Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, teisest detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Eestis on väga palju vabatahtlikku tegevust, mille tegijad arugi, et nad teevad midagi enamat kui vaid iseendal tarvis oleks. Nii tõdeti Tartus Eesti Vabatahtlike tunnustusüritusel kaitseliidu suurõppus. Orkaan läks korda, kõik eesmärgid täideti. Kui Eestis tegi viis vallavolikogu esimees ettepaneku hakata valdade ühise tuleviku üle arutlema, kuid kolme väiksema vallavolikogud tegid arutelule kiire lõpu. Jõhvi Mihkli kirikus kõlas Margo Kõlar ja Ave Maria esiettekanne. Helilooja ütles, et kirjutas meloodia esialgu ise endale palvetamiseks. Esimene advendiküünal ja Läänemaal pidasid nõu jõuluvanad. Punakuued kurtsid, et jõulutraditsioonid on muutunud ning luuletuse lugemine on laste seas jäänud üha harvemaks. Ilmateade lubab meile lumesadu, öösel on külma 10 kuni 15, Lõuna-Eestis kohati viis kuni üheksa kraadi. Homme võib kohati tuisata, külma on kaks kuni kaheksa kraadi. President Toomas Hendrik Ilves tunnustas täna Tartus tublisid vabatahtlikke. On tähelepanuväärne, kui palju on neid, kes püsivalt panustavad vabaühenduste töösse, ootamata selle eest vastu suurt tähelepanu ja kõigi kiitus, ütles president Ilves. Tema sõnul väärivad vabatahtlikud kogu ühiskonna tänu ja tähelepanu. Tunnustusüritusel käis Mirko ojakivi. Ühtekokku jagus sel korral üleriigilist tähelepanu ja tunnustust 10-le vabatahtlikule kolmele vabatahtlike juhile ja ühele ettevõttele. Üks tunnustuse saajatest on põline Sõõrulane LV Lepik. Tema on enam kui 25 aastat tegutsenud aktiivselt Anseküla piirkonna elu paremaks muutmise nimel. Et piirkonna lastele jääks lapsepõlvest kaunid mälestused ja kaunis lapsepõlv. Kuid kas vahel sunnib ka riigi või omavalitsuse tegematajätmine vabatahtlikuks hakkama? LV lepik. Inimesed võib-olla ei julge ise hakata oma elu muutma, mitte mingisugune riik ega võidumiga, valitsus ei pane meid oma elu parandama, Eesti riigi jätkusuutlikkus tagama ikka ainult meie ise, peame seda tegema ja see potentsiaal, kui see suuta nüüd rakendada, ma usun, et meie elu läksin kohe üsna kiirel sammul paremaks. Tänaseid tunnustuse saajaid iseloomustab enamasti ka see, et vabatahtlikku tööd ei tehtavaid ühel rindel vaid mitmes organisatsioonis või valdkonnas. Üks selliseid mitmel rindeid rügajaid on Harjumaal tegutsev Kaido taberland, kes on aastate jooksul jõudnud tegeleda loodushoiuga mittetulundusühingus, Tabasalu looduspark ja ta on ka merekultuuri ja puulaevaehitust edendava rannamõisa, laeva seltsi eestvedaja ning Naissaare päästeseltsi ning vabatahtlike päästeorganisatsioonide ühenduse päästerit juht. Seda loetelu võiks taberlandi puhul veel jätkata. Eks balansi leidmine on suhteliselt keeruline, pean tunnistama, jah, kompromisse tuleb teha, aga kuna tegevused on palju antavad nii hingele kui südamele, siis see kompenseerib. Kuidas aga vabatahtlikuks satutakse, räägib üks tunnustuse pälvinud tõest vabatahtlik tuletõrjeautojuht Lembit Liiv Lääne-Virumaalt. Päästeautojuhti vaja ja läksin ja nüüd saab 11 aastat juba veebruarikuus. Praegu mul auto on 70 piinlas oma eelnõu oli 68 veel hakkama saama. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kui ka tänase tunnustusürituse peakorraldaja, vabatahtliku tegevuse arenduskeskuse juhataja Tuulikki Mänd ütlesid tänasel tunnustamisüritusel, et Eestis on märkimisväärselt palju inimesi, kes vabatahtlikult soovivad ühiskonda panustada. Tuulikki Mänd. Minul on kõige rohkem hea meel selle üle, et Eesti inimesed hea meelega märkavad, kiidavad ja tänavad, et iga aasta, kui ma neid tehtud ettepanekuid loen, siis tuju läheb väga heaks ja meel helgeks. Mirko Ojakivi, Tartu. Pärnumaal jõudis lõpule kaitseliidu suurõppus, orkaan Silvia sool käis õppuse pidulikul lõpetamisel Toris. Alates reede õhtust võisid sildi, seljatori ja pulli külaelanikud liikumas näha ebatavaliselt palju kaitseliidu vormi kandvaid mehi ja naisi ning teedel liikus ringi hulgaliselt sõjamasinaid. Kaitseliidu suurõppus Orkaan peeti traditsiooniliselt detsembri esimesel nädalavahetusel ning seekord juba seitsmendat korda. Õppuse juhi, kaitseliidu kooli juhataja Eerik Reinhold ei sõnade kohaselt polnud tuisustes ja külmades ilmastikutingimustes kaitseliitlaste jaoks mitte midagi ekstreemset. Kõik läks plaanipäraselt, kõik said oma harjutused tehtud, ootamatusi tuleb ikka ette sellise õppuse käigus. Aga need ongi õppimise kohad. Teinekord isegi planeerime neid ootamatusi endale ette. Seekordsel õppusel pandi rõhk madala intensiivsusega konfliktide lahendamisele ehk siis näiteks tsiviilobjektide kaitsele. Seekord harjutati vaenlase vastu minemist lagedatel väljadel ja suurematel teedel. Eestlastel olid abis ka Läti vabatahtliku riigikaitse organisatsioonis emmessarce jalaväerühm. Oma muljeid jagavad orkaani osalenud kaitseliitlased, Sisekaitsekompaniiülem, Kristo Sinimäe jätkab. Tore on tulla metsa sellest argielust välja, esiteks aitab see noortel inimestel kasvatust jagada, teiseks ka nii-öelda kodukaitset arendada. Lahingukompanii esimese rühma kolmanda jaoülem Evelin Tõnurist. See on nagu elustiil. Või hobi ja väga palju toredaid inimesi on siin väga huvitav on metsas väljaskäigud. Nooremseersant Janno Muruvee Saaremaakompaniist. Õppus on kordagi läinud ja ilmad on meil väga vedanud, et tänu sellele, et oli külm ja ei olnud vihma, et miks te seda teete? Endast vabast tahtest ikka mingi hobi peab olema. Lõpurivistusel Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures Toris täna seitsmeteistkümnendal detsembril Eesti kaitseliidu ülemaks nimetatav brigaadikindral Meelis Kiili kõiki õppustel osalenuid. Me näeme täna siin laiapõhjalist riigikaitset, laiapõhjaline riigikaitse on rahva tahe, on tahe oma vabaduse ja iseseisvuse eest seisma. Silvia soont Pärnumaa. Regionaalministri initsiatiiv on pannud mitmed omavalitsused Eestis ühinemisele mõtlema. Kagu-Eestis tegi viis vallavolikogu esimeest ettepaneku hakata valdade ühise tuleviku üle arutlema, kuid kaugemale sellest ei jõutudki, kuna kolme väiksema vallavolikogud tegid arutelule juba eos lõpu. Igor Taro käis Räpina lähistel uurimas. Linti on üks 300 elanikuga küla seitsme kilomeetri kaugusel Räpinast, kus pale vallamajand, kuid on mõne aasta eest kerkinud uhke külakeskus, kõneleb linte külakeskuse perenaine Tiina Ibragimov. Külastajaid on väga palju. Kas linte oleks väikese omavalitsuse osana suurt küla keskus näinud, on suur küsimus, sest väikeses vallas on valitsemiskulud ühe elaniku kohta võrdlemisi suured. Viies väikeses vallas teeb sama tööd viis inimest. See saigi. Kas põhjuseks, miks viie Räpina ümbruse vallavolikogu esimehed pidasid mõttekaks teema üle arutleda, kõneleb idee algataja, Värska volikogu esimees Vello Saar. Aga kui need viis inimest kokku panna ja mõistlikult samad ülesanded nende vahel ära jagada, siis on silla kindlasti rohkem kui praegu kisa. Kõneleb Mikitamäe volikogu esimees Imre liivaga üldpildivad 1000-ga ikkagi on suhteliselt keeruline, kuna enamus eelarvest läheb pisihulludeks. 1000 elanikuga Mikitamäe vallas pole aastaid olnud suuri arendusprojekte, selle asemel on omavalitsus kogunud kurja kuulsust sagedaste vallajuhtide vahetustega ja nüüdki suutsid Mikitamäe volinikud teha üllatus manöövri, kuulutades arutelu algatamise küsimuse kinniseks. Pärane nägemus demokraatia toimimisest sai volikogu valdava heakskiidu ning kaks kuulama tulnud vallakodanikku pidid saalist lahkuma ning pärast lühikest sõnelust lahkusid ka rahulolevad volikogu liikmed. Võimalus algatada omavalitsuse tuleviku üle laiem arutelu oli ühehäälse enamusega edukalt tõrjutud, Mikitamäe volikogu esimees Imre liivaga. Inimeste hirmus ongi, see kaovad ära. Vähesed kohad pannakse kinni. Kool ja Värska volikogu esimees Vello Saar. Võimalik ühinemine ei tähenda tegelikult mitte midagi muud, kui siin toimuks juhtimise muutmine saaks ressurssi otstarbekamalt kasutada ja piirkonda mõistlikumalt arendada. 10 aastat kestnud Räpina linnasele ümbruse külade kooselu on näidanud, et hirmul haldusreformi ees on suured silmad, meenutab linte raamatukogu juhataja Helve streiber. Ma isegi ei olnud selle poolt, et vallad ühineksid ja kartsime jah, niimoodi, et äkki nüüd läheb Räpina kokku, kõik saab Räpina endale ja meie ei saa ise mitte midagi. Ja noh, võib praegu küll öelda, et need hirmud olid küll asjata hirmud. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt. Jõhvi Mihkli kirikus kõlasid tänave marjad läbi sajandite, teiste seas ka Margo kõlari Ave Maria esiettekanne. Kirik oli puupüsti täis, rahvas võttis advendikontserdi väga soojalt vastu. Samuti kõlasid üle pika aja mihkli kiriku mõlemad orelil. Ago Gaškov annabki ära. Ave Maria on katoliiklik palve Neitsi Maarja poole. Sellele ladinakeelsele tekstile on muusikat kirjutanud paljud heliloojad. Tänasel kontserdil kõlas ka eesti helilooja tõlgendus. Margo Kõlar on kirjutanud tänapäevase variandi. Have marjast. Miks see teema paelub inimesi? See on tõesti üks väga huvitav küsimus, eriti Eesti kontekstis, protestantlikud Maal ei olegi see nii tavapärane, et Neitsi Maarja eestpalvet võetakse. Mind on see küsimus ikkagi huvitanud ja selle teose kirjutamine on üks, viis püüda seda mõista, selle teose saamislugu on selles suhtes tore, et ma selle meloodia kirjutasin enda jaoks. Mulle meeldib tervisejooksu teha. Et mitte aega tühja raisatud, siis mõtlesin, et oleks hea joostes palvetada mõttes ja see viis ongi selleks otstarbeks kirjutatud, kes seda esitavad. Siin on kõigepealt solist, tui hirv, siis Mikkali poistekoor, Eesti raadio, laululapsed ja pillidel on Aare Tammesalu sellol, Toomas Trass orelil ning ma ise vist löön ka trummi, kaasasin natukene. Miks just jõhvi kirikusse esiettekanne? On lihtsalt juhtub Eesti kontserdiplaanidest, aga minu meelest on väga vahva, ütlesin mind, hämmastab, kui palju seal rahvast läheb. Täna on esimene advent ning küla linna kuuskedel sõideti esimene küünal. Tallinna raekoja platsil süütasid küünlalinnapea Edgar Savisaare, Tallinna praost Jaan Tammsalu. Esinesid Tallinna, Keila ja Viimsi koguduste koorid. Oleme täis seda jõuluootust, mida meile on määratud igal aastal. Detsembrikuus oleme siis õnnelikult kõik siin täna ühes kohas, mõtlane oma lähedastele. Me usume, et see aasta on sama hea nagu kõik eelnevad ja nagu järgnevad head esimest adventi, armas Tallinna rahvas ja head Tallinna külalis. Advendioja, rohu ja keskendumine olulisele ja õige ettevalmistus võivad meid juhatada meie elu kõige kaunimates jõuludes. Me võime leida oma elule imelise mõtte. Me taipame, et meid armastatakse, meist hoolitakse ja see annab ka meile imelise ihu hoolida ja armastada. Läänemaal paliveres Haapsalus ja vorm, siis liikus aga ringi poolsada jõuluvana, et lapsi rõõmustada ja ka omavahel natuke aru pidada. Ivar Soopan annab teada Endisest Palivere raudteejaamast alguse saanud jõuluvanade reis sai hoo sisse rongilauluga. Jõuluvana Erni sõnul saavad ametivennad esimese advendiajal kokku seekord juba kaheteistkümnendat korda. Jõulutoodid tulevad kokku ikka selleks, et 11 arutada ametialaseid küsimusi, neid probleeme näiteks lumevaesus või näiteks lasteluuletused, mis on viimasel ajal tükkinud jääma kesisteks siiski siiski mitte näiteks paliverest. Kui kõigil lastel salmid peas pole, siis saab need piiluda mobiiltelefonist, see teeb ka jõuluvanadele muret, natukene lähevad emme tissi laisemaks, jaga lapsed, tullakse luuletust lugema, võetakse salaja telefon ja vuristatakse sealt muld maha. Tõsi see on, et suusad või tavaline mängukaru on laste soovides jäänud olla moodsatel asjadele. Kuid mitte ainult lapsed pole jõuluvanade hingel ka iseendi pärast mandaadid mures, sest vahel juhtub, et kodust kodusse liigub nii välimuselt kui ka olemuselt punakuue ja habeme, siis see sobimatu. Meie võib-olla võiks liigitada selle isegi selle kutse-eetika alla, et kui jõulutaat on ikka jõulutaat, siis ta peab olema ka südames jõuluda. Jõulutaat peab olema välimuselt korrektne ja ekse. Jõuluvanade konverents ongi kokku kutsutud ka ühes osas just selle jaoks, et anda daatidele natukene näpunäiteid. Paliverest lahkudes kinkisid jõuluvanad Haapsalu lastekodule jõulukuuse. Punakuube lõpp-peatus oli aga tänavu Vormsi saar, kus peeti talvemänge pidutseti saarerahvaga ning lõpuks jõuti ka konverentsi laua taha. Ivar Soopan, Haapsalu. Ilmast räägib nüüd Eva-Maria Sula. Öösel jääb tsükloni kauge nendes ilma kujundama väheaktiivne rõhuväli. Mitmel pool sajab veidi lund, ilm on vaikne ning külma on viis kuni 12 kraadi. Põhja ja Loode-Eestis võib õhutemperatuur kohati miinus 14 kraadini langeda. Päeval sirutub meieni Musta mere põhjarannikul pöörleva madalrõhkkonna lohk. Oodata lumelisa, kui tuul püsib nõrk ja puhub idakaarest. Külma on homme kaks kuni kaheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.