On väga meeldiv, kui meie ametimeeste käigud Euroopasse ja teel Euroopasse kõige muu vajaliku kõrval toovad välja ka selle, et ega meil pole paljuski midagi häbeneda. Mõneski mõttes võime me mõnele teisele riigile eeskujuks olla. Nii et meie oleme ka mehed, nagu mehed peavad olema. Ja säärase küllalt üldise sissejuhatuse pealt läheme nüüd natukene konkreetsemaks. Meie keskkonnaminister Villu Reiljan käis Roomas FAO peakorteris. Noh, teadupärast on see ÜRO üks võimsamaid põllumajanduskomisjone üldse sellega tegelev mitmetuhandeline allorganisatsioon. Ja mis siis nüüd meie kuulajatele lühidalt lahti laotada, sellest käigust? Tõepoolest suur toidu ja põllumajandusorganisatsioon, mis hõlmab väga suurt osa maailmast, tegeleb kogu maailmaprobleemidega, sest toiduga on ju kõik inimesed seotud puudutav nagu keskkonnaministeeriumi haldusolevat saladust, kaladuste metsandust. Kohtumised olidki kalanduse departemangu peadirektoriga. Hayahhiga jaa jaa. Sept Jufi ühe asetäitja, endise metsandusdepartemangu juhi David Hatšernikuga. Metsageneetik ja Ameerika mees. Tihedam päev oligi kalandusdepartemangus, kus me arutasime ja meile tutvustati põhjalikult just vastutustundlikku kaladuse koodeksit. Ja teine päev me kõiki neid artikleid ühekaupa siis menetlesime, kus on nii püügimeetodid kui ka vastutused. Teaduslikud uuringud, monitooring, järelvalve ja kontroll. Selle tulebki üteldakse, et kalandus ei tegele mitte ainult rahva toidulaua rikastamisega, ta on suur tööandja suhte sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendaja. Selles võtmes. Edasi saigi väga põhjalikult arutatud ja tegime kindlaks ka need missid, kus Paavo saaks meile anda toetus ja need on just monitooringu, järelevalvesüsteem ja teadusliku nõustamise süsteem eraldi muidugi väärib meilvaste regionaalpoliitiliselt käsitlemist sisekalakasvatus ja siseveekogudes kalakasvatus, aktiviseerimine ja üldise kalakasvatuse Akva kultuuride olukord metsanduses ja vastuolukord. Vastupidine selles mõttes, et, et Eesti on siiski väga traditsionaalne ja kultuur metsanduse maa ja seal põhiliselt oli meie vastajad, sest meil on metsapoliitika väljatöötatud melon. Säästlik. Tugevalt kaitstud metsade pindala, suurenenud hamba pidevalt, kus me oma tuumalasid hoiame ja bioloogilist mitmekesisust nii liigilist kui ka maastikulise kaitseme. Kus riigimetsades on enamus looduskaitsealasid, seal vaatasid need, see oli see, mis nüüd neile tõsiselt huvi pakkus, sest ei saasta meie metsandust kuidagi võrrelda konkovi Brasiilia metsandusega, Malaisia või Indoneesia, aga kus lihtsalt metsa raske löögi ajal ka, tõsi, ka meie mets on täna ülemineku ajal küllalt tugeva majandusliku surve all, aga suudame talle kindlasti. Kaks päeva sellist väga tihedat arutelu andis siiski nii palju uusi mõtteid, uusi võimalusi ja põhiline, et me saime väga selge pildi, mida me peame tegema. Rahanduses institutsionaalne tugevdamine ja väga täpset andmebaaside kättesaamine, nende analüüsimine ja analüüsimine, mitte ainult ressursikasutuse seisukohad, mida me praegu väga hästi teeme valitsust majanduslikust ja sotsiaalsest aspektist ka see, miks üks ühtne käsitlus ja selles mõttes noh me teame seda, aga me peame instikse tutsionaalselt tugevdama, selle tööga hakkama saama, need kalandus ühinemas Euroopas on üks kõige paremini kokku lepitud ala ja me peame siin olema võrdselt maraton, et see eeldab, et me väga Meil oli hiljaaegu vas pikem saade ühismetsast võiks nii ühesõnaga öelda kes võivad siis metsaühingusse kuuluda, millise metsaga saab sinna siis liituda ja mis eesmärgil ühismets luuakse ja mis tulu või kasu võib ta anda siis neile, kes seal liikmed on ja nii edasi. Päris põhjalikult lahkasime seda uut mõistet ja ilmselt meie metsamajandusse tulevad Üht omandivormi säärasel moel kollektiivsel moel. Ja pärast seda saadet oli mitmeid pärimisi ja saime ka ühe kirja. Terve minu vahtkond on aga endine eramets, seda on umbes 1100 hektarit, omanik ilmselt tagasi ei tule, kuulda ei ole, aga metskonna arvutis seda vahtkonda enam ei ole. Ja edasi siis ta kirjeldab ilmselt oma vahtkonda mõned ajad tagasi, et seal on 10 aasta jooksul lageraiet tehtud vähem kui 50-l hektaril ja 100 hektarit, et on metsise kaitsemets ja, ja kui palju hektareid vajab istutust külvi ja, ja 110 hektarit on ühe kuni viieaastaseid kultuure siis üle 100 hektari, valgustusraiekultuure ja nii edasi ja nii edasi. Ja ta leiab, et tegemist on tulevikumetsaga, kus peab veel väga palju tööd tegema. Ja ta küsib, kas ühismets, selle omanikud vajavad üldse sellist metsa, kes juhendaks edasi, kes muretseks, edasikeskustes korraldaks kõik nii, nagu just see mets vajab. Ja kas seda metsa üldse saab erastada? Ega midagi. Eelmises saates oli põhiesinejaks metsaametist Kristjan Tõnisson, ühismetsatöögrupi juht ja püüame siis esimese vastusse ärand. Kõnealune mets on väga mitmekesine ja võib tõesti jääda mulje, et sellest metsast kiiret tulu tulemus ei ole. Tegemist tõepoolest investeeringuga tulevikku ja, ja küsimus, et kas ühismets saaks sellisel maal tegutseda, on täiesti õigustatud. Ühismetsade asutamine, maade valik ühismetsade loomiseks eeldab planeerimist. Ja seda planeerimist saab läbi viia valla maakorraldaja. Võib juhtuda ka nii, et ühismets asutatakse mitme valla territooriumil. Sellisel juhul muidugi maakorraldajad konsulteerivad omavahel ja lepivad selles kokku, missuguseid maid tahetakse ühismetsana erastada. Minu isiklik arvamus selle kohta, kas ühismets võiks ja sooviks erastada sellist suure tulevikupotentsiaaliga metsa on selline, et kui maakorraldaja, valla maakorraldaja on selle metsamaa ühismetsaühingu asutamiseks välja pakkunud, siis need osanikud ise peavad hindama seda kui suur on nende ootus, vajadus selle ühismetsaühingud tegutsemisest. Ja viis metsaühing on pikaajaline tegevusvorm ja tõend, tõenäoliselt. Nemad on huvitatud potentsiaaliga metsamaade erastamisest. Sest ühismetsaühingu asutamine, see on ja, ja tegevus on, on järjepidev. See läheb edasi. Osanikuks olemine läheb edasi isalt pojale järglastele ja minu arvamus on küll, et sellist metsa ühismetsaühingu juurde tasuks erastada. Siin on juba nüüd selles jutus ka jaatus olemas. Eraldi küsimusele, et kas saab ühismetsaliikmel olla tagatiseks noor kasvav mets. Ühismetsaühingu maa erastamisest rääkisime põhjalikumalt oma möödunud saates aga sellel maal, mida erastatakse, on teatavasti oma kindel hind. Ja see fikseeritakse siis ostu-müügilepingus. Ja see hind väljendab sisuliselt selle maa hinda ja ta saab olla selle maa ostul tagatiseks. Sest et tagatis on selle maatüki väärtus ja, ja ta peab olema rahaliselt hinnatav. Jürgensoni kiri Ida-Virumaalt mulle meeldib, sest siin on mure tehtud töö tuleviku pärast, et see jääks pooleli ja ta lähebki edasi ja selgitab, et omaaegses valdkonnas oli korralik kuivendussüsteem. Kui aga see nüüd, kas lasta, on see metsale tohutu kahju. Kas ühismetsas on ette nähtud mingi raieosaga tarbeks, et teha tasakulutused, mis on tehtud ja tehakse metsa heaks? Väga hea küsimus. Meie praegune seadus või õigusaktide eelnõude pakett näeb ühismetsaühingud tegevuses ette seda, et ühingu tegevusest saadava tulu jaotamise otsustab ühingu üldkoosolek. Ja kui ühingu osanikud on huvitatud ja tõenäoliselt nad on huvitatud sellest, et nende metsaseisund ja niiskusrežiim oleks heas korras siis nemad saavad oma üldkoosolekul niimoodi otsustada, et selle ühingu tegevusest saadud tulu investeeritakse kuivendussüsteemide korrashoius korrashoiuks ja noorendike hoolduseks ja valgustusraieks ikka eesmärgiga oma omandit parandada ja selle väärtust ka tulevaste põlvede suurendada. Ju härra Jürgenson on elu jooksul mõndagi näinud, kuidas metsas toimitakse, sest ta küsib ka päris otse ja nii kes juhendab siis, kui oma mõistusest puudu tuleb, kuidas raieid korraldada. Küsimus on õige, tegelikult. Küsimus on õige ja, ja sellele vastata ühe lausega ma ei oskagi. Ma natukene selgitan seda nägemust ja Eestis on teadaolevalt pisut üle kahe miljoni hektari metsa ja sellest pool jämedates joontes jääb riigi omandisse. Selles riigimetsas toimetamine ja talitamine on üsna selgelt paika pandud ja seal on olemas teatud reeglid ja, ja suhtleminegi on lihtne. Ja järelevalve on lihtne. Nüüd see teine pool, erametsapool tsirka üks miljon hektarit. See jaguneb siis tulevikus eeldatavasti umbes 100000 eraomaniku vahel. Ja selleks, et nüüd seda sadat tuhandet erametsaomanikku, kellest üks on ühismedsõlg nõustada teda aidata, toetada tema majandustegevusel. Selleks on metsaametil olemas maakonna metsaametid ja maakonna metsaametites töötavad erametsanduse konsultandid. Erametsanduse konsultandid on olemas ja võtavad inimesi vastu igas vallas. Ja see teave selle kohta. Nende kontaktandmed, aadressid ja telefonid. Kõik on olemas maakonna metsaametis ja, ja ka metsaametis, et lahkesti seda infot jagame. Astun ikka vahel sisse keskkonnaministeeriumi kõrval asuvasse infopunkti, kus looduse väljaandeid müügil ja mitmesugust, mis loodusest pärit. Siin üsna sageli vahetatakse olemasolev näitus välja jälle uue vastu ja sattusin kohe peale, kui pikka kasvu sale mees küsis, müüjatar nõued, kas paneme pildid niimoodi või mis te arvate, paneme teise allapoole. Sain aru, et mees ei ole väga range suhtumisega, et nii nagu mina mõtlen, on ainult õige ja nüüd on siis need fotod värvifotod ilusti raamitud parajas formaadis, nii et ei pea ninapidi juurde minema, saab ka kaugemalt vaadata. Ja üks on juba enne selge, isegi kui seda lehekülge tutvustavat teksti lugeda. Et pildid on tehtud raba pealt soiselt maastikult, aga kohati väga ligidalt sealsetele väikestele objektidele. Samas aga on ka panoraam semaid pilte. Ja kui ka üks mees käib ühes kohas lumest lumeni ja pikim käik kestab neli ööd-päeva järjest siis on teid ikka ajendanud tõsine huvi, kas midagi kätte saada, mida teised pole näinud või võimalikult palju pildistada, siis valik teha, või siis sunnib nii kiivalt minema radadele, kus paljud inimesed elu jooksul üldse käituda. Mingil määral, see on kahtlemata looduses liikumine, looduses, pildistamine, niisugune elamise viis mul. Ja ma usun, et mõnelgi teisel inimesel on niisugune ATA vistlik tung nagu niisuguse puutumata looduse vastu, puutumata looduses suhtlemise vastu olemas veel, kuigi neid vast palju enam ei ole. See jäädvustamise käib nagu sinna juurde, siis on ikka näidata, et sa oled käinud ja näinud üht-teist. Ja siin on hommikusi ja uduseid vaateid ja on linnuparvesid ja on õitseajast võetud meid taimekesi, mis võib-olla jah, püstijala kõndiale vahel ei olegi nii märgatavad, aga kui ligemale minna ja objektiivi fokusseerida, siis saab ilusaid mahedaid värv. Ja ka villpead on kaunid, kui nad on kuidagi nii perspektiivis või või nagu põlluna kaamerasse saadud. Siin on ka taevavalgete pilvede peegeldusi vees. Ja on lihtsalt rabataimede üksikuid osi, mis on väändunud, taandunud ja võib arvata, et nad on väga vanad kuigi pikkuses nad ei ole kuigi kõrged. Tundub, et otsinud olete või, või passinud kõvasti? Jah, see idee õieti läks lahti selle eest, kui ma sain kätte Soome tuntud loodusfotograafi Hanno haudala albumi, temal on üks tema töödest, kannab nime taiga metsantalvi seal siis niisugusi mahlze ala metsast tehtud album, kus esimesel pildil on esimene lumi ja viimasel pildil on viimane lumi. Ja ma võtsin siis sellesama asja ette, aga tegin endale nagu elu kergemaks sellega, et võtsin selle kergema poole. Tähendab, minu, sellel seerial on nüüd esimesel pildil viimane lumi ja viimasel pildil esimene lumi ja siis vahepeal püüdsin jäädvustada selle kõik, mis missis rabal vahepeal juhtub. Võib arvata jah, et et palju seal nüüd siis näeb ja jalgadel kohati pehme ja mõne jaoks isegi ohtlik. Aga kui vaadata seda Lumepilti siis rõivas hallikasvalge kuidagi päike nagu madalalt kuumaks. Maanvalge mändide peal on valget justkui ei olegi õieti värvi, aga, aga väga mõjus pilt väga mõjus pilt. Ja teil on mõnel pool nagu see soovee punakas tänu päikesele ka välja joonistunud, nii et puud on punakad ja vesi on natuke punakas, esiplaanil ka v värvi rohkem. Nii et kes võtab, ega siis kindlasti. Ta saab teie piltidest üksjagu emotsioone ja võib-olla ka tahtmise minna ise vaatama, kust kandist need tehtud on. Ja selle koha nimi ei ole kuulus, aga te ütlesite ennist, et linna ligidal? Jah, see on rabiveresoo kaitseala Raplamaal üsna Tallinna ligidal tund aega rongiga sõita, kergesti kättesaadav, ilus, väike kompaktne raba, kus on kõiki puisrabalaugast, raba lageraba natukene. Ja siia te olete siis kokku pannud 300-st võttest? Vist üks, kaks tosinat või 23 pilti peaks olema väljas. On need ainult vaatamiseks või kui kellelegi meeldib, saab tingimusi täites ka kaasa võtta. Jah, ma olen neid pilte ikka müünud ka. Võib-olla lõpetuseks paar sõna enda kohta, kes teid ei tea? Ma töötan Nõmme noortemajas fotostuudio juhendajana ja lisaks veel vabakutselisena.