Nüüd meie seltskond, kes tuli siia saare peale sadamast 100 meetrit, nii nagu näitas viited, siin on prügi, mahapaneku koht ja ka kuiv liimile. Carrento pida Saaristas eestina peasekretär ütles, et näete, meil on ta niisugune kasutatakse kuiviseid või pulbrit, mis võtab kuivkäimlast, kõik endasse, paisub, muutub kompostiks kasutatavaks. Neid käijaid on siin kaks, kuid võib-olla veel rohkem tähelepanu meie jaoks tõmbavad kuurialused, ühe peal on silt, ohtlikud jäätmed. Siia tuuakse värvipurke kemikaale, kodumasinaid, kus ju ka üht-teist niisugust, mis ei tohi loodusesse imbuda. Kõrval aga akude ruum, kes sõidab autoga mootorpaadiga, akud vananevad ja ega seda hapet ja tina pole ka vaja kuskile kivide vahele jätta. Käruga lükati kohale seda materjali, mida kuivkäimla vajab toodiks laia kleepriba, millega saab kokku siduda kogutud jääke. Nii et jah, ilma asjameheta, hästi toimiv niisugune sadamale väga vajalik prügi, mahapaneku koht ja mitte mahapaneku koht, vaid siit ka siis perioodiliselt viiakse jälle kuurialune tühjaks ja kuivkäimla kompostiks. Ja mis tore, siin pannakse ka pida Saaristas eestina hülgepoiss üles. Rinnaskulptuur, see on nagu kirjakast, kuhu siis tuuakse alati värsket kirjandust, voldikuid, brošüüre. Jah, meie juba Eestis teame, mida sinilipp tähendab, see tähendab seda, et sadam peab olema väga keskkonnasõbralik. Siin peab olema alati joogivesi saadaval, elekter, sest kui tulevad mootorpaadid, on seda ja teist vaja. Ja nüüd siis leian kurgem, puurimised on tehtud. See propaganda hülgepoiss pannakse nüüd oma kohale ja vaadatakse, kuidas ta kõige parem saab. On ka sadama plaan, muud nõuanded, kuidas sadamas käituda ja ja selge see hülgepoisi seest tühi rinna kuju tõmbab tähelepanu ja arvan eriti, kui lapsed teavad, et siit saab kas voldiku või mõne kleebeka, nad tulevad siia loomulikult loevad jätavad meelde ja nii kasvab siis noorem sadama kasutaja ja külaelanik järjest teadlikumaks. Maanduda üritatakse. Palgitu sinilipule, siin on siis jah, ühenduse pida Saaristas eestina kohta väike raamat värvitrükis ja siis on sinilipu kohta üht-teist ja on ka. Võimalus astuda pida Saaristosiistina liikmeks, aastamaks ei ole suur 70 marka, aga sellest on õigus kasutada siis sadamate hüvesid. Ja siin on siis ka päästerõngas, viskenöör ja tulekustuti, nii et sadamasilla ühes nurgas. Skeem sadama kohta, kõige olulisem teave, kõike, mida vaja, külla koos ka ikka korras. Tere tulemast aste saareni. Asfi saarel tee prollingel ühe majakese ukse lahti. Siin on seinad, mitte päris katuseni, aga katus on korralik ja siin me näeme nüüd neid prügikasti õige palju ja. Ja siit on paberil olmejäätmed, need kastid on siis üksteisega, on siis paberi jaoks on siin suurem, plastmassikogumiskast on medalite alla. Ajoneeriks ja Sitel on kereals, lasi. Ja pudelid. Sonia väikesem silinder, seal on alluma jättele, vastanud Murdoviele tuur mutta maja teises osas eraldi veel ruumikesed, siia saab panna siis vanad akud, mida ei ole veel sellel väikesel saarel toodud. On. Taasto semuga Te olete õnnitleme teda varastama, tarbijana kulgetab poest suva raha, kõigele on mõeldud ja kuna siit saarelt ära vedamine, on küllalt kallis. Kaugemale sõitsime siia eelmisest punktist poolteist tundi. Tähendab, tuleb lugu pidada. Aga nii see saar puhas säilib, sest et kõik, kes tulevad, mis üle jääb, toovad siia ja saarel on siis kas lahtine kivi või muru või siis väikene elamine. Emotsioonikaste ehk hülgepoiss juba tööd teinud siin on kirjandust ära võetud ja liikmeks astumise blanketid olemas, kontrollib, kas seisab hästi seina peal ja tip-top tanoosida, on mai tänavune tulu valameiks. Ahah, ongi siis jah, meie tähelepanek õige, et maikuus siis ehitati. Kombost tondi laadiku juba ju ka, onju, kas te näete, siin on kala, jättede ja ta ja hüva naise pidaja olla eraldi kast on jah siis niisuguse kraami jaoks, mis kokku komposti annab, nii et saab kasutada jälle sihtotstarbeliselt jäätmete segu ära. Kõik on mõistetav, arusaadav, suured sildid on väljas. Ole aga mees, astu ligi, panema kotike või paberipeotäis ära või, või on ka muud iga asja jaoks on oma koht. Kuhu me jõudsime kohe sadama juures on üks väikene punane Karl kaherattalised alusel ja vägevad torud, ümberpump on peal. Ja nagu kuulsime sellega, siis tühjendatakse kuivkäimlad, kuivkäimlad ja nad võivad teatud ilmaga hakata nagu ümbruses, no andma, aga kui kasutatakse kuiviseid või oldi kuiva puru, see on tehtud kas turbast või koorest või millestki, siis imab kõik endasse ja ja nii saadakse hoopis komposti. Aga ikkagi vajavad need paigad tükati tühjendamist ja, ja selleks on siin siis kolmandat aastat juba tehnika olemas. Tore on vaadata kui noorema väikese lapsega emal oli ka jäätmekotike käes ja lapsel oli korvi sees samuti midagi punti seotud. Tulid kahekesi, nii sõbralikult sellest naeratavat hülgepoisi embleemist möödamis eraldi posti otsas siia päris suurde majja, mis sellel saarel on kõrgem ja laiem ja kuidagi võimsam vastavalt sellele, kui palju saarel inimesi elab, võisi suvitamas käib. Ja näib, et pudeleid on õige palju siia maha pandud kastidesse ja päris kange joogipudeleid ja veinipudeleid muidugi sellistest siin ei tea, ei oska öelda, kui pika aja jooksul need kogutud on, aga kogus on päris võimas. Ja siis tavaline prügi on mustadesse paksudesse, kilekottidesse kogutud ja toodud siia. Ja siin on siis kah mitmed võimalused just säärase. Olmeprügipanemiseks ja kogumiseks, mis just siinkandis siis koguneb? On teinud meile arvamus ja vaikiuks. Vaat milline lugu. Mina leidsin, et küll on see hoone suur, aga Rolf Karendo ütleb, et ta oli enne veel suurem. Aga need maaomandisuhted, need peavad klappima ja selle tõttu tehti siis maja tagant otsast lühemaks. Ja nüüd ongi näha, et siin natukene hakkab vaatelt kitsaks jääma. Seda rakendus oli, oli suurim suurim piinlen, kuus meetriadestab jalise ja väljast on hästi näha ja ta toiminingul semasena erinumasena laitalu keskuks. Solid kaiki laitel oli, on nüüd see enam ajalooliste, kus ka meil juttilasi. Nii et vahel juhtub sedagi, et alguses on planeeritud kõik mitmekülgselt avaralt. Aga nüüd tuleb natukene kitsamalt läbi ajada. Aga tundub, et pidas, alistas, Eesti meeskond saab hakkama, sest lihtsalt tuleb tihedamini sagedamini käia, siini ära viia. Kui me siin saarel juba oleme, siis tasub heita pilguga saare loodusele. Siin ta on tõesti omamoodi oivaline. See graniit algab vastangute kaupa sadama juurest ja nagu pikad trepiastmed läheb siis saare keskosas kõrgemale. Seal on ka tuuleveski, äikesed majad, nagu siin kombeks. Kõik on rootsi punasega punaseks värvitud seinad, katused, sageli rohelised. Ja siin on kõigele mõeldud väike kiosk, suvel tahetakse jäätist osta, kohvi juua, vaatan, sildi peal on väljas, et tass kohvi ja saiake maksab seitse marka ehk ligi 20 krooni on Lätist. Ja need puhkepingid on palgist välja lõigatud istmealused ja siis paksust poolpalgist lauad meisterdatud. Seal istuvad noored, eks vaatab ajakirja, üks sööb jäätist, üks joob kohvi. Kõik on rõõmsad. Siin on siis ka kohaliku kraami müügil. Aga müüjaneiu ei ole tahtnud majakesse sisse. Nad on pannud väikese lina siia tuli see kivi peale ja võtab seal päikest. Kui keegi tuleb, siis tõuseb püsti. Pakib või pakub kuidagi kodune, lihtne, sõbralik, vaikne on see nööta saar meie aga muidugi loomulikult tulime sellepärast siia, et vaadata, kuidas, siis prügi ja olme. Me ei tea muud kraami, mis majapidamisest üle ja peale korjatakse. Millised võimalused siin on? Igal pool Meil on hästi avarad teadetetahvlid, selgitavad, mida tähendab Ühendus pida Saaristus, eestina hoia saared puhtad. Siis on siin ka muid teateid, mis siia juurde kuuluvad ja vaja teada. Nii et niisugune infoteenistus andmine inimestele, mis on ja milleks, noh, see on niivõrd suurelt ja selgelt kirjutatud, et kui ka tuled esimest korda, siis on pilt kohe klaar. Meie ühenduse hoia Eesti merd. Aktivistide grupiga on kaasas ka Eesti mereinspektsiooni direktor Aado Luksepp. Kolmel saarel, me oleme nüüd vaadanud, kuidas siis prügimajandusse jäätmemajandus käib. Kui vaatad, loed, kuulad. Tundub imelihtne. Ja tõepoolest, me oleme viimasel ajal nagu harjunud kurtma, et, et nagu rahas napib või aga siin ei ole ei ole õietiga raha mitte nii palju vaja, siin on vaja nii-öelda tahtmist midagi ära teha ja ja seda on siin nendel saartel näinud küll igal sammul. Väga lihtsate vahenditega on saavutatud. Kohe silmnähtav efekt. Ja, ja kui need saartel käid, siis sessi noh, nagu niisugune tunne teadet nagu pead kohe ettevaatlikult, et et sa seda, seda nii-öelda rikkumata loodust ja, ja, ja rohelust nii-öelda millegiga ei, ei riku või ei nagu eid allagi. Meie Eesti ühendus on väga noor ja ta alles võtab jõudu. Ei olegi kõikide inimesteni jõudnud, sest trükistega on raskusi ja ja kui praegugi on ühenduse kassas 16 krooni 40 senti, siis järgmist kleebist ei saa ju veel tegema hakata. Aga peab arvestama seda, et Soomes on see liikumine olnud juba kaks, 55 aastat. Ja selle aja jooksul on 400 säärast punkti mis võtavad selle prahijäätmed endasse. Ja siit transporditakse mad jälle edasi ümbertöötlemistehastesse või linna peal maha maetakse, põletatakse. Nii et veerand sajandit on seda tööd tehtud ja kui võlts Karendumile laevatekil vabaõhuseminari tegi meresõidu aja, siis ta ütles rahadega neilgi kohatise aru, kumb on tähtsam, kas brigaad, kes prügi kokku veab või see selgituskasvatust laste inimeste hulgas, et kohati tundub, et seda peaks jälle nagu rohkem tegema. Ega ühe päevaga vist ja ei hüppa eriti kõrgele ja kaugele. Ju meil siis need lihtsad sammud tuleb veel läbi mõelda, rohkem läbi astuda ja, ja ma ei usu, et rahvas ei tule kaasa ka midagi tuleb ette panna, nii-öelda mallid tuleb maha. Jah, kahtlemata võib-olla selle nihukese õppereisi tähtsus ongi selles et ta näitab, justkui need lihtsad teed kätte, kust alustada ja kuidas alustada. Aga et tuleb alustada inimese nii-öelda mõtestampi muutmisest või parandamisest see on selle reisiga küll selgeks saanud. Kaunis rakendus ja ja on oma jätted tarvitsevatamise Hiena Ragnar, kas sul on inimesed käituvad paremini. Nüüd me jõudsime järjega siis sadamasse, kus on väga palju purjekaid ja väga kõrgemastiga purjekad ja uhked kallid mootorpaadid. Ja siin on ka siis ühendus ehitanud väga ilusa väikese maja rakese. Ja suursilk näitab jälle hülgepoissi kõrvale, et siin võetakse vastu ohtlikke jäätmeid. Ja nagu just Rolf Karentu ütles siis inimesed tulevad selle maja juurde, kui maja on ilusti ehitatud. Ja tähtsakum käbellani, noidjala pool on, meil oli kärme laiatele vastanuta, on septik järjestelma, viga on, erinevus on hüve, kun, uut tüüpi taladestamise on palju veneli hoida ja saadan Kärmalejates asja mugarsti edendab. Ja siin on veel üks väga tähtis ja vajalik maja, kus võetakse vastu käimla ülejääke, sest kui ikkagi tulevad suured purjekad pikalt reisilt, siis on päevased jäätmed olemas ja siin saab kõik need siis ära anda ja, ja siis vastavalt töödeldakse nii et ei tunne, ei kuule, ei märka midagi, et ka säärast vajalikku tööd tehakse. Täitsa ülesanne on, ütlesite pinassaaristusistena infokioski. Asja mugasta Diet oota veneljele kaja aia venelijate asi sädemest. Nüüd siinsamas lähedal jälle on veel üks väikene majakene. Lisaks hülgepoisile ka kringli kujutis ja pingid on väljas, toolikesed, päikesevarjud justkui kohvik, aga tegelikult nagu kuulsite, on see infokiosk, kust saab siis igasugust kasulikku trükist osta ja küsimustele vastuseid ühenduse kohta, nii et siin saab inimene siis kõigele vastusse, mis teda huvitab. Mida nad on Belanutele Oxumolest äkki menüü ja asjad? 1000 jätamegi näki hapu müüatorid kuuleme, et vanasti ja kaubad hakkavad otsa saama, nii et pead tooma lisa juurde. Süte peale mida on soositud Kaup artiklit teeb aida. Nii kõige soositum siis, mida küsitakse, ostetakse on siis meilegi tuttava nimega bee Paida nimede omandamisel ta purjetaja pool jäi kole külla. Ahah, just suvel muidugi purjetajad ostavad purjetaja kujutisega neid puuvillasest, suviseid poolkäistega, särke.