Kui astuda Põlva Tartu maanteelt kiuma teeristis natuke metsa alla siis märkad, et siin on mõned aastad tagasiraiet tehtud. Ja siis märkad ka, et on pinnast ette valmistatud külviks ja õige pisikesed männikesed on liiva sülest välja tulnud. Aga on juba männid, vaated põlveni ja kõigile selge, kes mööda astuvad, et see plats on ilusti metsauuendusega kaetud. Siin on ilusad palk ümberringi ja ühe vahesiilu sees on jäädud kuused lihtsalt kasvama. Metsale omanik Sulev Visnapuu tuli seda kohta näitama ja miks me just selle mehe valisime, põhjus on lihtne. Möödunud aastal oli Põlvamaal erametsaomanike hulgas konkurss kus selgitati välja, kes on siis rohkem suutnud, kes on osanud jaksanud tahtnud need lapid. Kui nüüd kokku lugeda, siis kui palju teil seda uuendust? Kui me võtame seda pindala järgis uuendust on mul tehtud. Kus me asume, on 0,7, mis on viis aastat tagasi külvatud mänd peale. Ja 0,6, mis on möödunud kevadel peale külvatud. Aga siis, et me näeks ka, mis on neli aastat tagasi külvatud kuskohal siis peaks veel kõndima üks 500 meetrit nagu Ahja jõe poole siit otse alla. Ja seal on ka väga kenasti on ta kasvama läinud, sirgunud ja küllalt puhas ka umbrohu. Ka ei ole ka probleeme. Kui kalliks ühe hektari uuendamine teil läks, pidasite arvestust või oskate ümmarguselt? No ei oska nii väga täpselt öelda raamatupidamislik arvestust pidada aga arvestades seda, et meelde tuleb teha ja see juba noh, ei ole tasu selle peale kulutad tunduvalt ja kui lõpuks seemne külvad, siis vaata, ta võib õige mitu 1000 hektar minna ja ja männiga mul olnud lihtsam, aga ma tegin siin naabrimehele kuuseistutust. Kalligi hektari naabrimehe metsa on avaldanud ka vat seal juba siis taim maksad ja 2000 krooni näiteks taimed, kui nad osta kõikja tuvastama, tulebki selle, et ega oma metsast ei saa ju istutusmaterjali. Kändude järgi on näha, et siit olete saanud ilusat palki. Kas panite kohe raha kõrvale või, või kuidas, sest äkki võtta ju ei ole. Ei no selge see kindlasti tuleb arvestada ja kui, kui sai turustada osalt ja suurelt jaolt sai seda palki jäätud ka oma ehituse tarbeks nüüd nagu taluma mina tahaks pühki palgist panna. Ja teda siin virnas materjaliks lõigatud, aga aga kulu tagatakse hea sai müüa ja sai see raha siis niimoodi arvestatud ja planeeritud, et ei saa ju kõike endale lubada ja kulutada, vaid metsale tagasi anda. Ja koorvere, külakoorvere talu peremees ajab väga õiget juttu. Teie asi ei ole muidugi teisi hinnata, aga tee ääres näeb ka lagedaid platse, kus ei ole veel midagi tehtud ja aastad lähevad kiiresti. Nii et ei edenemisse metsa uuendamine igal pool või jääb meestel jaksust puudu või või leitakse rahale kohe rakendus. Eks igast peres on midagi vaja osta, muretseda, majapidamist laiendada, aga kui paus sisse tuleb, siis ka see kunagine saak lükkub järjest kaugemale ja, ja kui ta väga rohuseks kasvab, ega siis ongi raske siin vist taime kasvama panna. Ikka ikka, see on loomulik seda, mida ta rutem peale saab, seda on endal kergem ja taimele ka anda. Otse on ja ja noh, kui jutuks ja et ega seda tööd nii väga ei tehta ja ongi saanud siin oma maakonnas ringi sõita ja siis tekib nagu alb meel või selline nagu röövlibrigaad, seda tuleks neid röövraiet. Aga noh, eks need peremehed siis on last kellelgilt teha, nad ise ju ja silma peal ja ja oma metsaga mul väga suur probleem ja ma isegi härra Timbergile helistasin. Ja küsisin nõu, et, et mets asub jõe ääres ja ilus koht on ja, ja möödasõitjad sõidavad sisse. Kõva metsa hooldus Teedule asfaldi pealt või suure maantee pealt kõrvale, saab jõe äärde ja seal on siis pargivad, mul ei ole selle vastu mitte midagi. Anado sinna viinud mulle igasugus pidamisrämpsu risu ja nad on reostunud ja nüüd ma pean siis jälle tehnikaga võtma, ma ei saa teistmoodi elada, ma pean võtma oma tehnika ja teiste nüüd selle reostuse ära koristama. Küll on kahju, et meil selliseid inimesi Kui palju teil kokku? Metsamaad ja mets on, minul on 23, pool hektarit ja naabrimehel on 34 hektarit, need veel on siis 47 hektarit, mida ma ootan, see naabrimehe muidugi omand jah, aga no mina olen nagu Valdur ka tema mastaabid peale noh. Kus teil siis õigepisik nagu sees on, et kui midagi võtan, siis pean kohe tagasi andma ja metsas peab kord olema ja paistab, et mõnel mehel ei ole. No niimoodi sai omal ajal maast madalast isaga seda metsatööd tehtud seal kahemehe saega saega ja noh, üldiselt arusaamine on selline, et kui ikka teed ja oma abilistele ka mul kaks, kolm abilist kaikametsad ei olegi üksi noh, võimalik on, aga väga raske ja ohtlik ei ole hea olla, siis ütled ikka nendele ka poisid, kui me teeme seda korralikult. Ja siis seal me teeme mitte midagi. Kui ma vaatan, Sulev Visnapuud, siis sale mees hiiglasega, kui ei ole kuskil taga vist, kui tasa ja targalt õiendada tänaseid toimetusi homse varna visata, siis näib küll, et silmal on siin ja vaadata ja ilmselt ka mets on rahul ja ja kes teie suguvõsast edasi kasvavad? Kindlasti meil on kunagi, mida imetleda ja kui vaja, siis ka lõigata. Nii et ei olegi keeruline, kui nii rahulikult targa pilguga selle metsanduse peale vaadata, saab üks erametsaomanik hakkama küll. Hakkama saab, kõigega on tahtmist on ja maise volinikuga loomakasvataja noh, seal oli, ütleme, et võtta härjal sarvist kinni. Eks metsameestel omad ütlemised ja motod, neid ma pean veel kuulma siin vanemate kolleegide ederantsu käest ja Ain Eriku käest ja ja väike, suhtleme konsulteerima omavahel. Mis maa peal sünnib, seda ikka silm märkab. Aga maa sees see tahab teisiti uurimist ja vahel ka puurimist. Nii geoloogid teevadki enne uue välitööde hooaja algust. Geoloogiakeskuses peetakse oma aprillikonverentsi teadusdirektor Rein Raudsepp. Mida nüüd viimasest koosolemisest tahaksite esile tõsta? Sest tekst tõmmatakse ka jutte ja hinnatakse. Ja see aprillikonverents on tõesti traditsiooniline ja seekord oli ta juba kuues. Ja siin on tavapäraselt väga erineva teemalisi ettekandeid geoloogiast, aga seekord valmistas minule ja paljudele kolleegidele erilist rõõmu see, et ta oli väga rikkalik väljapanek stendiettekannetest. Ja need olid kaardid maapõue kohta tehtud kaardide eestist. Ja need olid tõesti mitmesuguseid ja isegi üks atlas oli meil välja pandud, see on siis 96. aastal toodetud või valmis saanud. Ja teine asi, mis selle juurde nüüd kuulub, on see, et Eesti geoloogiakeskus on viimastel aastatel hakanud tegelema rohkem looduskaitseteemadega. Me oleme asunud koostama sellised ülevaated ja kaarte. Looge teistest mälestus või tähendab mälestusmärkidest vaatamisväärsustest. See on selline teema, mis tõesti peaks nagu geoloogilist uurimistööd viima lähemale ühiskonna vajadustele. Aga võib-olla siis lähemalt. Kalle Suuroja räägib nendest kaartidest, mis seal väljas olid ja võib-olla ka plaanides. Plaan on meil päris mitmesugused. Veel enne lubage teha, eks komplimente see Saaremaa geoloogilised kaardid, mis siin laual minu ette pandi. Seda sirvides tõesti küll on kõik piltlik, näiteks ühel leheküljel Parema ürgloodusobjektid, vaatame siin tingmärke rändrahnud pinnavormid, pangad, karstilehtrid, allikad, tuumalade piirkeeramised, kõvasti edasi. Parema paekasutusalad autor Helle Perens ja nii edasi. Nüüd aga mees, kes seda osakonda juhib, kus neid kaarte luuakse. Mida? Lisati noh, osas täpselt just meie osakonnas siin on terve geoloogiakeskus vast rohkem taga. Me oleme lihtsalt nimekandja lipulaev, selles otseselt kaardistamise osakond. Ja meie poolt võib-olla on see esmane info meie tegema, nagu öeldakse, klassikalise kaardistamise ja on pinnakatte ja aluspõhja kaardistamine. Ja meie läbi võib-olla jõuab kuidas neile öelda tarbijani või kolleegideni usse, esmane materjal. Ja teie käesoleva, selle atlase on hoopis toimetanud meie infoosakond ja hüdrogeoloogia osakond. Ja ka paljud teised plaanid on meil veel kavas, peaks meil mitmesuguse siin on tegemist küll maakonna ütleme, Saaremaaga on mindud veel detailsemalt vallani näiteks siin valmis äsja just meie rakendusgeoloogia osakonnal ja infoosakonnal koostöös Harku valla sarnastega kaartide komplekt just nii rakendusliku suunitlusega, et ära näidata, kus, mis on usk, mida võiks saada, ja selle suunitlusega me nimetame neid üldise teemaga arstideks tähendab geoloogilisel teemal kõikvõimalikke variatsioone ja teie ees olev atlas kappacobsin oma kümmekond variatsioone sellest välja, kuid ilmselt liites neid nagu keskkonnakogu loodusega, võiks see kaardikomplekt olla tunduvalt suuremgi. Niin, võtame manna siia juurde, nii metsad, maad kui ka kasvõi õhu oleks keskkonna kohta niisugune teemakaartide komplekt minu arust väga kasulik ja kannaks seda sõna, nagu öeldakse, rakendus kõige paremini välja. Ma pöörasin vahepeal lehte ja siin on siis põhjaveeressurss ja kvaliteet ikkagi Saaremaal. Siin on seda sinakat päris palju, peaaegu terve, parem on sellega kaetud ja see näitab, et puurkaevude veeannus on suurepärane, väga hea. Aga teisel lehel põhjavee reostus, kaitstus siin on punast ja roosat küllalt palju ja võiks isegi öelda pool Muhumaad ja ja lääneosas, Saaremaast ja ka keskel ja ja randades. Kolleeg Suuroja ütles teemaga arstid ja teemakaardid on tõesti vajalikud ja muidugi me püüame üha rohkem teha koostööd kohalike omavalitsustega ja püüame ära selgitada nendele, et need kaardid on tõesti vajalikud. Ja kuidas neid neid kaarte saada, siis kindlasti peab olema mingi alusmaterjale ja see ongi see põhikaardistamine, meil on praegu ta 50000. mastaabis tehakse millest me saame siis seda andmestikku lammutada, sest et kui me alustaksime kohe teema kaartidest, siis me neid kaarte tegelikult valmis ei saagi. Paljud inimesed tihtipeale ei saa aru, et milleks üldse Eestis nii hästi uuritud alal tehakse põhigeoloogilist kaardistamist. Vot see ongi see põhipõhjus, et anda nii-öelda tagasi midagi ka ühiskonnale. Teemakaartidena. Nüüd kindlasti kuulaja küsiks juurde, et kust neid valmis kaarte on võimalik saada. Hea küll, saarlased on tellinud, teavad, aga paljud on Saaremaalt pärit ja suvel sõidavad ringi ja paljudki inimesed siiski väga ja see niisukese looduskaitsja pilguga oma teekonnal ja, ja lihtsalt peres kasvavad lapsed peale. Siin on väga hea näidata väga hea seletada. Kahjuks on see niimoodi, et seda atlast, mida me praegu vaatame, on ainult paar eksemplari. Aga meie kavas on muidugi ta ka ära trükkida, aga esialgu me ei julenud seda trükkida, kuna me ei tea, palju on tahtjaid. Kui nüüd oleks võimalikult palju tahtjaid sellele, siis ta tuleb kahtlemata ka odav välja, sest iga kord, kui teha ühte eksemplari, läheb see väga-väga palju maksma. Ja me oleme teinud Saaremaa praegu ka Harjumaa kohta ühe geoloogilise kaardi, mis ripub Keilas koduloomuuseumi seinal. Nii et et ka maakondade kohta võiks, võiks mitte ainult valdade, vaid ka maakondade kohta võiks teha üha enam ja enam sellise tartlasi, kuid me peaksime juba ette teadma, palju on soovijaid. Siis ta tuleb igati nii-öelda odavam. Tellijale. Räpina kõrgemas aianduskoolis sellel ilusal korrastatud territooriumil ja avaras koolimajas hakkab silma, et siin õpetatakse ka keskkonnakaitset. Ja kui lugeda kõigele lähemat tutvustust, siis on nii kirja pandud, et sellel erialal antakse kahe aasta jooksul teadmisi maastikuplaneerimisest, ökoloogiast, veekaitsest, puhastusseadmetest, jäätmetalitluses, seadusandluses, keskkonnaekspertiisist, looduslähedasest, kultuuride viljelemisel, jahindusest ja teistest keskkonnakaitsega seotud probleemidest. Mees, kes siin neid tarkusi õpetab, on Arvi Lepiskija. Ta õppeklassis tõstis suurest kapist välja laboratoorsete tööde nimekirja. Siin on näha, et töö number üks on maakonna looduskaitsekaart. No inimesed peaksid kasid kaugemalt teadma, et siin on vabariikliku tähtsusega kaitseala. Meenikunno kaitseala on teisigi, rääkimata üksikobjektidest. Keerame lehtija, jõuame edasi laboratoorne töö number kuus, loodussõbraliku põllumajandustalu rajamise plaan ilmselt väga oluline töö. Ja neid töid ja võimalusi, mida nõutakse ja õpetatakse, on siin veel palju-palju. Nüüd aga see on teil küllalt noor eriala teie koolis. Ja me alustasime sireli jalaga 94. aastal, nii et 96. aastal lõpetas meil esimene lend. Ja tänavu loodame siis teise lennuga saada lõpule. Ja see, et õppida tuleb, see on selge, noor pea võtab ja kui on head õpetajat, siis asi laabub. Aga kus toimub praktika? Praktika on meil jagatud sisuliselt kahte ossa, üks osa on õppepraktika, mis siis toimub siin kooli juures ja teine osa on siis välispraktika, mis toimub siis mööda vabariiki laiali. Teisel kursusel käivad meie õpilased praktikal looduskaitsealadel rahvusparkides, kus siis tutvuvad nende kaitsealad tegemistega samuti siis ka probleemidega. Kolmandal kursusel on üle vabariigi siis laiali ei keskkonnaametites, kus siis nendele räägitakse siis keskkonnaameti igapäevaseid muresid ja tegemisi. Ja see viimane praktika siis on ka nagu diplomeelseks praktikaks, mis siis eelneb siis riigieksamitele. Ja paremad saavad isegi tarkust koguda väljastpoolt Eestit, kui ma õigesti siit nüüd välja loen. Teie. Nii-öelda reklaamlehekese pealt ja tõepoolest eelmisel aastal oli võimalus viibida osadel praktikantidel Soome vabariigis. Tänavu aasta loodame saata ka Soome vabariiki. Praegu on läbirääkimised käimas ühe Rootsi looduskaitsealaga. Võib-olla on võimalus saada ka sinna. Ja kui nüüd asjad laabuvad ja, ja saame edukalt läbirääkimised lõpule, siis ehk on võimalik ühel õpilasel tänavu minna ka Šveitsi õppepraktikale. Kas minu andmed on õiged, et sellele erialale kuigi noorele erialale teie kooli jaoks, mis on üle 70 aasta vana on konkurss kogu aeg olnud, nii, et soovijaid jätkub. Tõepoolest, senini on soovijaid jätkunud. Vastuvõtuplaan on meil 25 inimest, aga vähemalt seniajani on soovijaid olnud üle 30. Nii lühikülaskäik ei saa pikale venida. Aga mida te soovitaksite näiteks kodudele isadele-emadele või milline peaks olema see noor inimene, kes tahaks seda eriala valida, kas tal peab olema veres ka midagi siukest pisikut selle rohelise maailmavaate vastu ja looduse vastu, sest ka teil on tugevaid harrastusi olnud ja on nii, et see tuleb kasuks vist. Kahtlemata tuleb see kasuks ja, ja ma võin öelda, et need inimesed, kes meile on tulnud, nemad on tõesti siis huvi tundnud looduse vastu või siis mõne konkreetsema asja vastu, mis on seotud keskkonnakaitsega ja ma ütlen, et noh, kui nad on siia tulnud, nad on siin meil läbi löönud ja tõesti, sest need eriained, nagu me siin juba neid lugesime, on tõesti looduslähedased. Ja samas mina leian, et praeguse inimene peaks teadma ka looduse, vähemalt neid põhiprobleeme, millega me iga päev kokku puutume. Ja kahtlemata ma loodan, et meie kool suudab siin seda tühikut täita ja kas elu pakubki Kohti pakub küll. Töökohti ongi mõeldud just neil omavalitsustesse valdadesse, aga ka maakonna keskkonnaametitesse looduskaitsealadele. Ja peab ütlema, et esimene lend, kes meil lõpetas mitmed inimesed on leidnud töökoha siis kas rahvuspargis, looduskaitsealal või siis ka omavalitsuses. Väga paljud on muidugi läinud edasi ka õppima kõrgkooli.