Ajalehed on juba jõudnud kirjutada keskkonnaaasta Eestis oli mullu hea nii seadusloome kui praktilise tegevuse poolest. Kuid on ka nii, et uus aasta toetab ju sellele sillale, mis on varem ehitatud ja mis selles sillas. Minister Villu Reiljani arvates on kandvamad talad. Näiteks kandev ongi keskkonnatöösse järjepidevus, sest ega see ajavahemik, mis on meile antud siin teha, on see maailma ajaloos üks, üks piisake meres ja hetk ainult seetõttu on väga oluline on tõesti see, mis oli enne tehtud, sellele saab üht või teist ehitaja ja tõepoolest kuna keskkonnastrateegia on Riigikogus heaks kiidetud ja metsapoliitika on heaks kiidetud, siis need on ilmselt need dokumendid, millele siis nüüd pealisehitus tehakse. Oska keskkonna. Agenda voolsens tegevusplaani koostamine, mille me esimeses kvartalis peaks hakkama saama ja samal ajal siis metsanduse arenguprogramm läheb edasi. Aga just need kaks Riigikogus tehtud rahvusliku kokkuleppe, et me võime ütelda nii, need on tõepoolest ka aluseks selle edasisele tegevusele. Ja mis metsapoliitikasse puutub, siis riigimetsas on nihkeid, olemas on vormid, meil on kohati valulised ja ilmselt on seal ka mõne koha peal lõigatud seda lõigatud teravalt. Aga nüüd hakatakse tähelepanu pöörama rohkem ka erametsandusele, sest mets läheb pooleks. Erametsaomanikud on väikemetsaomanikud, nad ei ole eriti organiseerunud, aga nad vajavad õpetamist ja abi, et ka see pool ressursis siiski panna rahvas teenima ja siin on meil suur töö teha. Samal ajal on loomulikult paljud objektid otseselt pooleli, mitte kaudselt. Ka jaanuarikuus tuleb kindlasti nii Pärnu veepuhastus ja Elva puhastusseadmed, salme, puhastusseade ja mitmed teised. Aasta valmimas on Tartu suuna objekti, teine järk, nii et eks ta läheb nii edasi. Samal ajal on siis 98. aasta uus töö, mis on meil ka teada olnud. Eurointegratsioon 70 direktiiv ja 21 määrust puudutavad otseselt keskkonnakaitset, keskkonnakaitse osa on üks kõige rohkem reguleeritud ja kokkulepitud osa Euroopas ja see on ka normaalne, sest keskkond on apoliitiline. Ega sa lähed nüüd niisama isegi vana kammunistika, õhk sobi hingata siis ei sobi kummalegi ja sama asi. Ja sama sama lugu nende looduslike rikkustega, mida on vaja hoida. Ja me oleme muidugi sellele tööle juba juba asunud. Jaa jaa. Sellesse nimestikku läheb muidugi jäätmeseadus, välisõhukaitseseadus, geneetiliselt muudetud organismide keskkonda päästmise seadus eraldi 98. aasta esimeses kvartalis. Metsaseadus, mis põhineb otseselt metsapoliitikas kokkuleppele ja noh, selle lisaks veel palju-palju muud. Ja muidugi otsene otsene töö siis ka nii. V programm, jäetne programm, seal on meil siiski olnud tagasilöögid ohtlike jäätmete käitluses, kus kus Sillamäe volikogu viimasel momendil muutis kõik oma otsuses. Ma ei ütleks, et ta just eriti targasti tegi sest see oleks saanud sillamäelastele tööd, investeeringuid ja palju võimalusi. Antud juhul lähevad nad mujale ja mis seal ikka, aga fakt on see, et et ta tegi meile augu meie plaanidesse ja sünnib väga kiiresti ümber orienteeruma. Terve prügimajanduse käsitlemine on 98. aastal palju põhjalikke, siin elab raha. Noh ja lisaks muidugi klassikaline looduskaitse aasite, tugevdame nii seirebaaside tugevdamine kui ka kui ka meie laborite tugevdamine. Samal ajal on meil vaja väga tõsiselt muuta mõningaid planeeringu ja ehitusseaduse paragrahve, et siiski seaduse kujuneks otseseks takistuseks elus. Täna on palju neid momente, kus sellise riiklike Juld rahvalikke huvisid realiseerida, sest see vallavolikogu paneb lihtsalt veto või riik nüksia. Üldrahvalikud huvid on kui ühed. Me ei saa, ei minna oma ohtlike jäätmetega ega oma sõjaväeharjutustega ilmselt siiski Eesti territooriumilt välja, me oleme siin selle 45-l ruutkilomeetrit, see on fakt ja ei tule kõne alla, me läheme nendesse Siberisse polügooni mängime siis hullutunne ja siis üldon. Avalikes huvides tuleb kokkuleppeid teha ja tuleb otsuseid teha. Seal on meil suurtööl teha ehitusvaldkonnas, mis on ka meeasi, siin on just balti koostöö. Et meil oleks ühine sertifitseerimine, meie ehitusfirmad oleks vastastikku tunnustatud ja saaks tööd teha, kui nad on litsenseeritud ehitusmaterjalidel oleks samaväärne toonud selles suhtes on lepitud kokku leping alla kinnitatud läti kurbonoushi leedu, Chablikese ja Eesti poolt, siis minu poolt need seal on palju koostöö loomulikult Peipsi Lämmijärvel, vene poolega, kalanduses ja ja ka mul v kaitses. Ja neid neid asju võiks palju lugeda eraldi, ma tahaks siiski üles tõsta, ühte, väga tõsised hakanud, tugevad on keskkonnainspektsiooni ka 98. aastal sai sinna eelarvesse poolteist miljonit juurde pannud, see eesmärk on üks siiski hakata väga tõsiselt tegelema sellega, mis toimub erametsades ja mis toimub nendes metsades misel, reformiprotsessis riigimetsad ei ole probleem seal. Me käime asjast üle selgesti seal oma informatsioon, jõud kuid antud juhul nähteid, kus noh, sisuliselt küllalt kuritegelik maailmariiulifirmade kaudu pügab ühe kinnistu teise järel puhtaks ja jätab siis metsastamise au mingisugusele vastutusse mõttetule kodanikule, kellel on katkised püksid. Et siis sait läheb maksma hakkama, ehk tegelikult maksumaksja rahvas sellele asjale me astume ilmselt ka suurte jõududega vastu ja see võib olla, eks ole selle kirja 98. aasta proovikiviga. Ja see on tore, et kodused asjaajamised laias plaanis ja sügavuti lähevad edasi semi inimesi. Huvitav, aga teel Euroopasse peame me ka oma eelposte Brüsselisse viima järjest rohkem ja kas see on tõsi, et, et Eesti keskkond saab Brüsselis ka oma esindaja varsti? Jah, põhimõtteline otsus on vastu võetud ja ma olen sellega peaministriga kooskõlastanud. Et keskkonnaatašee läheb, läheb Brüsselisse. Asi on ikka selles, et keskkond on väga kallis. Kui me räägime siin nii. Puhastitest ohtlike jäätmete käitlemiseks neil on väga kallide spetsiifilised tööd. Väga täpset oma huvide ja projektide selgitamist koha pääl pidevalt ja meil on olemas suure kogenud jõud. Kesine vaata tõenäoliselt Euroopa Liit leiab isegi meile toetusrahasid, kus, noh, ütleme nii, et kui see päev kukub, siis on kõigil õigus ja talle teada ja ja ma leian, et, et see oleks arukas samm. Sest me oleme kogu aeg väga palju rahvusvahelist abi saanud oma keskkonda ja me oleme seda meelt, et aastast 2000 peaks need summad ikka kahe kolmekordistuma meie suhtes otsuseid vastu võetud ja me peame selleks päevaks olema küpsed minema. Samal ajal meil siiski nii Sillamäe ohtlejale ja nõva kandi probleemid nõuavad suuri summasid ja me peame mitte ootama, vaid selgitama ja võitlema selle sellekohast päike seal niisama. Magavale kassiliselt ei jookse hiirega tihti suu. Ja miks see esindaja väga vajalik on, julgeks öelda, siin on ka teine pool asjast. Eestis on väga palju looduskaitses keskkonnakaitses ära tehtud ja oleme seda mitme valitsuse ajal suutnud teha ja eeskujuks olla. Ka seda on vaja propageerida Rida, sest kohtumistel välismaa kolleegidega jääb vahel mulje, et nad ei tea, mida meilt võib leida, mis meil juba on tehtud. Nii et see töö peab olema kahesuunaline ja pidev esindaja kohapeal, kindlasti saab seda paremini teha, võib-olla kui me siin omavahel rääkides. Eesti mets on niivõrd nähtav ja suur ja tähtis eestlaste jaoks, et sellel tasub aasta alguses juba peatuda. Metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Minister nimetas, et siin riigi poolel on ümberkorraldusi kõvasti tehtud ja nüüd tuleb erametsanduse peale pilk odavamaks ja abivalmimaks seada. Ma tean, et teil on see plaanis ja millest võib hetkel rääkida. Plaanis on ta kindlasti ja just tänu sellele, et et teatavasti pool metsast läheb ju tulevikus erakätesse ja, ja me ei saa leppida sellega, et sellel poolel metsad, mis nüüd on erakätesse, ei toimetata, nii nagu on kokku lepitud siis rahvusvahelistes lepetes ehk siis mis tuleneb ka meie keskkonnastrateegiast ja metsapoliitikast. Et neid eesmärke ellu viia, selleks on siis esimese etapina planeerida vitud järgmisest nädalast alustada Sagadis kolmeetapilise sellist metsaomanike nõustajate koolitust. See koolitus on eelkõige mõeldud just koolitajate koolitamiseks selleks et, et nad oskaksid inimesi koolitada, võib-olla hoolitsev, sõnalisin liiga palju sees, aga aga aku on. Tähendab, mõte on selles, et nüüd see inimene, kes seal metsaasjadega üsna hästi ennast kurssi viinud, et tema jutt oleks arusaadav ka sellele inimene, kes on nüüd äkki noh, 50 aasta möödudes tagasi saanud oma esivanemate metsa ja ta peab seal toimetama hakkama ja neid nõuandeid antakse talle igalt poolt ja antakse väga erinevaid, mõni hea inimene, jutumärkides soovitab tal see mets kohe kiiresti maha võtta ja ära realiseerida. Mõni arvab, et ta võiks olla, aga kõik ära müüa, aga noh, võib-olla Alexile inimesele kasulikum hoopis seal mingisuguseid muid muid asju tegema hakata. On need suured kriteeriumid, Praegult võib jagada nagu kolme suurde rühma esimese rühma vastavalt siis sotsiaalsed probleemid, noh sinna ei ole järjestatud mitte pingereana, vaid lihtsalt sotsiaalsed probleemid, tähendab mets kui tööallikas seda tuleb jälgida. Siis mets kui taastuv loodusvara, mida tuleb hoida ja säilitada ja mets kui ökosüsteem on üks, kolm valdkonda, nendest põhimõtteliselt tulenevate kriteeriumite selgeks tegemine erametsaomanikele. Ma arvan, üks väga oluline ülesanne. Need grupid on ilmselt juba komplekteeritud jah, Nate konkursiga, kuidas me täitsime need ära, kokkuvõttes on siis 45 inimest igast maakonnast nagu kolm inimest, kes siis peaksid tulevikus hakkama väga aktiivselt tegelema nende erametsaomanike koolitamisega ja noh, see ei ole ainukene plaan, mis me nüüd erametsaomanikega tahame teha, sest teatavasti ikkagi sega erametsaomanike organisatsiooni. Täna veel sellist tugevat organisatsiooni täna veel ei ole. Ja, ja noh, riik peaks hakkama mingisuguseid siukseid järsemad liigutusi tegema, organisatsioon tekiksid muidugi jõuga seda teha ei saa, riik peab looma siis mingisugused eeldused, et need inimesed, kes potentsiaalselt võiksid sinu organisatsiooni kuuluda, läheksid. Täna on veel vara rääkida nendest meetmetest, mida me siis kavatseme rakendada, aga Ma loodan, et valitsus ja riigikogu mõistavad neid püüdlusi ja nii nagu põllumajandust on hakatud toetama, nii tuleks ta metsandusele mõelda, et et see metsandusega tegelemine ei ole ka ainult tulu saamine, vaid siin on ka mingisuguseid kulutusi teha. Eks kivimite kollegi säärane asi, et nad on kuidagi avaldus meie jalge all ja ja see, kes siis rannas liigub, see muidugi märkab rahnused jaa jaa, kõrget linti. Üks mees, kes aga mitte kunagi ei lähe kivimitest ilma fotoaparaadita mööda, on geoloogiakeskuse vanemgeoloog Tõnissaare. Üks osa teie tööst on infoosakonnas, aga teine teie, mina on fotograafia. Ja nüüd, kus seoses aastapäevaga on mitu näitust geoloogiakeskuse ruumides maalides. Seisan praegu Ühe nelik pildi ees kus on Nagu neli erinevat kivi. No selle pildi peal me võime näha Osmussaare rannal paljanduvate kivimite pinda ja siia on valitud just erinevad täiesti erinevad kivimid, kui kusjuures kõik on tegemist lubjakividega. See on siin paremas nurgas. Me näeme, Priidsete katkestas pindadega sünkate pindadega. Mustris läks muudetud lubjakivi, mis on vete poolt pidevalt lihvimisel ja selle tõttu näeb ka klaasi all täiesti marmor, ela välja. Otsesele all olev punane on läbinud, on aga tekkinud sellesama ühe samasuguse Priidse pinna. Järgmisel pärast tema pinna avanemist ja selle tõttu on ta muutunud punakaks kuna rauda muutnud valentsi. Ja siis on näha sinna aukudega pindu, mis on tekkinud jälle merekulutuse tulemusel, kus pisikesed-pisikesed, liiva või kruusaosakesed on hakanud uuristama auke Rico vee mõjul, see on väga kuumaastikuga kuidagi sarnane, mis kuskilt piltidel nüüd on meieni jõudnud. Esimesel hetkel, jah, see on tõesti niimoodi, aga nüüd konkreetselt teie selle ütluse peale tuli mulle ette hoopis teine pilt. Tähendab just seda kuumaastiku muljet jäi mulle siis, kui ma selle suve alguses lendasin helikopteriga üle Suur-Pakri saare ja tõesti sealt kõrgelt õhust jäi täiesti selline mulje, nagu oleks tegemist vest kuumaastikuga, kus on pidevalt patareid ja põhjus on lihtsalt selles, et seda saart, mida enamus meist pole kunagi näinud ei piltidel ega, rääkimata ise külastanud ja rääkimata õhust vaadatuna kasutati aastakümnete jooksul vene sõjaväe poolt pommitamise polügooniga ja selle tõttu on praktiliselt ühesõnaga koguse saare pind kaetud väikeste rõngastega, nagu sellel pildil siinsamas. Teie pildipangas ei ole mitte sadu ega tuhandeid rist, isegi rohkem pilte ja slaide. No siin on ainult üks osa väljas, kuhu te mind nüüd ligemale viiksite. Vaat, vaat siin ma sain selle asja hästi kätte, no siin ma näitaksin teile mööda minnes veel ühte asja lihtsalt. Ühesõnaga, kuna jutt algas Osmussaarest, siis nendel kahel nelikpildil on väljas just need Osmussaare kõige kõige magusamad loogilised palad, kuigi nad pildiliselt ei paku erilist midagi. Aga aga see on Osmussaare kui geoloogilise uunikumi eriline võtme koht, tähendab siin te näete need välja veerunud, nagu me kutsume neid magavateks Kokodellideks. Sõnal umbes kuni poole meetri meetri laiused pikad. Lubiliivakivi, või õieti kive, mis on lugejast läbimatud, sellised sooned, mis tekkisid kunagi 475 miljonit aastat tagasi, kui saarest umbes 10 kilomeetrit eemal kukkus merre meteoriit, mis tekitas seal kraatri, mis mõned aastad tagasi kaudsete tunnuste põhjal läks korda avastada. Ka oma jäljed jättis ta just eelkõige kõige lähemal paikneval Osmussaarele kus ta murendas kogu juba mere põhja settinud settekivimite plaadi ja täitis jäigastanud plaatide vahed. Merepõhjas olnud liivaka mudas etega ja siin näete järgmise pilk pildi peal, näete seda täiesti nagu tegemist oleks mingisuguse täieliku tainamassiga, kuhu sisse on rullitud kõrvalt tulnud kivim, kivimtükid, mis on ilma kulutamata nurgeliste äärtega ja mis näitab, et see kõik toimus väga kiiresti. Ja vaadates tunned tõesti seda, nende aastamiljonite hõngu see teie võrdlused nagu tainasse siin väänatud ja siis on kuidagi tarretunud, kõik see on väga ilmekas. Nii see pilt tõesti on, et keegi ongi voolinud kivi justkui savi. Nii, aga nüüd putub Osmussaarest võib-olla tõesti veel niipalju, ainult et geoloogiakeskuse initsiatiivil tehti tööd ära ja ja muudeti Osmussaar maastikukaitsealaks läinud aastal. Ja ta tõesti väärib kaitset, kuid samal ajal väärib vääristajaga pidevat tutvustamist meie enda rahvale ja, ja loomulikult ka kaugemalt tulnud külalistele. Osmussaar on siis jälle üks saar, mis on nüüd Eestil tagasi. Jah, Osmussaar on üks nendest ja tagasi on on Väike-Pakri saared ja samuti Pakri poolsaar, mille üle tõesti Eesti rahvas võib olla äärmiselt õnnelik ja veel kord tahaksin öelda seda, et loodetavasti leiavad eestimaalased peagi palju rohkem endale just selle Pakri neeme ja ka Pakri saared, kui huviobjekti.