Vaino peale on suvekoduperemees linnast ära toonud suvitama ka akvaariumikalad kuid mitte ainult sellest eelist veres uudistame lähemalt seitsmekuist. Karu hakatist. Paldiski-Padise ja Põõsaspea kolmnurgas saab teoks looduskaitse seltsi üle-eestiline kokkutulek. Saate lõpus vastame kuulaja küsimusele, millisel juhul saab eraomanik kallasribavööndis maamaksuvabastuse. Head kuulamist. Tore on küll vaadata, kuidas niuksed pisikesed kalakesed siin siblivad ja ja mõned on suuremad ja. Kõigepealt läheb saba mustaks ja siis hiljem värviliseks. Sügisel saab neid valida. Kes akvaariumi tagasi, keda peid tuttavatele nii ära anda. Miks ma tulin mikrofoniga Tiit aluste juurde? Sellepärast et huvitav, mitte inimesed üksi ei tule kevadel oma suvekodudesse suvitama, aga Kalad võivad võtta tee ette ja suvitada avaramates vetes, siin on üks väga suur vann kus need on tõesti mõnus ujuda ja neid sääsevastseid siis taga ajada ja õhumeie jaoks tüütutest putukatest puhtad hoida, siis siin ümbruses vähemalt. Ma vist ei ole mõtet küsidagi, et nad tunnevad ennast siin hästi. Selge see akvaariumikaladel on üks seadus, et mida suurem ruum, seda suuremaks ja kiiremini ta ise kasvab. Ja siin on tal looduslik toit, pole vaja teda mingisuguse Kuiva toiduga ega toita ega elusat kusagilt otsida siia sääsed ise munevad ja kalad kasvavad ja et nad kasvavad, see on ju näha, need on varakevadised, pojad, nüüd nad hakkavad juba peaaegu täiskasvanud, eks saama. Päris ilusad lastele meeldivad. Tiit on sarnane mees, kes oma isalt, kes oli väga tunnustatud kooli mees, loodusloo õpetaja on pärinud siin õppides ja ilmselt ka geenidega et ise tutvuda looduses sellega, millega ta veel väga tuttav ei ole. Ja sellepärast enam neid suuri uhkeid lehviksabasid ja täis punaseid ja, ja esimesel pilgul silma hakkavaid akvaariumikalu enam ei peagi. Ja ta ütles, et noh, pensionäri elamine ei ole enam nii avar ja teiseks, kui ma olen kõik nende vigurid selgeks saanud ja neid hoolega toitnud ja ja me oleme ammendanud vastastikku. Aga siin väikesed teevad ju kasulikku tööd ja sul on siin teisigi pütte, kus nad sibavad ringi. Noh, laevu igas kastmisveevaadis on mõned kalad sees, siis ei tule sealt sääski, gupi on ju selline kala, kes lõuna pool selle pärast peetaksegi tiikides ja basseinides, et ta ei laseks sääskedel paljuneda seal. Ja noh, ta on huvitav, kala värvus muutub saba, kuju muutub, kiiresti paljunevad, siin on nende juures ka väikene aretuslik moment, sest ma olen neid kasvatanud oma kolm-nelikümmend aastat. Isegi rohkem. Juba seminari aasta alates siis hakkasin kaladega mängima. Väga truu oled sa olnud ka küülikuid kasvatama. Kui ma sain kaheksa vastaseks, siis vanaema ostis mulle kaks küülikut Virumaa ja Liivimaa piiri pealt ühest talust ja siiamaani olen neid pidanud välja mõrvatud sõjaväes olles siis ema kasvatas ise. Kas küülikute kasvatamine on olnud sulle nii toidulaua pärast või, või on sul ikka tekkinud üks sügavam suhe ka, miks sa just nendega nii truult õiendad? Et tema on üks rahulik loom ja kui teda tunda, siis on temaga võimalik. Enna endal kõhtu täita vana-aasta õhtul. Meie perel on komme, et vana-aasta õhtul peab olema küüliku kintsigalühele banni panna, ema praeb nad ära. Aga ta ei vaidle vastu. Ta on niisugune. Sõbralik loom ja kui ta iga päev käega katsuda, siis võib tema pesa puutuda ja pojad üle lugeda, ema vaatab juures, ei tema, pane seda pahaks. Kui sinu käest, kui elu põlisest bioloogist ja looduslõpetajast ja hiljem ka direktorist ja teiste ametite pidaja käest küsiti, et no mis sa selle suve kohta ütled, siis sa kasutasid oma järeltuleva põlve väikese tüdruku tähelepanekut ja ma arvan, et seda asu korrata. Nojah loodus on, ta on nagu ühesugune, aga ei ole ka. Seitsmeaastanemann ütles viimasel suvitamise päeval, kui me õhtul poole seitsme ajal mere äärde läksime, et veri on iga päev isemoodi. Öeldakse loodusele ka niimoodi, et ta tõesti on iga päev isemoodi ja tänavune aasta ütleb ju seda ka. Sa püüad siiski ikkagi kevadet varem alustada, kui avamaal see võimalik on ja, ja mõnigi kord mõned viljad kätte saada, mis, nagu meie laiuskraadil ikka päris kasvamas ei saagi olla. Viinamarjakobarad on äratuntavad, aga nüüd ma ei tea, kas nad valmis ka saavad. Mulle toodi kaks viinamaale istikut, ühe panin kasvuhoonesse teise, panin siis lõunapoolse seina äärde. Siin Soome lahepeaaegu kaldal. Kasvuhoone viinamarjale on tänavu 20 kobarat, mullu oli esimene üksainus. Aga sellele, mis seal lõunapoolse seina ääres on, on kasvud, 20 sentimeetri pikkused, tuleva aasta veel ei, õitse, saab värvi kätte, see viinamari, see 20 kobar. Ma olen harjunud, et Rakvere kutsekeskkooli kasvuhoones on üks minu viinamarju, mis kunagi sai turult ostetud 10 sentimeetrise pistikuna. See andis mulle sünnipäevaks ämbritäie marju ja ma loodan, et tänavu sünnipäevaks on juba ka paarkümmend kobarat. Noh, eks tuleva aasta tule rohkem. Sul on siin aias tarbepeenramaad, kartulid kasvavad ja on marjapõõsad ja ja on õunapuud ja, ja mitte ainult õunapuud. Ja kui siia tulla, siis alati sa kutsud oma külalised jälle mingi uudise juurde, aga mis sinu jaoks nüüd viimasel ajal on uus tutvus või, või katsetus, millest sa loodad, et et ahhaa, mehed või poisid, et varsti madele. Ta ei tea, et üks oli niisugune lugu, et viisin ühele sünnipäevale kaks jaapani, ERR-i, mis Prantsusmaal küpsenud ja küsisin sealt seemned endale, nüüd on nad alused ära poogitud, juba. Võrad juba hakkavad kasvama. Kas peavad vastu meie kliimale või siis nõuavad tõesti ainult jaapani ja prantsuse kliimat, praegu on seal peal igatahes lutsu või pirnid ja mingisugune Saaremaa oma sortmis. Paremini pidi hästi maitsev ja. Ja varane olema, eks näe. Tarustan säärane inimene ja õpetaja, kes ei suru midagi peale, kui ta ise on avastanud või tundub, et tulemuse kätte saanud, siis ta ei ütle, et teised peaksid seda kordama. Ja niimoodi oma tutvuste rida on aastakümnetega kogu aeg pikendanud ja nagu ma aru saan, siis nüüd on ta siis selle jaapani pirni juures parasjagu kinni. Sa oled ka koolis huvilistel alati seletanud ja nende küsimustele vastanud ja, ja mitte kunagi kärsituks läinud, kui mõni kohe mõnest asjast aru ei saa. Kuidas sulle tundub, kui sa nüüd tagasi vaatad oma õpilaste suunas? Kuidas sinu niisukene maad ja, ja sinasõprus, loodusega ja uute tutvuste otsimine on nendes kinnistunud, sest Eesti on just parajalt väike, nii et küll sa tead, kus nad on. Hiljuti kooli kokkutulekul lugesime kokku 40 minu kunagise naturalistide ringe. Liiget on lõpetanud ülikoolis bioloogia või EPAs agronoomiat, zootehnika, veterinaar- ja paar tükki on arstiks õppinud. Poiss temaga Tiit endine sovhoosi peaveterinaar ütlesid, on kama kõik, kas kasvatad neid gupisid või veiseid. Loomad on elusolendid. Ühtemoodi, tahavad tähelepanu ja arvas, et temale mõjus väga kasulikult see galakeste kasvatamine seal akvas paari, mis see näitas, kui keeruline see elu siiski on ja kui ta, kuidas ta huvitav on inimese jaoks sellele inimesele muidugi, kes looduses midagi näeb. Ja kui ta näeb siis ta hoiab, mõistab ja nii koos, mitte et mina olen maailma looduse keskpunkt, vaid vastupidi, et selles looduses olen mina üks punkt, kellest ka midagi oleneb. Kui ma tahan loodusega koos kaua eksisteerida, siis on see ka võimalik ja võib olla. Mitte otsesõnu ongi elupõline loodusemees ja koolimees ja koolijuht püüdnudki oma õpilastesse ja tuttavatesse sisendada. Ja nagu kuulsite, on see paljude puhul pärale jõudma. Siin ekssale noorik õiendab karuga. Ja see on meie karu, mida seal kabala kabala juures sealt metsast välja tuli ja siis ta vaesekene tähendab, kas tal emaga oli midagi juhtunud, et teda et ta tuli inimeste juurest abi otsima ja siis tema toodigi siia sele kabala jahiseltsi poolt. Ja tema siis meie juures siin siis saab ja, ja ta on ta nüüd seitsmekuune ta siia tuli kuuekuune kuu aega siin meie juures elanud, siis ta kaalus 6,2 kilo. No ma usun, et ta nüüd on kusagil seitsme, kaheksa kilo ümber. Nagu laps tahab ikka sinna minna, kus on vesi ja pori ja praegu on ta siis mätsiks seal midagi ja päris niisuguse näoga talle meeldib seda. Ja talle meeldib ja talle meeldib veel vihmausse püüda siduda niukesed, umbes nagu võis arvata, et meie nimedele angerjad meedeta Fereid otsiksid maa seest ja võtab suure vaimustusega. Ja pilk on tal küll väga niisugune usalduslik, natuke uudishimulik, aga kuskilt ei näe, et ta nüüd oleks kuri, pahane või väga metsloom ta, nii, nii koduse olemisega. Aga muidugi metsloomi metsloomaks ja tal on ka siin Niukest asjade siin meie männik ütelnud, alatama külastajatel, nad ei paneks kätt siia ega kuhugile, tähendab, et siis on juhtub niisugune lugu, et et ta teinekord lihtsalt haarab käest kinni ja siin on nihukesi pahandusi juhtunud. Nojah, tal on ikkagi metslooma küüned ja ta võib-olla ei tahagi paha, aga kui ta need küüned külge lööb, siis inimese käsi näeb pärast teistsugune välja. Just tema oma tähendab oma vendadega on ta muidugi seal, ta võib panna nädal sõber koer rolli on siin, nendega nad muidugi on selge, kuidas nemad tegutsevad, aga aga inimese käsi on ikkagi õrn ja nõrk ja sellest tema muidugi ei saa aru. See Karukene, kes on tegelikult karutüdruk, saab rolliga väga hästi läbi, mängivad ja näksivad teineteist ja siis läks päris koera pea, lamas seal hea, pehme, soe, aga siis kippus ikka veel natukene, läksime ja ja kohe sai pahaseks, tegi kõvemat häält, siis ostusse päris metsloom kõrvale viskas nagu vana mees pärast rasket tööd pikal ilusti siruli. Ja nüüd nad on nii meetri kaugusel, vajavad teineteist. Jah, eks temal ole vaja sellepärast, et tal muidu oleks olnud ema. Võib-olla läheks tal ka vendasid-õdesid olnud, seepärast et karu toob tihti ka kaks poega ilmale. Ja karuema on alati ta kõrval olnud ja selle tõttu ta vajab nagu seltsi ja me saime siin ühe leid koera sellise noore koera Isamaatõugu, et siis talle seltsiks olla. Nüüd ta siis ongi ja seal näeme teda karupesa niisugusi karupesa ehitab alati karuema ja tema alati õpetad ka poegadele sees karuema hoiab neid karupoeg enda juures lasteaed ja öeldaksegi karulinnak Natidenam, ema kaisus, esimesel aastal nad siiski ema kaisus. Häda on, aga järgmised aastad juba kaks aastat on nemad juba siis iseseisvalt. Aga ikkagi ema valvsa pilgu all tehakse karvulinnak, nii et me oleme siia siis selle nagu selle Ville vere kooli õpilased ütlesid Arusaadav tüdruku kohta, et see on Karoliina. Nii ongi siis Karoliina siin väikene karulinnak tehtud, kuskohal ta siis ööbib ja ja sinna ta ei lase ka rollid, mitte tee pärast ta magab üksinda rolli, on siis tal ukse ees valvamased oleks uni rahulik. Võib tõesti ise süveneda väikesesse akvaariumi kalasse või proovida aretada ka Eestimaa jaoks sobivaks pirni hübriidi. Kui aga endale ei ole nii toredat suvekodu ja nii pikka huvi looduse saladuste tundmaõppimiseks, siis võib minna mõnda kohta, kus kõik on justkui peopesale valmis pandud nagu Elistvere loomapargis. Kuid vahel on tore kokku saada, vaata ka hulgim ja käia maha üks tõeline matkarada mis ei puuduta ainult huvitavat loodust, vaid ka meie kultuurilugu. Ja kui lüüa lahti nüüd värske ajakiri loodus, siis siin lausa keskel on üks osa Eestimaa artist ja suur Pealkiri Padiselt nõvale. Siin on pilte ja kaardil palju kohti ära märgitud. Sedapidi saame kätte siis selle, mis on selle aasta üle-eestilise looduskaitse seltsi liikmete ja tema sõprade kokkutuleku Aller maha. Võib-olla see sõna ei ole ilus, aga see tõesti tallatakse kõik heas mõttes läbi. Jaan Riis on selle ajakirja vastutav väljaandja. Kuid teda teatakse ka kui tulihingelist loodusemeest. Selle kokkutuleku raskuspunktideks tõesti on ühelt poolt Pakri poolsaar ja sinna loodud uus looduskaitseala oma vaatamisväärsustega, samuti ka Paldiski linna arengu probleemid, millest me räägime siis kokkutulekulaager on meil Padisel ja, ja järgmine päev viib, ütleme, ekskursioon meid juba läbi. Vihter, palu nende metsapõlengute alade ja nõval Põõsaspea neemele välja, kust avaneb vaade Osmussaarele ja, ja räägitakse ka meie tuntud geoloogide Kalle Suuroja ja Tõnissaare poolt sellest, et mis ikka sündis 500 miljonit aastat tagasi meie siin koduses meres. Ja tundubki praegu siin pargis Park Hotelli vastas, kus me küll oleme suurte puude all, aga eriti on seda müra ja seda linna vuhiseva tuhisevad hingamist nii palju, et siit kohe peab, kohe peab kuskile kaugemale minema ja ega teil vist seal kokkutulekul ei ole öeldud, et kuulge tore, et tulite, aga meie rivid enam ei mahu. Ei noh, looduskaitse selts iseenesest on selts selles mõttes, et ta on avatud kõigile loodushuvilistele ja lausa oodatud, sellepärast et looduskaitse seltsi kokkutulekud on alati olnud rahvarohked, aga, aga ettevalmistatud programm on huvitav ja kõik kõikidele noh, ma kujutan ette ka arusaadav ja jõukohane on seal osalemine vanemad inimesed, kes tulevad nendele mõeldud Padise koolimajas ka öömaja, et nad ei pea telkima ja nooremad, kui nad toovad oma tõlkidega, siis on nad oodatud nii laagriplatsile kui ka kogu seda meie sõitu kaasa tegema. Veel kord eeloleval laupäeval kell 12 Paldiski merekindluses avatakse seekordne kokkutulek. Vahel juhtub nii, et kohe pärast saate kõlamist helistatakse meile ja küsitakse mõni asi üle, sest inimene satub raadio juurde küllalt tihti nii poole jutu pealt ja, ja, ja siis ta ei tea, kas see oli nüüd nii või teisiti. Üks sarnane lugu juhtus meiega hiljaaegu, kui helistaja kuulis oma tuttava kaudu, et teda huvitavas küsimuses oli öeldud välja üks seadusepunkt, mis temale pakkus huvi ja nimelt, et ranna või kalda äärest teatud ulatuses oleva maa ja metsa hästi pea inimene maksma. Selles saates kuuldu järgi siis maksu. Ja no mul tuli kohe meelde seda juttu ajasime keskkonnaministeeriumi nõuniku Veljo rannikuga ja, ja kõige parem on, kui siis mees veel kord sama asja räägib. Nii, kuidas ta siis tegelikult on? Mäletatavasti võeti 1995.-st aprillikuu sees vasturänne, aga see seadus, see oli üks neid seadusi, kus on määrav mitte üldised põhimõtted ainult vaid on ka küllaltki täpseid meetreid üles loetletud. Tähendab seda kõikide veekogude kallastel on moodustatud veekaitsevöönd mere puhul selle vööndi laiuseks 20 meetrit siis nende jõgede ja järvede puhul, mis on avalikus kasutuses, on selle vööndi laiuseks 10 meetrit avalikus kasutuses olevat, vaata siseveekogude nimekiri on hiljem aasta hiljem kinnitatud vabariigi valitsuse määrusega ja maaomanikud muidugi peaksid nüüd siis väga täpselt teadma, kas nende järved on avalikus kasutuses või ei ole. Nii, nüüd ranna ja kaldakaitseseaduse paragrahv 20 ütleb nii, et kallasraja ja veekaitsevööndi maa on maamaksuvaba ja seda arvestatakse vastavalt maamaksuseadusele. Ning see küll tõsi, ei ole tavaliselt väga suur inimestele see nüüd väga suurt hüvitus selle avaliku kasutamise eest ei anna, aga ikkagi kergendus maaomanikele ning see hakkas kehtima maamaksuvabastus alates esimesest jaanuarist 1997. Tähendab, mida ma julgeks soovitada nüüd need inimesed, kes soovivad rakendada sellist ühendust maamaksule, peaksid töötama vallavalitsuse poole ja viitama siis konkreetsele seadusele ja konkreetsele paragrahvile, tähendab ma veel kord siis kordaksin. Kaldakaitseseadus avaldati riigi teatajas 1995 number 31 all ja paragrahv, mis vabastab inimesed maamaksust. Veekaitsevööndis on paragrahv 20. Jah, see raadiokuulaja ütles, et tema vallast ei saanud kätte ühtki inimest, kes oleks teadnud, et tehakse mingeid vabastusi. Kas võib juhtuda, et vallaametnikud ei tea või ei sattunud ta siis õigete inimeste otsa olevat seda ka veel mujalt pärinud, aga keegi ei teadvat? Noh, seadus, see on viimasel ajal võetud vastu palju ja tõepoolest nõudena. Ametnikult eta kõiki teaks ja kõigele oskaks viidata on võib-olla isegi hetkel paljuks. Mehed, kes sellega tegelema peavad, on valdade maa korraldanud maanõunikud ja analoogiliselt siis maavalitsuses inimesed, kes tegelevad maakorraldusega ja maa-ametis ning tema vabariiklus maa metes ning tema allasutustes maakondades seal peavad olema kompetentsed inimesed. Muidugi on ka veel üks instants, kes randade kaldade kaitsega tegelev ja ka peab olema enda asjadega kursis, see on maakondade keskkonnaametid. Nii et ikka annaks sama nõu nagu varemgi oleme andnud, et kui te olete midagi kuulnud, ei ole asi selge, küsige üle ja väga hea meel on, kui raadiosaatele ka vahel abiks olla, nagu sedapuhku juhtus Veljo rannikule järjekordselt aitäh. Olemegi oma saatega lõpukorral. Soovime teile, head kuulajad, täit suvist sõõmu eelseisvast nädalavahetusest, kes juba puhkavad, pidage vihma sadudele vapralt vastu ja kiigate kindlasti lähimasse metsaseened kasvavad jõudsalt. Järgmise nädala keskkonna hoiaku paneb kokku Toomas Jüriaado kuulmiseni.