On tulnud ameti tõttu aastaid metsandusringkondades ringi käia. Tegemist on toreda rahvaga ja meil on väga ilusat metsa. Muidugi vahel rõõmured tõusevad esiplaanile, siis läheb jälle elu asisemaks. Kuid üldiselt meie metsanduses väga suuri jõnks võrreldes naabritega põllumajanduses nagu ei ole olnud. Kuid nüüd on ka siin ärevust tunda. Ja enam ja enam hakati sellest rääkima siis, kui kõne alla tuli metskondade liitmine. Kuulajate pärast. Ma küsin esimese küsimuseni, miks metskondi liidetakse. Riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv. No vajadus metskondade liitmiseks tuleb kõigepealt sellest, et meil lihtsalt ei jätku. Enam raha. Sellise arvu metskondade ülalpidamiseks tänase seisuga on, meil on 186 metskonda aastal 1940 oli 102 metskonda. Ja kui arvestada sellega, et metskondade tehniline varustatus ilmselt on parem, kui ta oli 50 aastat tagasisidetingimused on kindlasti paremad mobiilsus ja nii edasi ja nii edasi, siis kindlasti annab see nagu väikese sihukese mõtteainet, miks siis meie tänased metsamehed ei tule Nende töödega toime sellisel territooriumil, millega tulid toime nende eelkäijad enne sõda. Et see on üks moment. Teiseks muidugi praegult meie metsast tulev raha, mille arvelt me siis peaksime nagu riigimetsa vähendama. Kui me samas tempos edasi laseme, siis võib-olla kahe aasta pärast, meil ei jätkugi sellest rahast enam millekski muuks kui ainult vaatlemiseks. Tähendab meil on kõik need tööd, mida metsas vaja teha on, nende finantseerimine läheb suure küsimärgi alla ja siis me hakkame võib-olla kuskilt mujalt seda raha nagu juurde otsima, juurde taotlema praegult. Siiski oleme veendunud selles, et metsa on võimalik majandada selle tulu arvelt, mida metsast saadakse ja südame praegult püüamegi teha selliselt, et meie tulu siis suureneks. Ja samas, et meie kulutused väheneksid. Mida nende väidete vastu või selgitamiseks öelda, arvatakse, et väiksem metskond tuleb odavam majandada. Et just suure puhul halduskulud tõusevad kõrgemale, siin juba vihje oli. Aga teil on ka üks tabel ja see peaks. No esiteks muidugi nüüd see 40., sel aastal oli keskmine metskonna suurus natukene üle 10000 hektari küll pinda osas ja täna on meie keskmine metskonna suusa alla 7000 hektari, eks see annab ka nüüd mõtisklemis aine taga. Kui me nüüd võtame sellised keskmised näitajad metskondade kohta ja võrdleme nüüd palgakulutusi ühe hektari metsamaa kohta, siis me näeme, et metskonnas, mille suurusena alla 5000 hektari kulutatakse palka ühe hektari metsamaa kohta 100 krooni, samas nendes metskondades, kus siis 92. aastal tehti väga põhjalikud muudatused, eelkõige muidugi Hiiumaal on need palgakulutused poole väiksemat 56 krooni. Majanduskulud 5000 hektari suuruses metskonnas ühe hektari kohta on 22 krooni. Suuremates metskondades Hiiumaal on ta 15 krooni. Ja ka see loogika, et kui meeskond on suured, siis transpordikulud lähevad väga kõrgele, ei pea paika, sest ega ega näide Elled viie tuhandelise hektarilises on see transpordikulu 13 krooni hektari kohta ja Hiiumaal on ta läheks, sest ega siis sõitmist ei ole nii palju. Me kujutame ette, et kui meeskonda nüüd suureks, siis metsa oleme, hommikul ajab masina soojaks ja siis sõidab kogu metskonna läbi ja õhtul tuleb sinnasamma kohta tagasikest loomingut välja läks. Seda ei ole keegi niimodi planeerinud. Meeskonnal ikkagi on oma Al struktuur. Koosneb ta jaoskondades ja kui vaja, siis on selle jaoskonna sees valdkonnad, kus siis metsavahid oma asju ajavad küll. Praegu ütlen välja, me ei näe meil metsavahte tulevikus nii palju on vaja, kui neid täna. Raplamaa ajaleht Nädaline pealkirjastas terve lehekülje suuruse artikli. Nii metsamehed koondada, metskonnad liita, raha pealinna saata. Kahest esimesest momendist me just rääkisime. Aga see raha pealinna saatmine ei ole ju ka vigur omaette, sest kui me seal laste edasi lääne poole vaatame natukenegi oleme näinud, millised on Läänemaa metsad ka seal on vaja tööd teha, ka seal on hea, et inimestel oleks marjamaad ja, ja jahimaad ja loodus olemas, siis vaevalt et Lõuna-Eesti mõni metskond, kus on tulukam mets, annaks ise nüüd oma rahad mõnele teisele maakonnale, ju siin peab ikka juhtimine ja organisatsioon olema ja, ja see peab toimima. On mu mõttekäik õige. No riigimetsa eksisteerimis üheks eelduseks ongi see, et toimub pidev rahade ümberjagamine, tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine sest praegu on viis sellist regiooni, kus siis metsa majandamine hetkel ei anna nii palju vahendeid, et oleks võimalik, et ära teha. Samas nendes regioonides võib-olla metsa vanuseline struktuur paraneb ja tulevikus hakkavad nad ise endid majandama, samamoodi on seotud siin kaitsealaste territooriumitega linnalähedases metskonnad, kindlasti ei saa olla nii tulukat kui teised metsad ja kui me tahame, et riigimetsasüsteem sellisel kujul või sarnasel kujul säiliks tulevikus, siis on paratamatu, et seal, kus ta on, sealt võetakse ära ja antakse sinna, kus ei ole. Nii, et sellest praegu eksisteerivat metsakapitalist me planeerime teha sellise väikese analoogi eksisteeriva riigikassale, kus siis ma ei tea, targad need jagajad on, aga võimalikult targad nad peaksid, vähemalt see raha saaks siis õieti jagatud just nende regioonide vahel, kus seda piisavalt ei ole küll, aga noh, seal ajalehtedes keerutatakse natukene ka vahtu üles sellega, et väidetakse, et ka üksikisiku tulumaksu hakkab keegi nüüd Tallinnasse kokku tassima siukest asja, siis on ka seadusega vastuolus. Ja mis puudutab nüüd ettevõtluse tulumaksu, siis praeguse skeemi kohaselt muidugi metsakapitalitulu järgmine aasta üldse ettevõtluse tulumaksuga ei maksustata ja ja isegi kui seda ka tehtaks ja siis see läheb niikuinii riigieelarvesse. Riigieelarve kaudu toimub ikkagi ta ümberjagamine. Aga metsakapitali eelis on praegult või mõte ongi selles, et metsast saadud raha kulutaksime selle metsamajandamise peale ja just rohkem parandamise peale, mitte ainult tema valvamise peale. Sööd läksid hõõguma ja kohati võtsid väikese leegi just viimase aasta jooksul, kus asuti Eesti metsanduse arengu trammi sees kavandama metsapoliitika põhijooni. Ja ma ei tea, kui palju Andres olemar Hiiumaa mees üldse on kodus saanud viimase aasta jooksul olla sest neid huvigruppe, keda tuli liita töörühmadeks ja neid töörühmi, oli vaatet ümardatult 10. Need pidid kõik töötama ja paljude jaoks, kes sinna rühmaga tulid oli seal üllatusi, sest töö osutus väga vintske, eks ju, oma seisukohti pidi argumenteerima ja kui see ei õnnestunud, siis teised töögrupi liikmed ei võtnud seda omaks, ei kirjutanud seda paberile ja siis mõned lahkusid. Ja just need lahkunud on nüüd nagu eriti ärganud. Kuid see selleks. Siin on vist kahe asja kokkulangemine, sest metskondade liitmine on elust endast, majanduslikust arengust. Aga see, et hakati Eesti metsapoliitikat tõsiselt ja mitmekülgselt kavandama, see on väärtus omaette. Ja see protsess metsapoliitika koostamiseks metsanduse arenguprogrammi käigus on, on tõestanud seda, et erinevad huvigrupid, et Eestis on välja kujunenud iseasi on see, kui tugevalt nad on organiseerunud ja kuivõrd hästi osatakse oma seisukohti kaitsta. Ja metsapoliitika ostamine arenguprogrammis on aidanud nüüd huvigruppidel liituda, oma seisukohti selgemalt välja kujundada ja neid metsapoliitikasse välja pakkuda. Iseasi on see, kui palju ühe või teise huvigrupi huvid metsapoliitikas kajastada. Ratturina proovisin tagada, seda oleks võrdselt kajastatud nüüd selles lõppdokumendis, aga loomulikult iga huvigrupp tunneb ja tahaks, et tema huvid oleks rohkem esindatud. Ja kui nüüd möödunud nädal seitse mööda vabariiki ringi ja tutvustasime seda metsapoliitika variante, mis on läbi käinud asjatundjate komisjonis, siis ilmneb, et need huvigrupid, kes on eriti huvitatud oma ideede läbisurumisest ja kes tunnetavad seda, et võib-olla seda pole sel määral tehtud, need siis käisid meiega lausena Vabariiki kaasas ja ja pressisid peale nende ideid rohkem arvestada ja need, kelle huvid on juba seal arvestatud ja kes olid nagu asjatundjate komisjonis rahul selle variandiga. Nemad nagu ei näidanud elavat huvi üles, nii et praegu jäävad mõne huvigrupi huvid meerima nendes aruteludes, mis toimusid, aga sellegipoolest oli väga kasulik ja me saame neilt ka domineerivat huvigruppide huvisid arvestada, asjatundjate komisjonile seisukohti edasi anda. Ja see ettepanek või küsimused aruteluks on vähe aega. Ma arvan, et inimesed, kes on metsaga seotud, metsatööga aastaid olnud, tal on need seisukohad juba kujunenud ja, ja selle dokumendi peal ta saab vaadata, kas on midagi manu öelda, kas saab seda targemaks teha sobivamaks nii et see kaks kuud mul tuleb meelde, et esimesele oktoobril raadios me avasime võimalikult kaardid, hiljem on olnud üks saade, ajalehed on kirjutanud aga sageli jah, need, kellele mõni asi ei meeldi, need kuidagi suudavad nii välja astuda, et justkui see oleks kõige tähtsam ja, ja et kui nii ei tehta, siis on Eesti metsandus kukas. Mis nüüd, vaata nende piirkondlike kohtumistega tuli veel üle rääkida, mis ikkagi inimesi väga huvitab. No tegelikult huvitab inimesi väga palju ja alustatakse ikka selles protsessis, et kas see oli piisavalt demokraatlik ja avalik. Me võime julgelt öelda, et see oli avalik selles mõttes, et kõik töörühmad olid juba algusest peale huvigruppidest koostatud ja ja need väited, et üks või teine huvigrupp kas või ametiühingu ei ole saanud osaleda selles protsessis piisavalt, need ei ole muidugi siis täpselt väljendatud või korrektselt väljendatud, sest võimalused olid kõigil. Teisest küljest on heidetud ette, et ei olnud, korraldavad komisjoni algusest peale protsessis olemas, tähendab kui see protsess on käinud läbi avalike töörühmade sisse korraldava komisjoni roll ei ole nii suur, aga muidugi ta oleks võinud algusest peale olla. Üks Raplamaa metsa mõtlased Tallinna alluvusmaainimesele on vastuvõtmatu. Ega visioni tahetagi allutada võtsid, tahetakse metsi majandada efektiivsemalt ja kui selle huvides tuleb vahel midagi tsentraliseerida siis ei ole see niivõrd vallutamine, kuivõrd võib-olla just mõne paiga abistamine. Aga ju see mõte vajaks ka veel kuidagi üleseletamist ja Andres Talijärv on seda mitu korda pidanud. No üldiselt see on muidugi väga kentsakas väljaütlemine, nüüd riigiametnikust riigi riigiasutuses tööl olevad inimesed ütlevad niimoodi, et noh, et nad nagu ise peaksid otsustama nende ülejad, mingisugust sellist keskvõimu nad ei tunnistanud, siis juba tekib nagu väikene konflikt põhiseadusega, et kuidas siis selle presidendi ja ja, ja valitsusega saab, et kas siis nende võimu ikkagi tunnistatakse. Kui inimesed Tööl riiklikus ametkonnast, siis nad peavad muidugi väga suures osas arvestama nende korraldustega, mis ülevalt poolt tulevad, tahavad seda või mitte. Teine asi on muidugi, kui on tegemist erametsandusega, väga, teil on võimalus toimida vastavalt sellele, kuidas te õigeks peate, kuid valitsusasutuste või riigi riigi omanduses olevate asutuste parandamiseks on omad mängureeglid ja tõesti ülevalt surutakse tahet peale, kusjuures viljakas koostöö toimub siis, kui alumine pool ja ülemine pool 11 ikkagi usaldavad ja me praegult reformi käigus tahaksime ka lõpuks jõuda sinnani, et ta on selline vastastikune usalduse õhkkond, meie usume seda, mida altpoolt räägitakse, Alt usutakse seda, mida ülevalt poolt ette pannakse, ainult siis on koostöö võimalik. Kui neid üldse sele karmi ideoloogia juurde tagasi tulla, siis ma natukene seletaksin seda selliselt lahti praegult. Riik on läinud seda teed, et ta mõningal juhul käitub riik kui riik, see tähendab, et tal on siis valitsemise ja võrdleme seaduste järelvalve teostamise funktsioon ja teisel pool on siis riik kui omanik kes siis oma mütsi või oma omandit majandab vastavalt siis turumängureeglitele. Seni oli see asi nagu ühes süsteemis koos riigi metsaametisüsteemis ja me saime neid süüdistusi ikkagi väga palju just väljapoolt, et nüüd me oleme nagu seadesse tegijad ja samas oleme ka ütleme, riigi poliitika elluviijad ja samas oleme ka riigimetsa majandajad selle riigimetsa majandamise varjus me unustame ära need teised funktsioonid, mis meil nüüd on peale pandud riigi kui riigifunktsioonidena. Ja et selle vastuolu nüüd vältida, siis selline lahutamine infot on vaja vaatamatu ja metskondade baasil. Sellise uue organisatsiooni ülesehitamine see on. Täna on täitsa päevakorras. Ma kahel nõupidamisel ka kuulasin neid küsimusi ja Teie vastuseid ka mulle jäi olles olles siiski mulje, et ega kõigini see selgitus veel ei jõudnud. Ilmselt ei oldud selleks valmis, et midagi võib kaheks minna. Parem on ja kohapeal ei hoomatut kõike. Ja tagasiteel ma mõtlesin, et kuidas mina peaksin seda selgitama. Ja ma ei tea, kas võrdlus näide on kõige parem, aga Ma ütleks nii, et näiteks kui on tegemist ühe ametkonnaga, kus on nii arhitekt kui ka ehitajad ja me teame, kuidas vahel ehitamise juures läheb asi keeruliseks, kiireks tähtajad tulevad peale ja seesama ametkond peab tegelema siis ehitamisega, tal ei ole enam aega uusi ehitusi paberile panna, planeerida, vaadata, kuidas riigi muu eluga kokku sobib ja rahakotiga. Et kui oleks arhitektid, need, kes siis loovad ja, ja seadusega seda koos kõlastavad oma rivis. Ja need, kes ehitavad metsa puhul on siin metsa istutamine ja metsas töötamine ja metsapõlve teha seismine, need oleksid nagu teises leeris. Omavahel on side olemas, saab mõlema käest nõuda, et mõlemad tööd oleksid tähtaegselt tehtud. Praegu vahel vaatan teid siin töötate üle tööaja, mõne seadusandluse punkti muutmiseks või mõne määruse tegemiseks, samal ajal, aga võib-olla see metskondadega kontakt jääb nendel aegadel napiks ja, ja vahel tundubki, et mõne metskonnani siin juba läbi mõeldud mõte läbi vaieldud tees ei olegi jõudnud. Nii et vähemalt teoreetilisel pinnal tundub, et riik kui metsapoliitika, seadusandluse ja kõige siia juurde kuuluva tegija ühel pool seal kõrval siis riik kui metsaomanik, kui selle oma omandiga ümber käiv institutsioon ametkond, sellel on nagu väga suur mõte ja ega vist naaberriigid on juba nii teinud ka. No eks need naabrid olema veel mitmesuguseid, kui me vaatame nüüd neid naabreid, kes meil nagu lääne ja põhja poole jäävad, siis nemad on juba väga ammu aru saanud, et need funktsioonid on vaja lahku viia. Samas on nüüd riigile muidugi jäetud peole selle riigimetsa parandamisega, muid tähendab omanikuna muid funktsioone ja ülesandeta, võib väikest viisi nõustada ja, ja abistada neid, aga mida ta kindlasti teha ei saanud, asja teha, järelevalvet teise majand ei ole. Paraku praegu, meil on ta sellised üles ehitatud, et metskond ühelt poolt teeb ise majandustegevust ja samas ta peaks kontrollima, kuidas kõrval olev erametsaomanikke oma metsi majandav, nii et siin on väikene selline vastuolu, mida nii konsultantidele kui ka teistele metsaga tegelevatele institutsioonidele on väga raske selgeks teha, miks ta, miks ta niimoodi peab olema? Väga jõuliselt Maalehes kõlab enne artiklid paksus kirjas rida, et rikutakse tööseadusakte. Kui metskondi liidetakse, inimesi koondatakse. Raske uskuda, riigiasutus läheb nüüd seadusakte rikkuma, aga aga mida siin veel kord võiks vastata? No mina arvan, et kui me oleme mõnda seadusakti rikkunud ja keegi tunneb, talle on liiga tehtud, siis ta muidugi võib kas siis pöörduda meie kõrgemalseisvate organite poole, alates ministeeriumist, lõpetades kas või riigikoguga või siis ka kohtusse minna sealt õigust otsima, mina praegult väidan, et me ei ole ühtegi õigusakti rikkunud. Me oleme toiminud vastavalt töölepinguseadusele. Inimestele on ette teatatud, et seoses metskondade liitmisega see metskond või teine meeskond lihtsalt kaob ära. Ja nii ta paraku kui on ja need inimesed, kes nüüd otseselt selles metskonnas tööl olid ma mõtlen siin eelkõige abi, metsaülemaid ja raamatupidajad, siis ka nende töökoht selles metskonnas sellisel kujul kaob ära. Ja see on tõesti, see on täna on väga eba laadne tegevus, aga ma tunnetan, et kui me seda täna ei tee, siis meil homme tulevad veel suuremad probleemid ja on seda veel raskem teha, nii et ühel hetkel tuleb see otsest siiski langetada ja ja tahaks tõesti võimalikult tohutult seda inimestele teatavaks teha, et nendel tuleb mingisugune valik, langeta valik teha, kuid teisalt meil on ka siiski võimalus, et need inimesed, kes täna metskonnas saavad, siis nõndanimetatud administratsiooni palka tulevikus võiksid saada siis seda palka mingite muude asjade eest, tähendab konkreetse töö eest, mida nad metskonnas on teinud on võimalikud igasugused lepingulised variandid, nii et võimalusi tuleb otsida ja ilmselt ma arvan, et me paljudel juhtudel ka need võimalused leiame. Kuid jah, praegu on niisugune kurb protsess käima läinud. On ta kummalisi süüdistusi olnud, näiteks Haapsalus tõusis mees üles saalis tõsimeelselt, ütles, et te olete hästi ajastanud kõik selle tegevuse. Et nüüd toimub omavalitsuste vahetus ja nemad uued ei saa mitte midagi aru ja te viite siis oma niisuguse pealinnapoliitika ellumaal. Peab ütlema, et regionaalpoliitikast on metsapoliitika koostamisel juttu olnud väga palju ja olnud mitmetes töörühmades ja mets ikkagi kasvab maal ja see tähendab seda, et raskuspunkt nende asjadega arutelule on ka olnud ikkagi kohapeal. Selleks, et selles protsessis neid asju arvestada, on algusest peale osalenud ka omavalitsuste liidu esindaja selle metsapoliitika koostamise töörühmas. Ja võib öelda, et omavalitsuste liidu esindaja jäi selle metsapoliitika algvariandi sisuga rahule, mis praegu olemas on. Ja ka nüüd, arutelude käigus maakondades ei ole tulnud regionaalpoliitika poole pealt olulisi sisulisi täiendusi, küll on proovitud kritiseerida seda, et ei ole seda regionaalpoliitikat arvestatud. Tegelikult seda on arvestatud. Ja kõrvalseisjana jäi mitmel korral ka mulje, et inimesed tahavad, et selles metsapoliitika nüüd selles variandis kaugele ta on tehtud, oleks ees veel palju-palju asju. Aga siin vist tuleb kohe öelda, et niisugune raampoliitika tema üksikasju vist ei sätesta. Kuigi teil on ka need järeltulevad dokumendid planeeritud ja see on protsess, ei ole, teeme hea poliitika ja siis on mitu sajandit. Ja metsapoliitika kohta öeldaksegi, et see on pidev protsess ja need metsapoliitika variandid, mis paberi peale trükitakse, need on teatud etappide tähised. Ongi ja metsapoliitikale rajanevad edasised arengustrateegiad ja neid arengustrateegiaid on välja töötatud nüüd koos selle metsapoliitika väljatöötamisega. Need on olemas, aga need ei kajasta nüüd selles metsapoliitika lõppdokumendis, selleks et saada vastuseid selle kohta, millised on need arengust seegi, et millised on seal põhirõhud, selleks tuleks nüüd siis pöörduda konkreetselt metsanduse arenguraami koordinaatorite poole ja saada siis vastused nendele küsimustele. Praegu on veel see aeg, kus arutatakse, kuigi nii-öelda ametlik suur ring on läbi ja, ja ega samal päeval vähe on tulnud paberi peal ettepanekuid, kuid parandusi võib veel teha. Ja loomulikult me ootame kogu saak parandusi nii teksti osas kui ka selles osas, et mõni huvigrupp leiab, et nende huvid ei ole piisavalt kaitstud. Kahjuks need saata kas riigimetsaametitesse või metsanduse arenguprogrammi Viljandi maantee 18, p-Tallinn ja me kindlasti arvestame nendega, kui nad on kõigile huvigruppidele vastuvõetavad ja kindlasti me suuname kõik need parandusettepanekud asjatundjate komisjoni. Ja nüüd selle üle aasta kestnud Tööajaline graafik peab ju ka olema silmades vähemalt koordinaatoril, muidu ei saa ju tööd juhtida osapooli sätid omavahel ühtsesse dokumenti. Millised etapid siin nüüd lähemal ajal siis ette nähtud on, vähemalt planeeritud. Need lõplikud tähtajad peab ütlema asjatundjatega. Komisjon, aga meie ettepanek oleks küll nii, et 20.-ks novembriks tahaksime hiljemalt saada kõik ettepanekud kirjalikult kätte, et me suudaks siis nad läbi töötada süstematiseerida ja suunata siis kuu lõpuks asjatundjate komisjoni ja sealtkaudu peab ta jõudma valitsusse. Mõte on muidugi jah selles, et kui neid ettepanekuid tehakse, siis ikkagi ei, ei lähtuta sellest põhimõtteliselt ütleme nii, et midagi ei muutuks ja kui pakutakse välja alternatiive, siis nad peaksid olema ka tõesti sellised teostatavad alternatiivid lihtsalt öelda, et praegult tullakse programm seisma panna, siis ma arvan, et selle see ettepanekuga on juba nagu hiljaks jäädud.