See võis isegi olla doosema kitsavõitu ja vana maantee, mis praegu raudtee kõrval kulgeb. Kõige on päris kindel, et tänaseks on kõik siin, mis teisiti kui tookord. Aga miks ei võiks rongi aknal istudes mõelda, et just mööda seda maanteed sõitsid nad üks mees ja üks naine pimedal õhtul Willist Pariisi poole Pariisis sajab, öeldi autoraadios ja muusika mängis. Aeg romantik, kuid ei paranda see, mis kunagi helge ja kaunist tundus, püsib mälus ikka sellisena. Helged ja kaunid filmid püsivad ka alles, eriti kui nad veenvalt ja hästi tehtud on. 40 aastat tagasi tegi tuntud prantsuse režissöör Kloodele Luž oma kuulsa filmimees ja naine tegi nii hästi ja omamoodi, et seda pole siiani unustatud. Pole küll kindel, kas ma praegu seda filmima vaata, ma hakkaksin, kõik on ju nii muutunud aeg ja elu ja inimesed. Ja äkki ta ei tundugi enam helge ja kauni meistriteosena. Milleks meeldivaid mälestusi proovile panna? Pigem pilk paigale, mille nimi on vill ning mis kujutab enesest palju muudki kui vaid kunagise kultusfilmi tegevuspaika. Ilusat pühapäeva, Helgi Erilaid olen mina ja vikerraadios algas jälle kord. See imeline Prantsusmaa lõunarannikut süür kaunis päikeseline prantsuse Riviera Nissantiid, Kansentrapei, kuhu pritsid Pärdooma pelgupaiga rajas ning mille ta kuulsaks laulis kuuluse ülistatud õitsev France-Aga põhjarannik La Manche'i või kui soovite, inglise kanali ääres. Norman Vii, ajalooline provints Normandia, saanud oma nime normannide järgi. See on muinasskandinaavia sõnast Nosman põhjamaa mees hirmuäratavat põhjamaa mehed, kes kaheksandast 11. sajandini muudkui rüüstasid ja vallutasid ümberkaudseid maid. Saak jagulsus teha pes agar hirmsa koomiks võiks ju ka nüüd korraks meelde tulla. Normann Skandinaavias hüüti poolsaarel elanud germaani hõime kutsuti Skandinaavias riigingideks ja Venemaal variaagideks. Jaama rüüsteretki võtsid nad ette Inglismaalt ja põhjasaartelt Vahemereni välja. Normannide juhile rollale andis prantsuse kuningas Shal kolmas aastal 911 hertsogi tiitli ning see nisu Salapiirkonna maad. 1066 vallutas tollane Normandia hertsog Inglismaa ning kuulutas end inglise kuningaks William Vallutaja ja Normandiasse Inglise kuningriigi osa. Saja-aastase sõja ajal käis õnnetu provints käest kätte, kuni lõi 11-st ta lõpuks Prantsusmaaga, liitis. Esimene märge praegused Willi kohta leidub ajaloo ürikutes aastast 1060, noil aegadel seisis siin väike kaluriküla Aaennilla. See nimi tulenevat kummalisel kombel Ani sõnadest Ovia Aua mis tähendavat märga niitu majad olnud ehitatud künka tipul seisva pühal Orääni kabeli ümber. Ja ega vist varem selles külakeses suurt midagi liikuma ei hakanudki. Kui alles alates aastast 1850. 855 Garnier ooperimaja Pariisis veel olemas ei olnud kuid Comedy frantsees esietenduse helilooja Äärovee operett nimega 1779. aasta draama tollase pealinna lõbusast seltskonnaelust võitis agaralt osa keegi müstiline mees šarl, kust Lui, Joseph, Marnie Hertsog, salapärane morni hertsog, kelle vastu kaunid daamid eales ükskõikseks ei suutnud jääda. Võib-olla istus ta sellelgi õhtul kusagil varjulises, loosis oma järjekordse sõbratariga, kelle hulka kuulunud muuseas ka tulevase kuulsa näitlejatari Saara Bernhardi ema just morni hertsog veendunudki Saarat lavale astuma. Üht-teist on morni hertsogi kohta veel teada, et ta sündis 1811. aasta oktoobris et tema kõrgestisündinud ema Ortens sünnišessell debaharney oli Prantsusmaa terroriaegadel hukatud tütar. Artensi ema abiellus uuesti Napoleon Bonaparte iga ning viimase sobil abiellus artes Napoleoni vennal Uibu napartiga. Napoleon tegi oma vennast Hollandi kuninga ja nii sai hortensist Hollandi kuninganna. Kuid kuningapaari abielu oli õnnetu. Yahortents pöördus koos nende kolme pojaga tagasi Prantsusmaale. Nooremast pojast sai hilisem Prantsusmaa kuningas Napoleon kolmas. Aga kui kaunis hortensia õnnetu abielu eest Prantsusmaale oli põgenenud, arenes talle armuafäär flahoo krahvi šarl ja see Figa. Ning ilmale tuligi tulevane Napoleon. Kolmanda poolvend Shal lõi Joseph tulevane morni hertsog. Tema sünnitunnistusel olnud aga kirjas, et ta oli saanud Domingo maaomaniku šanhias saanud demornii poeg ning nooruk sai tiitliks morni krahv. Sellised olid siis lood Alžeeria sõjas aega teenides päästis Orneegrahvama kindrali elu ja Pariisi tagasi jõudnuna sukeldus ärimaailma, kirjutas Panflett. Teie tegeles poliitikaga, jõudis isegi ministri toolini. Kuid Napoleon, kolmas hertsog, Marnie poolvend, tõrjus ta hertsogi rivaalide pideva surve tõttu valitsusest välja. Noh, on nii, sai kõrge koha ärimaailmas ja tegi oma tööd väärikuse ja taktitundega. See on ikka veel operett härdsagmarnjaajast. 1856 kutsuti ta Vene tsaari Aleksander teise kroonimispidustustele ja Prantsusmaale tagasi saabus ta koos abikaasaga kõrgestisündinud printsess Sophie Trubetskaajaga, keda ta väikeseks lume haigeks kutsunud ja tänu kellele morni hertsogit Pariisi kõrgseltskonnas veelgi enam hindama hakata. Hertsogiga sai ta tegelikult siiski alles 1862 ja jõudis seda tiitlit vaid kolm aastat kanda kuni surmani 1865 kui tea kümmekond aastat varem algas uus elu väikeses mereäärses asunduses Normandia rannikul. 1858 hakkasin tegutsema doktor olis nii hertsogi ihuarst, kelle villa Villersuses siin seisis ta kõrval väikeses Trovilli asulas. See oli uhke villa, kus hertsog tihti peatus. Kallid kangad, rooside ja rohelise tee toonid, säravas ametiga kaetud toolid, saalis roosast marmorist kamin ja klaasuksed avanemas aeda. Sellises villas elas doktoralif, kes otsustas rajada mahajäetud liiva düünidele mere ääres ühe kena lõbustuspaiga. Siinne maa kuulus moni hertsogile. Ta oli ostnud ligi kaks ja pool ruutkilomeetrit soodia liiva. Tüüne 1862 pandi paika praeguse töövõlli esimese hoone. Esimene kivipaik oli nüüd moes ja kuum, sest Napoleon kolmas ise oli Normandia rannikul kohal käinud. Kiiresti asuti ehitama maju õukonna liikmete ning Pariisi üha kasvava rikka kodanluse jaoks. 1863 jõudis Travilli raudtee ja moodne vill oligi ju siinsamas. Ainult kuue tunnine rongisõit Pariisist. Pildil tõeliselt suursuguse välimusega hertsog Marnii kasutas tõenäoliselt oma mõjujõudu prantsuse aristokraatia eriti daamide seas ja veenis näidet. Mere ääres viibimine mõjub nende tervisele imehästi. Niisiis ostsid nii õukonna liikmed kui aadlikud siia krunt ning ehitasid suuri uhkeid, villasid isegi paleesid. Teiselt poolt Inglise kanalit jõudis kohale ka briti kuningriigi kõrgklass. Laiad tänavad, villad, lopsakad aiad ja hobuste võidusõidurada. Just see viimane meeldis eriti morni hertsogile. Hobuste aretamine ja võidusõit oli nimelt üks tema lemmiktegevusi ja tema tallides oli kalleid ja kuulsaid hobuseid. Läätse võistluste morni auhind on ka tema jaoks loodud. Niisiis nii Prantsusmaa kui Inglismaa kõrgseltskond avastas siin põhjarannikule oma mänguma ammu enne Riviera õitsenguaega Vahemere ääres. Pealegi seisis siin ta villis otse ranna ääres juba haige peaga, uhke kasiinohoone, otsekui hiigelsuur pulmakook. Noor Winston Churchill olevat siin hea meelega mängimas käinud teiste rikaste ja kuulsate seas. Aga kasiinos tuleb meil veel juttu. Moeajalukku jõudiste vilga tänuga koosnanellile, kes 1913. aastal temale omase eksimatu vaistuga just siin oma moelooja karjääri alustada otsustas. Tavalist tillukese poe, kus müüdi tillukesi kübaraid vahelduseks seni moes olnud hiigelsuurtele kübarad telemida ehtisid lillede ning puuviljade kuhjad kokku öelnud nende kohta, kuidas ajud selliste laadungite all hingata saavad. Ka koduli ja vabastas naised hirmuäratavad Est korsettidest millega tõenäoliselt samuti raske hingata oli. Kodulija juhatas omal kombel sisse ta veel ei kuldsed ajad. 1923 ehitatide Willi kuulus rannapromenaad ja seal võis näha tähtsalt edasi-tagasi jalutamas kõrgestisündinud ülikuid, filmitähti käid tööstusmagnaat tervest maailmast. Citroeni ja Rootsi oli nende seas leidlikke ettenägelikult koosn Ellaga rõivastes daame juba 1900 kahekümnendatel lahedatesse rannarõivastesse ning pikkadesse laiadesse pükstesse. Jah, nagu me nüüd teame, tema looming tuli ja jäigi. Müürlin vil pomisesin ma mõtlikult. Minu meelest olen ma sellest kohast kuulnud. Boaronaugutest. See on vaikne väike paikaga Sheck asub umbes Palonieiaga Lee vahel. Need on read Agatha Christie raamatust mõrv golfiväljakul originaalpealkiri mööder avalings ilmumisaasta 1923 73 aastat hiljem sai valmis sellest põnevusloost vändatud telefilm, milles Buarood mängis meile nii tuttav mees David sahhet ise. Ja teema kada Mäelin vill paigutati villi, mis paikneb küll haamria kääni vahel 200 kilomeetrit Pariisist loode poole. Novellis on piisavalt omal moel ajatuid, kohti, kuhu võib asetada ka 1900 kahekümnendatel toimunud tegevuse linna kuldset ajastut lõhkus küll esimene maailmasõda kasiino satel rajal muutusid sõjaväehaiglateks, kuid vaevalt sai sõda lõppeda, kui Velli raudteejaama taas kuulsaid suvitajaid hakkas saabuma. Kaasas väga paksud rahakotid, kasvas kaunimaks, ehitati uusi hotell golfihotell ning üks Euroopa kaunimaid golfiväljakuid. Ja peaaegu veepiiril seisis kasina kuninglik kasiino. Peaaegu veepiiril seisab TÖÖ Vellis kasiino hästi pikk helehoone, mille ees väljakul on suuri lilleklompe ja pügatud hekke. Valustraadidega järjestatud trepid viivad kahelt poolt peasissekäigu ees laiemale terrassile. Ülejäänud hoonest eenduv peasissekäik seisab kahe vägeva samba vahel. Ja fassaadil on pikk rida tohutu kõrgeid kaariaid, aknaid, mis maani, ulatudes terrassile, avanevad hoone tiivad. Kahel pool on suured ja ümarad. Lameda katuse äärt ümbritseb kivibaasidega liigendatud palustraad. Katuselt tõuseb lipp, millel laiutab üks tuttav loom, pikka looklev, saba välja sirutatud, küüniste ja kortsus kulmudega lõvikeel suust väljas. Laupäeval ruumi. Võib vaid kujutleda, kes kõik sellega seina treppidest üles roninud. On aga teada, et kahe suure sõja vahel käis siin aega veetmas keegi tark, vaimukas, väga hea välimusega noor inglane, kellel seiklustes õrnema sooga alati õnne oli. Alguses ei teadnud see noormees, mida ta oma eluga õieti peale peaks hakkama. Pärast mõne lühiloo kirjutamist sai temast Reutersi agentuur ja ajakirjanik, kuni ta avastas, kui vähe ajakirjanikud ikkagi teenivad. Seejärel otsustas ta hoopiski Londoni pangandusmaailmas on proovida. Kuid seegi rahulik eksistents, tüütas ta peagi päriselt ära. Midagi põnevamat. Aga palun. 1939 asus meie kangelane tööle Briti mereväe salateenistuses. Ahja. Tema nimi oli Fleming, Jan Fleming. Salaluure spionaaži, eks kõlase põnevalt. Ian Fleming kuulus ilmselt nende hulka, kes on suutnud sellest räpasevõitu tööst omamoodi kunsti teha. Tal oli võrratult hea vaist ja ta suutis välja mõelda kümneid salaoperatsioone nii geniaalseid kui absurdseid. Viimasel sõja aastal sõitis Fleming mereväekonverentsile Jamaical ning avastas seal oma paradiisi, kuhu ta pärast sõda tagasi tuli elu nautima. Ja just siin Jamaical kirjutas Ian Fleming 1952. aastal oma esimese spondi loo kasiinorajal. Nii alustas superagent null null seitse oma uskumatuid seiklusi. Teda ootasin maailmakuulsus ja edu. Fleming tundis ju läbi ja lõhki oma kangelase elukutset, selle ohte ja veetlusi. Kirja pani ta muidugi väljamõeldud lugusid, mitte omaenese salateenistuse aegseid seiklusi. Kuigi on arvatud, et esimese Bondi looga seinarajal aluseks said Jan Flemming enese mitte kuigi õnnestunud mängurid päevadzee aegses Lissabonis. Kuid selles on uurijad kindlad, et just novelliga Siina inspireeris Greeningid kasiino rajaali tegevuspaiga loomisel. Raamatus oli see mäletatavasti kasiinorajal öös kusseimzcon kõvasti bakaraad mängis. New York Timesis ilmus 1954 kasiino rajaali arvustus, mille autor leidis, et raamatu haaravaine põnevaim osa ongi Bacaraa mäng kasiinos, mis teeb selle mängu selgeks ka neile, kellel sellest seni õrna aimugi pole olnud. Aga Bondi vägevad seiklused puha klišee, teatab arvustaja. Lugejaid oskasid seda klišeed küll hinnata ja hiljem ka filmivaatajad. Casino Royale on kolm korda ekraanile toodud juba 1954. aastal tehti sellest Ühendriikides telefonil 1967. aastal otsustas produtsent Charles Feldmann Bondi jube suurele ekraanile tuua ning pakkus pea Sasha kannarele. Connery oli nõus, aga nõudis miljon dollarit. Feldman leidis, et seda palju, kes oskas siis ette aimata, et mõne aasta pärast pistab John Connery teiste Bondi rollide eest juba suuremaidki summasid taskusse. Kuid esimeses kasiino rajaali filmiversioonis aastal 1967 Saidžeynspondiks hoopiski võluv, elegantne Meie intelligentne briti näitleja David niiven. Ja aastal 2006 lisandus Jens fondi osatäitjate pikale nimistule inglane Daniel Craig kasina rajali uues filmiversioonis. Alguse sai aga kogu epopea ajatust heledast kasiinohoonest. Willi rannal. Aasta varem kui kasiino rajali esimene filmiversioon sai valmis üks prantsuse film ka. On on noor naine, kelle kasvatada nöörist mees filmivõtetel hukkus. Shalloy on vormelisõitja, kes mansi rajal teelt väljasõit, ise polnud lootust, et ta ellu jääks. Vähemasti oli tema enesetapu teinud naine niimoodi arvanud. Annija Shan lõi lapsed, poiss ja tüdruk õpivad mõlemad kallis erakoolist villis. Ja nädalalõpul lapsi külastades nad kohtuvadki. Ühel vihmasel õhtul sõidavad nad šanlai autos koos Pariisi. Ja nüüd istud sina rongis, mis siid Velli ja vaatad raudtee kõrval kulgevat kitsavõitu maanteed ja mõtled, et äkki see oligi toosama tee, mida mööda nad kunagi ammu filmis sõitsid, kui väljas oli pime, sügisõhtu või isegi tall. Vihma 100. ja autoraadio mängis. Mozonova oli selles 1966. aastal valmis saanud, sõlmis kuum Rüton. Mossanova saatel käisid kõik romantilised stseenid, kui lapsed pikal inimtühjal liivarannal koera väga hullavad ja kui mees ning naine kohvikus istuvad, mehe käsi naise tooli seljatoele eksleb ning ettevaatlikult naist puudu. Alguse uudsus ja salapäraAga režissöör klanna lus tegi meistritöö, salapära püsis läbi kogu filmi ja Ladki jäi õhku rippuma. Näitlejad Ok mee ja oi, Trintiniaan tegid samuti meistritöömees ja naine sai parima välisfilmi Oscari ning kani festivali peaauhinna. Ja vill sai oma rolliga ka hästi hakkama. Aga see kõik oli neli aastakümmet tagasi. On jälle sügis, mere poolt puhub põhjatuul, nii jahe, et päris veepiirile ei tahagi minna, rand on tühi ja mingi tühjavõitu suvi on selleks korraks möödas, selle soojust ja sära ja rannapromenaadi peen publikut võid sa vaid kujutleda. Sest ta räägib kõik sellest, et see linn on jäänudki jõuka jagulse seltskonna peatuskohaks. Seda väikest, väärikat linna on kutsutud võrgutajaks Normandia rannikul kõige moodsamaks Yoshikimaks suvituspaigaks Põhja-Prantsusmaal kuhu nii paljud pariislased oma teise kodu on rajanud. Et seda võiks juba Pariisi 21.-ks piirkonnaks kutsuda. Pariisis on neid nimelt 20. Tööjaama ees väikesel väljakul võtab sind vastu lippude mets. Siitsamast avaneb ka otsevade sadamale, mida täidavad purjekate mastide mets ning suuremat ja väiksemat sorti jahid. Ja kusagil seal taga veepiiril laiutab meile juba tuttav helega. Siin hoone vill on tõesti armas linn. Madal ja inimlik linn. Tundub, et neljakorruselisest kõrgemat maja annab siin otsida. Majad näivad värskelt värvitutena, nad on nii tip-top korras, kuigi arhitektuur on tihtigi sajandeid vana. Kõige uhkemad on värviliste puudealadega triipudega ruududeks jaotatud põhjamaised fassaadid, täistornini, kesi, viileia rõdusid lillede akendel ja rõdudel ning teinekord on näha ka sammaldunud katuseid, aga õige pisut sammaldunud väikesel väljakul seisab just selline linnavalitsuse hoone majori rõduga, kust linnapea tähtpäevadel kõnesid saab pidada. Hoonet ehivad Euroopa Liidu, Prantsusmaa ja punakollane lõviga lõvillilip kahel pool ukseni viivadki videed, ülihoolitsetud rohelus, lilled ja põõsad ja vilju kandvad õunapuud sepisrauast ja säravad devaskuplitega laternapostid tänavate ääres. Tänavad ise on läbimõeldud, kivima saiigiks laotud ja vapustavalt puhtad. Vihmasabin pesi just kõik veelgi puhtamaks, aga juba nelinurkselt taas kord värvilistest puutaladest triibuliste vanade majadega piiratud turuplatsil tänavapuhastusautot sõitmas näha. Vill on siis üks viimase võimaluseni hoolitsetud linn kesklinn vähemasti, aga ega siin vist äärelinn ja suurt ei leidugi ja hoolitsetud ta peabki olema ning elegantne oma kuulsate moekauplustega, sest kuigi ta sügisel sulle vaikne ja unisevõitu tundub, sisse on vaid hingetõmbeaeg suvised ära hellitatud külalised on lahkunud siinsetelt laiadelt, liivast, randadelt, mida kuumadel päevadel värvilised päikesevarjud katavad ning kus igal hommikul väikesed traktorid liiva puhtaks rehitsevad. Pärast seda, kui Poola mängijad ja ratsahobused oma hommikused sõidud siin ära on teinud. Suveõhtute, jalutavad need ärahellitatud külalised 800 meetri pikkusel laudadest promenaadil otse veepiiril. Rannakabiinid kannavad siin filmitähtede nimesid. Nii see peabki olema, sest igal septembril täitub well tähtsat Ameerika filmitegelaste ja staaridega ning tähetriibu lippudega, sest toimub Ameerika filmide festival. Miks ainult Ameerika filmid protesteerinud mitmed prantsuse filmitegijad umbes 30 aastat tagasi, kui ta Willi iga aastased filmifestivalid algasid selle peale teatanud prantslasest festivali boss, nii-öelda maaletooja järgmist. Nagu head sigarid on pärida Vannast Heaviski Šotimaalt ning hea mood Prantsusmaalt. Nii on head filmid pärit Ameerikast klaar noh, hea seegi, et Velli filmifestivale ei kujuta enesest sellist lepingute sõlmimise äridžunglit nagu on seda kanni festival. Siin peetakse lahedaid filmipidusid, vaadatakse uusi kassahitte sõltumatuid filme ning Ameerika filmikunstiklassikat. Inimesed saavad kinodesse vabalt pileteid osta ja kohtuda filme tutvustavate staaridega. Nii et vahest polekski põhjust põhjamaa kanniks kutsuda, nagu seda aeg-ajalt ikka tehakse. Ja lisaks Ameerika filmide festivalile peetakse villis igal aastal märtsikuus vastukaaluks ka aasia filmide festival. Hertsog demorniin mäletate veel ja seda, et tema kireks olid hobused ja ratsutamine ja et just tema eestvõttel alustati ratsavõistlused ja villis. No tänaseks oleks kogu siinne Ratsasport hertsogile juba ammu üle pea kasvanud, siin paikneval kahel teadagi, äärmiselt korras hoitud ja kõrgetasemelisel hipodroomi rajal leiab aasta jooksul asetama 30 erinevat võistlust. Suurim neist toimub augustis. Siis öeldakse, et kogu Pariis on jälle kord veel saabunud. Ja tõeline elamus olevat varasel hommikutunnil ratsahobusel mööda villi ka liivaranda kihutada, enne kui traktorid kohale jõuavad. Aprillis kõlab Velli saalides klassikaline muusika, juulis swing. Mais saab linnatänavail kõige kallimaid autosid imetleda vanade autode ralli Pariisist. Willi toimub oktoobris, juulis bridžifestival, mis veel, merepidustused mais. Ja jõulude ajal tekivad siia tõeline muinasjutulinn. No seda võib uskuda küll. Ma ei tea, kas selles linnakeses tõesti kõik nii taevalik on, nagu pealt paistab ning kirjutatud on. Inimesed elavad siingi, mitte inglid ja inimesi on igasuguseid. Igatahes seisab lähedal üle silla ilmselt hoopis maisem Drowelli linnake. Selle mäeküljel paiknevad 1000 Vellist hästi näha. Kalurite küla Trovil oli varem olemas kui rikaste vill. Ja ammune üldtuntud kohalik nali, jutustab rikkast prantsuse kodanlasest, kelle naine elab villis ning sõbrad pärast röövilis. Mehel pole kaugele minna, kuid tegelikult paneb see nali mõlema linnakese staatuse päris täpselt paika. Upsakas võitu ollakse Devillis ilmselt pisut küll. Nii võiks arvata, lugedes sõnumit selle kohta, kuidas Londonist Willi lennuliin avati. No tegemist polnud mitte tavalise lennuliini, vaid odavlendude firmaga. Rajan. Villis leiti, et sellise lennuga kohale saabuv Briti keskklass või peene puhkekeskuse maine alla viia. Inglased nagunii ei armastavat, palju rahakulud. Aga Rayan, Raido mingil juhul kohale kõrgema klassi turiste. Meil pole midagi inglaste vastu, taevas hoidku, e kõnelesid lennuliinivastased villis. Ainult ärgu nad Ryanairiga siia sõitku. Siinne piirkond ei tohi ometigi alla käia. Inimesed tulevad siia puhkama, losse vaatama, Galvadust jooma, juustu sööma, nad otsivad vaikust ja rahurikkamad, et inimesed seda targu välja ei öeldud. Sellised probleemid tekkisid siis aasta tagasi villis. Osa rahvast pooldas inglise turistide odavaid lennureise iga turist toob ju ikkagi raha sisse, teine osa oli nende vastu, keegi inglise turist aga öelnud, meie pole küll siin mitte mingisugust inglaste vastast meeleolu märganud. Mõned prantslased küsivad küll naljaga pooleks, et kas tulite William Vallutaja eest kätte maksma. Kõiksugu lugusid ka juhtub siin meie ühises kodus Euroopas. Aga ta tundus ikkagi üpris kena linnake olevat kodune, puhas, rahulik ja sõbralik. Natuke suureline, võib-olla nagu filmis.