Lause metsanädala üks ilusamaid avalehekülgi. Üks sümboolsemaid toiminguid sai teoks Põltsamaa lauluväljaku Ühes vaated juba rohelises nurgas puude istutamisega. Ja siin on kohaliku ühiskonnaga naasiumi Mik Alari ja Signe. Esimese klassi lapsed, kes panevad mulda. Ilmet tuntud metsamees annab siin nõu et juured saaksid kindlalt tugevasti mulda kui kõrgele. Lapsed, aga labidatega on väga-väga agarad. Ja juba ongi. Puukene oma uues pesas ja tahaks loota, et kodus sajanditeks rõõmuks neile, kes istutasid, kes siin on ja kes tulevad järgmistele metsapäevadele. Üht puud. Istutamas. Praost Herbert Kuurme kes on kogudust teeninud 39.-st aastast saadik, kas puid on tulnud elus ka palju istutada? On tulnud, aga mitte just palju. Mõningaid küll oma kodus ja natukese ka väljaspool kodu seal linnamaade peal mida soovid, ja nüüd üle selle istutatud puukesed teistele puudele, kogu Eesti metsale. No mina, mina soovin teile kõigile kasvamist, seepärast, et metsale ääretu tähtsus, metsa öeldakse, et üks viiendik. Mannermaast on metsaga maailmas aga meil, mida ta ju ka väga palju ja mets on meile andnud elamise võimalused ehitamisse, puidu, aga ta on ka meile varjaks olnud inimestele sellel rasketel aegadel, kus inimesi, inimesi peale jahti peeti ja ta on andnud inimestele tööd ja leiba. Ma mõtlen, ma koolis käisin Tallinnas gümnaasiumis siis Lutheri vabriku ühe suure siis ma elasin veel, kui palju seal toodeti, fineerimis saadeti selle välja, nii, kogu aeg on, nüüd on, meil on üks põhiline põlluvahetuse kõrval üks põhiline elatusallikas ja ka varjupaik kääridega sõdades kaitseks, sest lagedal maal ei oleks siin tuultes ja tormides vastu pidanud tedes aegadesse, mis meie sajandite aasta Noor Põltsamaa linnapea Ain Saviauk. Väike linn on saanud suure kohustuse, aga tundub, et kõik on tehtud sooja käega ja südamega. Loosungid kutsuvad ükskõik millist teed pidi inimesed ei tule, lipud näitavad, kus on need tsentrumis. Tundub, et kõik on tehtud, et nüüd ainult head hoogu. Jah, seda oli rõõm teha ja rõõm on neid inimesi siin näha, kes meie Eesti metsa eest hoolt kannavad ja seda läbi sajandite viivad ja. Kolmas puu saab mulda. Siin on siis ametivennad. Jaan Eilarti nuga, nii et juured on mullas, siis peavad oksad olema tagasihoidlik, tasakaalu tegema, muidu nad kui uurijad vähe oksi, palju seda põntlan ära. Mõlema võra tasakaalus sele allesed juurtega. Metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Meeskond, kes puud istutas, on ju tuntud ja väärikatest meestest koosnev. Siin on Feliks Nõmmsalu, Heino Luik, Jaan Eilart. No üks asi ongi, et sellesama metsanädala toimumise üheks eelduseks võib-olla ongi olnud see, et meil on olnud varem selline meeskond seda metsandust juhtimas. Sest nii nagu kogu ilmutki siin ennem ütlasega ajada rasked ja keerulised ja nad oleks võinud olla hulga hullemate tagajärgedega. Kuid kuna nägid, et see tulevik on nende käes, oskasid seda hoida, siis tänu nendele meil tänase mütsin käes on nii, et need tõrjuvad igati austamist, äramärkimist see töö, mis nad siin aastate jooksul nendel rasketel aegadel tegid. Kui nüüd tulevikku vaadata, siis see efekt, mis me metsa nädalas loodame saada, see on see, et inimesed hakkavad tunnetama, et see ei ole pelgalt Mees valib seina peal kõik ketid reas, millist vajanud. Ketiviili oleks mul vaja olema. Aga ma tean 14 toolistki diviili. Tahtsin kolm vähese sammuga nüüd kit müüa, kohe tuli appi mees vaatab veel natukene. Ja ühtpidi hea, kui valik on suur. Teistpidi siis valimisega läheb rohkem aega. Mullaks peenemist, peenemat siili, kolme-poolene, see peaks küll tema lood on, selle ärakauplus on avar ja kui tuleb sisse, siis siin väga hästi need mootor eksponeeritud pakkudes seal pakkuda on üksteise kõrval väiksemad ja vägevamad ja nii ka vastavalt siis saagide võimsused ja kõike muud, mida sae juurde vaja läheb, kui mees ikka saeb, üht-teist ikka vaja, õli, SAE oli see. Ja kette niukseid asju setiga saab, on teil metsa siis palju, et riistad kuluvad, Nov eks kulude ahju praegast ja eks seda saab veel juuremets. Ja tegemine käib, nöör läks puruks ja, ja polegi muud tuulega poodis, olete paidest kaugelt mees ei ole siis tulevaks kümmekond kilomeetrit või. Ja kui see mets kõik kätte tuleb, kui palju teda siis hektarites võiks tulevikus paberite järgi olla, 16 saab veel seitse, kuskil on 7,7 üle 20 hektari vähemalt kui saag on ostetud, siis on siin ka kombinesooni niisugused mitmekihilised, et kui juhtub pardus, Sis saagi lähe sääre sisse kindad, prillid, kõik kõikvõimalikud asjad. Aga ma küsin veel müüja mehe käest, mida ja inimesed kõige rohkem küsivad või ostavad. Noh, kõige rohkem läheb meil niisugused kuluässad saagide, ütleme saed, latid, ketid, viilid. Ja siis kindlasti õlid, segu, õlid, siis ütleme deti ketiõlid. Põhiliselt igasugust remondiremondikomplektid neid läheb, see näitab teiselt poolt, aga et kes juba noh, nagu öeldakse, metsameheks hakanud, no siis see teeb seda tööd ja tal tööfronti on, sest muidu need asjad ei kuluks ja seda küll ma arvan, et noh, meie kauplusele on ikka üsna suur klientuur on sedas võist, metsamehed, proovid käivad siin ja asjaarmastajad ka ja ja päris algajatele on teil ju kirjandus siin näiteks talumetsaraietööd, noh, ta on nagu jah, pilt, aabits kohe, kuidas peab ja kuidas ei tohi, see on jah, täielik aabits, ütleme seal niisugused eelmõisted saab sellest raamatust kätte, mis on seotud, ütleme metsale, aga siis ohutustehnika metsatehnika samuti on, siin on sees siis raietööde, ohutustehnika ja üldse, kuidas metsaga ringi käia, kuidas arveldada, millal harvendada ja nisugune ABC ja, ja väga värvikas, väga selge, väga piltlik. See on küll toredasti tõlgitud materjal. Nüüd suupäraseks eestikeelseks, ka need metsamehe kalender, teadmikud. Me, kui nad sündisid, rääkisime raadios, lähevad nad teil ja väga hästi läheb, neil on manas väga minev kaup on sellepärast noh, ta on olnud, paistab, et ta on olnud niisugune tühi koht vahepeal siin Eesti metsameestele ja kes tahavad. Ja algajad metsamehed siit väga võtavad seda ja mahutabelid ja kõik ametkonnad ja tähtsamad seadused ja mõõduühikud ja ühesõnaga, kes metsaga kokku puutub, vist ilma selle käsiraamatut on nagu ilma käteta. Hea küll, hea abimees. Ega me saagi pikalt rääkida, jälle uued ostjad tulevad ja ketiost ei ole temana. Tähendab meie remondime ja tähendab pooldame kõik, ühesõnaga hooldus ja remont selle teostama ka. Ja siis noh, võimaluse piires siis Angime siin tagavara osasid, ütleme, mis noh, niisugused defitsiitsemaid ja ma küsin tellija käest, kuidas nad siis remondivad, hooldavad siin tehakse asju, siin pannakse kõik uued jupid külge ei ole nagu mõnes vanas metsa majandused, pannakse vanad needid ja vanad hambad ja teie olete rahul. Oi muidugi loomulikult. On see siin nüüd kraav täitunud veega või jõgi päris. No see on nüüd magistraalkraav ja see on päris pikk kraav, ta hakkab juba naaber, metskonnast toob ära, aga Torma metskonna teed. Aga vetsin kevadel peakski ikka palju olema, aga, aga mitte vast nii palju. Aga siin olid nihukesed toredad loomad asunud elama. Koprad nimelt. Ja me näeme siin ka ohtralt nende tegevusjälgi. Siin on osa puid, veel kasvab, mis on alt ära näritud mõnel puitu näritud mõnelt ainult koort. Osa puid on maha langetatud. Ja praegu siin nende tööd vaadates tundub, et ega siin midagi nagu halba ei olegi, ta pigem on niisugune päris huvitav vaatepilt. Mets siin veel uju. Sest antud juhul see kraav jõuaks selle vee veel ära viia. Jah, kui lasta pilgul piki kraavikallast pisut lennata, siis peiteldamis tööd on tehtud siin kahe kase kallal. Et Kaseda nüüd risti kraavis. Siin edasi on üks hoopis toekam puul vastu nii üle kraavi. Täiesti purre mehed võivad kõndida edasi-tagasi, kellel tasakaalu on. Ja siis kaugemal jälle ridamisi. Mõned puud on justkui ära märgistatud, veerand tööd tehtud ja võib arvata, et varsti tehakse edasi ja siis on jälle üks purre juures. Ühtpidi põnev. Ja eks see metsamees ja ma mõtlen mitte üksi metsamees, vaid ütleme, mees, ta peaks nagu olema kogu aeg nagu kahestunud isiksus, ühest küljest loodusesõber armastama loodust, sest oma tööta muidu ju teha ei saakski. Ja kui sellest vaatevinklist vaadata, siis kobras on üks väga huvitav loom. Ta on töökas loom, ta on toonud meile nihukest vaheldust, metsa, mida meil seni ei olnud ühtegi niisugust parvetajat ja paisuehitajad meil seni metsas ei ole, temale konkurent nagu puudub. Ja ta on päris huvitav tema tööd jälgida ja tema ettevõtmisi vaadata. Aga teisest küljest meil on pandud ka nagu kohustus ja, ja ka soov ja tahtmine metsa kasvatada. Ja kui nüüd võrrelda kopra tegevust näiteks põdrategevusega noh, olgu kohe öeldud, et põtra aastaid uluki, eks kes metsa väga tugevalt kahjustas. Näiteks noh, ma isegi arvan, et venevere metskonnas võib-olla praegu isegi momendil seisab võib-olla seal kuni 100000 tihumeetrit põtrade poolt vigastatud puid veel jalal korrastame teda korjame ka korras tuleb ka juurde. Kuigi tendents paistab praegu sinnapoole olevat, et et kahjustuse ulatus väheneb kogu aeg mõtelda osas. Kui nüüd vaadata koprakahjustusi, no praegu on alles see meie algfaasis. Aga see, mis nüüd tema, teeb tema töö võrdlemisi põhjalik. Kui põder näksib üksikuid puid ja võib-olla ainult männinoorendikus on lauskahjustusi, siis Koblal, koprad on praktiliselt ainult lauskahjustused. Kui üleujutamine jõuab juba sellisesse gaasi, et mets hakkab kuivama. Ja siin juba võib hakata ütlema, et esimesed ütleme meie piirkonnas juba esimest, kümmekond hektarit, võib-olla ongi juba mets hukkumas seetõttu tõsi, mitte riigimetsas. Valdavalt siiski praegu on endises talumetsades kahjustused. Aga ega ta jõuab sinna riigimetsa samamoodi, sest meil on ütleme, 80 protsenti metsamaast kraavidega kaetud. Ja järelikult ta saab siis ka 80 protsendi ulatuses territooriumist tegutseda. Ja kui siin veel ütleme viis-kuus aastat tagasi olid üksikud koprad möödunud aasta me võisime neid arvata, et neid oli mõnikümmend ning see jahimeestega kaasloenduse andmetel siis tänavastuses loenduses, me arvame, et neid on juba mõnisada. Ja metsatehnik, mida siin annab nüüd ette arvestada või kuidas vastu seista, sest pildistajale on kena, nägime siin, mees tegi mitme nurga all fotosid, aga. Äkki ei oskagi midagi öelda, mida teha temaga? Siiani ütleme mõni aasta tagasi oli ta veel täiesti kaitse all, ei tohtinudgi teada, on aga midagi. Nüüd on ta jahikeelu alt vabadan jahiloom. Teda tuleks aktiivsemalt küttida tõenäoliselt. Et ta saaks. Saaks nii palju metsale kahju teha. Võib-olla ka lihtsalt lihtsalt püüda ümber asustada kusagile, aga ka enam enam vist ei ole selliseid kohti, kuhu asustada, on juba ennast ise asustan terves Eestis ise igal pool kohal ja kuidas, aga need inimesed, kes suvel maale tulevad, või koolilapsed, kuidas nemad suhtuvad koprategevusse, sest me oleme ikka kobrast näidanud ju ka filmides. Vea meister ta on ja kui töökas ta on ja vaat mida ta suudab ja teeb tugevad tammid ja tõstab vett. Me oleme andnud sellele loomale niisuguse teatud aupaiste. Või inimesed taipavad, et kui üks liik läheb liiale, on ka kahjulik või või inimeste jaoks ei olegi see probleem? Ei, praegu seevastu päris tavaline inimene jaoks probleem ei ole, kui just selle tavalise talumehe maapealse kobras ei tegutse. Sest nad on ikkagi rohkem rohkem metsades. Nad ei, nad ei torka silma ainult sel juhul, kui päris päris otsida nende tegevuse jälgi. Või kui head tee peale nad õnnistavad tee alt ära tekivad augud sisse, siis tavaline inimene paneb muidugi pahaks, et tee on katki. Liikuda ei saa. Et kobras võib siis isegi külatee nahka panna. Ja võib küll ja meil ta ongi need niimoodi juhtunud, et kui valdavalt kobras elab metsas paisutab ojad või kraavid üles, siis ehitab omale pesakuhilad, sest vees elada ei saa tal kuivas kohas. Siis meil on ta just põhiliselt juhtunud niimoodi, et kõikide peaaegu kõikide teede äärtes magistraalkraavid ja ta rasvunud nendesse magistava kraavidesse ja ehitab oma pesakäigud teetammi sisse. Ja siis paratamatult ükskord saabub hetk, kui tee kukub sisse. Siis ta muidugi võtab ette järgmise teelõigu jäi ta sinna pesakäigud. Ja noh, neid näiteid meil on küll eelminegi aasta, ma arvan, et võib-olla üks, 10000 krooni kulutasime sellele, et need tee sissekukkumised ära parandada. Aga nüüd kuidagi peab ju sellele asjale lahenduse leidma ja ütleme, kehtivate õigusaktide järgi on ulukikahjustuste ka tekitatud kahjude hüvitamine korraldatud niimoodi et kahjustused peab hüvitama. See jahindusorganisatsioon, kes sõlminud jahinduslepingu ja meil on ka vastavad lepingud sõlmitud. Aga nüüd tundub minule igatahes täiesti võimatuna. Et kohalikud jahimehed suudavad kinni maksta need. Kobraste poolt tekitatud kahjud aga kuidagi läbi olukorrast välja tulema. Ja mina läheks nüüd sellist varianti, et ütleme, põdra puhul on kulutused suhteliselt väikesed, et tema arvukust alla suruda lihtsalt oma jahil käia iga päevaga võimeteks hunniku liha saada, see liha maksab. No sama tehnika praegu kopra rakendada ei saa, sest esiteks tema püük on kallis. On vaja spetsiaalsed püünised muretseda, ta elab väga varjatud eluviisil, eitab oskama panna, need inimesed tuleb välja õpetada. Peale selle ei näe ma praegu turgu ei nahale, lihale. Tähendab lihtsalt tuleb teha ainult kulutusi. Aga samal ajal riik võtab jahimeestelt ka ressursimaksu ulukite deme arvukuse pealt või küttimislimiidi pealt. Sellisel juhul võiks viiks seda kobraste küttimist siis kompenseerida sellega, et ütleme, kus kopra arvukus on kõrge, võiks näiteks ressursimaks olla väike või hoopiski töine. Ja siis sellega, nagu saaks jahimeeste töö kompenseeritud. Ju siin ikka annab, neid kaalusid nii seada, et on ruumi loomale ja ja metsale kasvu ja ja metsast kasu. Eks tulevik näitab. Sel kevadpäeval poetab toomingas juba õisi ja kohati on vaiksed jõekääru lausa valged. Suvel vist poleks osanud märgatagi, et siin jõeäärne mets nii toomingad ja Rohke on. Mõni nädal hiljem, kui toomingas õitsenud on, lööb jõeäärne jälle valgendama. Siis on lodjapuu kord tagasihoidlikku põõsast, muul ajal õieti märkagi. Lootsik läheb tasakesi edasi. Täie lopsakusega kõrgub mõlemal pool lammimetssaared, haavad, kuused, sanglepad, tammed, jalakad. Kohati paistab päris padrikut. Raudna jõgi välja natuke allpool kuuse, Käärat paremal vajub mets madalamaks ja äkki olete väljas kaks jõge. Ravdasse suubub lemm jõgi. Rahvasuu on kahest küljest tigedega piiratud pikale ja kitsale kolmnurgale väga tabava nime pannud. Lemmi keel. Keele otsas on vähe lagedat maad ja seal kasvab esinduslik tamm. Küllap vist, kevadised üleujutused on takistanud inimeste ja elupaika rajamast. Aga tänu sellele on loodus siin omapead. Lemmjõe üle ujutatavad metsad on Soomaa rahvuspargi reservaadid. Ja keelest allapoole on rauda kallastel avarad puisniidud paremal puud. Ka võib aimata kuue seitsme meetri kõrgust raba rinda. Seal laiub 110 ruutkilomeetri suurune kuresoo oma hallikassiniste, avaruste ja laukasaladustega. Jõgi muutub madalamaks, vool kiiremaks, kõrgust, needus tuleb juurde kaldaäärsele rohule. Seal suure murru madalik. Vanarahvas kõneleb suure murrult leitakse telliskivi, prahti öeldakse olnud iidsel ajal thank, tellisepõletamiskoht kivid aga antud käest kätte. Viljandi linna ehitamiseks. Vajatakse muudki. Põhjasõja ajal vajunud Rootsi kuninga tõld suure murru madalikul mudasse. Veel natuke sõudmist Jaan Karuskose. See üksik talu kaugete metsade vahel on kunagiste metsavahtide dünastia elukoht. Praegu elab metsavaht kagus kosest natuke allavoolu. Endiste metsavahtide järeltulija elada aga teispool jõe vasakkaldal. Enne Karuskose tallanud ilusat kaldaniidud Raudna kallastel jõuavad välja Pärnumaal peaaegu Halliste jõeni. Siia tasub tulla juuli algul, kui niidud täitsa värvides. Vaatamisilu lisab vee rikas Tõrama. Oja. Ees kõrgub sild. Iroosiku põhja hakkavad kraapima kivisel ja see on meie kosk. Omal ajal kogunesid siia Riisa ja Jaama küla ning kaugemaltki noored, et simmanit pidada. Sillaehitus on maastiku tundmatuseni muutnud ja kunagisest peoplatsist pole enam jälgegi. Meie koske võtavad jõe kaldad kõrgust juurde ja S2 jõe ühinemiskoht. Raudna suubub hallistesse.