Ja siin me oleme ja siia on jõudnud meie juurde ka Piret Pupart. Tere, Piret, räägi seda. Meil on nagu natukene veel filmilainel, et. Pole veel välja saanud. Kas sinu jaoks on Eesti filmis midagi, mis sulle nagu on andnud impulsse, kas isiklikult või loomingulises plaanis sinu loomingust hakkame kohe rääkima, see läheb siis kas moedisaini valdkonda natuke vist isegi otseselt. Et kui sa võtad neid Eesti filme, mis iganes žanris. Animafilmid, mängufilmid, mis sind nagu enim mõjutatud? Tere kõigepealt mõjutanud võib-olla nagu sa enne siin natukene siin eetriväliselt natuke arutatud, et, et kas heas või halvas mõttes, siis tegelikult see klaasikillumäng vist oli selline multikas või või ma ei teagi, kuhu teda nüüd liigitada. Et tegelikult on ilmselt ka mingisugusesse noh pigem nagu filmitehnikas üles võetud kogusid, teeme seal, aga ma mäletan, kuidas kuidas see tekitas minus õudu ja, ja mul on tunne. Ei, ma ei ole ainuke, kellel oli selline nagu veits hirmutav reaktsioon selle selle animatsiooni või multika peale siis et. Mis, mis on siis nende mõjub niimoodi, et, et sul on mingi foobia klaasi. Läiksime suu. Täitsime selle klaasist. Ei, nii hullusti ei ole aga lihtsalt kuidagi see mõte, et see peaks nagu olema midagi lastele, aga see ei ole absoluutselt, et kuidas sa võid seda kahes nagunii erinevas maailmas oodatud, kui sa oled noor, saadetud hoopis teistmoodi, kui sa kasvad siis iga vastu, aga see nagu muutub, aga, aga ma mäletan, see esimene reaktsioon sellele oli, et see oli midagi väga hirmutavat ja, ja ja ma vist ei ole seda siiamaani päris lõpuni vaadanud, sest endiselt on seal midagi sellist, mis mind väga tugevalt häirib. Ma kardan, et ma mäletan ise ka seda filmi ja seda näidati pühapäeva hommikuti tavaliselt. Ja noh, see on Kalju Kivi film minu meelest ja see ei ole tegelikult lastele suunatud, aga millegipärast pandi seda alati nagu lasteekraani ajal ja sisse ootasid pühapäeval oma Tsaar Saltaan ja siis, kui jälle see klaasikillumäng, kas oli nagu jah, ei olnud nagu hea üllatus, aga ma ei tea, kas praegu üldse on seda näidatud, võib-olla kui vaataks üle, siis praegu leiaks sealt juba hoopis midagi muud. Kas naisterõivaste disainer oled sa peamiselt peret ja ikka naistele ikka naistele, naiste Eesti filmist saab mingit inspiratsiooni ka või, või kus, kus see tuleb? Oi, kindlasti saab selles mõttes, et väga sihuke nagu värske näide minust Sügisball, et väga heastilistikaga, et sa ju võid ka meesteriiete sealt võtad, kus seal. Härra Taavi oli sisema sellises nagu sellises kuidas me siis ütlengi toapoisi või uksehoidja riis, et sealt saab väga hästi ka naistele võtta üleelemente. Piret, kui sa üldse kinos käid, saad sa niimoodi rahulikult stsenaariumile keskenduda või vaatad vaatadki ei saa niimoodi professionaalse pilguga, kuidas kunstniku töö on tehtud, millised kostüümid seljas on filmidega. Ja ei, ikka selles mõttes, et ma kindlasti hindan seda rohkem sealjuures ja, ja võib-olla vaatadki nagu mingeid filme hoopis teistmoodi, et sa vaatad mõningasi filme nagu moeajakirja, võib-olla et sa nagu hindad seda kaadrikompositsioon ja, ja just seda staatilisust mõni inimene otsib dünaamikat, Filmseta ei viitsi vaadata selliseid aeglaseid, niisuguseid suuri plaane, aga minu jaoks on teinekord väga nauditav, sest et sa tõesti näed, et kõik on tegelikult seal paika pandud ja, ja niisugused need värvid ja killud ja kõik muster ja et see nagu terviklik harmoonia on hästi oluline. Siis peaks Eesti film sulle jah, ilmselt meeldima, seal on ju pikad plaanid, selline staatiline, mida kõik kiruvad minu meelest. Nojah, nagunii ja naa, oleneb sellest atmosfäärist, millesse siis üles filmitud on. Oled sa Piret ise löönud kaasa mingisse Eesti filmis näiteks stilistika või kostüümidega? Ei ole veel õnnestunud filmis kaasa lüüa, pigem telesaadetes. Aga ma kujutan ette, et tänaval inimesed on tulnud ikkagi neid riideid, mida sina oled disainib ja et mis tunne seisis. See on ääretult meeldiv, et ei, see on iga kord meeldiv, et tore on see, et sellest ei väsi ära. Ja see emotsioon on kogu aeg värske, et. Ma mäletan muidugi esimest korda, kui ma siis niimoodi noore ja verivärskena olin oma esimesed asjad olid mul poodi jõudnud riigile siis ühes kuskil kas seal kuskil kohvikus või kuskil, ma nägin ühte naisterahvast oma oma topiga disainitud topiga, mulle selline hirmus tahtmine hästi lähedal istuda ja öelda. See olin mina. Hakkama sain, ma ei tea midagi teinud sedagi, see tahtmine oli väga suur. Ma mäletan seda tunnet. Teinekord võiks ka teha, sest et vaata, kui mul endal läks ja siis tuleb nagu disainer juurde ja palun siia ka autogrammid. See oleks nii lahe. Ma arvan, et praegu ma seda juba teeksin, noh nüüd emotsioon muidugi ei ole nagunii nii tugev, võib olla, aga too hetk tundus just see, et, et olin 19, eks ole, selline natukene võib-olla null heas mõttes ja siis niimoodi inimesele, kes ostab omale Montalist midagi, kus, kas sa tunned, et sa saad mingisugust väärtust ja väärikust ka sinna juurde tuleb niisugune nagu väike Mardikese tuleb, ütleb sulle, et kuule see minu oma See oleks aga tegelikult ongi see mingit tagasisidet, vahetut tagasisidet võib-olla on vahel nagu ja siis noppida, kui sa näed, märkad veel sellist situatsiooni. Ei jah, kuigi vahetu tagasiside jaoks on hästi kaval nipp on niimoodi minna proovikabiini moodi ja siis oled seal keskmises kuskil ja siis kuulad ühelt poolt ja kuuled teiselt poolt niimoodi ise proovid ka midagi samal ajal selga ka jube hea tagasiside tuleb sealt väga-väga vahetu. Kui tihti sa seda teed? Ei nüüd ei maksa karta ei sain, ma istun seal kabiinis. Et, et. Noh, ütleme niimoodi, peaksime tegelikult kuskil korra kuus pead ikka ise poes käima, noh, nii seda muidugi ei juhtu, aga, aga ütleme, paar korda aastas ikka on nagu hea hea natukene seal kõrva võib-olla teritada, et, et noh, täiesti enamasti on ikkagi, emotsioonid on positiivsed ja, ja oskad seda nagu hinnata ja võib-olla seda veel nagu siis paremuse poole pöörata kõike seda, mis, mis on kuulda. No Baltika Montonisse sind siis värvati, ma saan aru, ikkagi jumalast veri Noorena, et otse koolipingist, et kuidas selline asi üldse juhtub või testime, elame vist praegu sellisel ajal, et kõik kõik sellised asjad on võimalikud, meie peaminister oli kunagi noor ja kõik niisugused asjad on ilmselt võimalik, kuidas see reaalselt. Juhtus tead, seal oli jah, kindlasti mängib õnnelik juhus ka ju asja juures rolle, et Helen Saluveer, kes praegu tegeleb, mis PÖFFi, filmide, kõikide muude asjadega oli meil kunagi turundusjuht, kes kutsus mind sinna praktikat tegema. Aga see praktikakoht oligi selline, et noh, tule ja vaata ja no eks ma sulle midagi ikka anname ja niimoodi ja tegin omale eesmärgiks muuta ennast asendamatuks. Ja poole aasta pärast oli eesmärk täidetud ja nii ta läks. See on päris pudelites on väga jah, soovitus kõigile, eks ole, kes tahavad, eks ole midagi saavutada. Et kui sulle antakse mingi võimalus, näita sel hetkel, et sa oled asendamatu, et mis, mis imeasja. No eks muidugi, teistel disaineritele oli nii suur töökoormus tol hetkel ka, et see oli. Mõnes mõttes oleks ilmselt mingi aja pärast olnud loogiline jätk kogu sellele protsessile seal, et seda ma mõtlengi, et on nagu natukene enne ka vaja aga, aga siiski jah, et nende elu võimalikult palju kergendada ja, ja olla efektiivne ja ja anda omalt poolt panustab ja küsida, et kui kui on vaba hetk kohe küsida, andke juurde, teen ära, lähme edasi. Et see on võinud ka kindlasti, et noor inimene ja palju ideid, värske lähenemine ja võib-olla ei löö risti ette millegi ees või kuidagi. Kindlasti ja, ja see aitab ka kaasa, et ongi hea, kui on, kui on nooremaid inimesi grupis, et ei, nad ei, nad ei kippunud ülemate, ma veel ei ole siukest tagasivaatavat infot ja, ja nad võtavad asju nagu kergemalt. Koolis sa said siis edasi käia veel? Ja ma käisin ja ja et õnneks päris palju selliseid aineid nagu katus, et noh, ütleme nii, et kui on ongi mul kollektsiooni joonitamise kursus, siis ma tegin seda nagu töö juures, et väga-väga mõistev suhtumine oli kooli poolt ka. Ta on täna kaasa võtnud ka enda selliseid lemmiklugusid ja esimest nendest kohe kuulamegi son Vaiko Eplik ja varielu. Ja õhtul. Kui päike Tuul. Siin me oleme saates täna külas moekunstnik Piret Pupart ja Vaiko Epliku varielu oli üks tema kaasa toodud lugudest, Piret, kas sul on selle looga mingisugune eriline side või storiga rääkida ja ei, see on, kuulsin seda suvel esimest korda, seda lugu ühes pulmas ja siis hiljem. Kuulsime Vaiko natuke juttu, mina ei teadnud, toeta Andres Ehini sõnad ja, ja siis see, et Andres Ehin oli nii, et need sõnad kirjutanud, puudutas mind kuidagi eriliselt sellepärast, et et tema käis oma ühtedel esimestel ekspeditsioonidel ka komimaal, kus olen, olen mina käinud ja tema esimene abikaasa sealtsamast kandist pärit. Et kuidagi selline selline side ja ja need sõnad, et seal on ka minu arust on mingisugused, kuigi ta kirjutas selle minu teada väga-väga noorelt, et oli kuskil selline kahekümneseks saamist, siis siis selles on ka kuidagi tunda niisugust mingil määral siukseid komimaastikku. Võib-olla see oli alateadvus, mida ta siin edasi on andnud, aga siukesed natukene sihukesed tühjust või mingisugust pool lagedat pinda, mida seal nagu tundon. No igatahes, Piret väga põnevad ettevõtmised on seal olnud, kui sa oled läinud sinna itta, Venemaale komimaale, käinud juba õige mitu korda seal, et ikkagi kust, kust see nagu huvi või ikkagi sihuke impulss, et kus see nagu alguse sai. Tegelikult ma väga hindan lihtsalt rahvakultuuri või selle säilitamist, aga sinna Venemaale sõita, et see on tegelikult hästi suurel määral tänu sellele, et Eesti kunstiakadeemias on iga aasta juba peaaegu 30 aastat toimunud ekspeditsioonid erinevate soome-ugri rahvaste juurde ja, ja sai olema nii tore seltskond, kellega me seal olime kuu aega esimest korda. Et me oleme nüüd kas siis vähekene suuremal vähekene, vähemal määral mõned inimesed vahetuvad, seda seda eriti koos hoidnud ja, ja iga suvi oleme käinud koos ja siis, kes, kuidas veel üksinda ka mingisugustes piirkondades. Kas seal on väga toredaid konverentse ja asju täitsa siukseid, soome-ugri asjad, need on siuksed, armsad ja kodused, aga tore on seal käia ja nende inimestega rääkida ja arutleda selle üle, et kuidas, kuidas, nagu nende see kultuuri hoidmine edeneb ja mida nad selle heaks ära teevad, nagu on. On, tunned, et, et nagu meie, anname neile inspiratsiooni, sest meil on kõik hästi. Ma just tahtsin küsida, et milline see igapäevaelu seal välja näeb võrreldes eluga Eestis näiteks. Komiva võtta, eks ole, ta on ikkagi päris kaugele, et sa pead kuskil kolm tundi kolm päeva rongiga sõitma ja siis veel autoga ja siis veel osadesse küladesse, paadiga noh, sa ei saagi jala. Et ta on selline pisikene väike külakogukond. Kuigi seal on olemas ka siukseid, täitsa üllatavalt võib olla täitsa keset metsa sul äkki ikkagi arvuti, et sa saad ka interneti, aga, aga. Ma ei ütleks, et nad seal kurvad on või midagi sellist, lihtsalt lihtsalt see ligipääs on sinna sinna minna, raske sinna sinna juurde tulla on raske. Et lihtsalt see valmisolek, millega nemad sind vastu võtavad, see külalislahkus on nagu tohutult armas ja, ja selline nagu hästi hästi soe. Mis seal võib olla, huvitav, et sa, et ma ise ei oleks arvanud, et kõik see noh, inimeste nagu igapäevaelu või et sa lähed tööle, et, et siis on ikkagi on jalas kontsaking ja on nagu väga ilusti ennast üleslöödud, et mina läksin sinna võib-olla nagu natukene sellisest rumalusest teadmisega, et ma pean sisse sulanduma, võtsin kaasa kõik siuksed, natuke tumedamad asjad ja noh, et ikka ei paistaks silma ja ei pea siin tulema linnast mingisuguste suurte erksate asjadega ja läksin sinna ja siis ma mõistsin väga silma. Ma olin kohutavalt selline selline kotakas või kuidagi? Jah, tossudega käin muidugi seal ei käida tossudega, seal käiakse. Ilusate kõpskingadega selline väga suur viga. Mis keeles seal siis tuleb ikka vene keelt rääkida. Kellega saab hakkama, kui kõigi niukestest kaugemates komi külades on väga kihvt, et kui tulevad juurde vene inimesed, nad õpivad ära komi keele, sest et nad ei saa hakkama vene keeles, ongi nii? Jah, et noh, nüüd ta on juba natukene selline nii ja naa, et aga, aga kõik venelased põhimõtteliselt räägivad seal ka vene keelt just nende Isva kommide juures, kus mina olin ja, ja see on hästi-hästi. Tore, et see on huvitav selles mõttes, et me oleme eesti keeles ikkagi väga kaugele, et kui me räägime isurite ja vadjalaste, siis me saame üksteisest aru väga lihtsalt, me võime suhelda mõlemad omas keeles, et seal päris nii hästi ei lähe. Keel on ikkagi hoopis teistsugune, aga, aga seal on yhesugused, sõnad näiteks puu on ikka puu või on või kus lauda istudes öeldakse Shoi soi ehk see see või joo, ehk siis võib ta juua, et siuksed, toredad asjad on nagu samad. Ja siis samas tuleb, ma ei tea. Issand, mul oli mingisugune, sõnasin Sigis kirjutasin selle korra üles, seda ära ei unustaks. Et sa oled ise ka mingeid Sis väljendeid vähemalt õppinud või kogunisti oskama. No ei, vähe ikka selles mõttes, et, et see selle ajaga jõudnud, et pidi keskenduma pigem sellise vanavara uurimisele, pärimuse uurimisele, aga mingid sihuksed sõnad, et ikka sauna vaja minnes ütled põngsianni ja siis on nagu, et lähme sauna. Et. Aga see objekt seal siis mida sa nagu uurida, et, et ega see ei ole seal kuskil muuseumis, ma saan aru, ikkagi, see on ikka argitardes. Ja inimesed seal oli väga tore siin inimeste kodus inimestel nad kannavad neid ikkagi sattusime sinna nii-öelda meie mõttelistes jaanipäeva paiku, et nad teevad ka suuri lõkkeid neljal lihtsalt igal perekonnal on eraldi lõkke. Et nad ei tee ühte suurt, teevad igaüks eraldi ja kannavad seal ikkagi rahvarõivaid ja tähtsamatel pidupäevadel ka kannavad rahvarõivaid. Kodustes tingimustes ikka mõne üksiku vanaproua juurde sattusin kes kannavad ka kodustes tingimustes siis oma seda Saraphony seelikut ja, ja suurt rätikut, aga nende Saraphonenud vene Saraphonist ikkagi erinev. Et sa oled enda moeloomingu jaoks ka saanud rahvariietest päris palju inspiratsiooni ja, ja nii Eesti kui kui ka siis soome-ugri rahvastest, kes elavad Venemaal, et nende, see kultuuripärand, Need on nüüd ikkagi vene vene enda kultuuripärandiga päris tugevalt läbipõimunud, et seal on eriti roosirätikuid, mida, mida nad lihtsalt oma vanade rätikute puudumisel lihtsalt saavad otsa kantakse läbi ja neid enam ei tehta juurde, et nad on need integreerinud oma oma rahvarõivastesse hästi tugevalt. Kuulame vahepeal muusikat ja see peaks olema ka meil nüüd Venemaalt pärit, et mis juurtega see artist on? Pelageeaa ta on, tead, ma ei oskagi täpselt öelda, et ma ei mäleta, kust ta pärit oli, aga, aga ta on igal juhul tegeleb hoogsalt niisugune vene rahvamuusika ja pärimusmuusika edasikandmise siukse moderniseerimisega. Ja teda on hästi mitmel korral nimetatud siukseks vene kultuuripärandiks, et noh, hea, et teda juba registreeritud. Ta ei ole kuhugile muuseumisse panna. Ta on väga hinnatud Venemaal kahjuks ei ole komikeelne, et komikeelse muusikaga ma ei hakanud seda kaasa võtma, sest selle ütleme nii, et see võib-olla ei ole päris raadiost kuulamiseks, et see on selline kodus ja ise ja. Mis, kuidas sa salvestad? Kas see jah, et et ma arvan, et nüüd stuudios ei ole olnud just kõige suurepärasemalt, kus need salvestatud on, et lihtsalt on nagu keeleliselt väga huvitav kuulata ja nad teevad ka ilusat muusikat, aga, aga kuulame praegu Pelegijat. Kuulasime siis pela Keijat ja räägime juttu, et Pupartiga moedisaineriga, kes tõesti nagu mõnede inimeste jaoks ootamatult, et nüüd niuke glamuurne moemaailm vahetatakse vastu kuhugi Siberi piirimail, kuskil Uuralites käiakse komimaal. Piret on seal palju käinud, samas seal palju inspiratsiooni ja sellest kõigest on ka üht-teist nüüd valmimas, aga sellest komimaast veel ikkagi, et noh, võib-olla paljud on vaadanud, kuidas Tuuli Roosma seal siberis tegutseb, et kas seal on komimaal, see on nagu sarnasusi võib, tõmmati rindele liikuvate piltidega, mis inimesed on jälginud seal, kuidas tema seal Vissarion laste juures on, et üks erinevus kindlasti on, et komimaal on juba väga pikka aega niimoodi elatud ja et see on vist Vissariooni usulahu värk, on nagu mõneti hilisem nähtus. Ja seda kindlasti kyla pilt mingis mõttes ikkagi kattub, eks ole, see vene külatüüp on natukene sarnane, aga aga see Komi piirkond on eriti, kui neid vanu maju vaadata, siis ta on mõnevõrra nagu uhkem tähendad olnud väga olulised kaubavahetajad sellise põhjapiirkonna ja siis kogu sellise jõuka tsaari rahva vahel, et karusnahk annab väga palju vedanud ja, ja nad on ka põlised põhjapõdrakasvatajad, et sealt nendesse varandus tuligi, neid on kutsutud ka palju minu arust Siberiootideks, kui ma ei eksi, soome-ugri juutideks. Ja, ja tõesti, noh, kui neid vanu rahvariided vaadata, siis on näha, et seal on mingisugust sellist suursugusest, nende kangade ja materjalide juttude kohaselt pärinevad isegi Egiptusest ja Inglismaalt, kus käidi siidi toomas naistele naised saaksid ilusasti riides olla, kutsute, kutsute neid varaviinadeks? Väga vinge, et selline, kas siis on nagu tunda kahetse, kriga, uhke pea püsti. Rahvas. Vot siin on nüüd Või natukene käinudki, kuigi seal on jah, mingisugused sellised tendentsid tunda, et see naiste puhul on hästi tugev ja meediood. Eks seal ikka seda muret juhtub ka, jõustub päris palju, et pime on, tööd ei ole ja selline depressioon on vist kerge tulema. Aga naised on fantastilised, et kuidas nad nagu suudavad seda ühiskonda hästi tugevalt, mina ütleks, et see on väga tugevalt Nende õlul. See on huvitav, sest tahtsin just küsida, et peret, et kui siin oli juttu, et Andres Ehini leidis endale naise sealt, sest et seal vist sina oled seal mitu korda käinud meest ei ole omale seal leidnud, ei ole vist suurema asjaga. Oi see on üks väga huvitav asi. Kui ma käisin seal esimest korda, siis ma olin 23 ja, ja kuidas läheb ikkagi inimestele võõrastel inimestel läheb koju ja küsib igasuguseid huvitavaid asju, mis neil on kodus, et nad näitaksid ja räägiksid ja nii edasi. Siis esimesed esimesed kolm küsimust olid, et esimene, kui vana sa oled? 23 olin ühe 30 kajastuse tütarlapsega minu arust väga tütarlaps koos. Kui tema vastas 30 200 kanti kohe maha. Ja ja noh, siis. Küsimused, et, et, et kas meest on ja kas abielus oled ja, ja kui ei olnud, siis mulle organiseerida. D seal telefoninumbreid kõik, kellega ma saaksin suhelda. Üks väga tore peetia pidi olema Piiteris väga tubli noormees, selle number anti mulle kohe, kui ma lähen, siis ma pean ikka teiega ühendust võtma, et väga-väga soliidne ja töötab restoranis. Ehk et me võiksime nüüd siin leivad ühte kappi panna, sest mul on viimane aeg. Aga ei leidnud siis ühtegi peediate endale seal? Ei, aga noh, selles mõttes, et nad seal on küll nii, et abiellutakse päris varakult, et meestega kitsas käes. Tegelikult. See mõnus kosjakontori tegevus kohe hakkas, aga nii need asjad samal ajal käisid, eks ole ka, et oli vaja ikkagi inimesed paika panna. Aga räägi, Piret, ühesõnaga sa oled saanud sealt väga palju nii-öelda teadmisi, inspiratsiooni ja, ja ma sain aru, et nüüd suisa mingid kollektsioon juuni said valmis selle põhjal, mis sa seal komimaalt siis oled nüüd ammu. Ja täpselt just need narra vanur ette ma ei saanud kasutada, sest neid on lihtsalt ei ole, aga need uued roosimustrilised rätikud, mida need naised kandsid siis oma oma pidustuste ajal siuksed suured, et noh, kuigi seda on üle Venemaaga, aga ta tõesti tundub, minule seostub väga tugevalt selle kommi kommimaaga ja siuke nagu ka esteetika seal, et need kostüümid on väga maitsekad kõik. Et see kokku tekitaski sellise sellise emotsiooni, et nüüd ma tahaks seda kuhugi panna ja, ja siis see Kumimas ikkagi niisugune nagu jahedus ja kõik selline asi kokku. Ja see põre põhjapõdrakasvatus moodustasid siis nüüd minu varsti välja tuleva komiteemalise kollektsiooni. Lausa ütleks kaubamärgi Užhanka ja sinna alla tulevad siis mütsid ja kindad ja ka kleidid, mida leiab varsti Ušanka, kuidas sa siis kirjutataksime nüüd nüüd ladina tähtedega Uhte Ankaan lõpus niimoodi jah, ja siis ütle veel, eks ole, see tähendas ka midagi, sihušhanka oli midagi. Jah, ta tähendab tegelikult vene keeles, läki, läkid, sest see läkiläki on kuidagi on kujunenud selle suure maa sümboliks, et mitte ainult meil, ma arvan, et igal pool mujal ka. Et miks, miks muidu teda inglise keeles siis rasson hätiks kutsutakse. Aga neid Ušenkasid saab siis varsti ma saan aru siit kauplustest, osta kuskilt vä ja väga loodame, et saame kauplustest ja kindlasti ka kodulehelt, et Šanka, Collection punkt com ja materjalid on kõik naturaalsed. Mütsid on rahast ja, ja nahast mütsid karvaga mütsidega põhiline ses ikka südakollektsioonile on siis rätimustritest kokku pandud müts, millel on kas siis ehe karvservas. Kas sa neid loomakaitsjaid ei karda või et praegu on ju tulevad. Pikett teevad piketi, et oled loomi ikkagi mõrvanud. Ühesõnaga väga ei karda, sest et see meie nagu keskkond, kus me enam-vähem Ma saan aru, kui ma oleksin Itaalias ja, ja ma teeksin sellist sellist asja, et ma leian, et, et see on väga praktiline müts ja ma tahan, et üldsuse karva kasutus, et meil on see praktiline lisa, investeerib sellesse, sulle pikaks ajaks heidan selle kõrvale. Kui mõtlen, kui sa ostaksid iga aasta endale ühe kunstkarusnahast suure kasuka, siis milline, nagu sihuke lagunemata prügiga sellest maha vajab, et siin on nagu kõikide lastel on nagunii mitu poolt. Need siis loomad, mis maha lüüakse, need on elavad kvaliteet, elu. No seda jah, nii palju, kui ma olin farmides, olen käinud siis küll. Ei karvade karvad ei, Nemad karvad on Eestist ja Soomest. Et Komima karvaga, vot sealt selle transportimiseks läheb ikka väga keeruliseks, et rätikud on, on ostetud kas komimaalt või siis või siis sealt samast Moskva oblastis olevast iidvanast tehasest, kus, kust nad isegi oma rätikuid hangivad, et sellise hästi toreda toreda looga. Selline manufaktuur siis, kus on juba üle 150 aasta. Oleks tsaariaegsed traditsioonid, kus neid rätikuid trikitud, et mõnda aega tagasi veel käsitsi pakkudega, et kümneid kümneid pakke läks siis ühe ühe rätiku tegemiseks pikud läkiläki siis rätikud veel midagi, siis kleidi peenikesed ka kleidid ka ja kleit karva kleit seal karm klikkides leidisn kangas meestele ka midagi, siis. Ma arvan, et mehed saavad, aga kannatage natuke, ma üritan praegu teeme ühe siukse ilusa, ma tahan, et asjad. Kuulame jälle muusikat ja seekord kõlab täiesti eesti bänd nimega Paavel. No tuli, noor kukk tuli meile ja meile, mis ta otsis, mis ta otsis meile ja meile, otsis noori, otsis noolineiusida, punasida, klaasida, põõs, syyda, siidis tema, siit viis tema siidinäpu kodujat, tema kodujat, tema kooti, puu, noor kukk, tuli, noor kukk tuli meile ja meile, mis ta otsis, mis ta otsis meile ja meile, otsis noori, otsis noori ju Seida, punasida punase ta põske, syyda. Heithistena siidinäppu, kodujat, tema kodujat, temaga oti näppu loodud doktori meile ja neile, mis ta otsis, mis ta otsis meile ja meile, otsis noori, otsis noori ju syyda, punaseni ta punasiira põske tellida, ei tee nemad tema siidinäpukodu jättema kodujat, temaga. Noorkokk tuli, noor kukk tuli meile ja meile, mis ta otsis, mis ta otsis neile ja meile, otsis noori, otsis noori, kiida puna, syyda, puna, Tiida, põõs tingida. Siig viis tema džiibi temagi näppu kodujat, tema kodujat, demagoogiat nii näppu. Noor kokk tuli välja ja välja. Mis ta meile ja meil oli ka randa kohata. Siin me oleme saates täna külas meil moekunstnik Piret Pupart ja ansambel Paabeli lugu oli siis ka Piret üks soovilugudest. Kas paabel on jah, et sulle meeldib, mulle väga meeldib. Mida on selles mõttes, et nii tore, et inimesed hoiavad oma juuri elus, see on nii tähtis, et muidu me muutume kõik ühesuguseks kogu maailma oleme ühesugused. Et see on nii põnev, kuidas just need erinevad kultuurid ja neid avastada seda, mida rohkem ma käin, seda rohkem ma ma näen, et, et peab minema just nendesse väikestesse kohtadesse, et seal on seda kõik alles veel. Kohalikud värvid ja kohalikud kombed ja ajalooga asjad kaugel, kaugel komimaal oled käinud, aga, aga Eestis, kas Eestis ei leia enam midagi sellist, mis, mis silmale võiks sellest rõõmu? Muidugi selles mõttes Kihnugi lähed. Koputad mõnel tädil ukse peale ja, ja jutu peale saad, siis ta näitab sulle kindlasti oma seeliku kollektsiooni, milles on ühel korralikul kihnu, naisel peaks kuskil 20 meedik olema varuks. Ise oled sa ise oled sa saarepiiga, ütleme siis nii, muneja, seal seal on ka kultuuri alles, eks, Muhus Muhus on nagu võib-olla lihtsam seda, seda selliste etnojuurt taga ajada. Saaremaa on vist viimastel aastatel väga palju nemadki soomlaste poolt asustatud. On seal juba on seal nagu Saaremaa lasi ka veel. Ei, ikka on, suvel, on lihtsalt natukene siuke. Tead, tahaks, tahaks rahusega isa. Et siis tuleb Hiiumaale põgeneda, rahu. Vaikselt. Ma saan aru, et eks ole, et sa oled Saaremaal nagu kass sündinud ja sirgunud. Tead, ma olen sündinud tegelikult Tartus ja pool pool minu suguvõsa on Tartust, aga seal ma olen kasvanud terve elu ja, ja ta on nagu kasvamiseks väga hea keskkond, palju rahulikum, hästi turvaline. Selline vaikne. Et see on nagu hea. Sa oled sideme säilitanud Saaremäe Saaremaaga ja võib-olla mingis mõttes isegi teostad sellist regionaalpoliitikat, et oled andnud saare õmblejatele töödia. Ja selle Ušenko projektiga ka kindlasti, et see on minu eesmärk, et, et me ei koondaks kõike siin Tallinnasse ja, või suurematesse kohtadesse, et otsida just üles Saaremaalt need inimesed, kes oskavad oma tööd hästi seda väärtustada ja sealt ja sealt võtta oma oma abilised. Ja, ja ja ma arvan, et kõik peaksid niimodi üritama seda teha, kes, kes vähegi oskavad inimesi üles otsida, et just just see, et sa lähedki kuhugile ütleme, Lääne-Saaremaale, kuhugile külasse ja tuttavate kaudu leiad sealt üles mõne toreda vanaproua, kes oskab jube hästi näiteks tikkida. Et tal kindlasti ei ole väga palju tööd, aga ta on väga andekas ja väga-väga vilunud. Et just neid inimesi üles leida. Aga sellised asjad just noh, nagu sa praegu teed, kus käsitööd nüüd peaks olema hinnas, eks ole, ja ilmselt ka võib-olla ta seal vist ma ei tea välismaalastele pakkuda ja, ja ütleme siis mingisugune ekspordi või mingisugune võimalus ka kindlasti. Kindlasti kõik disain, eestidisain tuleb maailma, me peame varsti võrdseksama Soomega. Et kui Soome disainipealinn on, siis ehk ehk siin ei olegi nii kaua aega, kui selleks saab. Eesti potentsiaali on siis, kui sa vaatad praegu Eestimaa ja et ma just käisin seal seoses selle nii-öelda Helsingi disainipealinna raames toimus ka soome-ugri disaininädal seal nüüd üle-eelmine nädal ja käisin seal vestlemas rääkimas eesti etnodisainist ja võrdleme sime siis näiteks Marimaid kobia disaineriga, et kuidas, kuidas kuidas nemad kasutavad etnilist pärimust, kuidas meie kasutama, et nemad kasutavad seal ta palju abstraksemaks võtmes, meile on meil seda nagu otsesemalt sidet näha. Aga see on ilmselt näha, et kuhu siis meie võiksime areneda nende nende näitel soomlaste näitel. Kas mulle ainult tundub või et selline nagu suurem etnoriiet nagu kandmise buum on mööda läinud, et siin mõned aastad tagasi polnud küll vist ühtegi riideeset, mida ei oleks olnud võimalik osta endale ka etnomustriga. Kas, kas see on nagu näed, mingisugust muudatust selles või läheb see kuskile edasi, leitakse mingid uued nišid, kuidas seda etno etnomustrit nagu kasutada või meie pärimust? Ma arvan, et see läheb edasi, aga on küll tunne nagu sees, et, et seal on mingisugune selline nagu Vaikel on tekkinud natukene, et selline nagu rahus tõesti vahepeal kassasse mõneti nagu üle pead, seda pandi igale poole. Me saaksime öelda, et see on vale, et ma seal oleks nagu hukka mõistnud, et jah, võib-olla teostus oleks võinud parem olla, aga samas see oli nagu välja toodud ja ja see oli inimestele näha ja, ja, ja. Ma arvan, et paljud küsisid, toimis muster, seal nad said teada, said targemaks, neil jääb see meelde. Ma sellele küsimusele on praegu natukene veel vara vastata, minu arust peab ära ootama jälle selle vabariigi aastapäeva vastuvõtul õudselt hea mootor sealt loed ülesse, mitu tükki oli ja siis võrdled nagu eelmise aastaga enam-vähem noh, sealt sealt tekib nagu jube hea muster, et kust ja mis hetkel ja kui palju seda veel jõudu on selles sees. Presidendiproua siis Evelin Ilves ja ka ise on, proovib kätiste disainis ja tal on ka mingid siuksed etnolaadsed, asjad. Seal on, ma ei tea, kas ta ise nagu kätt proovib, aga ta kannab väga meelsasti jah, neid etnomustritega riideid. Jah, et, et see asi, et võib-olla on ka mingisugune majanduskriis siin korrigeerinud midagi vahepeal läks nagu väga ägedast siia üle üle igasuguse piiri, eks ole, et praegu nagu kõige rahulikum Jah, tundub küll, aga kui sa neid Vaba läksime juba selle teema peale neid vabariigi aastapäeva kleit oled vaadanud. Neid etnomustreid on seal tõesti tihti, aga oled sa nagu mõnikord on sul silma hakanud, et on nagu, võib-olla nagu veidi rüvetatud ka seda mustrit või, või on kõik jäänud hea maitse piiridesse? No ütleme, et rüvetada palju, pingutanud ilmselt midagi ilusat seal lihtsalt võib-olla see materjalide valik ja mingi selline lahendus ei ole lihtsalt õige olnud, et et ta, et ta ei mõju nii väärikalt, kui ta oleks pidanud mõjuma, et seda ikka juhtub teinekord, aga ma arvan, et see ei ole nagu võib-olla isegi otseselt nagu kandjas kinni, vaid noh, mingisugused teadmised on lihtsalt mingi hetk alt vedanud. No seda ikka juhtub vahetevahel, aga aga just see pool, et, et kui, kui sa nüüd mässad, eks ole, selle etno värgiga teed Stoušhankad seda läkiläkivärki, et kas see on nagu midagi sellist, mis nagu loominguliselt on nagu kuidagi enam pinget või siis sellist rahuldustpakkuvaid, kus sa selle vabrikuvärki teed. Et see on nagu jääb natuke lahjaks. Nad on nii erinevad, eks ole, üks on noh, minu minu väike laps ja siis on teine on selline, kellele ma olen lapsehoidja. Et, et siin on nagu, selles mõttes on vahe suurt trendi on ka väga kihvt teha, sest et sa näed, kui, kui lai võib-olla sinu haare, kui noh, see on ka see niisugune natukene nagu missioonitunne, et, et mida rohkematele turgudele Monton kasvab, seda, seda laiemale läheb ka eestidisain ja, ja see tekitab sellist heaolutunnet. Et Ušankaga on kindlasti see, et, et seal on nagu rohkem oled isekäeliselt küljes, et need need rätikute toomine ja nende nahkade hankimine. Et osad nahad on, on farmi teised teised, samas on jälle tulevad nende jahimeeste käest, et just nende jahimeestega suhtlemine ja hoida ka nagu seda, kuna nad gootide kvootide järgi nagunii On on sunnitud jah neid koksama, siis siis pahatihti need nahad, muidu lähevad, lihtsalt riknevad ja, ja nad ei, nad ei tarvita neid ära, need jäävad metsa. Et ka need sinna sisse tõmmata, siis siuksed nagu väiksed nüansid, et need killud kõik kokku panna, et see isiklik lähenemine sellele on muidugi kordades suurem. Kuulame jälle vahepeal muusikat. Kui varasemad lood on olnud siin sellised väga etnohõngulised, siis nüüd on rattad tatt ja on hoopis selline rütmika modernsem Piret. Millest selline valik? Tuleb olla variatiivne on ju, et see muusika, mis ma kuulen nagu hästi ühest servast teise ja kui päris aus olla, siis mu lemmikheli on ikkagi vaikus, ma tohutult armastan vaikuses olla, siis ma tunnen, et ma need mõtted, mis mulle pähe tulevad, need on kõige puhtamad ja kõige rohkem minu omad ja midagi nagu emotsionaalset, ei ei vii mind nagu kõrvale, ühele ega teisele poole, aga rattad tat on. Mulle meeldib see, et seal on nagu mina tunnen seal mingisugust ikkagi sihukesest nagu etnilist hõngu, et seal seal nende muusikas on, teinekord. On trumme ja, ja, ja muid selliseid asju, mis annavad sellise etnilise energia, ta ei ole muidugi küll Eestiga seotud, aga sellise maailma etnoga Kas muusika on sulle ka kuidagi töö tegemisel taustana oluline või, või ikkagi see ihaldatud vaikus on ka siis kõige parem. Vaikus vaikus ja no see on võib-olla tõesti, kui on mingi väga selline mingi uus lugu minu jaoks enda jaoks avastanud ja mis mulle tõesti väga meeldib, et siis ma võin teda niimoodi paar korda taustaks kedrata, aga ilmselt ma ei tunne, ei tunne ennast väga puudust, et et mul mulle meeldib, et lähed loodusesse ja, ja siis need helid on seal väärtuslikumad minu jaoks. Et kui me rääkisime pikemalt põnevatest reisidest komimaale, aga sa ilmselt käinud ka kuskil mujal, kasvõi juba töö kaudu Ja meil on väga toredad inspiratsiooni, reisid, saab käia Aasias ja saab käia Euroopas suurtes linnades, et et see on tööga seotud ja eks ma ise ka ikkagi ma üritan käia ise ka võimalikult palju, et siin viimaste aastate selline liikuvus, sagedus, noh, kas siis lähemale või kaugemale on ikkagi kuskil kuskil viis korda aastas Eestist Eestist korra üle piirilt ära supsata. Kas ta on siis kaugemale või lähemale? Äge sellest saab täitsa eraldi saate, aga ikka tuleb tagasi Eestisse, siin on ikkagi sõbrad, siin on töö, mis siin veel nagu Eestis, nii mõnusad. Mulle tohutult meeldib Eesti loodus ka. Ma tean, et paljude välismaalaste jaoks on see lihtsalt, mis asi see on, et noh, ta on nagu lame, on ju midagi nagu otseselt sellist suurt ja sellist ei ole, aga see, et sa saad lihtsalt minna metsa ja, ja saad minna marju korjama ja sa saad minna seeni korjama ja sa saad loomi vaadates istud kuhugile metsa servas ja hommikul vara ja ja näed, tulevad kitsad. Et see on, see on nii tore ja see nii kihvt. Ja mulle meeldivad viljapõllud, väga meeldib viljapõllud lainetama, ma lähen lihtsalt teinekord sinna, tõesti lähen sinna keskele, vabandust, nad kõik talumehed, kelle, kelle põllu peal sõtkub, olen käinud. Aga lihtsalt, et sa paned silmad kinni ja see nagu see viljapõllul põllulainetus, et, et see on nagu sa tead, et sa oled maa peal, aga samas selles on tunne, nagu sa oleksid käes ja kõik see kokku, et, et see on minu jaoks. See on eestiheinaleht suvel. Oh jumal, see on täitsa asendamatu. Et siuksed, väiksed asjad, mis on nagu tähtsad üldse Eestimaa peal ringi liikumine, et ma leian, et siin on nii palju toredaid kohti, kuhu minna ja ma ei väsi sellest kunagi. Kui, kui tulevad välismaised külalised, siis see, et ma olen käinud seal kohas juba 10 12 veel rohkem korda, et see ei morjenda mind absoluutselt samasuguse entusiasmiga, tahan sinna minna, uuesti rääkida, kui kihvt meil kõik on. Piret Ta rääkis Eestimaast nii sütitavalt, et mul kohe niimoodi silme ees jooksid pildid viljapõllust, mis lainetab päikese käes ja see tõesti on väga ilus. Aitäh Piret Pupart. Et said tulla meile külla enne rahvusringhäälingu uudiseid, veel üks lugu sinu valikul. Ja lendate lups hakkab nüüd mängima ja see oli. See oli minu esimese etno kollektsiooni nii-öelda soundtrack siis või mis talle taustaks mängis, et see on, see on siis jälle sihuke isiklik puutepunkt selle looga. Aitäh, aitäh.