Seda, et Kagu-Eestis on palju mändi kasvamas ja metsad on ilusad metsad. Seda inimene on ikka oma elu jooksul tähele pannud, märganud isegi mööda sõites hakkab palju niisugust silma. Kuid kui tulla suurelt teelt pisut sissepoole. Ja kui teejuhiks on veel Ilumetsa metsaülem Kaarel Tiganic ja toob sind järve äärde, kus ka suve lõpus on niisugune tunne tormaks vette. Vesi lausa paistab läbi, nii kaugele, kui kaldalt silm võtab. Ja parimatel aastatel on see läbipaistvus olnud uskumatult sügaval. Ja parimad aastad 60. aasta lõpu 70.-te aastate algul on vee läbipaistvus olnud siin peaaegu 10 meetrit. 9,6 on kõige suuremaks läbi Pastmiseks mõõdetud. Järve nimi on järveliine nahi palu Valgjärv. Ja no mõni kuulaja võib arvata, et miks nad nüüd siis nii sügise eel hakkavad järve äärde kutsuma. Aga loodus on igal aastaajal seda väärt, et tema sees olla. Ja see männik, kuidas te seda männikud nüüd nii metsamehena kasvukohatüübi järgi kutsute? Noh, see männik ei ole siin kõige viljakam kasvukoha peal, ta on sihuke pohla, mustika või teise kolmanda poniteedi männik ja ta on kuskil kust ta need kui silma peale visates ta nagu ei tundugi nii vana olevat. Nii et, aga samal ajal on tallesid ilusti sirgelt kasvanud, väga ilus sirgemets. Ja noh, see tervislik olukord ei ole tal ka väga vigane. Ja, ja need raied, mis metsast tuleb teha sinnamaani, et säärane eakas puu saaks veel pinnasest viimast võtta, on siin tehtud? Näeb silmaga päris kaugele ja no tore on see, et see maastik oli, saame siin on niisugused mäed, millest saab üle ronida, jälle alla ronida ja vaadata ja siis, kui oled paarist kohast läbi tulnud, siis ongi see Valgjärv, säästi, läbipaistev järv, silmade ees. On siin kalaga. Ja siin on ahven ja haug ja nagu kordan teda rohkem, kord vähem. Kunagi olevat halve küttide poolt üsna palju väljapüütud, aga praegu on teda päris olemas. Ja kui ilm kisub käest ära noh, vihma mõttes, siis on siin ju majakene, kus saab nii-öelda katustes laval olla ja uks on lahti, võib ka sisse minna. See on ümarast palgist siis kokku pandud. Ehe Evel niisugune oma värvi. Ja sees on siis selle ümbruse ja järve kohta andmeid põhjalikult, nii et siin saab ennast harida. Ja suurelt teelt ei ole ju kuigi palju maad. Ei ole jah, see on kaks pool kilomeetrit siit. Võru või Põlva-Värska maanteelt kõrvale sõita. Ja kui veel öelda, kes seda maja on aidanud teha siis peaks meie inimestel küll piinlik olema, kui nad ei ole seda kohta üles leidnud. Õige kaugeldule appi tulla. Jah, tähendab see Räpina metsakooli poolt korraldati kursus, mille läbiviijaks olid soomlased põispaik, maja, käsitsi palkmaja ehituskursus ja see on selle kursantidele nagu esimene töö. Meie metskonna poolt anti siis palgid ja, ja, ja, ja need palgid on ka varutud praktiliselt siis emast valgel ümber, nii et see palk nüüd ümbertöödelduna selle juurde tagasi tulnud. Inimestele ja rõõmuks ja teadmiste saamiseks. Kui nüüd septembris siiakanti tõesti tulla ja meie jutt natukene magnetiks on, siis kus teie metsamaadel veel võiks suurelt teelt sisse pöörata? No tähendab, võiks pihta hakata Ilumetsa raudteejaama juurest, kus asub Ilumetsa meteoriidikraater, patrid, samas kõrval on üks Eesti suurima tagavaraga kuusikuid 600 tihumeetrit hektaritagavara tagasi tulla on mädajõe algus oma ilusate kallaste ja, ja, ja, ja suurte allikatega siis valger, nahi, põlu mustjärv, mis on samuti kaitsealune järv oma oma ka see veerežiimi ja taimestiku poolest edasi armeeni Kunu kaitseala Lõuna-Eesti aja üks ainukene soo, kus on kõik raba tüübid, esindatud on lagerabad, laugat laugas ja rabajärved, rabasaared. Ka sinna tuleb samasugune väike hunnik, kus on võimalik ööbida, on vaateplatvorme raba peale ja oleme ka natuke laudteed suutnud rajada kuskil poole kilomeetri ulatuses need, kellel ei ole vahetusjalanõusid, saab ka kingaga sinna natukene rabasse kõndida. Ja ja muidugi mari on meil palju jõhvikaid, need edasi võib minna veel vähendaja ürgorgu, kus on väga ilusad paljandid ja need vaatamist on siin palju. Kui loodus on niisugune mitmekesine ja ja seal Laugaste vahel soos küllalt kaitstud ja raskesti ligipääsetav, siis võib arvata, et siin on ka loomastiku mitmesugust ja ka niisugust, mis võib mõnele linnainimesi hirmu peale ajada. Kui äkki näed. Hea loom on meil tõesti siin päris palju on varu, kaks karu on nähtud, on hunte oma vist paar pesakonda koguni jäänud, on üsnagi kurja teinud. Üks kümmekond Ilvestunud meie metsades, siin. Põtra on muidugi vähemaks jäänud, aga ka põder on olemas kitse ja väiksemaid loomi ka pealekauba. Nii et igale maitsele, kes tuleb heade kavatsustega teie metsadesse võib-olla kõik jäänud meelde, ja kui nüüd inimene tõesti tunneb huvi ja ei ole siinkandis väga käinud, siis kas ta võib ka metskonda, pöörduda rajal ja küsida nõu, et vaat sinna, kuidas saada, kas tohib minna, millist teed pidi saab nagu paremini kohale. Ega teie inimesed nii hõivatud ka ei ole, nüüd, et loodushuvilisele enam ei saa nõu anda aega? Ja võib alati pöörduda ja kui me oleme siin korraldanud väikeseid ekskursioone ja matku, aga noh, selles peaks nagu eelnevalt siis ette kokku leppimas kuni järsku tulla, et siis nagu ei ole alati võimalik inimeste järsku leida, kes, kes natuke tutvustaks, käik siin. Aga noh, kui ette helistada ja siis on võimalik. Ja ka infot nende puhkekohtade kohta ja vaatamisväärsuste kohta on alati võimalik metskonnas saada, need kõik on teretulnud. Metsa metskond kutsub teid häid tulijaid. Võtke siis kutse vastu.