Kui 21 aastane Louis Armstrong New Orleansis Chicagosse tuli, polnud see paik veel bluusimeeste mekaks saanud rännet žessidki. Tulevase Cheesy salvestuskompanii loojad polnud Euroopast uue maailma poole teele asunud sest oli alles aasta 1922. Chicagos tegi aga samale aastal 1922 ajalugu ajalehe Chicago triibion omanik Robert McCormick. Tema oli nimelt otsustanud eczyk, Haagosse peab tõusma maailma kõige kaunim ja omapärasem kontorihoone. Vägev pilvelõhkuja, džigaa, kahtriewyuntover. Pilvelõhkujate lood on tavaliselt põnevad. Püüdkem siis seekord lahti harutada Chicago triibioni torni rajamise lugu. Ilusat pühapäeva taas kord ikka vikerraadio Helgi Erilaid jahivad, algaski. Kaardil leiad selle linna Põhja-Ameerika suur järvistu kandis. Need viis tõesti suurt järve Kanada ja Ühendriikide piiril ja Michigani järve edelakaldal. Ta seisabki. Chicago nimi tulnud indiaani sõnas, mis kirjeldav jõe äärsetes soodes kõdunevate taimede tugevat lõhna. Chicago piirkonna avastamise au on ajaloos endale saanud prantsuse maadeuurija loiuse-le ja, ja sviidi mongast misjonär Jacques Market. Nemad olid esimesed eurooplased, kes 1673. aastal siinsetele aladele jõudsid marketsay kohalike indiaanlastega hästi läbi ning avastas viimaste abiga, et Chicago jõgi ühendab Illinoisi jõge suurte järvede piirkonnaga. Tuleviku jaoks oli see üpris tähtis avastus. Praeguse Chicago kohale rajas esimese asula 1781. aastal Santo Domingo st pärit tumedanahaline mees kelle nimi oli šanbatist. Pomaandus saabus. See oli hea koht kaubatee jaoks otsessiga kui jõe suudmes, sest laevad said veeteed mööda sealt Mississippi jõele välja sõita. Aeg läks ja Chicago jõe suudmesse kasvas Väike-Sõjakants soodee poorne. Indiaani hõimud tavatsesid seda kindlust ikka aeg-ajalt rünnata, kuni suur pealik pläkook must 1832. aasta lahingus lõplikult lüüa sai. Aasta hiljem, 1833 sai Chicagost ametlikult Illinoisi osariigi asule ning osariik ise oli tol ajal vaid 15 aastat vana. Chicagos elas siis vähem kui 400 inimest. 1848 läks Chicagost läbi juba esimene suur kaubatee, mis aitas tööstuslikust idast parasjagu asustatavasse metsikusse läände, kariloomi, vilja ja ehitusmaterjali toimetada. Kuid eriti kiiresti hakkas Chicago kasvama. Pärast raudteede rajamist linna tekkis kiiresti suurte raudteede sõlmpunkt ja peagi elas siin juba 300000 inimest. Rääkimata sellest, et linnas ilmus nüüd ka oma ajaleht Chicago triibion. Esimene Trebioni number ilmus 10. juunil 1847. On teada, et alguses võitles ajaleht igat sorti välismaise ja võõrapärasega ning kutsus oma lugejaid mõõdukalt jagarskelt elama. Kaheksa aastat hiljem ostis ajalehe koos oma äripartneritega mees, kelle nimi oli kiusas medill. Ta oli vaid 32 aastat vana, kuid juba jõudnud välja anda mitut lehte ning olnud üks vabariiklik, kui partei loojaid suutis ajalehe huvitavamaks muuta, nii et see sai Chicago elanike seas päris populaarseks. Ta kõneles selles julgelt oma veendumustest, et ta pooldab orjuse kaotamist ja toetab Evrecht Lincolni presidendiks saamist. Me veel ja Lincoln säilisegi sõpradeks. Jämedil korraldas Chicagos demonstratsioone Lincolni toetuseks. Aga triibioon kajastes ilmselt nii põhjalikult kui see tollal võimalik oli ka Ameerika Ühendriikide kodusõda, mis teatavasti algas 1861 ja lõppes 1865 põhjaosariikide võidu ning konföderatsiooni vägede purustamisega. 1871. aasta suvi oli mõnes paigas Põhja-Ameerika mandril erakordselt kuum ja kuiv olnud. Rohust oli järel vaid kõrbenud kulu ja puust linn. Taago Heljas tulekahjude hirmus. Seni oli suudetud need kustutada. Pühapäeva kaheksanda oktoobri õhtul süttis põlema päts, näed siin Jüri talu laut, linna loodeservas. Täpset tulekahju põhjust ei teata tänase päevani. Chicago tuletõrjujad olid just järgmisel päeval ühe suure tulekahjuga võidelnud. Nad olid väsinud ja miskipärast saadeti nad alguses ka valesse kohta. Lõpuks oleeride juurde jõudnud, leidsid nad, et tule mällu vastu enam ei saa. See oli kiiresti edasi liikunud. Üksteise järel oli tuli haaranud kuivast puust elumajad, pangad, vabrikud, kõik Elete jäi. Leegid, levisid päratu kiirusega ja inimestel polnud muud teha, kui nende eest põgeneda. Paljudel see ei õnnestunud. Õhk oli suitsust must. Kahe päeva pärast hakkas vihma sadama. Nende oktoobri hommikuks oli leekide jõud raugenud ning nende kohutava hävitustöö tulemused lõpuks näha. Südalinn oli täiesti maha põlenud, tervelt 18000 hoonet, hävinud 300 inimest hukkunud ja 90000 oma kodust ilma jäänud. Kaitseikaga triibiooni toimetus ja trükikoda olid maatasa põlenud. Öö läbi ja lõhki lehemees suutis ameti järgmisel hommikul oma ajalehe laenatud trükipressiga ära trükkida ja välja anda. Selle lehenumbri esiküljel läks ajalukku momendil üleskutse pea püsti. Chicago Me tõuseme taas. Linna toibumine võttis aega 20 aastat ja see toimuski alguses lausa Medele juhtimisel, sest mõni nädal pärast suurt tulekahju valiti ta Chicago linnapeaks. Triljon jäi aga me tülli kontrolli alla kuni tema surmani 1899. Siis jätkasid selle lehe väljaandmist tema järglased. Robert McCormick oli meie hea tuttava Joseph Medelli pojapoeg. Ta sündis juulis 1880 Chicagos, kuid tema isa, diplomaadi amet viis perekonna Londonisse. Seal õppis Robert erakoolis koos briti lastega, kuid oli algusest peale läbi ja lõhki ameeriklane. Voodikatteks olnud Ameerika lipp ja kord öelnud ta oma emale. Ma olen otsustanud, et mul saab olema suurepärane ja seiklusrikas. Elu. Ülikoolis õppis Robert McCormick õigusteadust. 25 aastasena tegi ta juba advokaaditööd ning avaldas oma kirjutisi Chicago triibionis. Tollal toimetas lehte Roberti vanem vend Meryl McCormick, kes 1914. aastal poliitikasse otsustas suunduda ning lehe Täiega oma nooremale vennale müüa. Viimasest saigi õige lühikese ajaga üpris värvikas kuju Ameerika ajakirjanduses kuid Roberti vaated olid hoopis konservatiivsemad kui tema kuulsa vanaisa Joseph Medelli omad. Lossi ideed, arusaamad ja seisukohad härrasid kogu Chicago triibioni ilme, mis tähendas äärmuslikku parempoolsust ning natsionalismi. McCormick kritiseeris Ühendriike muu maailmaprobleemidesse sekkumise pärast, mõistis hukkatööliste ametiühingud vastu president Franklin Roosevelti valitsuse tegevusele ning oli veendunud, et Ruusvelt sai presidendiks tänu vastuolulistele elementidele. Nende all mõtles ta ei kedagi muud kui kommuniste, kuid veel teine oli veel aega. Tema oli Ühendriikide president 1933 kuni 45. Hoopis varem kerkis Chicagosse hoone, mis on tänaseni jäänud jutustama Robert McCormick-ist ja tema ajast. Oli aasta 1922 pluusi meeste pool kaugest Mississippist põhja poole, Chicagosse paremat elu otsima polnud veel päriselt alanud. Kuid Chicago vanim ajaleht Chicago triibion tähistas oma 70 viiendat aastapäevalehe omanik. Esimeses maailmasõjas koloneli auastme saanud Robert McCormick otsustas sel puhul, et tema leht ning kõik, mis selle juurde kuulub, on väärt maailma kõige kaunimat omapärasemat kontorihoonet. Ja see pidi olema tõeliselt vägev. New York uhkeldas oma pilvelõhkujatega. Miks pidi Chicago Ameerika esimeste pilvelõhkujate linn maha jääma? Arhitektid vaidlesid tulla, milline õieti peaks olema üks tuleviku pilvelõhkuja? Kas igas mõttes praktiline eluhoone või pigem elegantne äri katedraal. McCormick astus vaidlusse temale omase otsekohesuse ka kuulutas välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Chica kohtreibiuntovary projektile. Tingimus oli teadega. Taevane hoone oleks kõige kaunim ja omapärasem kogu maailmas. Auhind parima projekti eest oli 100000 dollarit. Tollal hiigelsumma. Sellest arhitektuurivõistlusest pidi saama kogu sajandi sündmus. Ja muidugi meeldis McCormick üle suur kära ning melu selle ümber. Ta ise õhutas seda oma lehes nii kuidas suutis ja Chicago triibioni linna vanima ning prestiižeid kaima ajalehe läbimüük muudkui kasvas. Mida ju oligi vaja. Frank Sinatra aga südamest väga Trievion Doveri ümber edasi sündis, on nimetatud unikaalseks pöördepunktiks Ameerika arhitektuuriajaloos. Maailma kauneima ja omapäraseim kontorihoone projekti eest oli välja pandud hullumeelne rahasumma ning auhinna komiteele laekus 260 projekti igalt poolt ümber maailma. Robert McCormick oli pisut pettunud, kui komitee pärast pikka kaalumist oma eelistustega lagedale tuli. Võitjaks kuulutati nimelt enam-vähem tundmatute Ameerika arhitektide Raymond Huudi John haualsi märgatavate uus oti mõjutustega projekt. Uued ribid. Lutheri kavandite võistlus oli haaranud mitte üksnes arhitektide, vaid ka rikaste ärimeeste ja nagu öeldakse, suure üldsuse tähelepanu ning paljud asjast huvitunud vahest ka McCormick enese meelest oli parim hoopiski teise koha saanud projekt. See oli Soome arhitekti Heljel Saarise ülimalt lihtsustatud astmeline torn. Saarinen oli loonud projekti, milles oli ette aimatud põlvkonna pilvelõhkujate suurejoonelist lihtsust ja monumentaalsust. Samas oli konkursi võitnud uusgooti Tooran tunduvalt erinev Chicago koolkonna arhitektide soovitatud moodsatest trendidest ning Euroopa arhitektuuriotstarbekuse Leduginevatest ja dekoratiivelementidest loobuvatest suundadest. Niimoodi ütleb arhitektuuriajalugu Bono tonni, kavandite seas oli veel mitmete nimekate arhitektide töid. Volter kroopius pruunata out ja tal fluusi tuurja, sambakujuline pilvelõhkuja ja oli ka üpris ootamatuid projekte. Üks arhitekt oli näiteks oma tonni kavandi tipu hiigelsuure Ameerika indiaanlase peaga krooninud. Kõik Chicago triidundovery projektid anti hiljem üldiseks tutvumiseks omaette kogumikuna välja. Nad moodustasid Päevaleheküljekaasaegse arhitektuuriajaloos, kuid torn ehitati valmis Pariisi kaunite kunstide kooli lõpetanud ning fotol halewoodi staari käri grantide isikuna tunduva Raymond Foodi. Jaanson Howell sihkavandi järgi. Pilvelõhkuja kerkis kiiresti kolme aastaga ja mida nägid tublitsikaagolased, kui trivion Tower 1925. aastal valmis oli saanud. Nad nägid maapinnast 141 meetri kõrge, kui selle tõusvat meevärvilist hiigeltorni hoonel on 34 korrust. Ta on nelinurkne. Ümardatud nurkades on aknad ja võib vaid kujutleda, milline vägev vaade neist avaneb. Vaataja pilk rändab ülespoole ja leiab 25. korrusel elementide ja tornikestega ääristatud terrassi ja vaateplatvormi. Sellest kõrgemal ilustavad tornis suured lahtised tugikaared. Nii iseloomulikud Euroopa gooti katedraali teleChicago triibiun Toweri loojate eeskujuks olnudki keskaegne romaani katedraal Prantsusmaal. Pilvelõhkuja ülaosa toetab niisiis kaheksa võimsat tugikaart, neist kõrgemale tõusva astmeliselt taanduva torni lõpetavad palustra ja teravadki viibitsiili seto ornikesed. Akendele on gooti raamistik ja tugikaartest veenduvad lohepäised. Vee sülitid. Tornitipp annab kogu hoonele omamoodi pidulikku hõngu. Chicagot Vivian Tower esindab ka pilvelõhkuja tüüpimis ilma Astanguteta otse vundamendile kõrgusse sirutub uusgooti elemente leidub mitte üksnes torni tipus. Ka sissekäigu kaarja portaali kohal on näha kaunist riivi pitsi ja terava kiivriga nelinurkseid tornikesi gootika džässiajastul. Miks ka mitte? Näib, et arhitektid on ühe kontorihoone pisut nagu pühamu staatusse tõstnud pilvelõhkujat pühamu aja lehedžiga triibioone omaniku Robert McCormick heaks võiski see niimoodi tunduda. Tema torni fassaadi põhikorruse seintesse oli nimelt paigutatud 120 kivi mida ajalehe kaastöölised oma reisidelt kaasa olid toonud. Need olid pärit kuulsatest ehitustest üle kogu maailmakivid on tähistatud ka nende paikade nimedega, kus nad toodud on. Ja siit võib lugeda. Parteil on Kreekas suur kiisa püramiid Egiptuses, That's, Mahal, Indias, suur Hiina müür, Alamo Sanantonias, Ühendriikides, peapostkontor staablinis, Iirimaal Notre Dame'i katedraal Pariisis, Kölni katedraal, Stockholmi kuningaloss, Edinburghi loss ja veel ja veel. Traditsioon on püsinud kui ajad. Muugale jõudsid LEDid Chicago triibüan Toweri seinas paika ühe kuu pealt toodud kivi jaoks. Tõnni hiigelfuajee seintele on graveeritud ajalehe ideaale ning põhimõtteid pooldavate kuulsate inimeste tsitaate ja kesksele. Kohale on asetatud Põhja-Ameerika mandri reljeefne kaart valmistatud krohvist ja ribadeks lõigatud dollaritest. Niisiis oli 1925 ja Chicago Trebioni uhke torn ilutses keset linna. Muidugi polnud ta ainus pilvelõhkuja Chicagos või kindlasti üks stiilsemaid. Kolmik teatas kõigile, et tema ribi on, on maailma parim ajaleht Ameerika ajaleht ameeriklaste jaoks. Ajaleht, mis pooldas tublilt eraldumist ja neutraliteedi nii diplomaatias kui poliitikas ning Ameerika eriti Chicago elanud tollal kaugeltki mitte õnnelikke aegu. 1919.-st 1933.-st aastani valitses riigis keeluseadus, mis tähendas. Taago tänavad muutusid sõjatandriks, kus rivaalitsevad maffiajõugud võitlesid omavahel õiguse eest linnas salaja alkoholivarusid toimetada ning neid müüa. See oli ju kullaauk, sest ühegi seadusega ei saa keelata joomast inimesi, kes seda teha tahavad. Kurikuulus algab kloun ja verevalamise aja Chicagos algafoonali Ameerika kõige tuntum allilma tegelane, kes 1900 kahekümnendatel keeluseaduse aegu suutis Hoode Chicago linnaks, kus polnud ei korda ega seadusi. Alfonso scapoon oli sündinud 1899. aastal New Yorgis. Brooklyn hali karm paik ja algapoon kuulus juba poisipõlves kahte noortejõuku. Arukas nooruk, kuid lõppedes 14 aastasena koolis käimise tegi mitmeid juhuslikke töid, jõudis lõpuks välja kuritegeliku maailma ja tegi keeluseaduse ajal Chicago alkoholi kuningana kõike, mida ta Tuttav laul ja tuttav on ju ka algaproni lugu. Chicago tollasest allilmast on filme tehtud ja raamatuid kirjutatud, niiet Chicago triljonile igatahes oli, millest kirjutada, on teada, et Rover McCormick lehe juhtiv jõud aastast 1911 kirjutas oma esimese loo esimese maailmasõja ajal kohtumisest Vene tsaari Nikolai teisega. McCormick Nendest palju mööda maailma ringi jamatrjevioni tornist unistades tõi alati kaasa kive maailma kuulsatelt ehitustelt, mida ta külastanud oli. Hiljem jätkasid seda traditsiooni Chigago triibioni. Kaastöölised ja kivid leidsid oma koha džiibioni torni seintes. Nagu juba täna kuulsime. Kõik, mis juhtus Chicagos ning Kesk-Lääneäris majanduses ja seltskonnaelus, leidis kohaga ajalehes Chigago Trievion vaadetelt konservatiivne McCormick otsis omaenese äritegevuses alati kõikvõimalikke uuendusi. Näiteks ostis ta 1924. aastal raadiojaama. Mis sai nimeks tahab Liu n tähed kaksikVG ja n sõnadest Vols dist News Petar maailma suurimat ajaleht iseenesest mõista samanimeline ja samuti Mekormiku juhitud Chicago triibion Company juures alustas tööd aprillist 1948 raadiojaam taabliudisi n oli esimene, kus tehti otseülekandeid suurtest pesapalli ja ameerika jalgpallivõistlustest mis Ameerikas kangesti populaarsed olid ning hobuste võiduajamistest. 929. aastal plahvatas Ühendriikides ajaloost tuntud suur majanduskriis. Miljonid töötud täitsid linnade tänavaid. Ni, Chicago Trebionil materjalipuudust ei olnud. Kas selles lehes ka kuumast lõunast kaugest Mississippist Chicagosse saabunud bluusilauljatest kirjutati? Mulle miskipärast tundub, et vaevalt küll. Elmo tšai, mis oli üks Chicago bluusi sünni juures seisjaid üks neist, kes suureks migratsiooniks kutsutud rännaku kaasa tegid mis tähendas vaeste mustade farmitööliste kolimist Louisianast ja Mississippist põhjapoolsetesse linnadesse, põhiliselt just Chicagosse. Pluus oli neil veres muusikutel, kes selle pika teekonna ette võtsid. Nende seas oli hulk hiljem üpris tuntuks saanud bluusimehi Hauline Wolf. Ioni arvuells leid Walther Mäedžiks Slim madi others nõudis rass. Soni Williamson oli Dixon. Need olid vaid mõned nimed hulga teiste seas. Jaga bluusidaame koga, Taylor eta Tšaims ja Memphis Minni näiteks. Just nemad aitasid kaasa hiljem üle maailma kandunud aga pluusi sünnile, mis arenes edasi kitarri ja suupilli atel lauldud delta bluusile, trummide klaveribasskitarri teinekord saksofoni lisamisega. Ning muidugi tuli mängu ka elekter. Siin Etaships. Väikesest bluusisalvestusstuudiost välja kasvanud suur Chessi kompanii asukoht Chicagos on 2100 kakskümmend-säuh Michi kenavenju Chicago Triudjon. Toweri kõrvalt läheb läbinoos missiga näävenju. Mul pole olnud õnne, kas viibida, mistõttu on raske ette kujutada, kui kaugel kaks tähtsat hoonet teineteisest võiksid seista. Aga Chessi pärand on jäänud muusikalukku samuti nagu on oma kõrges tornis elav Chicago džiibi on teinud ajakirjanduse ajalugu ja teeb seda edasi. Mees, kes uusgooti katedraali taolise Chicago džiibioni torni püsti laskis panna. Robert McCormick on teadagi legend ja temast on kõneldud ka igasuguseid lugusid. Näiteks olevat ärganud iga päev koos päikesega ning sobitanud juba veel tööle uut lehenumbrit kokku. Hommikul oli tal kombeks sekretärile juhtkirja dikteerida ning toimetuse koosolek oli pärastlõunal. Pärast õhtusööki saabus ta triibiooni torni tagasi, et keskpaiku järgmise päevalehenumber üle vaadata. Umbes kahe paiku jõudis ta kuju ja tõusis taas koidu ajal niimoodi kuus päeva nädalas. Aga selline hullumeelne töötempo kandis ka vilja. Ühe ajalehe toimetamisest alustanud McCormick ehitas üles terve triibiooni kompanii, millesse kuulusid mitu ajalehte, raadio- ja telejaamad ning trükikojas. Robert McCormick suri 1950 500 aastat pärast seda, kui tema vanaisal seoses Medell ajalehe Chicago triibion endale oli ostnud. Ühe selle ajalehenumbri eest võiks mõnigi kollektsionäär terve varanduse välja panna. See number ilmus 1948. aasta presidendivalimistel, aga juhtus nii, et just sel ajal streikis trükikojas enamus ladujatest ning number tehti tol päeval valmis hoopis varem kui tavaliselt. Toimetus oli aga veendunud, et vabariiklaste kandidaat Toomas Jewist saab president. Järgmisel hommikul ilmuski Chicago triibion esilehel suur pealkiri. Jovi difits Truman võidab trühmanni tegelikult presidendiks muidugi, Harry Truman. Üht-teist Robert McCormick Est teades võiks vaata et pärast seda hommikut tekkis Chicago tribüüni toimetuses mõnigi vaba ametikoht. Ja nii ta nüüd seisab varsti juba 90 aastat tuulte linnaks kutsutud Chicagos meevärviline katedraali meenutava tipuga Chicago Champion, Toweri hoone, ümberringi võib-olla kümneid palju kõrgemaid ja uhkemaid pilvelõhkujaid. Kuid see torn on legend.