Meie saate kommentaar. Mõtisklus tutvustus teeb seda. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaali direktor Tõnis Kaasik ja täna on teema kaks säästliku arengu Euroopa teed. Võimalused. Võib-olla ühte saatesse kõik ei mahu, see on niivõrd palju haaravaga. Teeme algust ÜRO keskkonna- ja arengukomisjon defineeris kümmekond aastat tagasi säästliku arengu kui sellise arengu, mis lahutab praegusi vajadusi, seadmata sealjuures ohtu järgmiste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Selle aasta jooksul on veel sadakond erinevat definitsiooni välja käinud, käidud, et keegi täpselt ei tea, mida siis säästev areng täpselt tähendab ja pole ka mingit malli, et vot see areng on säästel, see areng on nüüd vähem säästev. Ja siin tehti nüüd eelmise aasta algul üks otsustav samm Euroopa komisjonis ja telliti maailma tippekspertidelt siis võimalikud Euroopa arengustsenaariumid, säästliku arengustsenaariumid aastani 2020 on siis visioone aastaks 2020 tingnimetusega. Säästlik Euroopa. Ma arvan, et siin üht-teist on huvitavat võib-olla kõige üldisemal tasemel näiteks ka nendele poliitilistele jõududele, kes tegelevad Eesti Ühingu Eesti arengumudelite otsimise vääringu suundumuste määramisega. Nii et tellimus oli kolmele harjumile, kolm stsenaariumi välja ka töötajate, nad on üksjagu niuksed armuslikkuda üks variant, teine variant, aga see ei tähenda, et nad nüüd lähevad, võib-olla mingisugune keskmine või nende kombinatsioon, toon ja mul ongi mõte, et rääkida äkki selles kommentaaris niimoodi stsenaarium stsenaariumi kaupa nagu asjad läbi ja täna hakata siis sissejuhatuse esimese stsenaariumiga peale. Eeldus muidugi kõigile stsenaariumitele on üks ja sama, see tähendab, et Euroopa liigub säästliku arengu suunas, kuigi 2020.-ks aastaks ta pole sinna veel jõudnud oma säästlikkus arenguetapi. Teine et Euroopa saab säästlikult areneda vaid maailma kontekstis kogu muu maailmaga. Kolmandaks ka meile võib-olla huvipakkuv on, et 2020.-ks aastaks pole Euroopa liit enam 15 liikmeline, vaid tunduvalt suurem. Ta hõlmab umbes viis protsenti maailma rahvastikust, kuskil miinimumi ja maksimumi vahel. 360 kuni 422 miljonit inimest. Ja neljas ökole objektiivne eeldus. Ainult üle 60 aastaste osakaal on tõusnud 25-le protsendile, praegust kuskil viiendik alla 20. Alla 22 protsendi peaaegu 25 protsenti, vot need on need eeldused, milles nagu lähtuvad kõik kolm stsenaariumi. Muidugi autod ütlevad, et üllatused pole välistatud. Üllatustallad mõtlevad eelkõige võimalust, et luuakse mingi uus energialiik või täiesti põhimõtteliselt uued tehnoloogiad. Ei välistada ka uut õlišoki ja sellest tulenevat maailma finantsturgude kokkukukkumist. Ühe toa kokkuvarisemist kollapsita uut või reaalsete võivad olulist sõda Euroopas. Samuti siis tagajärgi, mis võivad väheneda kliima muutumisest ja niisugune noh, minu jaoks nagu positiivne niisugune üllatus või võib-olla teiste jaoks ka on see, et äkki toimuvad inimestes keskkonna suunas nagu sooda, soodsad muutus nende elustiilis, kes teab. Ja siis seesama, esimene lubatud staadium siis seda võiks nimetada siis täielikult liberaalse arengustsenaariumiks mille käivitajaks on see, et 90. aastate poliitika majandusega sotsiaalpoliitika keskkonnapoliitika pole ennast õigustanud, nad on läbi kukkunud, majanduslik olulist kasvu pole tööpuudus, suureneb keskkonna seisund nagu halveneb ja lahendus seal nähakse siis veelgi liberaalsemat poliitikat ja kõigi valikute toomist vastutuse toomist indiviidi tasemele. Eeldatakse, et riigi osa väheneb praegusest veelgi enam. Edastamine jätkub, kõigi toodete subsiidiumid on lõpetatud. Tuuriga reguleerib erakordset tundlikult tarbija nõudlustele järjest kasvanud turg rohelisele toodangule ja ka tööstus on võtnud suuna keskkonna asjalikumaks muutumisele kuna on kehtestatud väga ranged tsiviilvastutusreostuse ja keskkonnaprobleemide tekitamise eest. Sotsiaalmõõde on minimaalseks läinud, kui on tagatud vaid elementaarne tervishoid, keskastme haridus. Kõik muu on privatiseeritud samale, kuidas konkurents ja vabapakkumisega sotsiaalteenustele tagavad suhteliselt hea teenindustaseme ja madala hinna. Mis puudutab nüüd keskkonda prognoosi, siis keskkonnamõjude on suhteliselt väikesed tootmine, tootmise tarbimise kasv pole enam progresseeruva seotud ressursikasutuse ja reostuse kasvuga. Osa kasumist läheb tagasi keskkonna heaks. Keskkonnapoliitikat teevad praegu tunduvalt enam vabatahtlikud kokkulepped tööstuste, tööstuste, liitude ja siis ühiskonna vahel, siis kõik saavad aru, et vanaviisi endiselt edasi ei saa. Poliitiline mõõde on nagu mõtlesime, on Euroopa Liidu keskne natukene. Aga nad eeldavad, et 25 aasta pärast vähemalt 25 liiget Euroopa liidus, sealhulgas ka Eesti ühistu kasutuselevõtt on viinud integreeritud siseturuni. Ja üldse on Euroopa liit oma poliitilise tähtsuse kaotanud või kaotamas seal enam ei tehta, otsuseid ja tähtsus on üle kandunud linnadele ja regioonidele tähendab Brüsselist siis regioonidele, Euroopas on suurenenud valitsuste ja äritegelastele äriettevõtluse mitteusaldamine. Inimesed, rahvas ei usalda neid. Selle nende koha on hõivanud siis mitte suid, sõltumatud ühendused, mis liidavad keskkonnakaitsjaid, ametiühinguid, inimmõjus lasi veel teisi neid nagu usaldatakse. Ja rahvusvaheline aspekt, Alex, selline, et on tekkinud uus G seitse, mitte enam seitse suurriiki maid, siiski kuus G seitse oleks siis Euroopa liita põhja Ameerika see vabakaubanduskokkulepe naftaosalised Hiina, India mani riigid Kagu-Aasias, Ladina-Ameerika vabakaubandustsoon ja Venemaa on suurenenud Euroopa Liidu ekspordi osakaal rahvuslikust koguproduktist praegusega võrreldes kaks korda, 15-lt protsendilt 30-le protsendile. Arenguabi on oluliselt vähenenud, kuna see pole ennast õigustanud. Jäänud on laid abivajajate põhivajaduste rahuldamine ja humanitaarabi osutamine. Üks põhjus on võib-olla ka see, et arengumaad saavad vabast kaubanduses kaubavahetusest enam abi kui praegusest jutumärkides abista üle maailma. Kaubandusorganisatsiooni sotsiaal- ja keskkonnastandardid on jäänud 1990. aasta tasemele. Riiale Sonera loogika säästliku arengu finantseerimisest. Keskkonna parandamisest avalike vahendite arvel on end lõplikult diskrediteerinud. Ja siis kuidas näeks välja ühe eurooplase euroopa naisterahva päev nagu aastal 2020. Nimetanud tingliku sariaadneks, tema tõuseb hommikul ülesse, sööb müslit, geneetiliselt modifitseeritud viljadest sõidavamas superautoga. Poolas valmistatud Taevuga kasutab 20 protsenti praegusest kütusest ja annab vaid kümnendiku praegustest heitmetest. Sõidad tinglikult tööle deebelannatal kompuuter, kogu aeg infot liiklusoludes, kuidas ta sinna sihtpunkti jõuaks. Teadmine on ettevalmistuselt oskustelt ooperilaulja ja tipptasemel kokk. Praeguste vajadus tema nõudmise tema oskuste järele on tunduvalt vähenenud, on tõsiseid probleeme eas tegevuse leidmisega. Tööaeg on tunduvalt pikemaks läinud kui praegu. See oli siis liberaalse arengustsenaarium Euroopa jaoks aastaks 2020.