Turbasoo on praegu vanim pinnavorm, mis hakkas eestlasele kapitali kasvatama. Sealt lõigati loomadele küljealust, hiljem kütet ja põllurammu. Sealt sai kroone juba rubla ajal. Lähedasest rabast viis raudtee katlamajja, kus aurumasin elektrit, hõõrus kõhnaks kooritud turbaväljad müüdi talumeestele ja rabataimestiku asemele tuli liigirikkam heinamaa. Siis tulid kauged elektrijaamad, omad ja talumaast sai karpmaja rahva peenramaa. Inimene jättis oma sõbra hooletusse. Taiski ametnik ja tuim tööline ei viitsinud endistviisi veevoolu juhtida. Maa sai justkui käsu uuesti soostada. Turba raudtee tammilt ühes linnajaos, pool kilomeetrit eemal mulla all tõusva liivaseljandik, kuni teises linnajaos võis jõuda ka endisele salarajale tallatud vankriteed mööda. Kuiva kingaga pääses läbi veel 20 aastat tagasi, aga Veetase üha tõusis. Siis sai üks peenramaad ja suveonni pidav mees tööle autojuhina, kes pidi saeveskist saepuru ära vedama. Kuna see tuli viia kasvõi iga nelja tuule poole, siis miks mitte oma jalgrajale. Nii sündis salateest 100 meetrit eemal saepurutee rõõmuks sadadele, kes jalavaeva vähendamiseks seda iga päev või korra nädalas kasutasid. 10 aastat tagasi oli saepurutee kui sirge looduse õpperada selge ja umbe kasvava järve vahelt mööda laugastest mätta soost seitset silti võsast vees kuivast ja kuival kasvavast metsast, soo, põlendikeni ja kultuurmaastike nii välja. Kuigi linnaäär on koeri ja kasse täis, oli iga päev näha ka jäneseid, kitsi, rebaseid, paari hektariga, kunstjärve asukaks sai vesikana selja tagant mööduvat saepuruteed, ei pidanud laugu paar ohuks ega varjanud midagi. Läkitasin kerge binokli kuueaastaste kooli, et nemadki selle omapärase veelinnuelu näeksid. Aga lastel oli vaja veel pisut harjutada eesti ja vene tähti, rehkendada, kõnelda natukene aust ja väärikusest, siis muusika järgi võimelda. Omapärane ja kurb, vesikana kisa haraka Kädina sekka andis tunnistust, et sama põõsastikku migrandi pilguga asukad olid katmata pesa üles leidnud. Muuseas Se lõugu paar haudus 10 poega välja järgmisel aastal tiheda liiklusega tänava äärses lombis, kus hundinuiad vahel ei olnud ühtki Harakat kandvat oksa raagu. Liigvesi tegi liigaga kümnetele majapidamistele ning kuus aastat tagasi leiti et tõesti tõesti teede, tänavate, katlamajade, kaablitrasside ja muude kommunikatsioonide tagant võib kaevata ka väikese kraavikese. Siis võis kuiva kingaga kõndida olematu veekogu põhjas kurida vesikasve ja arvata, mismoodi nägi välja veealune elumeetri või poole sügavusel minema rännanud järves. Oli ka arvata, et enne kuivama värvirikkust tuleb jälle ühe kahe taime võimelisemine. Töötegija oli üks väheseid, kes tulvavee ajal peipsi tüüpi peenardel midagi kasvatada proovis. Nüüd meelitab kuiv ja kandev saepuru tee tema onni juurde laamendajaid lõhkujaid ning mitte ainult. Võsa varjus on hea autost välja lükata igasugust prahti tse solki. Inimene tõotab oma sõpra. Osa prahist võtab loodus omaks, osa mitte. Esimeste kipskrohviplaatide peal meeldis jaani ussidel öösiti sirada. Võib-olla oli seal soojem, võib-olla avaram. Võib-olla oli soos vajaka kaltsiumi, tuli rämpsu juurde ja jaaniussid kadusid sootuks. Kuskil korra loomine suurendab mujal korratust. Vahel leiavad naabrid, et kauni kodu konkursi võitja on oma risu vedanud eemale ühise metsa alla. Puhkus sunnib üht-teist kergel käel minema viskama. Samas ei tihka kõike Kaleveete jätta. Lihtne on autoomanikul oma praht tee äärde sokutada ja ega kõik prügikasti mahugi. Nii lendab loodusse prügi, praht, reostus ja teotus. Turbaõietolmuanalüüs näitab minevikku taimede kooslust. Vesisem prahi analüüs, näita linlaste jõukust firmade ja esikaupluste käekäiku ning seda, millal ehitajad ja remontijad ühele või teisele Euroopa standardile järele andsid. Meenub mõistatus, talumees viskab mahasaks, paneb taskupoolrikkast linnarahvast ei saa nuuskamise koha pealt midagi üheks ega teiseks öelda. Praegu veel peetakse heaks tooniks saata kogu praht prügimäele. Kas seejuures mõeldakse eile sõpradele ja tuttavatele, kelle kodu on prügimäe jalamil kuigi hooldatud prügimägi enam ei põle? Ei suitse, ei haiselematavalt. Teeäärne on justkui vabaturg, kuhu iga päev tuuakse kaupa, kust keegi iga päev ka midagi leiab ja koju viib. Rahatu äri peab käima nii alandaval moel. Või mis rahatu linna prügimäe asukate vahel käib halastamatu võitlus elu ja surma peale ning ikka raha pärast. Teisalt pole sellel mäel prügiga mingit pistmist. Prügi on kivipuru, millega varem teid ja tänavaid pinnati. Sellest turbasoost väljaulatuvate tee juppide järgi on linna ehitajad tahtnud mööda salateed tänava ehitada. Kolm aastat tagasi tõsteti turbamuld aluspõhjani välja kuid süvendi täitmiseni pole tänini jõutud. Selleks sobiv ehitus- ja remondipraht ääristab lademena saepuruteed mõned hädised meetrid eemal. Kui saad mõne mehega kurjustada, miks ta oma kõntsa vähemalt tee süvendisse ei aja, vastab too lihtsalt Needo duumasse. Kas inimene leiab uuesti oma sõbra? Nüüd oodatakse kõigele peremeest. Kas loodusel saab olla peremeest naabrimehele, kellele kuuluks kaadee süvend, seda heinamaad ei tagastata. Mina, teise talu uus asukana, seda sootüki koos saepuruteega ei jõuakski kehtivate linna hindadega välja osta. Kui linna humanitaarnõunik või mõni muu ametnik seisaks tee otsas ja näitaks näpuga, et koorem tee süvendisse selle neelab loodus siin kõrval. Selle eest maksaks aktsiaselts head hinda aga seda ei tohi ka prügimäele viia. Siis tõuseks loodusele, kultuurile ja humaansusele suurem kasu kui seitsmest seminarist ja 10-st trahvist ühtekokku. Seni aga peab kõrvalt vaatama, kuidas loodus peab allesjäämise nimel heroilist võitlust puude, kivide ja maagi mägedega mis on küll asjata elust lahkunud, et võsa vahel lagas surra. Inimestele meeldib ronida mägedes, vaadata ürg-seid, kaljusid ja otsida sauruste jälgi. Kuristiku põhja kogunenud ajastute hämarus paneb tundma aukartust minevikku ees. Hunnid saepuruteed, vaatad justkui tulevikku ja näed tuleviku inimest tuhnimas prügimäel ja jäätmaal kuhu 20. sajandi inimene hajutas kõik tooraine varud. Tunned endal lasuvad süükoormat, et tulevik õitses ära ja märtsis juba täna. Kas sina oled kõndinud sellisel tuleviku teel? See algab su oma kodutänava otsast. Mõni samm vasakule.