Loe tehti loodust või ei loe On mul tellitud Kaksotsionärilised, no näed sa siis, sa ju näed, et aasta viimases numbris on iga kord Kumari preemia laureaat. Võtab sõna. No sinna aeg ei ole juulikuu lõpuks ära ei saa lubada midagi ja siis ma pean ikka tulema makiga su juurde, ei tea. Omal ajal sai väga palju mikrofoniga noh nagu öeldakse, tehtud ja, ja Madis sarvega kokku puututud. Sa olid väga tülikas paljudele ametkondadele ja no ei taha meenutada, aga see saigi talle saatuslikuks. Aga nüüd, kui sa vaatad loodusega vaid ajakirjandust, kuidas sulle tundub, kas televisioon, raadio, ajalehed on nagu asja eest või jääb midagi puudu, ka? Mul on tunne, et sa siiski nagu vähemaks on jäänud, seda kirjasõna ja pilti varem oli nagu rohkem võib-olla sellepärast, et see oli siis nagu eesti asja peamine ja siis nagu läks. Aga nüüd on kõik Eesti asja ajamine ja siis selle hästi asjaajamise juures väike looduskaitseasi nagu jääb varju. Mul on küll nii, et nad on kas raadiot vahel kuulad ja ma olen esimese grupini kanaleid, mis ma teen, siis? Kuulan jah, aga noh, täna siin pidulikus õhkkonnas mees sirge, rõõmsa näoga. Abikaasa lilled on teie süles. Kuidas tundub? Olete teinud. Ja kõik ei lähe sirgelt siin elus ei tööga ega tervisega. Aga ütleks, et palju, jaksasin, aitäh. Meie traditsiooniline inspektori rubriik ehk kes tänase pitsa? Eesti looduskaitse peainspektor asetäitja Henn Alton. Täna saab vitsa looduskaitseinspektsioon, sest me käisime Saaremaal. Sattusin niisukese pähkli otsa, mida me ei suutnud. Kihammustada meid oli palutud hinna hinnangut andma mõnedele talumetsade raietele. Ja tuli välja, et talunikud, olles väsinud ootamast Kunnas neile maad seaduslikult kätte antakse on lugenud maad justkui tagastatuks juba vastavalt sellele ka tegutsevad. Näiteks üks talunik oli Soela külas hakanud lageraiet tegema otse mere kaldal olevas kaitsemetsas väites, et see oli vanasti tal heinamaa. Neid raieid. Me nägime kümmekond, mis seadustega päris kooskõlas ei ole. Kusjuures ükski talunik ei olnud veel talud kätte saanud, vaid kõik olid alles tagastamise staadiumis avaldused andnud, valla poolt kasutamise loa saanud kuid kinnistusraamatusse maad kandmata. Rekord oli mehe käes, kes oli ilma raiepiletita raiunud oma tagastatavalmaal 234000 krooni eest juba puid maha. Ütleks, et raie võib-olla. Nii, et see on majanduslikult väga väär, ei olnudki kuigi harjumatu. Meie praeguste raieeeskirjade järgi ei ole ette nähtud väga suurem ulatuslik valikraieid. Ma seal oli valitud välja just praegult turustamiseks või laudade saagimiseks sobivad materjalid muu jäetud kasvama. Kuid asjad on vormistamata ja vormistada ei saa, sellepärast et maad on alles tagastamise järgus. Kuna praegu maadel seega peaks juskui kuuluma riigile siis kohalikud metsaülemad valusaid riigiabi on pöördunud politsei poole. Aga politsei Saaremaal teatab, et ta loeb need maad juba tagastatuks ega algata asju selliste raiujate vastu. Täpselt samal seisukohal on ka prokurör. Prokurör nüüd küll ei oma kirjas ei ütle, et oleks tagastatud, vaid ütleb, et on tagastamisel. Ja nii olemegi me lõhkise küna juures ei oska enam kuidagi edasi toimida. Muudkui võib-olla teha jälle kirja veelgi kõrgematele organitele. Häda on nimelt selles, et on tekkinud juba nisukesed talunikud. Pärast metsa rüüstamist on kaotanud huvi maa tagasisaamise vastu. Ja praegu on veel täitsa võimalus tagastamise avaldus muuta ümber kompensatsiooniavalduseks. Kuid siis oli juba suur probleem, mis selle rüüstatud metsaga teha, seda ei saa, ei kellelegi maha müüa. Paarkümmend aastat ei tule sealt mingit tulu ka riiki, tunne huvi niisukese metsa vastu. Võib-olla et niisugusi ebamääraseid olukordi vältida. Ongi siiski tarvis, et ka talumetsades jälgitaks praegust raiete korda. Ja kui näiteks üks talumees, kes tõepoolest hinge ja hoolega ootab nüüd, millal tema maad ja metsad kinnisturaamatusse märgitakse, et siis on ta täielik peremees, ei jõua ära oodata, läheb närvi ja hakkab sealt Enda tarbeks palki võtma, sellest võib kuidagi aru saada. Aga teine näide oli mehe kohta, kes on ikkagi volikogu esimees kohapeal. Ja see mees peaks küll nagu seadust tundma või vähemalt teadma, et isegi halb seadus või mingi ootamine on parem kui anarhia. Nii et mõtisklemiseks ja muretsemiseks meil põhjust on ja ma tean, et vabariiklik looduskaitseinspektsioon ajab nüüd kõrgemalt poolt seda asja edasisest päris oma voliks väravad lahti teha. Ka õigust ei ole. Rootsimaalt Stockholmist rahvusvahelisel seminaril, kus vaatluse all oli kiirgusalane seadusandlus, jõudis tagasi meie vastav alamees, Jaan Saar ja, ja mina hoopis piilun ühe kasti suunas milles Väärt mõõteriistad, aga millises järjekorras nüüd tagasisaabumise räägib, eks kuuleme? Jah, tegelikult eesmärk Stockholmis oli täpsustada kiirgusalast seadusandlust, kuna niisugune dokument on meil ministeeriumis töös ja analoogseid dokumente valmistavad etega teste Balti riigid, Valgevene ja Venemaa, nii et selle tõttu nimetatud seltskond oligi Stockholmi kokku kutsutud, et ühest küljest tutvuda Rootsi seadusandlusega sellel alal võtta sealt õppust või seda, mida oleks võimalik siis paigutada meie seadustesse ja et ta käiks nagu ühte sammu rahvusvaheliste nõuetega, nii et see oli nagu põhieesmärk meil Stockholmis. Aga peab ütlema, et seal oli ka meeldiv üllatus sest kui seminar oli lõppenud, siis Rootsi kiirguskaitseinstituut teatas, et neil on meie jaoks järgmine saadetis kiirgusmõõteriistu, mis peaks siis kindlustama meie piiril tollile paremat tegevust, et mitte igasugused kiirgavad asjad Eestisse ei satuks, nii et see oli väga meeldiv üllatus meie jaoks. Jah, ja see kastides, mitte eriti suuri mõõteriistu on ikkagi küllalt kopsakas kingitus, kui see rahasse üle vaata. Ja see kingitus küünib ikkagi siin paarisaja 1000 kroonini, nii et sellel kingitusele on tõepoolest hoopis suurem kaal, kui ta väljastpoolt välja paistab. Ja, ja väga hea meel on, et need on just uued riistad spetsiaal otseselt tehtud, et nad oleksid tundlikud, nii et selle tõttu me arvame, et nende kasutamine ja töö efektiivsus tõuseb oluliselt. Tollitöö, see lõik saab rohkem paika ja vist peame ütlema naljaga pooleks, et toll on hakanudki paremini tööle, sest see kass seisab praegu Eesti tollis kinni. Mõningad paberlikud formaalsused pole veel noh, nagu öeldakse, paika saanud, aga see näitab ka midagi, et ei ole, et võtad oma kasti ja lähed või tuled ühtpidi ja teistpidi ainult natuke ebamugav, et need tuleks nüüd laiali jagada ju Eesti eri punktides. Aga ega me vist ei pahanda. Ei, ma arvan, et ju ma ise olen oma töös midagi vajaka jätnud, et asjad kohe kõik korras ei ole, aga kogemustest topime, ma arvan, et järgmine kord juba saan asjadega kiiremini hakkama. Muidugi tahan öelda ka seda, et ilmselt nendest liitujatest ka ühe me tahame piirivalvele vähemalt anda, kellel oleks siis ka kasvõi oma mõõteriistade tulemuste kontrollimiseks parem riist olemas. Et meil siin ikkagi keskkonnaministeeriumis käib koostöö nii piirivalve kui tolli ka, nii et need on ikkagi need, kes meie Eesti õhku, õhku ja maad ja kõike puhtana peavad hoidma. Jah ja käest kätte antakse riistad ilmselt ülejärgmisel nädalal. No nii, ma loodan, vähemalt. Riigikogust läks kenasti läbi kaitstavate loodusobjektide seadus ja ei karda, et ka president talle ei annaks oma vajaliku allkirja. Elu on meie ümber säärane, et ta muutub ja, ja koos muutustega peab ka seadusandlus muutuma ja seaduste tutvustamine oleks tänamatu ülesanne, sest paragrahvi keel on keeruline ja, ja inimene nagu kohe ei saastad seda kätte, mida ta võib-olla ootab ja otsib. Peab süvenema, vaeva nägema, aga selleks pole sageli aega. Kuid meil on võimalus praegu siit jätkata meestega, kes mäletavad ka, miks ta tekkis ja millal ta tekkis ja kuidas ta tekkis, siis oli tüüri juures Mart külvik, mida võiks nüüd meenutada. See oli 1991. aasta varatalv kui tolleaegne minister Toomas Frey oli võtnud kursi avaliku kursi. Uue looduskaitseseaduse tegemisele. Ja siin mõeldi looduskaitset selles nõnda nõnda öelda klassikalises tähenduses see, mis on seotud kaitstavate aladega, mis on seotud kaitsealuste liikidega. Nimelt. Seda ala puudutav juriidiline raam oli, oli, oli väga-väga hägune. Ühelt poolt oli olemas üldine seadus 1009 90.-st aastast, aga seal oli sellele looduskaitsevaldkonnale pühendatud ainult kaks paragrahvi. Ja nad olid sedavõrd üldised, nad ei ei reguleerinud midagi, seal me täpselt ei saanud konkreetseid juhtnööre, kuidas tegutseda. Teine asi, et niisugused pisemad aktikesed, määrused, eeskirjad, juhendid, laotusid laiali kuskil lavastaja 1956. Me olime reaalset olukorras, kus me, me, me ei käinud enam meie looduskaitsealadest üle. Ja siis oli veel selline suulised. Kambrite traditsioonis on kaks eraldi seadust, on kaitstavate liikide seadus või liigikaitseseadus ja on kaitsealade seadus. Ja me võtsime joone need kaks asja kokku panna ja nutt on nad tõepoolest ka õnnestunud kokku panna. Kõnealuse seaduse tegemise köögis on olnud Uudo timm meie keskkonnaministeeriumi looduskaitsekasutuse osakonnast. Mida nüüd sündinud lapse kohta ise tahaks öelda. Seal ta siis looteline areng on teinud üsna pika ja keerulise tee läbi. Kui neid härra külvik ütles millest lähtudes seda seadust tegema hakati, siis ka tugevalt on seaduse tekst ise ja sisu muutunud viimase aasta jooksul seoses vastu võetud asjaõiguse seadusega. Sealt lähtudes on pidanud seadusse sisse kirjutama kõik piirangud, mis on seotud kaitsealuste objektidega. Ja nüüd me olemegi siis siia sellesse seadusse, et kõige rangemad piirangud sisse kirjutanud ja nüüd edasi kaitse-eeskiri võib anda leevendusi. See on põhimõtteliselt täiesti uus lähenemise nurk meie seadusandluses praegu. Millised on näiteks kõige rangemad piirangud? No kõige rangemad piirangud. Kui me vaatame kaitsealasid, siis kaitsealade puhul tuleb kaitseala soneerida ja on kolm tsooni või vööndit. Kõige rangem vöönd on loodusreservaat, see on, need on sellised alad vussis loodus oleneb ainult oma seaduste järgi ja inimtegevus on praktiliselt nulli viidud, tähendab, seal ei toimu mingisugust majandustegevust. Isegi inimeste liikumine nendes piirkondades on rangelt reglementeeritud. Teadusuuringute või päästetööde või, või siis muude selliste erijuhtude puhul võib siis seal inimesed liikuda. Teistes vööndites on loomulikult võimalikud ka majandustegevused, kuid teatud piirangutega. Seaduse tegemise ajal oli tal ju kohtumisi omavalitsustega ja, ja aga paljude spetsialistidega. Kuidas tundub, kas nüüd omandivormide mitmekesisus ja säärane üleriigiline seadus läksid hästi kokku või on siin ka sääraseid kohti, mis võivad tüli üles kiskuda? Tüli saab üles kiskuda igast asjast põhimõtteliselt ja, ja ma usun, et ka selle seaduse alusel on võimalik tüli tõsta. Kuid. Me loodame, et siiski see seadus on aluseks et omanik, looduskaitsja saavad hakata ka tõhusamat koostööd tegema, sellepärast et kas või nende kaitse-eeskirjade koostamisel ja, ja kaitse-eeskirjadega, leevenduste ja kohustuste jagamisel on saak neid omanik aktiivselt kaasa aidata. Kui maaomanikud võtavad endale lisakohustusi seoses nende kaitstavate objektidega, siis seda on võimalik ka teatud määral kompenseerida. Ja see on neid edaspidises juba ja ma arvan, üsna hea koostöö võimalus. Kui, kui siiani kehtivad seadused olid praktiliselt ikka keeldude-käskude seadused, ühelt poolt ainult siis, siis siin on võimalus teatud määral dialoogiga jõuda, võib olla paremate lahenduste juurde. Ja kas maamaksu nihutamine väiksemaks või kaotamine käib ka selle seaduse nagu võimaluste juurde, kui omanik võtab enda kanda sellel kaitstaval alal või selle objekti juures midagi, et siis on tal just selles osas nagu rahakotis lihtsam. Ja see on seaduses ära toodud ja selle seadusega täiesti kooskõlas on mõned vabariigi valitsuse määrused. Kui kaitsealus all on poollooduslikud kooslused näiteks puisniidud või rannakarjamaad kus nende säilimine nõuab otseselt mingisugust majandustegevust, näiteks niitmist või karjatamist ja kui seda tööd tehakse, siis seda ei loeta majanduslikuks tegevuseks. Ja seega on maksusoodustus ka nendel aladel. Kes on seaduse tegemise juures kõige rohkem võib-olla vaeva näinud või keda kiita või, või kelle suhtes ka tulistada, kui keegi tahab? Noh, seda on raske öelda, kuna seda seadust on tehtud niivõrd pikka aega, siis on ka see selle seaduse katla juures olnud küllalt palju inimesi. No pidevalt on siin selle seaduse juures osalenud härra Tiit Randla ja radid sillaots meie ministeeriumist samuti Mart külvik? No mina olen natuke hiljem tulnud siia juurde, aga loomulikult näeme tugevat abi saanud ka justiitsministeeriumist, eriti asjaõiguse seadusepunktidega kokkuviimisel härra Priidu pärnaga. Pärna on siin olnud kaastegev, nii et noh, ma ei oska öelda, neid inimesi on väga palju. Tegijatel on loomulikult veel see värske seadus hästi nahal ja justkui väga oma, aga kui natuke kõrvalseisja pilguga vaadata, mis võiks siis olla selle seaduse võib-olla niisugused esmased plussid. Jaak Tambets, pea ökoloog, ministeeriumi looduskaitseosakonnast. Ma päris kõrvalseisja ei ole, ei ole olnud, küll aga, aga minu arvates on väga suur pluss, et et nagu kogu meie poliitiline ja majanduslik süsteem muutub, nii muutub ka looduskaitse ja selle seaduse tegemise juures on tegelikult välja kujunenud uus looduskaitse ideoloogia, kui nii võib öelda, sest et ma mäletan, kui algul seaduse tegemise alguse juures koodikomisjon, kes näiteks katsus tõlkida läänes levinud looduskaitsetermineid eesti keelde. Me varasemast ajast meil ei olnud teatud termineid olemas, mis on nüüd selles seaduses märgitud. Ja neid termineid hakati kasutama veel enne, kui seadus vastu võeti, nii et näiteks Matsalu kaitseala andis üle kaitsekorralduskava ja see termin on esimest korda seadusandluses paigas, nüüd selle seaduse vastuvõtmise järel, aga Matsalu andis selle kaitsekorralduskava enne üle. Ja teine asi, et meie varasem looduskaitsestruktuur ja, ja see, mille poole me liigume, ei ole, ei ole ühildatavad ja suured. Palju nõupidamisi oli näiteks, kuidas meie looduskaitset talasid, kuidas neid klassifitseerida rahvusvaheliselt levinud klassifikatsiooni järgi. Ja see tööga praegu käib ja ma ütleks, minu arvates kõige tähtsam oligi, et et selle, selle seaduse tegemise käigus sai ümber hinnatud kogu selline senine looduskaitsesüsteem ja mõned osad sellest kõrvale jäetud ja mõned uued kasutusele võetud ja see seadus aris geni tegijaid kui ka kui ka looduskaitsetöötajaid, kes natuke kõrval seisid