Sündinud olen ma Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas, mis tol ajal kooli administratiivüksuseks ja Sisbara vallas. Ja soogalduse külas. Küla no suur umbes seitse perekonda, vaid talu kuulus ringi. Ja sünd olen vana kalendri järgi 23. oktoobril 880 näidanud nädala aastal. Isa oli uuendusmeelne mees ja ehitas sel aastal iseeseisva elamu. Ja need selles uues Iseseisvuselamus Orenkima sündinevad. Elamu pole enam mitte jälgegi järel. Olen jäänud ainult veel minas. Tema elanikkonnast. Kui suurperedel oli Perekond koosluses viiest liikmest neli poissi ja üks tüdruk. Kõik laps, teised lapsed olid vanemad, minust kasvasin mina viimasena ja ei leidnud ka mänguseltsilisi. Terve küla peale olid kõik need ümberkaudsed talud. Vanemad inimesed. Ja mängu seltsilist ei olnudki. Kes teile lugemise selgeks õpetas? Meeletu otsest õpetamist ei hooldanud. Vanemad vennad ja õde, õpistid koodest ja nyyd suusk siis muuseas mind kah etc suuri raskusi lugenud. Mälet ta vast ei teinud. Kuhu teid kooli viidi? Kooli viidi mind Kiili ja olin lapsepõlvest sageli haige. Ja siis alles kümneaastane, kui läheksin valla kooli, Matziame valla kooli. Umbes kolm ja pool kilomeetrit tarust eemal. Sinna tuli ESS paterdad, ta viidi ja toodi ka vahel hobusega ja eriti oli raske koodi päästa parvele. Need aastad, mis ma mäletan, oli väga lumerohked. Ja siis oligi muigega 10 aastasel poisil ikkagi raske, säält need stanged ehtsast läbi ronida. Pantilises ikka hobune ette ja viidi ja toodi. Aga mõnikordki tuli jalats sibada. Aga üldse tee hoolud olla kooditsioon. Meil vähemalt vallas väga viletsad. Nende jäljest ei kantud peaaegu keegi mingi toolt. Talud olid koostatud küll usa teesides sirutama, kehtis seda nii, kuidas juhtus seal? Mäletan juhtumeid, kus kevade kelts aeg teede peale hobused ja vankrid sisse jäid. Talvel oli lumi tee pealt kõrvale ajamata, tuli sügavas vees liikuda ja siis kuistest saani reega sõid, siis siis kujunes augud. Nii et kus aukud läksid, läksid nagu kuristikku ja tõusid. Hobune vedas üles, august välja, solid läheksid nagu taevasse. Mida õpetati tolleaegses vallakoolis ja kuidas õpetamine käis? Noka kolm klass juba kolm talve oli, õpetati ju muidugi kõigepealt lugemist ja kirjutamist. Nüüdsest tuli kooliõpilasi, kes üldse osavõtt ei lugemist kirjutamist. Siis usuõpetus, see oli PA, mine. Kathy keskus, 10 käsku ja nii edasi. Need olid siis väiksed tahvlid. Villased väiksed igalühel oli oma Tahtad ja ja selle peal siis ta haavutasest Need ideed ja täitis ülesandeid. Rõhku pandi kaunis palju nii ilukirjade. Siis õpetati veel maade teadust. Vene keel ei olnud õppeainete hulgas, õpetaja ei osanud isegi vene keelt. Õpetajaks oli liblik told, aeg. Kas õpetajad olid ka karmi käega? Ei või ütelda, et õpetaja teeb likvideeriti, karm oleks olnud. Karistati ikka vahel, kui tarvis nurka panemisega ka anti ka vahel. Kepi vōi Nov kaardi näitamiseks või ju suur nisukene kepp ja jah, säde kepiga vaheda Antiga Ta ei ole ka. Just juhtum on sellest kooli Haatastest meelde jäänud. Tuli parast värske lumi ja läksime välja. Lõunavaheaeg algas siis niru sõda lumesõda lumesõda ja sellest võtsin vaga ägedast, Juozas armastasin ikkagi õiendada. Ja ühekorraga lendas üks pall mulle pähe. Ta tuligi väljapallist lumepalli, siis oli keeratud puuteleiud poeg ja süüd lõi pea peas. Ava. Ja süüdlane ei salga. Ja õpetaja siis tegin sideme ja pärast sõda võttis selle poisi sisu käsile ja ütles, et mina ei ole vaat tema peale kaevanud. Ja andis talle. Ma ei tea, kui mitu Chiraci kepiga. Vallakooli järgmine aasta oli kihelkonnakool. Kihelkonna kooli läksin alles kolme aasta pärast, 1000 900800 98. aastal, kus kihelkonna kool asus. Kihelkonna kool asus Maarja. Kiriku lähedal ja vastuvõtt toimus eksami. Ma olin. Ei isa ei rääkinud midagi, sellest tuleb eksamile minna ja mina muidugi kahjuks ei valmistanud, sest õpikud suveks jäid kõik sinna, kus nad kevadel taandud olid. Võeti vastuvõetavaks küll, kuid arv, mis vastu võeti, sai täiskummid, uid, järjekord jõudis. Ma ei mäleta, kes tegi siis ette, kui, et mind vastu võtta, aga väljaspool järjekorda ja makstas õpetaalsele eri eriõpetuse eest viis rubla. Niitmas pääsesin kihelkonna kooli, siis. Kuda koodi kasuusak asus kaugtööna üle 20 kilomeetri siis muidugi mõeldav, kodus käimine. Tuli ei elata, oli ikka vähemalt nädal otsa, koolis. Oli oli tarvitada pääle klassiruumi. Mis oli ainult üksainukene tuba? Ja seda saime kasutatavast. Magamisruumina lükati pingid kokku igale magajale pidi oma koti ja padi vaipa auto olema ja ei olnud mingisugusest toiduvalmistamise võimalusega midagi süüa. Tuli kuiva toitu seda, kui seal joogipoolis midagi piima või keedetud piima kaasavowitsid. See oli seitsme, mida päädi hüpata, Sainud. Kööki olnud. Magamistoas oli ainult ahju midagi küpsetada. Praadida ei saanud. Aga kui tuli leeriaeg kevade poole, siis võeti seegi tuba ära ja pidime magama klassiruumis. Kotid kanti siis kõik sahvris ja sahvrist vedasime õhtu klassi ja magasime siis klassi soomiku tuli teade. Tolmus tšak ühest puhtaks pühkida. Laupäeviti-is lõppes kool kaks tundi varem ja said õpilased koju minna. Notaarsed käidi siis vastus. Kihelkonna kooli. Ta oli nõudlik ja panin kohe maksma või vene keele rääkimise. Meelde on jäänud sellest kooliajast ainult Club kooli rehabiliteerimine. Oli 1900 esimesel aastal, kui pärast keskpäeva vajus üks suurem isand sisse, mis oli mähitud suurde kasukas. Pilt, midagi suured, kalossid nagu tol ajal olid niit pealt lahtised jalas ja selgus, et meil on tegemist inspektoriga rahvakoolide inspektoriga. Ta läks sisse, õpetaja, õpetaja võttis ta siis vastav riietus lahti ja natukese aja pärast tuli ta klass. Vaatas siis õpilasi üles, silmitses ja kutsus mind välja taas kord ja dikteeris mulle siis mida ma kirjutama pean vene keeles. Ja see oli siis see vere tihkunstaja itaadi, nukuna, koolovi Šeinest Sasna. Koos selle olin tema etteütluse järgi korduvate järgi ülesse kirjutanud, jätkas ta eetremletcatšaajazzis Neerum. Bushim adjedaga Kreesojana. Paistab nagu oleks lihtne olnud kõik kirjutada dollae kooliharidusega vana. Sleek-Aga tuli jätiga kirjutab. Õnneks olin ma juba nii kaugele jõudnud, sa lööd nende jättide, nende pähetuupimist. Kirjutasin täiesti veota. Inspektor Ermitsa silmitses. Kui ta ei leidnud viga, laskis mindi istuda. Kuidas teil muidu õppimine läks koolis? No läheks, kes pööras, ainult igas klassis läksin, lasi üle ja lõpetasin kevadel, nii. Meie heade hinnetega. Ja kuhu siis edasi, siis läksin edasi. Tere juhataja 1000 901. aastal Tartusse ja sain kolmandasse klassi. Kas see oli teil esimene Tartus käik? Taotlus mäletan, et sõitsin emaga koos, ema võttis mind nelja, viie aastaselt kaasa. Tartu turule. Ema käis piimasaadusi müümas turul. Meil talu juurest oli umbes 27 kilomeetrit. Mis te sellest turulkäigust mäletate? See põrutas Tallinnas olid ju munakivi tänavad kolises ja tulemus siis kuidagi turuplatsile jõudmis emasidusse hobuse külge. See on täitsa valge kitli ja põlled kõik jätta, nii nagu sa ettekirjutused ette nägi. Piima ja, ja mida ta koorem, mida ta müüa. Tarnida siis välja naisest, turu tulijatsus. Mõni võttis õlekõrre ja siis, kui ta katsuses torkas õlekõrrega sõna sisse ja maitses. Turg oli Emajõe ääres. Ja turg oli Emajõe ääres. Tema tuli puusilla päält. Kivisillast oli tol aeg läbi pääsemine, raske sa seal oli palju sõit sõitmist. Igatahes kui koju olin, olin nii väsinud ja uimane ja siis sõit ei meeldinud põrmugi. Et kooliminek oli siis teil teine Tartusse sõita? Ja see oli tee nii, et Tartus oli, kellega koos iso. Tuletame nüüd meelde seda esimest koolimaja juurde jõudmist. Kui te isaga esimest korda sinna koolimaja juurde läksid. Koolimaja hobuse tänaval uppus leia kalda tänava nurgal kallast, kattis tamm ja said tammi, aku kooli ma vahel käis kitsas kalda täna. Ja kui ma kooli juurde tulin, siis oli seal väljas ukse käepide, seda tuli tirida ja siis essees kõlitses mingisugune aisakella taoline riistapuu, mis saadetis märku, et tahetakse sisse tulla ja vastuvõtjat seaks oligi tuld aeg. Tammsaare Anton Hansen. Ta ei vaata siis meid. Juut, telefon laskis katset teha ja katsekoos otsas ma teadmises vastavad enam-vähem kolmanda klassi määras mind siis kolmanda klassi õpilased eksamineerija eks oli õpetaja Aabilk kes elas koolimajas ja paugub öelda, mis on tants varesele. Intellekuus. Volli nime all esimesel õppeaastal, siis paigutati mind, kuna sügisel kooli tulin, praekutade üles sillad neljanda korrusele, nõndanimetatud tutta Siberisse germaani ja see, mis oli katusealune oli seestpoolt küll vooderdatud, kuid katastris mingisugust sooja pidanud ju nii Teo mere-lasti sooja Alt juhiti mind toru kaudu. Aga suur soovivad detsembrikuu külma tedagi olnud. Pööningukorrus pööningukorrus. Kuidas see sisustatud oli? Vaid harid Nariti tuli tuumavaibad ja Kaasa tuua. Ja tihtipeale ka mantel peale võtta, sest oli külm. Ja et mitte lödid voodi, Minnas. Maadlesin mehed seal külje peal korrus, hüppasime ülenaride ja nii ja teisiti hullasime, et sooja saada oleks voodisse minna, sest juba kehasooja sõda oma vaimu väljavalamist Tammsaare väga hästi kirjeldanud sisuma teises jaos. Mida te mäletate, Hugo treffnerist? Kui nii võtta kui õpetaja ja siis oli ta nii. Vaest pehmelt öeldes ei olnud külad sobiv. Sobib pedagoogiks, pedagoogik seal. Kas kas karistamiseks väga nii nõu, EPA humaansemaid varini võtteid? Orjakaristuse teeninud mõtlesin, siis oli tema kui ta oli õpilase üle kuulanud, kargas nii nagu tiiger ühe korraga temale kohe kallale, võttis kahelt poolt kõrvad äärest juustest kinni ja siis sakutas nism. No mis see vaene ohver tegi siis sellega? Selle trenoolinisksed juhtumis, kus ka vastu löödi aga vega temal sellest hoolinud ikka jätkas sõda. Ja mäletan 1000 905. aastal, kui ta niiviisi oli ühte viienda klassi õpilast oli karistanud siis õpilane kuulus viiendasse klassi, mina kas viiendast klassist klassikuuluvus, linde, Friedebert Tuglas ja seal vist kedagi Mart oli, sest tõsteti lärmi. Ja kutsuti Treffner aru andma kooli klassi ette. Ja siis Friedebert Tuglas peas suure süüdistused kõnel ühtlased nii suutsid, tuleks tugevdada. Eriti juures seal kuulsid. Ja seda ajal neid linde võttis, kas sõnalias lehis, parkes oli ja need terve klass mõistelist sõna tegu võis ka. Ja pärast seda jäi siis Directurni taltsaks. Just kallale hüppamist ei olnud. Aga kasutas ta muu, saaks ka koolis. Nii salakuulamist. Ikkagi, ütles Treffner, teab, kõik, kuuleb kõik ja näeb kõik. Kas tal olid omad agendid, siis? Noh, Jaanidagendid no need olid tavaliselt tema otsan alumise korruse juures elasid seal ja neetud jälgiks siis õpilaste tegevusi. Ja muidugi voli, teatavat soodusõppemaksus ja nii edasi. Aga vigureid tehti sellegi peale vaatamata, küllalt. Oli üks juhtum, kus üks õpilane puitist oli seal ülevel. Pööningukorrusel võttis luugi lahti, võttis katvuse pealt kivid ära joonistada, katsust pidi üles. Korstnas juut vaatas siis. Ta tuli kuskilt oma kahe hobuse toorimega sõitis tavalist kivist silla ja nägi Kivisilla juurde tulles, et poiss istub katusel. See oli ju masendav, et tegu on. Aga ta ei saanud üle silla sõita, teiselt poolt tulid hobused vastu pidi ootama. Ja see võttis aega. Poiss muidugi nägi, et rehv tuleb, kadus kähku, seal katuselt panigeerid tagasi. Sinisena. Tere, kui ta siis üle pääses jooksessess otse kuueselt keevis juurest kooli juhataja hakkas siis juurdlema, et kes siis siis oli aga minu hääletusi saadik eile ainult kordagi kindlaks teha, kes oli. Mäletan, et ta vedas meid vaatama. Silt tsirkus oli 1901. aastal Tartus ja tsirkus käisid maadlused luuris ja vist ka päev oli. Loori maadesse pööras ning kõik oma vastased selja peale. Ja muuseas, ta hüüdis ka kuidagi türklasega oli hulk aega seal mänginud, et lähema viie minuti jooksul löönda selili. Eesti keeles muidugi türklane osa juhtus muidugi toolitas. Kas poisid elasid sellele maadlusele kõvasti kaasa? Oi elati väga kaasa ja tõmbas spordiharrastustega ja andis hulk suuri tõuke. Hakati harrastama sporti, maotlemist ja. Mitte ainult seal Germaanias või siberis, vaid. Ja mitte ainult seal, vaid ka väljaspool ka. Kas Treffner käis ise poistega kaasas? Või andi kraaž aaslava all peeti pidu ja ta käies siis poistega aaž laval poisid tegid ettekandeid ja siis kogusid raha väljasõidud jaoks mingisuguseks. Ja tulid taga tsetuudid vedasid lotsiaalseda muidugi käiteedi üles. Vastuvoolu. Ja Dresden võeti isega vedamisest, osa muidugi tuli v selles sulpsas. Ja poisid andsid kogutud raha, mis oli müntidest, tähendab mass ka. Ta teeb direktorile direktor pani püksitasku ja võtteid, niigid seal, raha, hõõrusid taskusse ja ühe korra kampsun, kõik siis etega tuludaks ette. Aga muidu tegeles õpilastega rohkem viited. Tikespantsivalis olid nendega. Koolitööd kella kahe-kolme aeg lõpes kuna oli pärast lõunat mindi jalutamas siis ja jagati õpilased, Kuroopideltseegagrupp. Saju oma ema, kes hoolitses selle eest, et grupp korralikumalt käituks. Ja gruppide hulgas oli, kas juh juhatajaks ka Tammsaare. Siis oli. Vaid au pääl jaagu õpilaset avaldas, valisid selle grupijuhi, kes neile rohkem meeldis, kes neile rohkem vabadust andis ja ei kamanda andnud nii palju ja nii olijaid. Kuhu te pärast Treffneri kooli lõpetamist läksite? Olin vahepeal juba harjutanud kaastöö tegemist ajalehtedele. Nii kihelkonnakoolis peale juba tekkinud kaastööd Eesti Postimehele, et Tallinnas esimene kaastöö oli, kui onupoeg, jutlustas mõrvast seal kavastus meie lähedal. Kirjutasin sellest väiksest haaratiiklikesse ja saatsin Eesti Postimehele ja panusele trükiks säära ja tasuks selle eest vabaks, siis maksuta tehe poesti, Postimees oli nõus ja nii lits, sai minust siis Eesti Postimehele kaastööline. Hiljem Eesti Postimees jäi seisma ja siis tegin vaatleja kaastööd ja Postimehele ja nii olin siis teataval määral juba nii resonants juba ajakirjandusliku tööga. Ja kui siis 1000 90. aastal Postimehele näeksin kaastööd viima, siis Jürgenstein oli Postimehe toimetajaks Anton Jürgenstein ja Saatis mulle ühes sõna, kui ma aastaid olin ära andnud, et pinkuvad neljand, siis sa oled, Viljandis on toimetuse liikme koht. Baja olevat mind soovitanud. No ega ma ei lasknud endale kaks korda otsadest rääkida. Läksin kohe maades, seadsin ennast sõiduvalmis, seal sõitsin raudtee Mõisaküla Mõisakülast Viljandi. Ja tuli välja, et nemad oli ta saanud, et selles sibula nime all peitub Ivan Coop lõi. See oli teata kuulsusega sibula-nimeline. Ja pidid mind juba peaaegu ära saatma. Kas jätsid mind mind proovi peale ja kuu pärast kinnitati mind koha peal saalis minust ajakirjanik Viljandis. Kui suur toimetus oli? Oli kolm, töötajad, peatoimetaja kaks abidist, tolle aeg oli Viljandi teataja toimetuses, kui mina sinna mind valiti, oli vahtada teiseks toimetuse liikmeks. Kas Jaan Vahtra, Jaan Vahtra ja võib öelda, langes osaks siis minu kodumaasõnumeid ja ja kas siis riigi tähendab vene sõnu tõlkida Faferoolitsus peamiselt ilukirjanduse osa eest? Vajalikud sõnum tuli käia. Referaat õhtutel ja ja tänavas sündmustik kirjutada. Ja ka kirjasaatja tohutu ots. Selles mõõtes tegin kord jalgratas sõidukoguni läbi poole Viljandimaa. Kui tihti leht ilmus, siis ilmus kaks kord nädalas Viljandi teataja. Arsti selgus, et et ta siiski töötab kahjuga ja läks, lõpetas Viljandi, teata oma ilmumise, sest Viljandis ilmus ka veel Sakala. Töötasin üks AEG üksinda Viljandit ja ta toimetajana ja see ilmus siis Postimehes Sadala lisana. Vahepeal leppisid siis Väljaandjad Sakala kokku ja 1900 14. aastal ühinesid Sakala ja Viljandi Teataja. Sakala nii reaal-. Ja teie ja jäin mina toimetsus edasi. Ja peatoimetajaks tuli siis hoogu, Raudsepp. Tema hooleks jäi ta, no need juhtkirjad peamiselt. Mäletan veel 1009 neljanda aastast. Olid torm ja olime toimetuses mina elasin kuskil koiduteatrimaa lähedal pansionist käisime seal söömas ja kui me läksime Tuiskas vahepeal silmi visanud lahti peatükis ümber viskama, jagunes toimetustest. Tulime lossi tänav Lootsi tänavaposti tänavale ja pöörasime tänavale, kus me pidime minema ja sisse keeras. Tuli sealt Uuemõisa väljapoolt üks suurt lume päris ja lõin Raudsepa jalust maha, mina sain seinast kinni rabada. Tõesti. Õnneks ei läinud Raudsepal trellid katki, ta sai ennast üles ajada. Ja kui me siis sel ajal pansioni Salmes Tuude hulka aega näos, köögis, siis susest puhtastrookida. Kitsarööpmeline raudtee jäi koguni seisma. Nii tugev torm töötab liiklusehituses täie saanud raudtee kaela saata ka postiga. Noolinga. Muuseas raamatukogu Viljandis töötanud. Korraldatud raamatukoguhoidjate kursuses 1900 16. aasta 1000 906. aastal pöördus koha pääl karskuse kuratooriumi Tallinna linnavalitsuse poole et linnavalitsus annaks temale määraks toetust 200 rubla raamatukogumeelseks. Sest kuratooriumi ülesandeks joomise vastu ja asjade joomise vastu võitlemiseks tahtis ta raamatukogu ellu kutsuda. Kui gaasiga volikogus 1000 906. aastal arutlusele tuli siis Riigikogus võttis sõna on tubli ja see oli ringi rännanud nii hästi Soomes kui ka Riias ja neid raamatukogusid näinud. Toetuse määramist toetasid Saksa elemendid ja taskud pagulased. Edumeelsed toetasid Unbliga ettepanekuid, Jani määrati kihi. Otsustati määratav. Ja 1970. Aastaks. Oli sisse ETV valimisnii kaugele jõudnud, et neljateistkümnendad on. Kaua me üks valmis ja avati nõnda hädavamad ürgkaks esimese koduse päeva kus talude kolme toolene ruum kasutada esimeseks juhatajaks oli. Ja see töötas siis kuni 1900 20. aastani, kus tantsis, loobus, sest nii töötamise tingimused olid väga viletsad. Ainult 66. Tähendab 66 istet, õietilku 63 oli kasutada. Ja nii palju sai neid sisse lasta ja kuidagi lugeda, tahtjad oli palju. Siis tekkis ka tihtipeale. Koridoris oli järjekord. Kui Mihkur lahkus kandideerinud kamina ja hakkasin raamatukogu juhatajaks. Missuguseid uuendusid ette võtsite? Kõigepealt tuli raamatukogu mingisugusesse korda luua puudus kõigepealt kartoteek ja nii sai siis lõpuks raamatukogu omale nimestiku ja ülevaate, mis ta sisaldas. Ruumid raamatukogu sai koolis 1900 20. aasta novembris Estonia puiesteele kaheksa, kus ta praegu asub ja siis sai ta kasutamiseks suure saali ja näitelavaruumi. Tolle aeg. Mööbel laenutamist ei olnud, tuli laenutamiseks kataloogid valmistada. Ja selle kõige ettevalmistust sain valmis 18.-ks novembriks 1923. Ja siis algatused, laenutamine. Ja aasta-aastalt tõusis tamine ja laenajate arv kasvas. Nende rahuldamiseks tuli muretseda kirjandust, kuid kirjandust oli võrdlemisi üheEi. Ja kui nad ka näitus 1000 921. aastal tegin ringkäigu, et vaadata, mida raamatukogud ukuga täiensus osta saab, kõndisid kõik raamatukauplustest, mis Tallinnas töötas, sõit läbi ja leidsin ainult kaks raamandada, mida võis ja sobis raamatu, kui võtta, muud ei juhtunud midagi võtta. Aga need ei võtnud, sest ma ei hakanud ka. Pärast arvet hakkavad. Noor. Mõistlejatajaga hoolitaadinast töötamatsiooni eraraamatukogusid neid üles soostaliasse, ostsin Kristjani raamatukogu umbes 3000 köiteline sisu, ostsin vurtsu raamatukogust raamatuid, ostsin ka Vieira käest ja ja vaadates 25. 26. aastal aga loodus ka juba 27. aastal ilukirjandust Gideostama ja noore Eesti need oli juba võimalus, raamatukogud täiendada. Kes olid meie vaimuinimestest, teie raamatukogu külastajad? Külastades kõige suuremaks külastaks oli Anton Hansen Tammsaare 100 eksi. Mäletan juba 1921.-st aastast, kui ma veel alles tutvusin raamatukoguga, kuid tema tuli raamatu, kuhu, kus tahtis ühtegi kirjanikku kohta andmed leida. Ja ma andsin talle entsüklopeedia, et nad saavad selle eest, ei leidnud seda, kirjaniku pakkus teist entsüklopeediat, ta lõi käega, võib oodata, oli neid juba enne vaadanudki. Tema jahib püsivaks raamatukogu kasutajaks. Ja 25. aastal kujunes talutavaks linnas käies minu kabinetti sisse astuda. Siis raamatukogu kasutajaks. Mait Metsanurk, see oli ka üks agaramad raamatukogu kasutaja ja muuseas ka vahel sooviavaldaja, et mis mure juurde muretseda. Kui ta sai stipendiumi Šveitsis, Prantsusmaa oled, siis soovitan soojalt enne et telliksin, vaid täiendaksin Raamatukogu prantsuse kirjandusega. Ma täitsin seda, soovivad tellisin ka siis suure hulga prantsuse raamatuid.