Meie teejuht Katrin mölli võttis allikast vett ja pani põskede peal, kui on, kas see on õige, et kui allikaveega põski kastad, siis elu lõpuni nad parajalt punakat ja ilusad. Ma arvan, et seda peaks iga päev tegema. Nii. Siin on ilusti tammelehega silt väljas, koostriku allikas. Esimene pilk on niisugune, et tal on mõõtu. Ta on lihtsalt suur allikas, tal on ka väike vagumus siin või lehtrikene ja sealt on näha siis, kuidas sildi tee ääres kohe sellest vesisest liivast, nagu tulevad väikesed lained välja tuleb vett juurde. Aga seal kõrval keskel on siis õige. Ei, seda nimetataksegi Ruustriku suurallikaks ja siin on siis nagu kompleksselt koos kolm suuremat allika väljavoolu kohta. Siin on tüüpilised nagu lehtrid sellele piirkonnale tõusu allikatel niuksed, ovaalsed lehtrid, näete, seal on kanokaar näha seal taamal ja siis siin on ümberringi veel väiksemates lõhedes ja seal piki jõe äärt on veel väiksemaid allika väljavoolukohtades. Jah, ja seal, kus ta läheb kitsamaks nagu jõeks, seal hakkab vesi voolama ja vulisema, nii et ta siit ammutab küllalt palju vett välja. No kui te vaatate, siis ikka nii lühikese maa järel siin hind alles välja tuleb ja seal on juba jõgi. Ja me oleme nüüd õpperajal, mille nimi on norra koostrik allikad ja ja see peatuspunkt on lausa maantee ääres, nii et vaata kasvõi loodussõbravaenulikud läbi, autoakna näed päris palju, aga noh, inimesed muidugi astuvad lähemale ja kes koguvad vett pudelisse, kes pesevad põski ja eestlasel on ikkagi austusallikate vastu ja allikate v imeliste omaduste vastu, see on tore, et austatakse vett, ilma milleta ei saa. Aga siin On ju teil Endla looduskaitsealal eripärane koht, sest ega see pole ainus. Ei siin on suur allikate väljumise ala Pandiverenõlval Norra Ostriku allikate piirkond, mille kaitse alla võtmisest hakati esimest korda rääkima 70.-te aastate alguses ja õnnestus see alles 1981. aastal, kui moodustati Eestis sookaitsealad. Ja oligi selline kaitseala, nagu Endla Oostriku, mis koosnes, koosnes idapoolsest rabade alast Endla soostikust ja siis hiin poolsest allikate alast Ostriku piirkonnast. Täna on meil väga palju, aga te ütlesite, et kui on väiksem grupp, siis minge edasi ja pöörake pool kilomeetrit metsa. Mis neid ees ootab, kes seda rada pidi läheb? No need inimesed saavad nautida Eestimaa kõige sügavama allika võlu, son sopa allikas 4,8 meetri sügavune. Miks ta niisugune kole nimi on? Seal oli sopatalu ja sopa talu võis oma nime saada sellest, et sinika ümbruskonna ümbruskonna maad on väga madalad ja vesised ja porised aga võib olla ka seal väga sopa sees inimesed. Allikas on puhas, imeilus. Selline ümartõusuallikas, kus lasuursinine vesi voolab välja ja moodustab imekena pisikese oja sopaaja. Lõpuks viib oma veed ka Põldsemaiat. Allikad võivad oma nime saada mitmeti, ka austusest meie omaaegsete väga tuntud looduskaitsemeeste auks. Ja siinsamas pisut edasi sopa allikas veel jõeküla poole on suur võllingu allikas, see on tõeline allikas, kus maa-alune jõgi voolab välja. No peaaegu samasugune pilt, alguses väike allika väljavoolukoht ja juba 50 meetri pärast on lai oja ja võllingu ja peal 300 meetrit allavoolu võllingu allika väljavoolukohast on vilbaste allikad ja need on siis oma nime saanud meie ühe suurmehe looduskaitsealal Gustav Vilbaste järgi ja seal on siis neli allikat, üks neist on otse jõe põhjas ja kolm tükki on siis selliste lehtritena ühendatud kohe selle võllingu oja kõrval. Ja seoses Vilbastega võiks veel meenutada seda seika, et omal ajal kandideeris esimese riiklikul looduskaitseinspektori kohale 20 kandidaati, valiti tema, ta oli juba austatud ja tuntud tark mees ja tema ajal tehti väga palju ära jaga allikate arvele võtmiseks, nii et ka üks mees võib ilma teha. Nii et eeskujud on meil ikkagi hea. Ja noh, mina ütleksin Vilbaste kohta veel nii, et see amet on edasi läinud ja perekondlikult oli tema poeg ja nüüd on pojapoeg Nigula looduskaitseala direktor. Ja teid tahetakse siin küsida küll käpaliste kohta ja mis nende nimed on ja muude, aga siin üle tee on jälle uus silt. Viis meetrit või 10 ja Valtre kaev allikas. Astume lähemale. Öelge paari iseloomulikku sõna või omadust ka siis sellele kaev allikale no nimi juba midagi ütlema. No see on selle piirkonna eripära. Ma räägiksin ühe legendi, ma usun, et sellel on tõepõhi all. Mõisniku ajal siin olid mõisnikud Norringud, kelle järgi on Norra mõis oma nime saanud umbes 1860 see asi juhtuda ja rahvas rahvas, rahvajutt räägib, et siinse ta jõekülateed rajati ja kuna siin on madalmaa, siis tee äärde tuligi vaata kraavid. Ja ühe kraavi kaevamisel oli järsku vesi pursanud suure jõuga ülesse leevool olevat ulatunud metsa latvadeni ja mürin kostnud ka Norrasse, no Norrasse on kaks kilomeetrit siit. Ja niimoodi avanes uus allikas, nüüd näete, eks ole, siin lapsed ka märkasid, et, et kuidas need lubjaterakesed eliiv niimoodi üles ilusti ülesse keevad ja siit algab sirge kraav, mis viib oma vee toostliku jõkke. Ja mõisnikule lähevad siis käskinud siia selleks, et seda suurt veevoolu kinni pidada, tuua siis härja rakenditega ja hobustega siis kive ja liivakoti ette. Praegu ta on niisugune vaikne ja rahulik, aga sel ajal siin on tegemist surveliste põhjavetega ja kui satuti soone peale oleme, siis tõepoolest see vesi võis pursata vihaselt ülesse ja nimi nimi tuli sellest, et siis Valtri nimeline kraavihall olevat järgmisel laval siis leitud siitsamast uppununa, tema olevat siis veevool siis ära võtnud. Mida teie mehepojad arvate nendest allikatest, kus te nüüd olete natuke sulistanud ja vaatate, kuidas seal Kihisev ja vesi, tule. Munalikalis hea vesi ja proovisid kohe. Proovisin ja sina roosid ka ei, ei proovinud. Proov ikka, see on nii mõnus. Kõige mõnusam tegija, puhas. Seda võid julgesti juua ja nüüd ei panda enam ju nii palju väetisi ega ei puistete lennukitel põldude peale väetistega ei saadeta seda sealäga kraavidesse ja nüüd on allikavesi kindlasti ka. Puhtam kui veel kord öelda, kuidas tulla siia, kellel on tõsine huvi allikaid imetleda selle puhta vee toimet oma nahal proovida. Uskuda seda. Ja võimalikult palju näha. Kas ta võiks ka nõu küsida kellegi käest, kuidas rajale tulla, sest vaevalt et kõigi kätte see Vooremaa lehenumber enne looduskaitse seltsi kokkutulekud just satub. Kuidas teie juhti saada? No ma arvan, et kõige mõistlikum oleks pöörduda siis Jõgeva maakonnas Tooma külas asuvasse Endla looduskaitsealakeskusesse ja me anname hea meelega informatsiooni, saame ka anda kaasa skeemi ja öelda siis kuhu võib minna ja kuhu mitte. Ja kus. Ma saan liikuda, sest et osa allikaid näiteks suur ruk metsanurgaallikaid, kus on kohe ostiku jõe ääres 11 allika väljumise kohta samasugused, sellised ümmargused lehtrid. Sinna pääseb siiski see, kes on pisut tublim ja vastupidavam ja ei karda karda raskusi. Kõigile avastamisrõõm.