Saate lõpuosa kujuneb meil tõsisemaks. Aruküla kaevudes ilmsiks tulnud reostus teeb kasvavad ärevaks ja valvsaks ja seda mitmes suunas. Keskkonnauuringute kesklabori tegevdirektor Enn Otsa koordineerib pingutusi jaan varemgi operatiivselt kuulajaid informeerinud. Kõigepealt tuleb üks vigadest, taandus Aruküla rahvakoosolekul, tõusis terav nooleotsfirma nööbid kohale. See oli nagu nüüd teame. Aps. Ja ma vabandan väga firma nööbid ees, et ma ütlesin, et nemad on toonud Eestisse seda tüüpi kütust, mida on Aruküla kaevudest leitud. Nii see tõesti ei ole. Andke andeks. Ja üks asi, mis on selle reostuse juures kurikaval, on see, et niinimetatud majandusküttes leidub aineid, mis lahustuvad vees ja neil ei ole ei lõhna ega maitset. Ja nii ta on ja taga. Ohtlik on see, et nende ainete sisaldus väga väikeses koguses on tõsiselt toksiline. Kuid mõne sõna tahaks rääkida natuke kaugemalt ja võib-olla teiste probleemidega seoses. Eestis on üldse viimasel ajal Kütuse avariid suurenenud. Esimene tõsisem oli Kärdlas, rida väiksemaid on olnud kohaliku tähtsusega raudteejaamades ümber plaatimisplatsidel. Reostunud on kümmekond raevu ja nad ei ole levinud. Me oleme saanud reostuse valve alla pidama ja koristanud nad kokku. Kuid see kõik koos näitab seda, et potentsiaalselt on tõusnud oht reostuste suhtes. Ja siin on mitu aspekti. Üks sellest aspektidest on selline, et küttemajandus on meil äärmiselt korrast ära, seda nii riiklikus sektoris kui erasektoris. Nii nagu Aruküla aleviku ülevaatus näitas, ka seal on väga paljudele inimestel mahutipark paigaldatud. Väljaspool igasuguseid nõudeid, puuduvad mahutite alused, täiendavad kaitseehitised, lõdvikud, kraanid tilguvad. Kõik need küttekolded tahaksid samuti ülevaatamist, korrastamist seal ka isiku tasemel, kuid kui me vaatame natuke ka ettevõtete katlamaju, kui mahutite parkesid, siis täpselt samasugune korralagedus on ka seal. Tegelikult on küsimus selles, et viimasel ajal nagu ei ole seda institutsiooni, kes kontrolliks ja teostaks järelevalvet kõikide küttesüsteemide mahutiparkide olukorra kohta. Ja võib-olla selline järelevalve puudumine ongi tinginud selle, et üha rohkem lastakse läbi hooletust, mis tingib avarii. See on laiem ja väga oluline taust selle õnnetuste rea juures. Aga ometi oleme me hakanud viimasel ajal nimetama üht kütust agressiivseks. Me oleme öelnud, et see meile sisse toodud küte on läinud vabariigis liikuma eta ja noh, ütleme lihtsalt sööb kummitihendeid, lõdvikuid, samuti pure, metalli. Ja nüüd need analüüsid on näidanud tõepoolest niisugused omadused sellel majandusküttel on. Ja oleks nüüd väga lihtsameelne arvata, et see küte on sattunud ainult, ütleme, arukülla juude ta mujalgi. Sellega haakub teine väga suur probleemide ring, see on probleemide ring. Millised kütused Eestis tarbimisel on ja milliseid sobiksin kasutada ja milliseid mitte. Praegusel juhul probleem aru küll, aga seoses on selline, et see kütus, mis on sinna jõudnud kaevudesse ta ei ole Eestisse üldse siis salaja ja need firmad, kes seda tõid, tegid seda täiesti nii, nagu peab, nendel on olemas litsentsid, kõik on seaduslik ja neid ei ole selles mõttes võimalik milleski etteheiteid teha. Ja võib-olla osa nendest kütteainetest põlevad kateldes väga hästi, võib-olla nad on isegi väga heade kütteomadustega põlevad nagu lausa bensiin. See kõik on küte. Majanduse seisukohalt võib olla väga kasulik ja väga hea kuid me ei ole siiani üldse vaadanud need kütuseid selle seisukoha pealt, et nad võivad vaest sattuda sinna, kuhu nad ei tohiks ega peaks sattuma, see tähendab pinnasesse või veel vähem ei tohiks nad sattuda põhjavette. Ja see probleemide ring on hoopis teine, kui on kütuseprobleemide ring osa kütuseid, mis satuvad pinnasesse suhteliselt muutud, loodus ise saad nendest jagu ja nad võib-olla imbu nii kergesti sügavale, võib-olla nad hästi lahustuda. Ja nendega on probleeme vähe. Kuid osa kütuseid on just sellised, on ka osa Eestis praegu mis sisaldavad juba algupäraselt küllalt tugevast toksilisi ühendeid ja need ühendid lähevad suhteliselt kergesti liikuma. Varasematel aegadel oli küte valik meil suhteliselt piiratud ja me teadsime ja tundsime neid kütuseid hästi, nüüd spekter laienenud ja meil on tõsist probleemi sellega, et täpselt analüüsida, millised kütused milliste omadustega on. Ja ma veel kord rõhutan, et tähendab küte omaduste seisukohalt on üks aspekt ja looduskaitse seisukohalt on võib-olla hoopis teine aspekt. Ja ma nüüd noh, inimese seisukohalt tooksin välja selle kolmanda aspekti, mis on muidugi seotud looduskaitsega küll jah, aga maos tankrite, et olen varem ostnud ja ostan ka nüüd. Ma ei tea, mida ta sisaldab. Mind keegi ei hoiata, sest õnnetus võib ikkagi juhtuda. Ja räägitakse juba ühest loost, kus see küte sõi läbi tihendid. Küte läks tule juurde, katel läks põlema ja maja põles ka maha. Nii et me ei taha siin praegu hirmu külvata, kellegile hakake vot ma lausa, aga tähelepanelik peab äärmiselt olema, et see küte kuhugi ei pääseks, see on üks asi, aga teine asi, kes nüüd Eestis peab selgitama, millised need kütet siiski sisuliselt on. Hea küll, kauplejal on paber ja litsents ja tema, ütleme on õige mees. Sellepärast me ka täna siin natuke kohmime, kuigi me teame, kus analoogiline kütte näiteks Tallinna lähedal asub ja kus teda on transporditud. Aga kui juba asi läheb nii keeruliseks nagu ta on käes läinud, siis peab olema ettevaatlik nende aadresside ütlemisega. Sest inimlik asjaajamine võib siin kohtudes nulliks osutuda, kuigi on fakte, on analüüse, on dokumente, aga on veel vara rääkida, aga samal ajal. Me peame muretsema inimeste pärast, et Ta läheb töölekatel, on automaatrežiimil ja tuleb koju, ei ole enam midagi, on paljasplats. Seda ka ei saa lubada. Kes siin peavad nüüd jõud ühendama, et siiski saaks teada, millist kaupa meile müüakse ja sellel kaubal, millised ohud on temal minu jaoks? See on terve suur uurimistööde valdkond ja siin peavad ilmselt natuke aitama meid uurimisasutused sest nende käes on väga head aparatuuri, on hea teaduskaader ja, ja ka meditsiinipoolelt palume kindlasti abi, et selgitada neid ohtusid, mis kaasneb just reostuse sattumisel joogivette. Tuli üks päris konkreetne küsimus Aruküla inimeselt, kes elab sellest reostus tsentrumis küll kaks kilomeetrit eemal, aga et kuidas seda proovi võtta või kes selle proovi teeks, sest tõepoolest õigem on karta kui kahetseda. Need proovid võtavad geoloogid ja nad teavad täpselt, kuidas seda teha. Kui on vaja, kutsuvad kaasa meie laboratooriumi spetsialistid ja koos võetakse, sest seal on sellised puhtusastme, et seal on sellised noh, kasvõi selle nõude kohta sellised nõudmised, et neid kodus täita on lihtsalt võimatu. Kui inimese kaemus on kütusel juba lõhn ja kui ta tunneb, et see vesi haiseb, siis on selge, et reostus on seal sees. Aga selleks, et määrata Gustav veel on ja kust ta just parasjagu võiks jõuda, seda tööd me teeme ise.