nelinurkse siseõue külgluaari jõe poole avatud, niimoodi ta seal troonib madalal künkal, väikese šamaani küla kohal. Lummav, isegi rääkimata salapärast elanikud ja aasta sajatele lisanud on. Inimesed annavad paigale näo ja ajaloo. Pärinevad imedid sööstis šamaani lossi 1550. aastal ja 10 aastat hiljem pärast Henry teise surma Lätis, sinna siis oma mehe, pikaaegse favoriidi Poitiers. Kuid loss jutustab siiani legende kuningannaga tärinast, kes seisab suurel maalil ohtralt pärlitega kaunistatud kleepuva pühaga liivakellakujulises kleidis uhkete juveelide ja õhkõrna püstise pitskraega. Nägu tundub ilmetu kui mask. Ainult meeritsite tumedad läbitungivad silmad elavad. Legendid kätärinad Emedis süstija šamoonist. Kuninganna kutsunud siia lossi tolleaegse kuulsa astroloogi Rutšeeri, kes õpetanud talle võlateadusi looduses ja inimestes toimuvatest üleloomulikest ja tunnetamata jõududest siis okultismi, šamaani lossi nii-öelda selgroo moodustab kitsas, kohati hämaravõitu, kivine gooti stiilis keerdtrepp mis viinud pärasesse Akulsete kunstide laboratooriumi, kus kurikuulus ja võimukas õukonna astroloog, Rutšeeri oma keerukaid katseid teinud Katariina, tegelenud seal samuti oma kummaliste rituaalide ja eksperimentidega. Siin olnud kogu tema vaimude väljakutsumiseks vajalik varandus, maagiline muna, ennustamiskepike, liiva, Kell, Tiidlid, viiekeelne lüüra ja kes teab mis veel. Legend jutustab, et õlles, sest tornitoas seisnud ka võlupeegel, milles igaüks Katariina kolmest pojast teinud nii mitu ringi, kui palju aastaid neil valitseda oli antud. Salapärases Rutšeeri toas kiviste seinte ja kivi rändaga seisab siiani suur kamin mille ülaosa kaunistab ringide ja kolmnurkade keerukas ratsioon. Laual on kummalisi instrumente põrandal, raskeid kirste ja nurgas seisab palgahhinial sameteesriietega voodikuninganna Katariina dimeeditsi. Magamiskambris seisab aga kuninganna lemmik joonis rohelises ametiga neetud voodi ja selle kohal uhke roheline. Lugematute tupsude ja tuttidega ja lainelise äärega balda. Hiin koos roheliste eesriietega kivisel valgel seinal rohelistes toonides piltvaip. Lossis on kõikjal värvilise klaasmosaiigi ehitud aknaid. Eriti kaunid on terav kaarealiste akende säravad vedrud gaasid võlvitud lossi kabelis. Selline oli siis Catherine de Medici maailm kümnekonna aasta jooksul tema elust. Kuninganna Katarina ajast oli-Prantsusmaal ususõdade aeg. Julm jah, raske katoliiklaste ja protestantide võimukad, suguvõsad vastamisi vandenõud ja salamõrvad. Kurikuulus õliga Katariina Timmeeditši, peen valetaja ja mõrvade õhutaja, kes salakappidesse mürgipudeleid peitnud ja mõnda neist kogu aeg kaasas kanda, Nad kelle ümber sosistati kuulujutte tema lossides peetavatest, lõksudest ja salaustest, mille taha kadunud inimesi, keda mitte keegi mitte kunagi enam ei näinud. Tume, pärane, ähvardav ja pahaendeline, renessansiaegne kuninganna protestantide veresauna korraldaja Püha Bartholomew. On ju päeval ema, kes oma laste nimel oli nõus kõik mängu panema. Naine, kes enese teadmata oma ajastul 16. sajandi keskel tulevast aegade moodi mõjutada suutis. Nimelt keelas ta õukonna daamidel 1500 viiekümnendatel aastatel Taliet kokkutõmbavaid korsete kanda. 16. sajandi kookos on ellu või mis, sest just viimane oli üks neist, kes ligi 350 aastat hiljem taas naised naist hirmsatest vaalaluudest võimetallist Manstrumidest vabastas. Kanne Catherine armastes kunstilõksust ja suursugusest tõeline meeditsi. Just temalevad balleti Itaaliast Prantsusmaale toonud ja banketid temal ossidesse balledes olnud vägevad ja uhked. 70 aastane Catherine de Medici suri Nende 589. aasta alguses kuninglikus Bloa lossis. Tänapäeval näidatakse selle lossi külastajatele mürgikotikesi ja pudeleid tema kappides. Ajalugu ei anna teada, kes tollal šamaani lossis elas. Ajalugu jutustab küll ühtteist šamaani lossi edasistest elanikest. 1750 omandas lossi Pariisi invaliidide toomkirikuintendent Jacques Tõnedseen lörey kes šamaani ruumikatest hallides klaasi ja keraamikatöökoja ning palkas tööle üpris tuntud itta Itaalia keraamika ja klaasi gravjueerija miini. Viimane leiutas uue portreteerimis viisi ning valmistas umbes sadakond väikest säravat medaljoni kaasaegsete kuulsuste Patredega. Selle Lorey tuluallika lõikas kiiresti käedki prantsuse suur revolutsioon 1789 eluaeg meeles. Ja uus revolutsiooniline valitsus vabastas löreiga šamaani lossist. Aeglaseks see asi. Napoleon saatis Pariisist välja kirjanik mad, andes tääli, kes Asušamooni elama 1810. aastal oma külalistele, kes lossi ümbritsevat loary jõe maalilist maastikku imetlenud öelnud kirjanik melanhoolselt. Jah, muidugi see fantastiline, aga kuidas ma küll igatsen seda Kraavi pakki tänaval Pariisis. Et rikas pärijanna Marii Shallotzee ostis šamaani lossi 1875. aastal ja abiellus prolgi vürstiga, kellele kuulus loss kuni aastani 1938. Siis võttis Prantsusmaa valitsus selle üle. Praegu on shamonis muuseum, mis jutustab küll kõigena lossi kõige kuulsamast elanikust. Katarina dineeridžist. Oma saatus on nii inimestel kui ka ehitistel lossidel ka ainult viimaste saatus sõltub täielikult esimestest ja üheskoos loovad mõlemad ajalugu.