Esimene peatus on Eesti ühel kõige vägemaval pinnavormil. See on Laiuse voorel mille pikkus on umbes 10 kilomeetrit. Absoluutne kõrgus 144 meetrit merepinnast ja suhteline kõrgus. Erakordne Eesti jaoks. Öeldud, et jalami soo tasandilt on kõrgus 59 meetrit. Eile geograafia, siinse kandi ja uurija härra buss väitis, et seda on veelgi rohkem. Oma 100 meetrit võib ära tulla. Igatahes nii võimsat vaadet, nagu Laiuse mäelt avaneb ümbrusele rohkem Eestis olemas ei ole. Ei maksa üldse rääkida siin ei suurest ega väikesest munamäest. Seal on künklik moreenmaastik, mis omakorda silmapiiri kiiresti suleb siit Laiuse mäelt. Me näeme ära peaaegu Eestit oma silmaga, sest et Endla nõgu jääb vahele ja teisele poole, kuhu me suundume, kohe paistab Pandivere kõrgustik Emumäega, mis ilusti kühmub üle võrgustiku. Need kõikidesse kantidesse me näeme suurepäraselt. Siit ja eile härra maavanemaga. Rääkisime, et üks suuri üritusi, mille pealt võiks hakata isegi raha teenima, on et Laiuse mäele sobivasse kohta teha vaateplatvorm. Sest see on tõesti üks ihalduspaik terve Eesti jaoks. Siia Laiuse pastoraadi aeda me tulime aga erilise looduse objekti tõttu. Vastorat ise on siin teie ees või selja taga, kuidas kellelgil. See telliskivihoone põhiliselt praegu lasteaed, kuid basturaaton uuesti ka mõned ruumid seal tagasi saanud ja praegu toimub rekonstrueerimine nõnda et ajalooline hoone omandab ka uuesti neid funktsioone, mis ta pikka aega on kandnud. Teepuu, mille all me seisame, on aga kaheldamatult üks eesti legend, haarsemaid puid ja kahjuks üldsusele väga vähe tuntud. Sest ta on teest natukene eemal. Kogu see üle kuremaa ja laiuse tulev tee on vähe sõidetav. Ei teata selle tõttu ka õigel kohal sisse pöörata. Nimelt selle puuajalugu on päris veendunult tõesti Rootsi kuninga Karl 12. istutatud. Ma rõhutan veelkord, et päris veendunult tegelikult tema istutatud, sest et kogu Eestimaa on täis puid. Kord öeldakse, et see on istutatud Peeter Esimese poolt teisel puhul istutatud Karl 12. poolt. Nad on sageli paikades, kus ajalooline tõde kinnitab, et kumbki vastandlike riikide riigipeadest nendes paikades kunagi käinud ei ole. Aga, ja see viitab rahvamälule, rahva mälu ikkagi säilitab varemate aegade suurmehed ja kalm 12. ning Peeter esimene Põhjasõja kahe vastaspooluse esindajana. Kaheldamatult seda olid. Siin on aga tegemist ajaloolise faktiga selle tõttu, et otse kiriku kroonika kinnitab, istutas Karl 12. pastoraadi aeda kolm pärna kolm pärna, 1836 jan au. Kinnitab, et nendest pärnadest ükson varisenud tormituule tõttu ja avaldab kahetsust, et see oli armas tuur inimestele varju leidmiseks. Mõned ajad hiljem murdus ka teine pärn kuid nõndanimetatud südamiku puuri või juurdekasvupuuriga määrates, kuigi puu on seest õõnes, võib kinnitada, et kolmas pärn on siiamaale alles ja on täiesti õigustatult rahva poolt nimetatud Kaarli Kaarli pärnaks. See on siis ainust tõeliselt Eestis. Karl 12. istutatud puu. Siin pärast kohtumist vana vana pärnaga aastast 1701, nüüd osa inimesi on võtnud taskust mõõdulindi ja mõõdavad ja kaks korda tõmmati lint lahti, aga ometi jäi puudu. Siinsermedega hoitakse õiget kohta kinni. Ja kohe kuuleme siis, kui palju on rinna kõrgusel selle pärnaümbermõõt. Täna. Neli 34 meetrit 30 sentimeetrit. Elupõline metsamees heinu, Jürman mis tunne on seista? Eriti maapinnalt vaadates on ta ju palju vägevam veel. See tüvi on justkui lainetega kaupa, ta ei ole ühtlane sammal peal ja need alumised Puunalt kurmuline inetu lainelise ja muide, kuukivi on küllalt huvitav, ta läheb üles, ühtäkki muutub peenemaks ja enim teleAdvani välja. Huvitav, kõige madalam oks umbes nelja meetri kõrgusel on puu, kusjuures tundub, et on mätta ja pole üldse koort olla. Samal ajal selle saba oksa otsas on terve suur grupp rohelisi lehti. Tunne on lihtsalt erakordne, kui võlts Eestit Pärnus mina töötan näiteks on ju tervis, tervis, küla metskonnas pärnapuist üks on kuus hektarit, suur ka ligi 100 vana, samuti Räpina kandis tööd oli Ilumetsa metskonna või vähemalt kahka metskonna piirešveike pärnapuis noorem tunduvalt veel. Ja mina rohkem Eestis on veel pärit ja lõiku tuntakse hirmu selle pärna tuleviku suhtes siin, et et on seest mäda ja õõnes ja võib kaela kukkuda. Linnas võetis ruttu puid maha, hirmuga. Praegu siis väikse pargi sees ja pargi servas uued puud, mina usun, et elab veel päris kaua-kaua aega. Veel mõnigi Rootsi kuningas tema alla tulla siia. Ja, ja see ülemine ladvaosa, see on ju täisroheline, seal ei ole midagi niisugust, mis viitaks, et puupäevad on läbi. Aga kõige vägevam on tema alumine tüve osase ilma oksteta neli meetrit, see on ikka tõeliselt tõeliselt võimsa ümbermõõduga. Tundub isegi, et jämedam kui mõõdulindi alt tuli, aga noh, nii ta täpselt on. On ja tasub siia tulla küll, mõelda tagasi ajaloos ja mõelda üldse puule. Eale nii enda kui looduse puhul. Ja siin tunned, et inimene on ikka üks väike osa loodusest sellest saad kuidagi siin väga selgelt aru.