Istanbuli pääsaaril võib päris tugev taust olla, kaupmehed meelitavad kõva häälega ostjaid. Ase sepadžepistavad kõlinal oma uhkeid kanne, vaagneid ja kogu silmailuehted ja vaibad sädelevad kanged türgi turg vaevalt et sajandite vältel eriti muutunud on. Praegu on seekord rännaku sihtmärk tõepoolest türgimaal. Aga tänu kõikvõimsale ajaloole pole meest talad siin hoopiski alati mitte türgijaamad olnud. Selge vihje me kõneleme nimelt Väike-Aasia ehk Anatoolia poolsaare läänerannikust Egeuse mere ääres ja meid huvitaval ajajärgul kuulus ala suure Rooma impeeriumi provintside hulka. Aga neid huvitab üks veelgi kaugem ajastu. Meid huvitab aeg, alates teise aastatuhande lõpust enne Kristust, kui Väike-Aasia läänerannikule tekkis ridamisi Kreeka kolooniaid ja siinsetes linnriikides õitses kreeka kultuur. Meid huvitab Eeessesas üksnes plindris kõikidest. Ja meid huvitab päris ainulaadne ehitis selsuse raamatuga Guefesuses. Ilusat pühapäeva, siis jälle kord. Mina olen Helgi Erilaid, vikerraadios algas. Aja jälg kivis. See peaks nüüd üks päris ehtne Väike-Aasia muusika motiiv olema Anatoolia edelarannikut Egeuse merel sääres kutsuti noil ammustel aegadel jooniaks. Legendi järgi rajasid siinsed linnad egevuseni vastaskaldalt siis Kreeka rannikult saabunud kolonistid ja kreeka mütoloogias, ütleb üks paljudest pärimustestati. Joonia hõimu rajaja Joonas võis olla ka jumala Apollo enese poeg. Joones olnud iidsetel aegadel täpselt tosina jagu ajaloolise linna, nende seas siis ka Eeeffeses Need linnad moodustanud omavahel usulise ja kultuurilise ühenduse ning pidanud igal aastal üheskoos paniooniumi pühamus Su suguseid, panioonia pidustusi. Siin oli võrratu mägine rannajoon ja kliima Loe. Nii Soniaaniad peetud kõige kaunimaks ja viljakamaks kõigist Väike-Aasia rikastest provintsides. Kreeka koloonia teonias õitsesid nali iidsetel aegadel ja effesus nende seas. Kuitsetel aegadel esimene arvestatav jõunja ajaloost jutustav tõik pärit seitsmendast sajandist enne Kristust nii ammu, nii ammu, et tollased hõimude ja riikide nimed ütlevad midagi vaid ajaloolastele sest üks tavaline surelik vaevalt et teab midagi näiteks Kimmerlastest kes vallutasid suure osa Väike-Aasiast kuid Efesose kaitsjate vastu ometi ei saanud. Üleüldse oli väike asja, võiks öelda, et aastatuhandeid üks pidevate sõdade tanner aga ometi õitsesid, arenes singa, tõeline Hellenismi ajastu kultuur. Väga-väga ja väga kaugele tuleb ajas tagasi minna. Osa õpetlasi arvab, et EFS on rajatud iidse hetiitide hõim apaazza asunduse kohale ja paasaston jälgi leitud juba pronksiajastust 14 10.-st sajandist enne Kristust. Efesose ehitasid Ateenast tulnud sisserändajad umbes 10. sajandil enne Kristust osa teadlasi müütiliseks asutajaks Ateena ülikut Androklast kellel kohalike hõimudega head suhted olnud. Kuid ümberringi oli ka hulk hõime, kes siinseid alasid pidevalt endale igatsesid. Siis ründasid Kimmerlased ja lüüdjalased ikka ja jälle seitsmenda ja kuuenda sajandi ajal enne Kristust Efesose linna lüüdja kuningas Kreesus lõpuks vallutas linna, kuid austas kreeklasi ja nendega kombeid ning tegi annetuse Artemise templi ehitamiseks Eeeffesasse. Ta oli ju Kresus, see ehtne, nii et annetamine olnud tema jaoks küll mitte mingisugune probleem. Teemise tempel Eeeffesuses iidsetel aegadel üks vana maailma seitsmest imest umbes 500 viiekümnendatel aastatel enne Kristust saanud see võrratu ehitis valmis. Aga siis laiunud endise Joonia kohaliba Pärsia impeerium umbes 120 aastat varem. Lüüdja kuningas, krässus seda templit siis siia rajama ja siin on üks tollane kirjeldus vana maailma seitsmest imest. Ma olen näinud Zeusi ülevat hiigelkuju Olümpias semi raamise rippuvaid aedu, Babülonis roodusega, lossi, hiigelkõrgeid, püramiide, hali, karnastuse vägevat, mausoleume, haarase tuletorni. Aga kui nägin Artemise templit Eeeffesuses, kaotasid kõik teised imedama sära. Kreeka mütoloogias oli jumalanna Artemis Apollo kaksikõde. Ateenlased austasid teadagi kõige rohkem jumalanna Ateenat kuid effesuses elas Artemise ümber ammune juba Hellenismi ajastueelne kultus. Tema puust välja graveeritud kuju ehiti kalliskividega ja tema viljakust rõhutas suur hulk mitmes reas. Rindu olen ma fotol kokku tervelt 18. Ardeemise käed on otsekui süleluseks avatud, kuid tema keha ja jalad tihedalt kinni mähitud niiet sarnaneb altpoolt teravneva sambaga, millest vaid labajalad välja ulatuvad. Kreeka jumalusi tavaliselt niimoodi ei kujutatud, pigem Lähis-Ida ja Egiptuse Ami. Effesuses vermitud müntidel kannab jumalanna Artemis peas krooni, mis meenutab linnamüüri ümarat torni ja selle jalamilt hargnev kahele poole jumalate rinnale väljas suur ovaalne rõngas, mille moodustab oma saba suus hoidev madu. Efesose leedi, nii annan teemist kutsuma hakatud ja nüüd tuleb mulle meelde. Muidugi ma olen teda näinud. See oli üks unustamatu päev Rooma lähedal villand veste võrratutes aedades, kus leidub tõepoolest sadu purskkaeve. Aga kõike seda on siinsamas selsamal tunnil juba ülistatud. Tookord jäänud aga vist aega kõnelda kitse ja vaikse allee lõpus müüri ääres seisvast purskkaevust Efesose leanast mille oli loonud skulptori kinnisvandenblieete aastal 1568. See Diana pole tõesti mitte keegi muu kui Efesose leedi Artemis. Täpselt kirjeldusele ja kõigist leedi rindadest voolavad veejoad basseini, milles ta seisab. Kujuke pole kuigi suur, vahest inimkasvust pisut väiksem, seisab kivisest grotis kivisega Marial peaehteks linnamüüritorni kujutav kroon, kaelaehteks oma sabaneelav madu, kahel pool tihedad nelinurksed, teks pügatud loorberihekid. Kreeka jumalanna, kes siin on kaotanud oma iidse mütoloogilise sideme aga Paikuste seisab, on ameti väärikas. Seisuses olnud Artemise tempel arvatakse olevat väga-väga vana. Juba enne templit olnud siin pühamu veel enne seda, kui kreeklased üle Egeuse mere jooniasse purjetasid. Oletatakse, et sealset esimest hiigelsuurt templit asuti ehitama kaheksandal sajandil enne Kristust. Jääd Efesose tempel olnud üks esimesi sammastega ümbritsetud kreeka templeid üldse. Seitsmendal sajandil enne Kristust hävitanud üleujutus templit, kuid kui vesi taganenud, oli avastatud põhjaseina äärest tõeline aare. Pisarakujulised merevaigupiisad, mis olid kunagi ehtinud Efesose leedi puuskulptuuri kuju ise olid tõenäoliselt hävinud. Muidugi ehitati samasse paika uus tempel, see oli juba mainitud Grööslase rahastatud tempel, mis sai valmis umbes aastal 550 Nende enne Kristust. Marmorsammaste ja uhke sammaskojaga ja Voldemar Vaga andmetel 105 meetrit pikk ja 50 meetrit lai. Skulptor Edoyas valmistas uue Artemise kuju, arvatakse deebeni puust ja see asetati vabaõhualtarile. Kas löödia kuningas Kreesas pannud Efesose Artemise templi kaunistamisel hoopiski mitte kitsi arheoloogid on välja kaevanud tuhandeid esemeid, nende seas ka kõige varasemaid hõbeda ja kullasulamist valmistatud münte. Templid käisid lähedalt ja kaugelt vaatlemas austamas nii kuningad kui kaupmehed ning Artemis sai hulganisti kalleid kingitusi effesosele teise ehitis, nii kuulsust kui rikkust. Ja siis 21. juulil aastal 356 enne Kristust pani keegi Hera straatuse nimeline mees Artemise templi põlema. See tegu on ajaloolane, maalides täpselt dateeritud ning motiiviks peetud Hera straatuse võitmatut soovi ükskõik mis hinnaga kuulsaks saada. No ta sai tõepoolest, nagu on selle kohta kirjutanud Valerius Maximus. Mees plaanis Efesose Diane imekauni templi mahapõletamist, teades, et seedekuu paneb tema nime kogu maailmas kõlama. Tol samal ööl, kui Efesose tempel maha põles, tuli siia ilma Aleksander Suur Pluut. Ärkasin maininud jumalanna Artemis oli liialt hõivatud Aleksandri maailma aitamisega ja tal polnud aega oma põlevat templit päästa. Aleksander Suur ise tahtis hiljem uue templihoone üles ehitada, ütlemise eest tasuda, kuid sellest Efesose ased keeldusid. Uus tempel sai valmis alles pärast Aleksandri surma aastal 323 enne Kristust. Voldemar Vaga on kirjutanud, effesuses ehitati pärast 356. aasta tulekahjut uuesti üles kalosse. Artemise tempel ehk Artemisia on ülesehituse juures säilitati tõenäoliselt endine plaan. Tibeeerr kaheksa korda 20 sambaga. Neist jamasid 36 Mazda alumises osas reljeef kaunistusi. Artemiisjon, mille ehitas kuulus Aleksander Suure arhitekt Leino kraates oli suurimaid antiikajastu ehitisi ja seda loeti ka seitsme maailmaime hulka. Kahjuks on sellest praegu järel ainult riismed. Metsikud kvoodid tulid oma sõjaretkega aastal 262 hävitasid Väike-Aasia linna ja süütasid Artemise templi effesusest taas kord põlema. Effesoslased ehitasid oma pühamu taas kord üles. Ja siis on kirjutanud teise sajandi kroonik ühel päeval Paulus Tarsusest Artemise templis avalikult palvetes purunes Artemise altar äkki tuhandeteks tükkideks ja pooltemplid kukkus ehmunud linlaste silme ees kokku. Inimesed nutsid, palvetasid ja põgenesid. Neljandal sajandil võttis enamus Efesose maks ristiusu. Tempel suleti ja hävitati lõplikult aastal 401 iitseb kive, kasutati teiste hoonete ehitamisel ja on teada, et vähemalt mõned kuulsa hageja Sophia kirikusambad päritter teemise templist. Selline oli siis Eeeffesuses seisnud Artemise templis saatus, mis oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest 115 meetrit pikk ja 55 meetrit lai marmorpühamu, mille 127-st joonia stiilis sambast igaüks 18 meetrit kõrgusse ulatus milles seisis imelisi skulptuure. Pea. Skulptuur oli teadagi Arteemise hiigelkuju ja maale ning kulla ja hõbedaga kaetud sambaid ning mis võttis enda alla umbes kolm korda suurema maa-ala kui Ateena partena. Praegu seisab kunagise Artemise templi kohal effesases vaid üksainus iidne sajanditetormides raskelt kannatada saanud sammas. Kes sai siin siis Efesose Artemise templis nüüd nii põhjalikult kõneldud sest see oli teine Efesose imelistest ajaloolistest vaatamisväärsustest ja varasem kui Efesose raamatukogu. Ainult kunagises templipaigas pole tänapäeval kahjuks enam õieti midagi vaadata. Raamatukogu on õnneks ülisuursuguste varemetena alles hoitud. Ja kui võis tekkida veel üks küsimus, miks on siin kõneldud kordar teemis ehkordiana templist Sis Kreeka mütoloogia Arteemis vastab rooma mütoloogia Dianale. Artemise tempel elas üle ka rooma ajastu Väike-Aasias. Efesose seisev Tseelsuse raamatukogu aga ongi rooma ajastust pärit. Niisiis, alates teise sajandi teisest olest enne Kristust langesid väike ja see linnriigid pidevate sõdade käigus järk-järgult üha laieneva Rooma impeeriumi võimu alla ning muutusid Rooma riigi provintsid. Eks effesos oli tol ajal suur ja uhke linn, suurim Rooma Väike-Aasia provintsides esimese sajandi lõpul juba praeguseni arvestuse järgi elanud seal oma 400 kuni viis 100000 inimest. Kaunis madalate mägedevahelises orus seisis siin tore amfiteater, kus algas aegadel draamasid etendati. Hiljem aga võitlesid siin gladiaatorid elu ja surma peale. Alles hiljuti, 2007. aasta mais leiti siin tehtud väljakaevamistel esimesi märke gladiaatorite kalmistust. Effesuses olid ka suured termide kompleksid oma ajal ehitatud ning siin tegutses ka vana ja parim akvedukt süsteem. Aga kõige tähtsam Efesose soli, selsuse raamatukogu. Selsuse raamatukogu kunagi ilmselt väga kauni hoone laskis Rooma konsul Gaius Julius Akila ehitada oma isad Libeerias Julius selsus teenuse jaoks ning mälestuseks Tiberius Julius oli olnud Väike-Aasia asevalitseja varem ka konsul rikas Efesose laste seas austatud ja populaarne kodanik. Hoone sai valmis arvatavasti aastal 135. Ja see polnud mitte lihtsalt raamatukogu, vaid ka hauamonument. Millal oli küll üpris ebatavaline juba see, et inimene maeti linna piiridesse, seda enam, et ta maeti raamatukogu hoonesse mis näitasid Tiberiuse illust. Selsus oli tõepoolest effesuses väga armastatud ja austatud mees. Ühtsuse raamatukogu kujutab enesest suurt päikesepoolse fassaadiga halli 21 meetri pikkune ja 16 meetriga. Praegune hoone on ehitatud platvormile, kuhu viib üheksa trepiastet kahekorruselisest sammas. Fassaadist moodustab kolm sissekäiku, neist keskmine on kõrgem, laiem kui äärmised. Sambaid on neli paari, neli paari pjedestaali delt tõusvaid Korintose sambaid. Nende kohal ühendavad kaunilt graveeritud friisid. Alumise sammaste rea kohal kõrgub teisel korrusel samasugune sammastik ainult foto järgi otsustades pisut madalam. Teise korruse sammaste paarid raamivad aknaid samamoodi kui esimese korruse sambad. Uksi raamivad. Ja esimesel korrusel sissepääsude vahel täpselt ruumi neljale nišile, kus seisavad raidkujud. Selsuse Sophia tarkus pumbal episteeme, teadmiste sümbol, reete vooruse sümbol, Oya mõistuse sümbol. Nood neli seisid ja seisavad praegugi Tseelsuse raamatukogu suursuguste restaureeritud varemete esimese korrusenishides. Varemetest leiti veelgi raidkujusid, nende seas habemik sõjarüüs, mees, kes oli arvatavasti Tseelsusise ja traagilise luulemuusa, Melpameene arvatud, et hoonel oli veel ka kolmas korrus, kuid järel pole sellest küll mitte midagi. Mis võis kunagi peituda tolle sammas fassaadi taga peale õhulisega Unija kummalise fassaa, Raadi poletseelsuse raamatukogust õieti suurt midagi järel vaid mahavarisenud seinad, alusmüürid särava kuuma taeva all. Õnneks on arheoloogia, eks väga tark teadus, ta oskab vaid detailide teadmiste ja võrdlusmaterjalide abiga luua kujutluspildi kunagi oma kohal seisnud iidsetest hoonetest. Niisiis, säästud üheksast trepiastmest üles kõrgete hammaste vahelt läbi ja leiad end suurest ja kõrgest neli nurksest ruumist. Sissekäigu vastasseinas, suures kaarjas nišis seisnud kunagi ammu katseelsuse enese või tarkusejumalanna Ateena, Rooma Minerva marmorkuju Taarja niši alla maa sisse kaevatud Tiberius Julius selsuse võlvitud hauakamber. Ruum ise oli päris suur, 18 meetrit pikk ja 12 meetrit lai, teatava tirikud. Küllap oli ta kaunis kirju mosaiik põrandamütoloogilise stseene kujutavate seinamaalingute ja kõrge ilustatud Gibsgrahvist laega seinte ääres seisid raamatukappide riiulid. Ruumi olnud siin umbes 12000 papüüruserulli jaoks. Need olid ju tolle aja raamatud. Papüüruserullidel oli tavaliselt puust südamik tähtsamatel, raamatutel, elevandiluust või isegi kullast. Käsiraamatuid valmistati peamiselt pärgamendist. Et need kauem vastu peaksid. Nullid seisid kõigi seinte ääres, seedripuust, riiulitel või kappidest. Haruldasemaid raamatuid hoiti aga tõenäoliselt puust Räägastes, mille võtmed olid vaid raamatukoguhoidjatel. Liimimpo Belgia Alan, tuulassi vinga Niina kaminas Sumberla Franza tuvai Lamy asperanza, kõva mees oli tuua jeeemme, oli Belgia lam tallis taitamm, Franza odavam ja samas ka siis. Assis Frana Franzaisa labarla valafiemum päisa omas Ööbaasi Moavie hoomas. Milliseid raamatuid või papüüruse rulle võis küll leida siit Iidsete raamatukogu riiulitelt. Õpetlased ja ajaloolased on ilmselt oma keerukate Te olite ja võrdluste abil. Sellega ei suutnud kindlaks teha selsuse raamatuga, kus olnud nii ladina kui kreekakeelseid papüüruse teoseid, mis juba noil ammustel aegadel klassikasse kuulusid teaduslikke raamatuid, eukleidiline geomeetria, näiteks samuti teoseid õigusteadusest, ajaloost ja filosoofiast. Rooma impeerium oli tsiviliseeritud riik ja anti kreeka tarkused päranduseks saanud. On ka teada, et enamus Efesose elanikest naised ja orjad osanud lugeda nii et omal ajal polnud selsuse raamatukogu sugugi vahest nii kangesti eriline ehitis. Ja ainus omataoline juba tuntud rooma arhitekt vitroobius märkinud, et linnarahva jaoks tuleb avalike raamatukogus Idasutada eriline ja ainulaadne olid selsuse raamatukogu külga omal ajal selle poolest, et väga lugupeetud Efesose kodanik Julius Tseelsus pole möönus, kelle auks tema poeg raamatukogu rajada lasi, oli hoone all olevasse krüpti maetud. Tänapäeval on seisuse raamatukogu puhul eriline ja haruldane ja ainulaadne see et ta on üle 2000 aasta oma kohal seisnud effesuses Väike-Aasia poolsaarel. Tegelikult on keeruline kujutleda, kuidas siin kõik õieti oli, kui rooma impeeriumi uhked kodanikud ületzeelsuse raamatukogu ees laiuva nelinurkse väljaku kõndisid üheksa astet trepist üles astusid ja ühest fassaadil seisnud kolmest uksest raamatukokku sisenesid. Ühest kirjeldusest loenet raamatute siis papüüruserullide kapid ja riiulid seisid seinte ääres kõrgel poodiumil ja hoone sees olevad sambad seisid selle poodiumi äärel. Poodiumile viivate trepiastmete jälgi pole avastatud. Niisiis tundub, et suur tühi ruum hoone sees oli täiesti teadlikult raamaturiiulit Est eraldatud. On arvatud, et raamatute juurde pääses kohe sissekäigu juures seisvate trepiastmete kaudu, millest pole ühtki jälge. Ei jäänud. Et ühe hoone tagakülje sissepääsu juures trepp oli, on samuti oletus. Jälgi sellest ei ole. Polevat ka kindel, et hoone tagaseina ääres seisvaga arealuses nišis kunagi üldse mingi hiigelkuju oli, sest nishipõrand on viimistlemata, kuid väga hästi võisid seal olla nii alter kui maalitud portree. Teisalt loened selsuse raamatukogu ainus ruum, suur tühi saal, mille seinu raamaturiiulit sääristasid annab tegelikult ka lugemissaal ja lugeja kõrge seljatoega toolides või kokkupandavate istmetel ning kirjutajad istunud laua ääres ja kirjutanud käsitsi raamatuid ümber. Kogu raamatukogu varandus, Sis, raamatud, papüüruserullid olnud kaheksasse liiki, jaotatud oma kõnekunst, ajalugu, lüüriline luuleseadusandlus, meditsiin, filosoofia ja kõik üle kõik kenasti tähestiku järgi paigutatud kokku 12000 papüüruserulli. Ja vahest pole päris õige kõnelda raamaturiiulites ja kappidest selles iidses raamatukogus pigem olnud tegemist seintesse ehitatud nišidega, kuhu papüüruserullid paigutati selles allikas, mida ma praegu vaatan nüüd küll selgesti kirjas. Seintesse olid ehitatud trepiastmed mida mööda raamatutele juurde pääseti. Ja enam-vähem samasugune rida riiuleid finiš paiknenud kah teise korruse seinas. Seelsuse raamatukogu hoone ehitusstiil see hästi planeeritud, tasakaalustatud, peente, kaunite kivist välja raiutud ornamentidega õhuline sammas fassaad peegeldab Kreeka mõju Rooma arhitektuurile, väidavad ajaloolased ja ehitusel kasutatud materjalid tellis betoon mürgiga kaetud kivipuru jutustavad juba uutest võimalustest, mida Rooma impeeriumis teisel sajandil kasutama hakatud. Suts siristavad puud, kohisevad aastad, aastasajad isegi aasta, tunded vahetuvad. Vägev rooma impeerium kaob maa pealt, otsekui poleks seda iial olnudki. Effeson Bütsantsi seal veel tähtis linn, siis viiendal ja kuuendal sajandil, seitsmendal tulevad araablased aastal 1090 türklased. Efesose sadama ummistab lõpuks täielikult kaistrose jõemuda needus, millega linna elanikud kogu linna ajaloo jooksul võidelnud on. Kui effesuses enam sadamat pole, ei pääse ju linnast ka kuidagi enam Egeuse mereni, mis tähendab tähtsa kaubatee lõppu. Nüüd seansi ajal hoitakse linnal ikkagi veel kõigest hoolimata hing sees, kuid 15-ni. Viljandil kaotab Eeeffesus Kogama iidsete aegade hiilguse ning sama hästi kui hüljatakse. Kuni tulevad uute aegade arheoloogid. Uudishimulikud ja väsimatult kaevavad välja hulga ajaloolisi varemeid, nende seas ka selsuse raamatukogu fassaadi, millega Regonstrueerijatel suurt vaeva tuleb näha. Ja iidsed varemed tõusevad praeguse Türgima Macini seda aeval oma lugusid jutustama. Üks lugu on muide selline. Arvatakse, et effeses olnud seitsmemagajalinn Rooma imperaatori teetsuse ajal umbkaudu aastal 250 Mänd kui ristiusk, põlatud ning tagakiusatud oli süüdistatud seitset noort meest kristluses. Neile antud pisut aega oma usust lahtiütlemiseks nemadega annetanud kogu oma maise vara vaestele rännanud mägedes seisvasse koopasse palvetama ja uinunud seal magama. Saator taibatiselt seitse meest oma usust lahti ei ütle, andnud käsu koopasuu kinni müürida aastakümneid läinud mööda ja imperaator teod koosluse valitsemise ajal umbkaudu aastatel 370 Mänd kuni 390 otsustanud peremees, kelle maa peal mägi seisis, kinni müüritud koopasuu avada. Et siia oma loomade jaks Tarandik ehitada hoovas avatud ja leitud sellest seitse magajat, kes ärganud, arvates, et nad on vaid ühe päeva päeva maganud. Üks meestest läinud Eeeffesasse märganud oma üllatuseks, et linna on tõusnud ristimärgiga kirikuid linna elanikud olnud omakorda hämmastunud, nähes, et üks mees Travib imperaator teetsuse aegsete vanade müntide eest kaupa osta. Seitse meest, läinud siis ristiusu vaimulike juurde. Jutustanud neile oma sõjalise ja uskumatu loo ja heitnud jumalat ülistades hinge. Selline oli siis üks Efesose seitsmemagajalegendi variant, neid on teisigi, aga põhilugu on alati sama. See on igivana ja üpris levinud legend alguse saanud ikka Eeeffesusest seotud varaste kristlikke kata kombeid, aitäh ja palverändurite ka seda legendi. On leitud Iidsete Süüria allikatest ja korra Taanist. Ja ta kuulub kuldsete legendide kogumiku, mis oli kõige enam levinud raamat hilisel keskajal. Ja kui me nüüd võtame kätte oma tuttava koduse kalendri, siis leiame siit seitsme temaga ja päeva, mis on juunikuu 27. päev. Niimoodi on iidsetel aegadel kauges Efes osas alguse saanud legend. Mingil moel siiani jõudnud. Vaariuminoosikumest. Aja jälg kivis.