Keelesäuts minu kujuteldavas sõnastikus, kuhu kogun mõttes sõnu, mida kasutatakse järjest tihemini vales tähenduses on sel aastal üks uus tulija. See on paadunud. Selle sõna tähendus on, kuigi vahel on seda juba raske uskuda, ikka veel millestki halvast vahelisest, visalt kinnipidav. Ta sobib epiteediks kurjategijale, roolijoodiku-le, liiklushuligaani-ile või muule halbade elukommetega isikuna. Paadunult lisataks seda omadussõnana aga ka sinna, kus tavaliselt on olnud sõnad veendunud, kirglik, pühendunud, fanaatiline ega ole peetud silmas pahelisi. Kas omamoodi, mis möödub, jääb vaid loota. Toon mõne näite, kus seda sõna valesti kasutatakse. Paadunud loomakaitsjad, alus tehti lageraiet. Õilsalt loomi kaitsnud inimese võimalikest pahedest polnud juttu, nii et paremini sobiks pühendunud loomakaitsja. Meediast võib ka lugeda, et loomakaitsjad on ilmselt paadunud kurbanistid. Urban instiks ehk linnakeskkonna helistajaks olemisest midagi põhimõtteliselt halba ju ei ole. Parem veendunud urbanistid. Samamoodi võib leida tekstidest paadunud idealist, paadunud grilli sõpru. Isegi mõnes asjas olen idealismi minetanud või liha söömisest peaaegu loobunud. Ei ütleks ma nende kohta, kes veel ideaali poole õhkavad või grill-liha hindavad, et nad teevad midagi halba. Nii et parem elagu meie seas rikkumata kirglikud idealistid ja veendunud grillisõbrad. Novembri keskel oli meediast lugeda, et üks poliitik, nimetame teda siin WRX Pole, paadunud reformierakondlane, vahest peeti silmas, et see inimene pole panetunud oludes tuimaks muutunud. Vaat selle sõna omadussõna panetunud teine tähendus on paadunud mingi kokkupuutepunkt, nagu on, aga ilma teksti autorilt küsimata ma ei oskaks parandada.