Paralleele ei Magais. Kui muresu sammul liine mis me tegime SL Veel saab aidata ära soola ja. Tema vajas juba one-ele plaati ja edasi röönime hääle selgeks köive. Kui elame siin Ja. Siin me oleme, saates käivitus külalise tund ja meie tänane külaline on Jaan Elgulate siin Tallinn vikerraadiomaadel tavaliselt niimoodi. Jah, aga oot, aga kuidas sul ei ole, kas see vahe ei löö läbi ikkagi sa olid pikka aega raadio kahes ka oma, mina ei tea. Ma olen 20 aastat õitsema, raadio kahes tema algusest peale kuni 2005., nii et mis siis on alla 10 aasta natukene. Et alguses oli ikka see raadio kaks oli ju suupärane ja kuidagimoodi modi tuli kogemata, aga nüüd tuleb siis siin Tallinn vikerraadio, kell 14, neli Nonii, aga see ütleme niimoodi vikerraadios, sellest räägiti juba lapsepõlve ajal, kas pole niimoodi, eks ole, et raadio kaks oli nagu uue Eestiga või siis? No see oli, see oli ainuvõimalik variant tollel ajal, sellepärast et et ei olnud ju noorte raadiot kui sellist olemas, et eraraadiojaamad ja püüdsid hallata võimalikult lai kuulajaskond, alates siis lastest eelkooliealistest, lõpetades siis pensionäridega. Aga siis raadio kaks oli selline, esimene selline otse noortele suunatud raadiojaam, et see oli väga vajalik. Nii see on Jaan Elgula meil täna külas ja tõesti kuulasime ka muusikat, et sa nüüd viimastel aastatel oled teinud ka sihukeste indi popi? Jah, indie-poppi koostöö on väga tore, Heidi mulle selle mõtte välja käis, et Heidy Purga siis et võiks teha Eesti laulul seda koerust natukene ja sa tead sellest ansamblid nagu popvideot ei tea, kõlab halvasti. Et ühed trikki teeks nendega mingisuguse laulu, mõtlesin, et sellistele amatööridele oleme alati avatud ja tegimegi ära ja, ja minu meelest väga tore ja väga vahva ja, ja kusjuures noh mulle mul ei olnud pikka aega põhjust uurida raadio kahe legendaarset saadet, aasta hitt ja selle tulemusi. Võib-olla siis tõesti esimesed kolm laulu mõlemas kategoorias, nii väljamaal kui Eestimaal, aga põhiliselt mõtelda, kas siis ma tollel ajal oli päris ärevil, et noh, kaugele me siis jõuame selle indi bobiga ja vist seitsmeteistkümnendaks jeemeni, et me oleme päris tublid olnud. Aga ometi jäi see selliseks ühekordseks Avantööriks, et rohkem ei ole sa mõelnud niimoodi popmuusikaalale trügida, tähendab siis noh, ma, ma omast arust ikka teen seda popmuusikat, noh, aga kaasaegsema tindi peale Nagu ma ütlesin, et ma olen avat avantüüridesse alati avatud, et kui kellelgil tuleb selline idee, miks mitte, miks mitte et põhimõtteliselt, mis, mis on seal kõige hullumeelsem kuus töö olnud, et see pop idiooti oma on ka väga meeldib ja see kõrvalt vaadates oli on see tõesti võib-olla hullumeelne, aga, aga, aga iseenesest sa saad nagu alkoholismiga, eks, et raske haigusega kulgeb meeldivalt, eks ju. Nii et see popidiaadiga koos teha määroloogia kompaniiga, super. Me saime kohe ühele lainele ja, ja me saime aru, mida me tahame ja see on. See oli väga tore seda siiamaani sorry, meenutada Ootlanen nendelt järgmise laulu ettepanekut, nii et Eesti, eks ole, ettepanekutele nagu avatud, aga kas ma sain õigesti aru ja ainsa, et, et sa vaatasid just siis seda aasta aiti tabelit, et kas sina kuulad sellist muusikat, kus sa ise oled kaaslane? Oh ei, oh ei no mul on ju amet selline ma ju raadio, muusikatoimetaja ja. Ma olen üleüldse päris suur kõigusööja nagu tänasest muusika valikustki, mille ma siia kaasa võtsid. Ma lihtsalt rabasin riiuli pealt. Mõned plaadid kaasa. Esimese otsaga müüte murda, teises lõpus võib-olla jõuame ka mängida sellist toredat kantrimuusikat, noh, ilmselgelt mind seotakse alati selle kantrimuusika absoluutselt. Ma küll ei tea, millest see on alguse saanud, aga, aga noh, ma olen teda populariseerinud ja ma olen, ma armastan seda muusikastiili väga. Ma nagu ma ütlesin, ma olen väga avatud persoon ja ma, ma kuulan kõike, kõike head, head. Töö on ilmselt vilja kandnud, sest et folk ja selline kantrimuusika on viimasel ajal noorte seas aina populaarsemaks. See on, see on nii tore kuulata, see Viljandi koolkond on andnud niivõrd palju toredaid, toredaid artiste nii palju toredat muusikat, et noh, et 20 aastat tagasi võrreldes siis oligi, Viljandis oli ainult untsakad. Ma ei räägi seda disko, päkapikku päkapikudiskot, aga aga ma räägin seda nii-öelda rahvalike sugemetega juurtega muusikat, siis sealt ei olnud tol ajal eriti midagi, aga noh, nüüd on noh, niivõrd palju minu vaieldamatu lemmik. Noh, see on, need tüübid on suurepärased instrumentalistina ja ja kõik vägilased ja kõik, need projektid on niivõrd toredad ja see teeb ainult rõõmu. Ja see on hästi populaarne praegu ka ja vaadata, sest noh, me oleme siin ka folkfestivalidel esinenud suvel siis nendele nendele On väga palju fänne ja rahvast, jääb laule ja laulab kaasa ja see näitab, et sambopulaarne muusika Viljandit teevad. Sa oled täna kaasa võtnud ka terve hunniku enda muusikat, mis see esimene pala on? Midagi? Kuulame ma ütlesin, et läheb siis müüdi murdmiseks, et ma ei kuula ainult kantrimuusikat ja folkmuusikat. Kuigi seda ma kuulan ka hea meelega ka üldse kuma muusikat, kuulan siis ma kuulan teda autos. Kodus ma ei kuula, autos kuulan hea meelega sellepärast et auto saama hea saund. Sa kuulad selle stereo kõige paremini ära ja selle nii-öelda ruumi selle muusikaruumi just see, mida produtsent mõelnud. Ja noh, klappidega ju ei kuula, kodus ei ole aegagi kuulata, aga maakas, nagu ma olen, on igasuguseid muid asju teha ja MP3-mängijat ma ei kasuta ja kus ma seal kuulan, eks Sul on siis võimalik, selle pikemalt kuuendame, hakkasin, mõtlen, kui mina näiteks siit autoga lähen, siis ma kuulen võib-olla kaks pala kõige rohkem. Aga sulle kaugele ei lähe saatega pool albumite ära kuulata, saamikaks üks neli-viis-kuus lugu kindlasti ära õnnitleb. Aga jah, et läks siis müüdi murdmiseks, siis läheme aastasse tagasi, mis ta siis oli, umbes ütleme kohe 89, umbes äkki võis olla see aeg, kui siin juba hakkasid, need jää hakkas lagunema ja ja ma tegutsesin tollel ajal, elasin Tartus ja Tartu pärast sõpruslinn peale Kaunase. Ja ja mis seal Kanadas oli ka mingi naljaka nimega linn, oli Uppsala Rootsist ja siis oli selline nagu tollel ajal öeldi, valuuta vaba vahetus. Kultuuri-kultuurivahetuse korras tuli üks tore Uppsala bänd siia, selle bändi nimi oli kud Moning, bluus, nad tegid just väga lahedad bluusi ja rütmibluus ja sellised torudega Campolit. Ja me olime siis nendega koos, andsime kontserte koos nagu Tartu poolelt ja nemad olid siis Uppsala Poolalt ja seal oli üks tore eeslaulja nimega klaas Janson ja klaasi Hanssonit kutsutakse Rootsi bluusi kuningaks ja klaas Janson kinkis mulle, kinkis mulle ühe plaadi ja me panime selle, me sõitsime tolle aja päris uue Ikarus siga ringi, Me tulime ühest mängude, pistan sinna Ikarus CD-mängijasse selle sisse. Ja, ja ma ma täiesti sulasin selle sellest muusikast. Ja ma tea panema mänginud ja siis klaas Jansson, kas saan ka sisi ainsa või midagi sinnakanti ja tema, ma mäletan, et keegi ei tahtnud temaga ühes toas magada, vähemalt rootsoodsastes norskas kohustus, kohutav. Aga muidu oli vahva mees laulumees ja ja, ja hea artist ja jube jube kihvti häälega ja ta andis selle plaadid, kuula seda plaati naad meie meeldegi, ajasime oma jura seal oma natuke kantslerite Rosenfeld bändi tegime ka pluusi, aga, aga ta ütles, et see oleks neegrite punt Ameerikast praegu väga-väga kihvt. See on parem kui Manhattan Transfer. Otseselt ei ole võimalik, kuulame. Siin me oleme, saates kõlas Tšeikseks selline vokaalgrupp. Meil on külas Jaan Elgula Jansa, kuidas sa muusikatoimetajana üldse suudad siis silma peal hoida või isegi veel olulisem, et kõrva siis sättida niimoodi, et kõik uued asjad või üldse, mis näiteks kas või Eestis toimub, sinuni jõuavad. Aga eks nad ise jõuavad ja eks kollektiivid ja ansamblid ja esinejad olla ise huvitatud, et nende muusika raadiotes kõlaksid ja nad saadavad mulle pressiteated ja ma olen nii-öelda listis sees ja, ja, ja oma oma show ka ehk seal on vikerraadio stuudios on Jaanelgulas on siis neljapäeval neljapäeviti ja siis ma hea meelega, kui tuleb, aga mingisugune ja mulle just meeldib, et eelmine siin paar päeva, paar nädalat tagasi haapsalu bänd ja et tuleks kuskilt noh, Pärnust või Võrust või selliseid selliseid kollektiive, kes nagu ei pääse löögile. Tahes-tahtmata ikkagi Tallinna bändil on lihtsam tulla siia Pedarul kriipida küünega hülgetule uus lugu ja tore, meil on karul läheb liimile ja võtabki taga, aga see võrubänd ei saagi löögile, et ma hea meelega just neid Saaremaa punte ja neid tegelasi aitan ja mängin ja tutvustan nende muusikat, nii et kõrv on peal küll aga seda juurde tulla veel. Noh, mul ülimalt suur üllatus ja hea meel, et kui ma seda tõiksiks ikka fännasin kõvasti Nende plaadid olemas, siis kuulsin Ameerimi käest, et eksiks tuleb Eestisse ja siis vaatasin, mina olen esimene, kes tahab kontserdile minna, ma käisin selle, ma ei, ma ei kahetse. Omal ajal Lenin jälle kirjutati esimene parteipilet välja, et sa sõitsis pääsme numbriks umbes umbes nii, aga mis, mis žanrid nagu siin juba müütide murdmiseks läks, et kogu rahvas arvab, et Jansa kuulamand kantrit, onju, et mis žanrid või mis artistid sinu jaoks siiski noh, ikkagi välja jäävad. Ei sa saladust teha, et mulle meeldib väga eesti hiphop ahhaa eks siis mulle mulle mulle meeldib ja kusjuures mulle tõesti ma panen käe südamele ja mulle tõesti meeldib, mulle meeldib see, mis Kinkade mitte sellepärast, et ta raadio kahe peatoimetaja on hetkel, aga aga, aga isegi enne, kui, kui nad olid tundmatud tüübid A-rühmast seal veel Kose ja, ja muu kamp ja kuul kuulunud koolivend küll minust aastaid noorem, aga siiski me oleme näinud Tartus. Jah. Me mäletame teineteist kooliajast ka. Ja, ja, ja see, kuidas nad mingi asja mingi südamevalu välja ütlevad ja kui, kui, kui hästi nad seda teevad, seal nauditav mulle meeldib see, see sel üürika, mida nad sinna panevad ja ja nii edasi ja nii edasi, nüüd põrandaaluseid hiphop arendus on siin ju veelgi, kuigi vist ma olen nagu tundunud. Kuidagi sisetunne ütleb, et need nagu hakkab praegu nagu vähemaks jääma, nagu see see ütlemisaeg on millegipärast läbi, aga tegelikult räpparid fosforiit, ärge visake püssi põõsasse, sellepärast et kogu aeg on midagi öelda ja ehk seda julgelt jah, et tõesti kui saada rohkem pleisid saar, siis jätke need ropud sõnad sinna piiksude taha, tehke sellised soft, miks nendest lauludest aga tehke. Ja minu minu playlistis on nad alati kohal. Ma just tahtsin küsida, et kas siis võib tulla vikerraadio ukse taha koputama selliste plaatidega. Ei, miks mitte, Mulle meeldib müüte murda ja mulle meeldib piire laiem laiemaks ajada nad selles mõttes, et et ei pea ju kuulama ainult vikerviise sealt, eks ole. Kusjuures see on ka kihvt, see on ka väga vahva, kui ikka mängisin tänapäeva poppi vahele Inese ja Lenna vahele mängida James Lasti mingisuguse orkestripala, siis tuleb selliseid toredaid Moniks, Facebook on lahti ja ma olen nüüd tänapäeva inimene, mis ise ma 50 saan, eks ju. Et Nolan kõik need foorumid ja kõik on avatud ja, ja sealt tuleb vot selliseid selliseid märke, oh seda lugu ja 30 40 aastat tagasi kuulsin viimati, noh, et tore. Aga seda, seda, seda küll kõike. Jansaga, mis mees see on, kes, kes midagi ei viska, mingid žanrid artistid ikkagi on jälgid? Nojah, võib-olla seal mingi selline noh, näiteks sa, noh, mina pole kunagi olnud TPS noodid on okei. Ma ei saa aru, mallarblandist ma ei saa aru. Seal isegi kui TPS tuli Eestisse sisse, värvis juuksed ära. Kuidagi niukesed lollused, naine, jooks rakendusasutusele, aga, aga, aga, aga, aga vot vot sellest 80.-te sellisest mingi sellisest suundumustest nagu ma ei, mida sa koos poppisi idiootiga tegelikult tegid, eks ole ise ka. Seal, see oli tore. Noh, eks, eks sinna idioodi juurde liitub ka see, et ikkagi tartu värk tartu värk, et eks ma ole, kuigi ma siin juba üle poole oma elust olen siin Põhja-Eestis elavdanud, aga eks ma jään surmani tartlaseks. Nii hingelt kui Juurtelt. Seda just tahtsin küsida, aga sa võid vastaseid ära, aga kus sa siis nagu õieti nüüd praegu oled, et sa ei ole ikkagi, sa oled ikka maakas, sa oled ikkagi väljas. Maakas tartlase kohta Isamaa hakkas öelda. Täna ei, aga ta on hingelt tartlane, aga reaalselt ta keha hoiab kuskil ana jama hakkas jah, ma olen, ma hakkasin. Et noh, see pole saladus, et ma olen seda nii palju rääkinud ja ma isegi olen natuke enda peale tige, et ma lasen ajakirjanik endale ligi. Pigem ma ei oska ära öelda, mul on nagu pikem see asi. Ja, ja, ja, ja eks ma olen rääkinud, ma elan jah, Tallinna lähedal, 20 kilti Tallinnast Tartu poole ikka seda tartu poole kisub. Ja sämpatika küla ma olen väga õnnelik seal ja seal on tore. Mis sul seal on siis? On siis on see tõesti niimoodi, et lehmad, hobused, mis need on? Head unistustes, unistustes, lehmad, valud ja lehmadega, lambad kindlasti, aga ja noh, mulle mulle kui ma kuskil ranniku lähedal saan suvel kõndida, mulle meeldib vaadata neid šoti mägiveised, küll tasandid, uhked loomad, kist, sellised omaette tegutsejad, aga, aga see jääb unistuseks ilmselgelt. Aga mul on seal kaks kassi, kaks koera ja hiired ja, ja konnad ja kalad on tiigis kalu, palju, miljon kala mul tiigis ja ja muusikakool läheb niimoodi, nii nagu plaanid, plaanid on tehtud, siis ma ikka järgmine aasta tammutamale kanad. Nii et ikkagi on tõeline selline maaka elu, mitte mitte selline uuselamurajoon kuskil. Kindlasti jah, just, et ei ole pappi kõla kuskil põllu peal, kus haljastust ei, mul on ikka minu talumaja on aastast 1900 mulje. Et tal on päris väärikas minevik ja poolteist hektarit maad, kaaned. Eks ma selline noh, kuidas ma ütlen natukene, tahan maa ümber ümber ruumi. Ega mul siin Nõmmelgi midagi viga toimunud, aga ruumi oli vähe. Igal pool, kust vaatas aknast oli naaber ja naabermaade nendel omad tegemised, millega sa pead arvestama, siis minu tegemistega pidid nemad arvestama ja eks seal tekkis ka konflikte selles küsimuses. Ja noh, kõik, kes on elanud sellistes tingimustes, kõik noogutavad praegu kaasa, et nad ega eestlase parim toit on ikka teine eestlane ja kui saab, siis äigab, viskab selle koera korjuse üle. Ühe aia, nii nagu meie riigi eest, Nõmme elu üks niisugune olmekoomika ja olmesituatsioonikoomika ikka on. Ei igat nõmmel häda midagi, majad on ilusad ja kõik, aga ma ütlen, mul milliruum, mitte mulle, ma räägin meistik, pere, meili, aumi, lapsi on seal ka ikkagi tervel jõua täis ja mul on kolm last täitsa enda omad ja kasupoeg, kes, kes sai, sai 30. Ja oma poeg saab homme 29. 20 ja mina saan 30. 50. Et meil on peres 100 tuleb suurem pidu, ma saan aru. Et seal on ka täielik noh, nagu ülevaade, ütleme, eri põlvkondade esindajate näol, eks ole, mis inimene tahab, kuidas ta kasvatatakse, kuidas ta näiteks selles eas on, kuidas näiteks sinu noorusajal oli ja tänasel päeval näiteks on noortel nagu teistmoodi. No eks praegusel ajal on valikuid niivõrd tohutul hulgal rohkem kui, kui tollel ajal, kui mina sellises vasika heas olin. Ma olin vasika ajas, oli seitsmekümnendatel, laps lapsepõlv oli kuuekümnendatel, noh, ja noh, eks ma olen kuskil kirjutasin, Lunged on vähe, sõber avaldas ka selle jutu, et et miks need 60.-te lapsed siis sellised. Ma panin siis sinna 62. aastal sündinute nimekirja, kes mulle paugust meelde tulid, see oli päris uhke. Ja Kersna vigla päris mitu inimest, Lia, Pedaru ja ja, ja Pille Lill ja no seal meie olümpiavõitja Erika ja. Ja Nüganen, no ühesõnaga, see nimekiri pikki Mukas vaatamata tõesti kuidagi selliseid kultuuriinimesi oli siis ja selliseid nagu jube palju seal tomatist, ah, igal aastal on, mina kiidan 15 aastaga. Ja, ja siis ilmselt need vaata valikutest küsisid siis, ilmselt siis oligi, et, et meil ei olnud valikut. Me pidimegi Aapo pukk isegi joonistama ja tegelema kunstikoolis, ta sai sellega tegeleda, see poteerunud alternatiivi. Ja Eerika Salumäe tegigi sporti ja jaa, jaa, Elgula mängiski pilli ja kuulasin muusikat, et ja, ja ja, ja ei, ei chillinud kaubamajas, sest meil ei olnud millel, nagu põhjustel raha nagunii ei olnud ja seal müüa midagi ei olnud ja snickerseid seal ei olnud ja friikartulid samuti mitte. Ema tegi süüa. Vanaema tegi häid kotlette, seda ma tean, aga nihukest jama ei olnud, noh. Ja siis oligi ilmselt Need inimesed on rohkem lugenud raamatuid, sellepärast et Tartus ja Lõuna-Eestis ei olnud ju peale kesktelevisiooni, Eestis ei ole mitte midagi vaadata. Telekast sa tänapäeva isegi videomakke VHS ei ole olemas, sest need olid hoopis tunduvalt hiljem. Sa saated said läbi, siis olidki läbi või ütleme ka kinni, vahva. Vahva, eks. Ja mind ise välja mõtlema, kas nad lähevad jalgpalli mängima, võrkpalli mängima, pilli mängima ja, ja samamoodi raadiojaamadega, kuulsime vikerraadiot, kuulasime esimest programmi, esimene programm oli igav ja selline klassikalist muusikat täis ja ja kui vikerraadiosaated läbi See saated vikerraadiolained on lõppenud, head ööd, eks ju, see oligi hea tööd, eks ju, siis ei juhtu midagi. Make, kellel oli meie, meie pere, oli vaene pere, minul makk ei olnud, vennas oli vanem, tema laenas sõprade käest. Nii et. Ja siis ma kuulasin seda, mida tema kuulas, noh, et minu kui teised noored. Mäletate. Algklassides käisid meil Niukest salmikud ja mingisugused niisugused asjad ja siis oli ka mingisugused küsitlused lemmik ansambel, eks ju. Ja ja, ja siis vaatasin, mina panin hingest ja siis ma pärast vaatasin seal nimekirjas oli. ABBA, ABBA, ABBA, ABBA, ABBA, ABBA, juraja, Hiip jaapamas, mis te arvate? Joraye Hiipalises? See oli minu, minu minu lemmik sellepärast et Julaymooning oli mul pealuu sees, noh jaa, Luketi osalf ja, ja, ja ise levinud kõik need Hiibis olla sellepärast et mul vennaste maci ja seal oli ainult jura Hibi. Ja, ja see, mul läks korda. Nonii, kuidas, kui palju sa ise nüüd noh, tänasel päeval oma laste valikutesse sekkuda, oh ei sekku, meie anname kuidagi niimoodi lasknud. Kui nad saavad elult vastu näppe, siis pigem paras õppetund, et loomulikult me jälgime ja ei lase midagi hullu juhtuda. Ja kui on vaja lohutada, siis me loomulikult oleme kõik kogu aeg olemas ja seda nad teavad kõik, et isale võib helistada ükskõik mis kell. Ja aga, aga põhimõtteliselt oma valikud on teinud nad ise. Et ma siis nagu oleme sellega arvestanud. Kuulame nüüd järgmist muusikapala, mille sa kaasa oled võtnud ja see on üks tore projekt. Selle lükkame piire laiemale ja mulle meeldivad piiride lõhkujad, puutusid Collins kantrimeestega kokku, puutseegolendasid ju, tead, eks ju, et selline noh, produtsent ja, ja, ja jälle niukene hipo ongi fancy ja hipopi vees Sai kantrimeestega, kui tegid omal ajal omal ajal väga eesrindlikud ja väga ütleme ka väga modernse ajast ees oleva projekti Kruuv Grasboise Mulle hirmsasti meeldis see, kuidas siis fancy ja kantri omavahel kokku said ja kuulame ühte legendaarset laulu, sealt ookeani Aptomiitnaid ehk siis lugu, mida patsi Klein kunagi omal ajal kuulsaks laulis. Siin me oleme saates täna saatekülaline Jaanelgu laeke Jansa 50. Nonii, vaata milline see nendest aasta, sest palju sinna tuleb viis tükki, et milline see on nagu kõige lemmikum on. Päris hea küsimus, ma olen nii palju rääkinud seoses sellega, ma sain just ennist, kui mikrofon oli kinni, et ma ütlesin, et ma tegelikult ei, ei naudi seda tähelepanu. Midagi ei ole teha. Midagi ei ole teha, justament sai uue plaadiga valmis ja, ja sellest on vaja rääkida ja nad tegid selle plaadi juures on plaadid küljes, ongi Jansa palju õnne. Noh, et selles mõttes, et mu head sõbrad mu heaks abieluinimesed jõe ansamblist justament tegi mulle ikkagi põhimõtteliselt ikkagi sellise kingituse. Et siis ma pean käima rääkimas, aga milline sellist küsimust pole küll keegi keegi küsinud. Eks need aastakümned ole esimees, esimesest ma rääkisin, ehk siis on see 60.-te lapsed, eks ju, noh, see oli siis? Jah, see, kus sai kolme, kolme ühe kopika eest sai automaadist siirupivett juua ja kumb su lemmik oli, kas kolm juba pikemat aega ja et mulle see kolme kopika. Karin oli parem ja eriti ülbolid kuuel eriti palju raha sellesse kommikarpi tekkinud, mille eest sai bussipiletit muidugi tartus, ostab, Tartus oli kolm kopikat, oli ju bussi bussisõit siis sealt ikka võtsid näiteks neli neli kolmekopikalist ja siis läksid nii ülbeks kätte, arad panid kohe kolm kopikat sisse, lasid selle, siruta ennem, eks asid selle ära, siis tõmbasid klaasjaltrasele v lasid sinna auku, siis panid uue satsi vil magusamas eriti hea, kas, kas sa neid trikiga ära õppisid, mäletan, mina ei saanud sellega hakkama, ka oli võimalik ka seda automaadi kuidagi kohelda, peksta niimoodi kopika eest said ka ikkagi, pigem kuidagimoodi nad õige koha peale või midagi keegi minu meelest ma ei tea, kas on linnalegend, aren arentas kuidagi kolme kopikalise mingi tamiili külge, et ta sai selle tagasi tõmmata. Et ta tegi selle kõlbsora, andis selle vee kätte, sa tõmbasid tagasi selle võimalusega ainult linnalegend, ma ei tea. Seitsmekümnendat, minu kooliaeg võiks ju, läksin ma ju Tartu viiendasse praegu Tamme gümnaasiumis tervitusi kõik kõikidele nii-öelda vilistlastele õpilastele läksid 70. Mul on hea arvestada, et 70, eks ju, läksin ja 11 aastat käisin koolis, 81 lõpetasin, see oli mu kooliaeg, kuule, aga on väga armas ja tähtis. Ja, ja sinus tegi ikkagi vene armee, tegi ka ikkagi mehe, eks ole, ikka ikka jah ja, ja, ja siis oligi, et ma tegelikult isegi vaata, et noh, ma olin selline nõme mees, kes isegi vaatad otsapidi tahtis seal ära käia. Sest ma teadsin, et tollel ajal ei olnud veel mingisugust valguskiirt, kuskilt tuleb mingi vabaduse selle mõeldamatu 81, et ma tahtsin, käiks juba ära, siis on ta tehtud, et et noh, et ma olen kuulnud neid jutte, kui läheb, 27 aastane mees Läheb ühe lapsega pere loodud ja, ja läheb ikkagi sõjaväkke ja kui autol, siis seal vene kroonus on, et nagu tahtsin seda vältida. Ja ma käisin ikka ära, aga noh, mul läks õnneks ma olin ikkagi orkestris, mängisin väikest trummi algusest esimene pool aastat suurt trummi siis väikest umbes oli siis kaheksakümnendatel hakkasid sellega aga 80 hakkasid minu bändi elu. Nii et jälle hea aasta, 10 jälle hea aasta 10 ja, ja nad Mallor trendi läheb minema siit, eks ju. Mees, kellel on malal mallar, trandi hääl. Mantlipärija. Madis Aesma ostsin natuke väikene jah, et kaheksakümnendatel siis see bänd panna siis Eesti vabanes ja ongi kõik ja siis oli jälle väga tore ja ülesehitus ja ja ise olime noh, et nende samad kuuekümnendatel lapsed olid ju siis murrang. Murr murranguliste 89 tähendab 80.-te lõpus üheksa alguses kus kõik see värk hakkas pihta, olid ju väga tegijad ise eestvedajad ja, või vähemalt kõvad kaasaaitajad ja selles mõttes oleme 62. aasta või siis seal 60.-te esimese otsa lapsed olema õnnelikud oma oma oma sees. Nii et saab öelda, et sul sellist mõõnaperioodi polegi olnud elus, pigem treki seal kogu aeg laineharjal. Jah, võib-olla siin lähi. Minevik, võib-olla et noh, et ikkagi jah, et noh nagu kõigil, et elad palgapäevast palgapäevani ja tegelikult saad aru, kui viiendal oli palgapäev, siis seitsmendal on juba kõik palk otsas ära maksnud, oled kõik. Ja siis mõtlen, kuidas see siis nüüd edasi, eks ju. Et noh, talu talupidamine on see, noh see ei ole seal Mustamäe kahetoaline kolmetoaline korter, et see on, seal on ikkagi kogu aeg on vaja midagi teha, midagi ehitada, midagi parandada. Ega seal Mustamägi tänasel päeval enam midagi hüpata ei ole, amorti, ma kujutan ette, et amortiseerunud ja soojusarved. Nojah, seda küll, et mul on, nagu ma seal maal elades on muidugi see tore, et ma ikkagi Uuroniga puit mõnus paladega puupliidi alla ja Soedjad ja rääkige, rääkige sellest soojusenergia või selle hinna hinnatõusust, mis nad tahavad, mul on toonika puupuu, oh, mulle meeldib õudsalt puit teha. Alates metsas langetamisest lõpetades ahju või tuha väljaviimise. Kõik meeldib väga täisprotsess kohe. Kõik, kõik, kõik need igasugused osad sellest protsessist mulle väga meeldivad. Pliidi soojus on ikka teine pliidi peal tehtud praekartul on ikka teise maitsega, kui gaasi või elektripliidi peal tehtud, see on. Lihtsalt ei ole. Keegi ei saa siin vastu vaielda. Keegi ilmselt vastu ei vaidlegi sellele, kõik on nõus, aga tuleme tagasi selle plaadi juurde ja ma saan aru, et sul bändikaaslased niimoodi põhimõtteliselt sundisid sind seda plaati tegema. Eino, eks me oleme meie vanad peerud, eks ju, see on juba viimane plaat, oli teadjamees, ilmus mis ilmus, noomis Taimust eelmisel sajandil ikkagi. Ja, ja ma ei oskagi, öeldakse Monika pärast, vaatab sealt riiulist. Üldiselt kuskil on olemas aastaarvu sealt ja ikka väga palju ja meil vahepeal on olnud päris mitmed telesaated, kus me oleme esinenud ja Vahur Kersna saates täna õhtul justament oli ja ma andsin Kersnale seal lubadusest, jah, me teeme uue plaadi. Ikkagi jäi tegemata see ja nüüd lõpuks on ikkagi tehtud tegelikult jube hea meel, et me suutsime ikkagi selleks sessiooneks ennast, kui võtta ja, ja selle ära teha, see ei olnudki nii valuline protsess. Aga see nüüd, mis seal peal on, jah, see nüüd on teine asi, et nad plaati teha seal nüüd eksju tegevus iseenesest lugude mängimine, uuesti üle laulmine, ülemängimine, üleme laulmisele mängib lõpuks Coloiad ise rahule või jäävad kollegi kolleegid rahule. See on nüüd üks asi, aga, aga vaata, see see idee, see on nagu tavaliselt, mille taha jääb, et mis nagu üks mingisugune juurikas peab, sellel asjal on, mis, mis sa tast teed siis? Okei saadet mingi kogumiku ripakil olevatest lauludest, no siis on, see on see idee, võtsime üksikult salvestatud lood aastate jooksul, nad pole kuskil olnud, me paneme nad plaadi peale, see on tekkinud selline kogumik. Aga just momendil on neid kogumikke, näitan, tõmban käega üle pea, need on, need on, me 30 saime siis tehti jälle üks kolmikplaat sinna said siis kõik meie igasugused sellised avaldamata teosed peale ja need oli vaja midagi uut. Kuigi ma võin rääkida saate veis, kuigi vanem kui ansambel, kui kes on no ütleme näiteks vanem kui 10 aastat. 15. Tegelikult ei pruugiks enam midagi muud teha mingiks vanu lugusid. Mis sa arvad, kui ma lähen Kohja aitadesse mängima, mida sa rahvast? Kui ma ütlen, nüüd mängime neid lugusid, mida, mida te saate, võiksime ära mängida terve õhtu jooksul kogu aeg, maa tuleb täita lastega, kaua sa kannatad, Petseri tsura, ühesõnaga nad tahaksid sedasama siis siis muidugi üllatatakse meid mõne sellise looga, mida me kindlasti ei mängi, kuigi see on meid plaadi peal olnud. Ja, ja ongi kõik, aga, aga, aga see uus plaat, selle idee peale tuli tegelikult. Toomas Lunge, ilmselt kui nad sõitsid siit järjekordselt Tallinna mängud, Tartu pole öösel. Ja siis ette nad Jansa sünnipäeval tulemused, plaadid, mis, mis me siis teeme ja siis kuidagimoodi kuidagimoodi tulid nad selle idee peale, et vaata, on selline legendaarne eesti sõnademeister nagu Heldur Karmo kes kes oli tore mees, kes oli tegelikult ratastoolimees. Kuna seal ei põdenud lastehalvatust, siis oli seal liikumine ratastoolis ainult. Ja ta ikkagi põhiliselt ikkagi elas nelja seina vahel ja noh, ta ei saanud tehases tööl käia või kuskil Voltas või või, või ma ei tea, kus kohas või isegi raadios. Ja, ja, ja, ja see, tema elu, tema maailm oli sealsamas nelja seina vahel ja selle muusikaga, mis tal siis parasjagu oli. Ta oli selline melomaan, ta kuues palju muusikat, statigi, lihtsalt tekste lauludele peale, kuigi ta teadis, et keegi neid ei laula. Lihtsalt vot see lugu meeldis, ta võttis loomulikult ta tegi ka väga palju sellist tellimustööd, noh kõik Aarne Oidi ja Uno Naissoo head sõbrad, need väljama palad paljudeks ja istutatakse, aga just ma räägin eesti autoritelt, autori loomingut on tegid ka kõvasti sellepärast et noh, kõik suveöö, kes meist ei tea Jaak Joala lauldud suveööd või, või, ja nii edasi. Ja, ja Eldur siis tegi, tegi ka nii-öelda, tal oli nii palju püssirohtu, tegi lihtsalt sahtlisse tekste ja seda varamut läbi töödata, see oli väga huvitav leida, et näiteks Lugoeringud naid ehk siis hooaeg, miks kiirelt kaod. Selle laulu on tal kaks teksti Aastast 1951 ja teine on 60 selle 60. teksti laulis ära Kalju terasmaa. Ja meie tegime siis selle oma plaadi peale selle loo tegime 51. aasta tekstiga, et sellist teksti pole jälle keegi avaldanud. Ühesõnaga, meil on 14 laulu selle plaadi peal, kõik on Heldur Karmo tekstidele, plaadi nimi on Karmo võlg. Nii et seal oli see huvitav, selline selline väike kummardus ja, ja noh, loomulikult me valisime sealt seal, seal tuleks ma kujutatu, sellest loomingust võiks teha, ma kujutan endale 20 plaati ta telgi ligi 4000 teksti ja neist on salvest 1400. Nii et noh, kõik oskavad arvutada, palju on võimalusi veel seal. Et noh, mõned lood on tuttavad nagu, nagu näiteks null, seitse hallo kaugejaam. Siis tühjad ümbrikud, mida kunagi laulis Vello Orumets aga, aga väga paljud lood on ka sellised, mida siis ei ole nagu nagu mängitud raadiost, sellepärast seda pole salvestatud lihtsalt ja siis maailma lõpuni, siis on see meie esimene singel sellel plaadil. Unimere järgi jäebli pruuni viimane roosa ära ja suu palmikuid aeglon vee jälgi. Uneemed saad kõigu, vaatul, viimseb koorma. See neeger, staap, õnn ta, mul voolud maailmale puuneesa universaalkõigu vaatul viimset päeva, kui ooda koorma. Seni kestab õnn mõnda mulle kuulud. Puuniisa. Unimed kõiku puu, vaatulle viimsepäeva või joogakoorma. Seeni kestab õnn, mul voolud ma Eelmaale Uniza. Ühesõnaga, palju neid lugusid on need kokku saadud ja, ja millal see plaat üldse välja tuleb, no ühesõnaga, 14 laul on selle plaadi peal. Laulame siis vaheldumisi, enamalt jaolt mina, Tom ja mõne laulu laulame koos ja laul plaat näeb ilmavalgust siis esimesel detsembril kas siis rokafees õhtul uksed avatakse kell kaheksa, aga üheksa hakkab siis nagu möll pihta, siis tähistame ka minul seda sünnipäevakest ja. Aga näitame plaati ja mängime sealt lugusid. Ja mulle sünnipäeval on lubanud tulla väga palju toredaid sõpru, kes ka lava pealt esinevad, nii et ootaks sinna oma häid tuttavaid ja tegelasi veelgi, nii et see oleks tore, kui nad oleksid seal. Kas te teete jämmi ka mingisugust kantri, jämmi, muud no ilmselt läheb ja miks, muidugi ma, ma ei taha neid kollektiive nimetada või neid esinejaid, aga ilmselt läheb küll vähemalt ühe loo osas kindlasti kui mitte rohkem. Kas kontserdil kuuleb ainult uue plaadi materjali vaid või ikka neid vanu klassikalisi hitte ka, mida rahvas nõuab. Ma, ma nüüd avaldan saladuskatte all. Kontserdi nii öelda kontseptsioonid, mis mulle siis orkestri direktor Alari, Piispea Päss ja Toomas Lunge ette kandsid, et kontsert on kolmes osas, nagu tal on nagu kolm osa, esimene osanud, ei lase mind üldse peale. Sina oled saalis, istud ja vaatad, nemad teevad mulle esimese ploki, ma ei tea, mida nad teevad. Seda saame teada, sülatakse sigar, võib-olla, võib-olla antakse sigari oi ja tooks äkki tugitool, eks ju. Ja mõtlesin, et ei lase sind peale üldse, nemad teevad mulle mingisuguse asja. Hea sõber, madin, Madis Milling on ka seal sigaduse välja mõtled, ega seejuures teine plokk, ehk siis noh, ütleme on siis selle uue plaadi lugude tutvustus, Heldur karmula, väike kummardus, veel kord siitpoolt tervitanud Peeter Karmo, kes on selle toreda kodulehe teinud oma isa loomingu sinna ilusti ritta pannud. Ja kolmas plokk on siis, on pidu, siis justament mängib oma oma lugusid ja, ja võib-olla siis tulevad ka igasugused sõbrad veel peale ja siis vaatame, kuidas see asi siis seal lõppema hakkab, et selline hoogne, hoogne ja tore tants ja trall. Võimas tseremoonia lausa nagu Bütsantsi või NLKP 25. kongressi on ja seal oli väga raske välja mõelda, selline asi mis nüüd on ikkagi bändi tehtud päris pikalt. Kaks aastat sai 20 88 Justamendi siin juba 28 oktoober. Et kui nüüd keegi ütleb, et mis on nagu sellised kõige kõige kõige kohad või hetked kus justament või kus sa oled üldse ise noh, laval olnud, et mis need siis nagu oleks, ütleme eks nõude hinge läinud ikkagi see nüüd murrangulised aastad, eks ju, kui ikkagi me läksime, me läksime, see oli veel rubla aeg. Me läksime tegema oma, aga juba nii-öelda jää sulas, me läksime, meil oli Tartus üks tore teatrikooperatiiv, kujutage ette, selline asi on olnud kunagi kooperatiivmäng. Peeter Kollom oli selle eestvedaja, me tegime lasteetendusi, üksildase poni, hotell ja, ja mis ja siis mis teine oli, ei mäletagi, millal see poni, hotelli etendus ja meil olid kõik omad rekvisiidid ja lava Need, riided ja kõik värk ja me olime sena etendusse sisse kirjutatud. See oli selline vestern etendus lastele veel päris poni seal ja ja me tahtsime seda teha Tallinna lauluväljakul, eks ju. Aga meie ei jälginud siis päevapoliitilist sittuuišini situatsiooni ja, ja me rääkisime selle aja ära ja ütles, et me tahame siin etendust teha ja ilmselt kooperatiivmäng maksis mingisuguse rendiraha sinna lauluväljakule ära ja tulge, panime oma asjad kõik üles, hakkasin proovima ja siis tulid. Ma ei mäleta, kes kiik keegi tuli, ütles, et käteta. Teil on etendus siin täna planeeritud ja jah, meil on. Mis kell, see algab? Umbes kell kuus õhtul, okei, aga nojah, et meil on siin kapla, meenutatakse väikene selline koguneminetud. Et me tuleme neljaks ilmselt kella kuueks, siis on nagu läbistada sattuma, etendus teha ja siis oli see, see oli see sama kogunemine, kus. Kus Heinz Valk hõikas oma legendaarsed sõnad. Ükskord võidame niikuinii. Loomulikult oli sinna tuhandeid inimesi ja see oli siis see, kui saadeti siis Eesti delegatsioon sinna Moskvasse heade sõnadega. Lõpetage see jama ära seal, et hakkame omaette tegema antideni soovitused kaasa meie Se vaatled, nende piltide pealt mustvalged pildid tollest ajast vaatad, sest nad seisavad niukesed Niuke tribüüni peal. Aga see ongi meie, meie hotelli nii-öelda üksildase poni, hotelli lava, seega bänd pidi mängima need, et aparatuur oli püsti ja loomulikult meile etendusest midagi välja ei tulnud ja lõpp lõplaksis üldiseks selliseks. Kui justament juba ansambliga siinkohal siis loomulikult läks ühislaulmiseks ja see oli kuidagi selline. Selline kontsert või esinemine tuleb kuidagi praegu väga äkitselt meelde. Et teil on nüüd riburadapidi perekonnas sünnipäevi tulemas, on teil mingisugused kindlad sünnipäeva traditsioonid ka, kas sa tead, mis sind ülehomme hommikul ees? Ta ei ole veel nagu selliste üleslaadimine endale esimest korda. Rajaga sünnipäevad on ikka igal aastal. Küll, aga millal sellest perest siis nagu sellist üleslaulmist nagu ei ole ja kui mu poja oli, kes need poja jah, saab kahekümneseks siis tema, kui ta lasteaias käis, siis tal oli nagu see hästi suur mure, et teate, ma, kingitus tahane, tort taanaga, ärge palun laule. Siis meil oli alati, ma mäletan seda, et pojale tegime sed kingitus oli ära peidetud ja siis oli lõngakera või niidikera oli tema voodi juures siis kui ta ärkas, siis ta teadis, ta läks, hakkas selle ja sa nagu nööri järgi minema, sest ta leidis oma kingituse lõpuks ülesse. Aga ei, meil on head soovid ja lastakse magada, nii kaua kujundun. Kas järeltulijatel ka kellelgi juba sihuke noh, tõsine muusika, muusiku viga on külge siginenud? Eks mu tütred ikka laulavad Jurutavad laulu ja need lapselastest, ta ei ole veel aru saanud, et kaheaastased, need on, need kaheaastased alles etemad. Annavad alles, kui aga aga see Karl Karl, kilbid tantsima kõvasti ja laulma ja, ja noh aga võta, mine võta sa kinni, kas temast tuleb uus Ivo Linna, Ott Lepland või ei tule, aga aga noh, kui, kui on soovi tal väga, siis jumala eest, lasku väljaga, kusjuures ma ise tegelikult nii-öelda hinges. Sest noh, õppigu mõni amet, pillimees nagu ta on eksitud. Aga no mul on siin veel üks, üks muusikapalad, kuna mulle meeldib, kahtlustasin jah, et, et me vist ei pääse. Kuna mulle meil meeldib Thlatleja selliseid huvitavaid muusikapalasid otsida välja, siis ma esitan teile viimase muusikapalaga küsimused, et huvitav, huvitav, et kes seda laulu võiks laulda? Vihjeks, et on mees. Ja teiseks vihjeks, et ta ei ole eestlane. Võib olla kolmandaks viiakse teda, teda ei ole tuntud, kui laulja. Neljandaks viiakse, ta mängib jube hästi suupill suupill, mis seal kõlavam, ka tema mängitud saade saab läbi, ma lähen minema, jäägu see teile hinge peale. Aitäh Jaanelgule ja me siis hakkame Tõnuga nüüd siin siis mõista.