Alexandra Joosepi näite eesmaaga algas meie jutt õieti juba enne seda, kui mikrofonide juurde istusime. Meie raadiomajast on tal väga head muljed juba ammusest ajast, kui ta tegi siin oma esimesed salvestised Eestis. Jah, vaatamata sellest, et klaver ei olnud alati nagu see, mis võiks olla sellepärast et aparatuur oli kõrgel tasemel. Aga nad on, meistrid olid suurepärased, male on kõig, kellega ma olen teinud tööd. Et olid väga asjatundlikud ja ja, ja väga kenad inimesed. Selles mõttes, et see oli alati väga rahulik, aga, aga ja väga tõsine töö. Mis puudutab klavereid, muidugi mul ei ole mitte midagi vastu Estonia firmale aga raadios ja igal pool võiks olla ikka klaverit maailmatasemel install või ei või, või bestein või noh, isegi pesen tör, Fer või, või midagi sellist. Ja kuigi vaatamata sellele, et mul olid kõik lindistatud Estonia selle firma klaveri peal No see on rõõm kuulda, kui ta ise sellega rahule jäite. Millal te esimest korda Estonia klaveriga kokku puhtusite, kas siin meil või kuskil mujal, neid on ju ikka mööda. See oli, see oli ikka Leedumaal, sellepärast et ma, ma mäletan koolis, meil oli, eks Estonia klaver ja sellest saadik mulle jäi mälestus. Tallinna panoraam. Mäletad, oli esimesed klaverit? Puldi peal, vaat see klaver ja nelja oligi koolis. S-i avas Tallinnas, ma ei käi seal esimest korda ka kooliga tsükloni nimel üldisekooliga. Mulle väga meeldis saal juba tol ajal, ma, ma lihtsalt olin imestunud, mis õe hea akustika, kuigi meil filharmoonias Vilniuse filharmoonias ka suurepärane saal on, aga siin Estonias mind alati nagu rõõmustas see, et vaat see akustiline võin sellesse selle saali akustiline võime ja see on väga tähtis asi. Tartu ja see, see on ka seal väga võimas ülikool ei saa ja ülikooli saan, mina olen mänginud seal väga palju korda ja ja, ja tõesti see on suurepärane Ahvenamaal ega ei ole väga palju neid häid saale. Mina olen nii palju käinud Venemaale mängima, ma olen jah, jumal tänatud. Kui ma ei oleks olnud siis mulle ja ei olekski nii palju võimalusi esineda, aga interpreet. Interpreet tal ei ole võimalust kogemus saada proovida ennast ja, ja, ja tõestada ja see on niisugune teemest, mis nõuab väga palju kõigepealt ööd, südametunnistust ja püüdlikkust ja, ja iga minut olgu ta esinemise ajal või olgu ta kodus harjutamise ajal küla väärt ja mitte mingit seal ei saa olla noh, simuleerimine ja selles mõttes teate, mul praegu tuli meelde üks. Üksnes vahel suurepärane näide oli kunagi niisugune väga tuntud prantsuse pianist Francis blontee On kirjutanud Margaret longile kirja mulle väga meeldis, kuidas ta alla kirjutas, sisa õpilane oma 90. sünnipäeval. Oo jaa. Seepärast, et ta harjutas, harjutas kuni 12 tundi päevas, no muidugi nendel võib-olla see on võimalik, meil ei ole võimalik seda teha. Eriti naistel muidugi sellepärast naise on väga vähe, puhtfüüsiliselt juba on eriti raske, sellepärast et noh, see on niisugune amet, mis nõuab kogu aeg füüsilist tervist. Ja muidugi jõudu. No ütleme, tipp-pianist peab harjutama kaheksa-üheksa tundi päevas. Fraasis plande harjutas 12 tundi päevas, 100. lohvrichter, nii nagu mina tean. Harjutab ja siiamaani tundide. Ja nüüd ma küsin, kui palju harjutate teie päevas teate, ma harjutaks palju rohkem, kui ma õppisin Moskvas. Mul oli kõige paremad tingimused seal, ma elasin ühiselamus ja seal oli peleti tooriumit. Me tõstsime üles kella kuuest hommikul ja kohe võtsime järjekorra seal all. Järjekorra sisse ja võtsime järjekorras sisse ja siis klassi saada ja, ja, ja õhtul harjutasime. Ühesõnaga see oli, see oli tore ja niisugune. Tore õpime see aeg, aga väga raske aeg. No teate, kui inimene tahab midagi saavutada, tahab, tahab õppida, tahab võtta, usub sellele sellepärast, et, et see on ka omamoodi religioon, eks ole, siis see kunst siis talle raskuse suur ja ei ole. Mina oma klaverit ostsin 70 73. aastal ainult jah. Aga edu veel mul oli Vilniuses, oli isegi niimoodi, et minu kord Ta oli, uksed olid, tähendab nööriga pandud korteri uks käib välja minema ja seda tegid naaber, kes no muidugi ka imelik naaber, kes elas all ja tegelikult Rauli aust. See on kena, kui, kui teie praegused naabrid saavad asjast aru. Muidugi, ega need tingimused, mis meil on, see on hirmsad tingimused mulle andnud õige tuba kus seisab Minjon, klaver. Ja, ja ma ei saa kunagi seda kaanu tõsta ülesse, ma ei, ma ei kuule, õiged kõlad ja muidugi mina tean kuskil niikuinii otsima võimalust linnas kuskil veel suuremat ruumi või noh, lihtsalt teisi tingimusi ma tean, konservatooriumis ka ei ole. Selles mõttes vastavad tingimused, sellepärast et klassid on tüüp või kuidas tüüpiline koolimaja koolimaja nõukogude ajal, see on esitatud. Jaa, muidugi kas need Ohmes rääkida nii tahaks, et tõesti, inimesed saaksid lõppude lõpuks endale häid häid ruumi ja, ja ehedaid klavereid ja kuigi ja no ma ei tea, kuidas areneb üldse see interpreedid töö sellepärast et mul on kodus olemas Ameerikas lindistatud niisugused näiteks gnome raigi on suurepäraselt kombi udar, mängib suurepärast Ja siis ma ma peale seda kui ta, kui, kui ma kuulasin seda lindistust, ma mõtlesin, no kas tõesti inimesed viitsivad tulevikus istuda kaheksa, üheksa 10 tundi päevas harjutada, kui elu noh, nii ilusasti areneb, kui, kui on noorus ja, ja on igasuguseid asju, mis, mida võiks teha, sellepärast et meie oleme sellel mede ohvrit. Nojah, ohvrid, preestrid, ma ei tea, kuidas tuleb öelda, sest ma te ütlesite enne päris õigesti, et, et muusika nagu religioon ilmselt see on siiski nii, et kes sellega tegelema hakkab? Sellel ta, sellel ta on mingi elamise moodus ja vajadusi ja see süntesaatoriga võib seda asja kiiremini ja peaaegu et igaveseks ära teha, millega sa iga päev tegeled, nähtavasti siiski ei loe. No teie õpingulinnu on olnud mitu Vilnius, Moskva, Pariis. Alustasime ilusasti sellepärast, et mind õpetas minu kallis onu ja see oli melomaan ja kes väga armastas muusikat ja, ja õpetas niivõrd hästi, et ma astusin kooli kuueaastasena. Ja see tähendab juunikuul, ma sain kuus aastat ja siis septembrikuus ma käisin juba kooli ja ja mängisime juba tunniajalise retsitaalne. Ja muid asju, ühesõnaga et see valmistamine oli väga hea ja veel, et juurde ütlen, et, et viiulit ka õppessen Mis mul tuleb veel ja sellest mulle ei meeldinud see kõva. Sellepärast no võib-olla, no ega mina ei otsustanud seda, aga otsustas meie selle kooli direktor, ta ütles, nukk muidugi ta tal, ta on nagu juba pianist, siis ta peakski klaverit õppima. Koolis, kolmandas klassis, mina sain. Olge Stenberkki klassi sisse kes tegi väga palju tööd menuga ja no võib-olla ma olin hea õpilane selles mõttes, et väga vastuvõtlik, ja kuigi ma Pole harjutanud ütleme neljandast või viiendast klassist kuni kuni 10. klassini, ega ma palju harjutanud ei olnud lihtsalt tingimusi ja aga vaatamata sellele ma ka osalesin konkursil ja võtsin seal mingi koha veel ja nii edasi ja, ja esinesin kontserditel ja ühesõnaga mängisin filharmoonias juba juba neljandal neljandas klassis, mina mängisin Sümfooniaorkestriga, Haydni kontserdi. Ühesõnaga. Et selles mõttes kogemus, mul on suur, ta võiks olla suurem kui see üldine elu peale sõda. Ja meenud perekonnaelu oleks teine. Lihtsalt. Moskvas ma õppisin Jaago saki juures. Muidugi see oli, see oli väga raske koolis selles mõttes, et et see oli niisugune nõudlikkus ja, ja ega seal senti nende niisuguse selles klassis ei olnud. See oli üsna raske meile kõigile paljud, et meie klass siis võib-olla sa tulid või teistest linnadest või, või isegi vabariikidest. No ühesõnaga, see oli võõras koht ja, ja, ja võib-olla me oleme harjunud noh, natuke teistmoodi suhelda ja nii edasi. Aga ja selles mõttes, et ta oli väga nõudlik ja, ja väga hea õpetaja, see on, see on jah. Seda ma tunnistan ja olen väga tänulik. Vaatamata sellele, et ta oli väga range ja väga, no võib-olla kuiv. Ühesõnaga, ja ma võib-olla seletan oma sõnu, mul oli kõige parem kontserdil, kui ma mängisin, või klassiõhtul või eksamitel, kui ta istus seal üleval. Ja ma tean, et seal ta istub, mitte minuga kõrval ja mina võin klaverit teha kõik, mida ma tahan. Ja kui te tegite klaveri taga kõik, mis te tahtsite, mis ta teile pärast ütles, teade taevad oli rahul? Jah, jah, ta oli rahul sellepärast et ta usaldas minu fantaasiale ja ja julgusele. Kõige sellepärast, et ma läksin, võibolla gramm ja vot selles on asi, aga seal ma olin vaba. Aga vaat seda vabadust mina hindan kõige rohkem kui invest suudab olla vaba oma krampidest ja sõnumite. Aga Pariis, Pariisis no muidugi, see oli kõige ilusam aed, vaatamata sellele, mis raskustega ma läksin sinna ette, kujutad ette, see oli aasta 76, oli Brežnevi Esmiti ja kuna kõik läks läbi Moskva Kuigi muidugi ma pean ütlema, et Leedu tekib väga palju et alati tekib väga palju Leedu haridusministeerium ja kultuuriministeerium, et saada oma parimaid kuskile mujale õppima. Alati on teinud seda ja oli sellel ajal, see oli hirmsasti mais aru üldse siiamaani, kuidas see oli tehtud. Et ma, ma siiski sain sõita. Aga te pedagoogina ikka töötasite? Ja ja, ja no muidu ma ei saanud, saanuks minna, mina olen juba juba mitu aastat seal vanemõpetaja ja ja siis no ma kirjutasin seda või andust ja võtsin uurimiseks prantsuse muusikat ja just neid asju, mis kunagi olid, no lihtsalt keelatud. Teate, mis seal oli, oli keelatud. No selles mõttes, et keegi ei tahtnud seda kontsertprogrammidest panna. No isegi neid, 20 pilku Jeesus Jeesuslapsele. Terved tiitel selle ei kuidagi ei, ei olnud märgid ja ainult 20 või kolm pilku. Just täpselt nii see käis jah. Kindlasti mulle aibeti väga palju aitas minister, aitas see ministeerium üldse. Et see põhjendus läheks läbi ja läks ja läkski ja kuigi ma ei teadnud viimase minutini ma peaks ütlema, et sõidan ma võimlik, et ma hakkasin õppima prantsuse keelt. Juba kaks aastat. Avantüür teate et ma hakkan õppima, hakkasingi. Viimasel ajal ma ei, kuigi ma olin juba Mosaskis, seal oli niisugune seminar nendele Sirjajatele kes pidid minema välismaale õppima, teada, kui ma tulin sinna. Ainult naisterahvas ja, ja seal on kaks, kuus invest jäänult, kus naist Just naised ei olnudki kindel, kas nad ikka lähevad see seminar, mis seal toimus. See oli aga vaatlus, kuidas sina käitud, mida ta räägib, kuidas ta ja nii edasi seal olime kõik, kõik oli selge. Ja nii, teie, siis läksite sellest nõelasilmast läbi ja kelle juures te Pariisis töötasite, seal? Ma igaks juhuks kirjutasin Piersangaani juurde, et, et järsangaano läks minu juhendaja. Ja läksingi. Läksin person Khani klassi ja temaga vestelda ja paluma, et ta võtaks mind sisse. Ja Ta kohe küsis, aga mis te tahate teha siin ma ütlesin, et ma tahan kaasaegset prantsuse muusikat siis uurima. Ja ja siis ahha jah, ta ütles kaasaegset muusikat, aga mina ja ei ole ka sa kas aegne helilooja. Ta oli Tema õpetas kompositsiooni ja, ja muusikaesteetikat veel. Ja siis tema kohe mind võttis käest kinni, ütles, lähme siis vastas klassi minu naise juurde ei pandud ju. Ja väga hästi oli. Ta on suurepärane pianist, ta kõige paremini mängib oma abikaasa teoseid ja, ja ühesõnaga suurepärane, suurepärane. Ja aga Tessi. Pules, Xe nakkis ja, ja mingil määral solile. Mul oli teine õpetaja Kloodelpher, kes oli ka suurepärane inimene ja, ja suurepärane pianist. Ühesõnaga, et, et ma, ma, ma sain nende käest väga palju. Sellepärast et see muusika mul oli täiesti võõras. Elu on teid üldse viinud nii õige mitmesse kohta ja see nüüd kodulinnaks sall, millal siis 15 16 aastat tagasitall? Ma tulin siia 77 ja 77. aastal sügisel ja siis nad kõik juba periood. Teil muidugi oli siia tulemiseks meeldiv perekondlik põhjus, see on kindlasti midagi muud ja see tulemine on teise teise kaaluga, kui siis, kui minna lihtsalt kuskile otsima natuke lahedamaid tingimusi. Aga kas oli raske ennast niimoodi ümber istutada? Ja väga raske. Ma peaks ütlema, et oli väga raske, teoreetiliselt mina teadsin, et kõik, mis mind ootab aga kui praktiliselt seda saad oma naha peal tunda, siis söandagen teistmoodi. No muidugi mis ma pean ütlema, et tol ajal ja ta kuskil mul oli, aga võimalus Pariisis. Ja ta selles mõttes, et no ma olen käändhr turumbristeni juurde mängimas ja talle väga meeldis mäng, ta isegi mulle ütles niisuguseid komplimente, teate, see ei olnud komplimendid. Sellepärast et niisugune taseme artistide interpreedid, nad ei ütle komplimente. Kui nende, kui nende meil ei ole põhjust siis. Ta pakkus mulle abi, praegu juba võib sellest rääkida ja pakkus oma Impressaariad mulle ja ütles, et. Mida te kavatsete teha ja nii edasi et noh, aga mul ei olnud julgust, et tol ajal No teha niisugust sammu No see oleks siis tähendanud igasuguste sidemete läbilõikamist Oh ja, ja TSD inimeste muidugi kannatamist suurt sellepärast, et siis no ei tea, mis juhtuks need näiteks. No meie võime küll õnnelikud olla, et võimaluse Pariisis jääda vahetasite võimalusega tallida tulla. Oi, aitäh ega ma ei saa ütelda mitte midagi paha, kõik oleneb inimesest endast, mida ta tunneb ja kuidas on ja mõnikord isegi noh, kõige kõige rohkem muidugi. Lillele ebakasulik ja muidugi see on mingi trauma, mingi draama ja. Elavad 100 üle, aga no mis rääkida inimesest, kes, kellel oli juba oma opositsiooni ja nii edasi, aga no mina ise tegem ise seda, seda SM ja, ja noh, kuna ma lubasin, et ma tulen taga ja siis ma tulen tagasi. Noh, aga no muidugi, raskused tulevad kõigepealt sellega et keeleoskus ja muidugi pind on väga veetja ja muidugi inimesed, ega nad eriti ei taha teha ruumi teistele, noh selles mõttes, et et teine ka saaks midagigi, mingi olelusvõitlus käibki, jah, see on loomulik jääb ja veel meie meie alal, kuigi ma pean ütlema, et kõik läks väga kenasti ja mul on kevad, kolleegid ja ja noh, kuidagimoodi ma õppisin seda keelt, kuigi ma vaiust mul ei ole õigust rääkida, et ma õppisin sellepärast et ma mitte ühtegi mõtet ei ole õppinud sedagi. Aga siis tuleb öelda, et see keel on teile külge hakanud. Kui te tulite, ega siis te ju ei osanud üldse. Ei, see oli nagu jaapani keelde, et kas on hirmus raske nagu kõik ta on tõesti raske on, ta on raske sellepärast et andnud väga palju reegleid ja erandeid. Jah, see on, see on. Ma, ma muidugi teen vigu, aga, aga vähe. Keelt peab mõtlema koolist. Iga keel peab olema koolitus. Et ei oleks aktsenti, et, et noh, et formuleering oleks ilus ja ja, ja Bronantsias joon see ja ühesõnaga mul seda koolitust ei ole, ei saagi olla, aga no oma õpilastega, Ma saan hakkama, mina kohe palusin, et nad mind parandaks. Jään seda tegi väga-väga meeldivalt ja jääb nii väga, tahtsid nüüd palju, ma peaks mani siis on lihtsalt ma küsisin, kuidas see oleks, vaat kuidas oleks ja nii edasi. Teil oli siis vastastikune õpetamise protsessi neile muusikat ja ja nemad teile keelt. Mis keelne on teie kodu praegu isegi jah, praegu eesti keel kuigi lapsega pojad ma õpetasin leedu keelt sellepärast, et et me oleme käinud mitu korda Leedumaale ja muidugi veel elus oli minu kallis ema. Ja muidugi ma tahtsin, et et nad saaksid suhelda ja keel kunagi ei ole. Ei ole raskuseks või kuidas aru kunagi ja sellepärast, et, et igal pool on lihtne olla. Venomaal male Venemaal ma hästi oskan vene keelt ma räägin seal, ma võin rääkida Poola keeles, ma võime rääkida prantsuse keeles, no tuletasime meelde natuke saksa keelt, praegu hakkasin õppima seda eesti keel, eks ole. No keeled on väga-väga kasulik. Ja mida rohkem keeli osata, seda kergem on järgmist omandada. Ma usun, et sellepärast läks eesti keel ka, teil võib olla nii. Ei, no see oli eluvajadus muidugi sellepärast, et ega vene keel, aga siin ei saa. Olete te kunagi tundnud, noh, sellel ajal, kui te veel ei, ei osanud eesti keelt rääkida, et teisse suhtutakse kui venekeelsesse inimesse. Jah, seda küll, seda ma tunnistan ja seda ma tunnistan ja see oli põhiline asi. Kõiki. Ebameeldivaid emotsioone siis tähendab sisulist ebakomforti, sellepärast et siiamaani isegi see on kummaline ka siis ma olen mõnikord isegi küsinud eestlaste käest. Kui te kuulete, räägin eesti keeles, eks ole, see on teie keel. Mul on aktsent, Ma pean, vabandust, ma ei ole õppinud seda keelt. Aga miks te räägite minuga vene keeles, kohe räägin paremini teie keeles, kui te räägite vene keeles ja nad ei oska vastata. Ei ole midagi teha, see on ajalooline ja ajalooline asi ja eestlasi on vähem ja, ja vabariik on väike ja teised kombed. No ei, sain võrrelda, venelastega ei saa võrrelda. Ja, ja siis ma saan aru seda, seda häiret. Iga rahvas tahab olla vaba ja elama oma oma maal ja, ja, ja teha asju, mida see rahvas just tahab teha. Praegu on meil mõlemal natuke raske, nii eestlastel kui leedulastel, aga ma loodan, et meil mõlemal läheb ikkagi järjest. Paremaks oi ja ma olen õnnelik, et ikka minu elus tuli. See ikka moment. Sidemed Leeduga on teil praegu ka ikka tihedad, kuigi nüüd on ju välismaa. Varem ei olnud seda. Probleemi. Ei ole. Ja ma olen veel see õige aeg, jah, kui teie olete Eesti kodanik ja mina olen praegu mittekodanike ja me otsustasime perekonnas, et ikka ma võtan Eesti pass ja, ja praegu eesti nimi. Jah, aga ikka jah, see jaoks ei ole välismaal, see on minu kodumaa ja muidugi mul on väga tihedat sidet, sellepärast et et ma pigem sinna ja mängimas ja, ja lindistama ja praegu seal on paremad tingimused selles mõttes. Ekspert tuli tuli leedumale otsimas, no usin ime siiani edasi ja ja valis mind plaadi järgi. Kutsus mind mängima sinna Utrechti ja, ja siis ma lindistasin veel veel seal mõned asjad, amsterdami raadio. Ühesõnaga see oli ka Leedu kaudu ja. Eesti ei ole teile praegu niisugust võimalust. Ei andnud lubada? Ei, ei olnud, aga no ma saan aru. Ma saan aru sellest ka sellepärast, et. Ma ei julgenud kunagi nagu ennast Jah, andke ja, ja nii edasi. Kuigi ma pean ütlema, et, et filharmoonia ja raadio ja televisioon suhtlesime suhtes alati väga kenast, väga kenast, ega ma kunagi teate, ma ei ole tundnud, et ma olen võõras. No küll seda on kena kuulda, tõesti, ei olnud seda. Ma südamest ütlen, ainult, tahaks veel midagi teha, nii nagu inimestel alati on soov teha midagi. Et praegu tuli see tarkus ja, ja, ja on võimalused teha. Et võib-olla veel raadios lindistada seda lemmiku tööd teha, et veel mängida palju. Vot seda tahaks, ma arvan, see ongi peamine ja soovida kõigile praegu areneda ennast selles selles uues vabariigis. Kõik on nii tore, kuigi on raskused ja nii edasi, aga no see on minimaalsed. Need raskused, mis olid, olid palju suurem. Sellepärast et oli hing surutud maha. Praegu siin on vaba ja. No igatahes, ma soovin teile õnne saabuva juubelitäht. Päeva puhul ja saanud natukene varem. Jumal tänatud, et te olete pianist ja mitte baleriin, muidu tuleks öelda, et kõik on läbi, aga nüüd võib öelda. Aitäh.