Küla on siin ja küla anud ja selja taga, kõik see on koitjärve küla üheksa taluga. Maad oli palju, põllud olid kõik selle mäenõlva peal vastu koitjärve. Raba. Kas te aimate, et niisugune küla veel 50 aastat tagasi siin hästi õilmitses õilmitses nii hästi, et seda paika nimetati eesti šveitsiks? Siin käisid paljud Meie kultuuriprominendid nagu see sõna nüüd on käiku läinud. Suvitamas. Nii käis kooliõpetaja susi siin oma perega tema verest Arnold Susi, advokaadil oli saatus saada tuttavaks vangis olles Solse niitseniga. Ja kui sul see nissan, siis oma esimeses raamatus, mis eesti keelde tõlgitud on, ütleb ühe lauset, kõikide rahvaste hulgas on häid ja halbu inimesi. Eestlaste hulgas Albu ei ole. See oli susi kaudu sisendatud arusaam temasse niivõrd sügava mulje jättis siis Nobeli laureaadile. Tookordne esimene kohtumine ühe eestlasega. Susid elasid järvepõllu talus. Samas järvepõllu talus suvitas meie muusika suur mees. Professor Aleksander Arder. Laanetalu oli oru talu kõrval siin see oli toompuudele kuuluv talu ja ploompuudest omakorda said üldtuntuks kaks Soome õppima läinud tütar leni, kes seal abiellus, sai hilisemaks konsoli prouaks, sest härra emiilvestorinen oli. Oli siis Eesti konsul Soomes kiindus sellesse kohta niivõrd, et otsustas 39. aastal siia ehitada veel endale maja ja Jaan Pikk ikka viib täna teid ka sinna maja asemele, kus nad ise umbes ainult aasta olla said. Ja, ja siis vend Jaagop ploomipuu oli teatavasti nimeka žesti, kirjastaja, mitmete oluliste raamatute väljaandja ka ise kirjutas, hulga teoseid sõnaraamatuid teinud ja kõiki muud. Ja see talu oli siis nagu küla eriliseks kultuuriliseks tõmbejõuks, kus ka oru talust tavaliselt käidi, käis eelkõige siis siitpere pereisa vend Anton Hansen ja Laanel kiiguti Laaner oli niisugune tiik, suur post oli maa sees ja sellel olid siis köied küljes ja hakati seal ümber siis tiirutama ja sai palju nalja, kui keegi oma köiega teisele sinna sinna selga sõitis. Ja kui oli Helsingis õppinud peretütar siin siis Tammsaare käis eriti sageli seal. Ja niimoodi on kirjandusloolased ütelnud, et ilmselt Kõrboja Anna näol mõtleb Tammsaare eelkõige laane teenit sest laane leni oma nii sihukeste omadustega kõigiti vastas sellele. Kõrboja Anna siis perenaisest brutotüübile siis korduvalt elasid siin õed, raud katsid, kellest Anna Raudkats sai meie rahvatantsu emaks ja on siiasamasse lähedal Aegviidu kalmistule ka sängitatud. Niimoodi siis see suur ja mida te nägite, on eesti kultuuri tegelikult mõjutanud. Rohkem kui me oskaksime, seda aimata. Ei oska aimata sedagi, et Tammsaare ajal siin mingit teed ei olnud. Tee läks tükk maad mäe poolt rohkem ja tee ääres, kuni siia talu väravani kasvasid mõlemal pool püramiid aalset kadakad. Kui nüüd tagasi hakkame sõitma, vaadake seal kruusamäenõlva peal on kaks kiitsakad kadakad, et need on ainsad sellest kadaka Leesdaga. Vanasti tuli see siia kahel pool teed taluni taluni välja. Kadakaid ma mäletan siin veel hulk aega hiljem talude kõikult hävitatud kadakad olid veel püsti, aga hiljem tankid sõitsid sisse, siia omad teed ja nende tanki sissesõiduteede alla ka need kadakad ja siia samasse kõrvale mitmesse kohta näete, on suured kaevandit tehtud, need on ka tankide maa sisse kaevamise kohad, nii nagu lahinguoperatsioonid ette ette näevad. Siit iga hetk kahuritorni keerates pidi saama tulistada, see oli üks positsiooni koht ja kõik need kaevanditi augud jäävad seda praegu tähistama siin oru talus, lisaks nendele kultuuriloos juba mainitud paljudele seostele. Noh, olgu öeldud siiski veel tallinlastel üks seos, seesama Metsavaht oru Jüri, nagu teda hüüti, tema esimene töökoht oli järvemetsavaht olla Tallinna külje all. See on seal, kus praegu on järve see tankimisjaam ja see männik sellel tankimisjaama taga on ka Jüri Anseni istutud, seal olid tookord suured tuisk, liivad, need tuli tunnistada ja neid töid siis Tammsaarevanem vend juhtis ja sealt ta tuligi juba siia linna siis Tallinna linnale kuulunud Koitjärve metsade nagu ülemvalitsejaks, sest et kedagi teist esindajat siin ei olnud. Ja siia ta saadeti nii olulise, nii suurte metsade peale Tallinna linna esindajaks muidugi selle tõttu, et ta järve liivade kinnistamisega nähtavasti oma väga hea tööga oli juba silma paistnud. Siin oru talus oli siis mõistagi selle pere laste sünni Ma nendest lastest, Salbertist tuli kunstiinstituudi professor. Alles paar aastat tagasi suri ja teine poeg Artur tuli õppima Tartu Ülikooli metsateadust lõpetas teoreetilise kursuse 1933. aastal ja määrati kohe ülikooli abi õppejõuks. Ja kui kaitses ära oma diplomitöö 38. aastal, mis käsitles nii nagu patiivseni doktoritöögi seda oli palkide ja pakkude võtmise tulemusi erinevatel meetoditel võrdles, kuidas siis erinevad meetodid kokku lähevad ja mida sobilikum oleks teha siis 38. aastal peale kaitsmist määrati ta kohe assistendiks ja ta hakkas lugema juba täiskursust ja selleks kursuseks oli metsadakseerimine, luges seda metsatakseerimise kursust kuni 1900 44. aasta alguseni. Siis tuli see esimese veebruari. Mobilisatsioon ja Artur Hansen kui ohvitser, sest et Eesti vabariigis said ohvitserideks kõik ülikoolis õppinud mehed, kui nüüd natuke asja oli, sest et nad saadeti tondi, sõjakooli, sest et kõrgema haridusega inimesel oli lühikese aegse programmiga võimalik lihtsalt omandada kaaned, ohvitseri teadmised ja esimest korda Artur Hansen ohvitserina siis 41. aastal aitas Tartust siis enamlaste välja tõrjuda. Juba seal toimis ohvitserina ja 44. aastal kuuletus mobilisatsioonikäsule ja läks rindele. Iisaku ja Illuka kaudu läksid nad Puhatu raba põhjaserva putkisse. Jaa, putki piirkonnast. Just seal idas on Griiva sood, et eestlased tunnevadki kahte kuulsat lahingut, annert seal Griiva soolahingud ja Sinimäelahingud ja sattus kohe Griiva soolahingutesse. Ja oli seal siis piirivalvekompanii juhina. See oli selles lõigus just kuhu tehti kuulsal seitsmeteistkümnenda aprilli lahingusse põhisissemurre. Enamasti mitu lainet löödi tagasi vastast. Surnud oli väga palju, aga rindevahe oli ainult umbes 200 meetrit, äärmisel juhul 300 meetrit, nii et mõlemad pooled teadsid teisi asjad nii täpselt ära, et putkist oli raske Eesti väeosadele toitu laiali kanda, sest täpselt nii kui toidu laialikandjad 40 meest kohal olid, nii panid venelased täis kahuritule toidujagamiskohale kohale peale ja, ja tuli korduvalt neid aegu jälle muuta ja salastada, aga ikka natukese aja pärast tuli jälle teada, millal, millal sihuksed olulised asjad sõjaväes toimuvad. Selles lõigus, mida juhtis leitnant Artur Hansen, läks täiesti kaitsekraavis kaeviku käsitsivõitluseks. Mehi langes rohkelt haavata sai veelgi enam ja on siis andmed mitmetes mälestustes kirjutaks sellest, et Artur Hansen asus ise veel kuulipilduja taha ja seal siis sai nii raskelt ja mitmehaavaga vigastada, et ta ohvitserini transporditi. Ära veel sealt Puhatu putkist jõhvi jõhvis aga suri. Maeti siis Jõhvi sinna kiriku juurde ära, kuhu teisedki. Selliseid ohvitseri auastmes mehed olid toodud ja sealt kuuega hiljem uuesti tehti ümbermatmine Elvasse. Enne kui venelased jõhvi jõudsid, oli Artur Hanseni põrm jõhvist ikka juba ära toodud praegusesse puhkekohta. Elva kalmistul. Me oleme siia kogunenud täna mitte ainult selleks, et Eesti kultuuriloo nii olulisi kohti oma silmaga näha, pigem ette kujutada. Me oleme tulnud siia ju sellel ajal, kui kui 50 aastat tagasi otsustati sealsamas Kirde-Eestis suuresti Eestimaa saatust ja vähemalt seal nii pikalt rinde kinni hoidmine. Pool aastat. Sakslaste prognoos oli, et venelased on Tallinnas peale Narvast ületulekut kolme-nelja päeva pärast. Aga poole aasta pärast alles juhtus see, see võimaldas Eesti situatsiooni teistmoodi lahendada. Hulk meie kultuuritegelasi ja teisi sai ära põgeneda, kes muidu oleks Siberi-teekonna pidanud ette võtma ja juhtus muudki olulist meie rahva edasise saatuse jaoks. Selle tõttu oleme me selles kohas, et üldse mäletada, austada. Neid, kes 50 aastat tagasi kas ühel või teisel pool Eesti eest seisid. Sest et aeg on palju läinud mööda ja meil on eestlastel tarvis õppida seda, mida soomlased juba on õppinud. Nende kodusõjas olid teatavasti lahingud ja langenute hulgad, palju rängemalt suuremad kui Eesti. Vabadussõjas olid punased, olid valged, mõlemad vaheti oma ettehaudadesse, ühed punased olid kaua aega nagu nagu mittelugupeetavad. Nüüd on juba ammu niimoodi kihelkonna kalmistutel, kus need mehed puhkavad, lihtsalt tunnistatakse mõlemaid kui oma isamaa eest seisjaid. Sest et eks nad mõlemad tahtsid ikkagi paremat Soomet ja eks tookord siin ka need eestlased, kes kahel pool seda vennatapu pidid tegema, eks needki mõlemad tahtsid olla ikkagi eriti Eesti pinnal. Eesti eest palun sisse tuua lipud. Ja vana sammaldunud maakivi juurde kus on imetahvel mälestustahvel Artur Hanssonile sammuvad skaudid. Ühe poisi käes on Eesti riigilipp, teisel looduskaitseliit ja kolm ajateenijat Kalevi ühendatud jalaväepataljoni lipuga ning major Laneman. Austatud rahvas. Ma tahaksin sellel pidulikul ja tähtsal päeval. Rääkida võib-olla mitte nii pidulikult ja pühalikult, aga rääkida sellest, mis meil on oluline igapäevases elus. Ja kui ma vaatasin täna seda seda suurt inimhulka, mis on siia kokku tulnud sellel palaval päeval, märkasin oli asja. Üks asi, mis mulle väga palju rõõmu tegi, oli see, et on väga palju lapsi ja väga palju väga noori inimesi. Ja teine asi, mis mulle natukene kurbust põhjustas, on see, et kõige noorem ja teo võimsam põlvkond on esindatud. Mitte nii palju, kui ta peaks olema. Ja see on tüüpiline Kui minu minuni jõudis selle tänase kokkutuleku organiseerimise jutt, siis sain üllatusega teada, et selles samas paikkonnas, kus me oma pataljoniga teeme, õppusi. Olnud külad, mis on maatasa tehtud, on olnud inimesed, kes on jätnud väga suure jälje Eesti ajalukku. Tihtipeale me oma igapäevases tegevuses ei kujuta ette, et meil on olemas oma riiki, ei käitu, nagu meil läks käituma oma riigi tõsine kodanik. Need sõdurid, kes on Kalevi pataljonis, need on mehed, kes on tulnud täitma oma kodanikukohust teenima oma ajateenistuses ette nähtud aastat aega. Nad peavad õppima selle aja jooksul midagi. Aga ennekõike ma arvan, et nad peaksid siin kokku puutuma sellega, mida tähendab oma kodu ja oma maa. Ja paljud ei ole seda enda jaoks teadvustanud. Nad ei ole isegi mõelnud selle peale, mis tähendab oma kodumaa ja see väljendub nii distsipliinis kui õppimises. Suhtumises. Ja ma ei tahaks rääkida mitte kaitseväe teemal vaid kuna tegemist on looduskaitseüritusega siis need on, need kaks asja on omavahel väga tugevalt seotud. Kui ei ole Eestimaad ja ei ole Eesti loodust, ei ole ka mõtet sellel kaitseväel. Sest et ei ole midagi kaitsta. Kui puu saab oma jõujuurtest, siis inimene saab oma jõuajaloost. Ja sellepärast mul on hea meel, et me saame oma pataljoniga siin oma pataljoni lipuga. Osutada lugupidamist Artur Hansen näol kõigile nendele, kes andsid väga palju, aga Eesti vabariigi jaoks. Aga samuti ma tahaks paluda teid, kes te siinkohal olete, külastage meie kaitseväge, külastage meie pataljoni. Rääkige nende noorte meestega nendel teemadel, millest nemad ei ole palju kuulnudki, midagi mille peale nad tihti ei oska mõelda, sest noorel inimesel on muid tegemisi väga palju. Tulge rääkige nendele kodumas, rääkige nendele kodusest mida see tähendab. Mitte sellise kampaania käigus, vaid lihtsalt tulla ja panna üks kompanii noori poisse istuma ja ma arvan, et see on kõige tähtsam, see on tähtsam kui see, et õpib korralikult seal püssi laskma. Või muud, mis sõjaväes on ette nähtud tegema. Kõige tähtsam on see, et tal oleksid peas õiged mõtted. Ja ma tahaks pataljoni nimel, aga kuna me oleme ainuke kaitseväe väeosa siin asetada lilled selle mälestuskivi juurde lugupidamiseks nendele inimestele, kes langesid Eesti vabaduse eest Ma tänan Kalevi pataljoni eesotsas, tema ülem, aga selle au eest, et meiega koos teete seda kokkutulekut meie rahvale, olgu öeldud, et see ei ole mitte ainus siin kivi juures käimise žest. Kalevlased on meile kaasa aidanud kõvasti meie laagripaiga ettevalmistamisel paukjärve ääres ja meie koostöö on kestnud juba tegelikult mitmeid kuid ja on hea meel rõhutada seda, et sellele koostööle suuresti panid aluse meie kaitsejõudude juhid eesotsas kindralmajor Aleksander Einselni endaga. Ühtlasi ütlen natukene eelinformatsiooniks, aga see sobib härra ülema jutukasti. Et eilsetel andmetel otse kindralmajori enda kabinetist on mul teada, et praegult on ettevalmistamisel kindrali käskkiri kõikidele Eesti väeosadele looduskaitse korraldamise asjas. Ja see ei ole mitteformaalne käskkiri, vaid üksikasjaliselt antud nii ülesanded, mida tuleb täita, kui ka hoiatatud, mida ei tohi teha. Selle käskkirja. Võib-olla algpisikene ajend oli asjaolu, et me vaatasime läbi seda ja informeerisime härra kindralmajorit. Kuidas kindral Laidoner korraldas seda kodumaastiku ja loodushoiu ühendamist ja oma puhtsõjaväelist tööd. Selles materjalis on meile öeldud paljud Eesti sõjaväe paiknemiskohad, kas või Värska laager võikusse sama Kurtna või mõni teine, need on muutunud peaaegu kuurortideks, kuigi nad algasid puhtast lagedust nõmmemaast peale. Selle tõttu siis niisugustele asjadele tähelepanu pööramine sellises laidunerlikus vaimus, praeguses sõjaväes, see on meile lihtsalt tõesti niisugune niisugune hea meel. Ja et see teade on tulnud just me kokkutuleku ajaks, see veel kord näitab seda, kuidas peastab, otseselt hindab siis meie rahvategevust. See meie poolt natukene saaks olla tõhusam ja, ja Kalevi pataljonile natukenegi tänase päeva puhul saaksime kaasabi otsustada. Eesti looduskaitse seltsi vabariiklik juhatus on otsustanud kinkida Kalevi pataljonile Eestimaa tundmisest ja Eesti looduskaitsest väikese raamatukogu, mis koosneb 60-st köitest. Seda on tore vaadata, kuidas noored mehed vormis rivisammul tulevad, võtavad siis just äsja kõlanud nimetatud raamatukogu vastu. Siinse ühe paljudest kadunud taludest järeltulija, kirjastaja Jakob Ploompuu suguvõsast naine, eakas naine, loeb nüüd oma mõtted, mis on kirja pandud. On otse uskumatu, et polügonil on jäänud vaiksemaks Eiklirilise enam Aegviidus aknad ega põrgumajade seinte vahel saepuru täidis allapoole, muutes elamut vähem soojuspidavaks. Aastakümneid on olnud unistus, et kord lahkub sõjavägi meie esiisade vaevahigiga väetatud maalt ja järeltulijad võivad sinna rajada oma kodud, et nende lapsed ka kasvaksid, aga, ja loodusega kokku nagu vanasti, maarahvas kui nad peaksid kõrvatööga talupidamiseks tulude hankima, on maakodust saadud eetiline ja vaimne rikkus. Seeni teeb elu elamise vääriliseks ühi oma viimase publitsistlikku artikliga. Tarvitused ja nende rahuldamine on Tammsaare jätnud hoiatuse tarbimisühiskonnale, kelle eest näpata tamatut hukku. Kui inimkond ei suuda lahendada ennasthävitavast vastuolu sellised tootmise ja tarbimise vahel, mis aina tootmist Hosseerides aina uusi kirgi õhutades kasvatab rahulolematuse armeed nii tarbitmises küllastunud mõte kui ka nende arvel kellele käesoleva tsivilisatsiooni hüved jäävad kättesaamatuks unistuseks. Kui maailma arenenud riigid on mina seda lisan ise juuri. Kui maailma arenenud riigid on hädas oma põllumajanduse ületoodanguga, siis pole ju mõtet koite realiivastel põldudelt nõuda majanduslikud tutvust vaid pinnal leidub ehk pärijatena oma elukutsetöö kõrvalharrastustalunikke keda huvitaks säilitada ja arendada sellele maale omaseid väärtusi kelle loodusearmastus ja ilumeel looksid uusi võimalusi elu rikastamiseks ega igatse õhku saastavat tehnikat. Need koitjärve küla mälestuspildikesed on, kui sambla alt jään nõgeste keskelt välja kraabitud vanad taludeks lagunenud vundamendid. Millised on nagu salatähisteks endistele esivanemate elukohtadele, et nende abil restaureerida endist koitjärveküla k eks jaanitulepaigaks eestimat paljude kultuurituledepaikade seas.