Täisjõu ja tervise juures metsa hiidlased, puud siis võtab esialgu kohe vaiksemaks, tunned ennast väiksemana. Kabala metsaülem Elor ilmet ütles, et kas lähme vaatame vanapaganametsale, kuidas te selle kohta nimetasite. Tema õige nimi on kabala metskonna genofondi kaitseala. Aga miks just vanapagana mets, see on nagu rahvasuus tuntud nimi, kuna siin filmiti kunagi omal ajal põrgupõhja vanapaar, sellist Eesti filmi. Samal ajal sama koha peal, kus me praegu seisame politsei, ehitatud, need Jyrka majad ja hooned kus tahes Elaza prouaga. Ja rahvas hakkasin käima seda vaatamas, need majad jäid siia alles kui nad ära mädanesid. Ja siis sõitsime siia siis uue hoone, kus on ka üleval niisugused pildid välja, sest sest filmist filmisest alla väike kaminasaal ukse lahti avatud pidevalt. Kes tahab, võiksin olla, istuda, puhata, edasi sõita. Ja mõeldasin metsaüksinduses, linnakära siia ei kosta. Ja rahvas hakkaski, sest tahtis metsa hüüdma vanapagar metsas. Ja nii ta on juba levinud päris kaugele see nimi, et teistmoodi, täitsa tuntagi praegu. Jah, ja siit majakesest poole puude all on rohkem ruumi, siin on palgid nelinurgaks seotud ja seal on näha, et lõkkease saab siis ka õhtutunnil kas soojendada või, või vorstikest seal säristada. Ja see majake ei ole üldse majake, see on ikkagi kahekordne toekas suuruselt ehitus ja ja vahvad, just see, et kui ilm peaks tibutama või, või päikest ei taha, siis tal on seda väljaulatuvat osa kõvasti, nii et siia mahub busside ilusti serva alla ära ümber maja. Jah, probleem ei ole jah. Ja võib ka sisse minna. Ja olge hea, mees, öelge nüüd oma teadja pilguga. Vaat säärane kuusk ja, ja, ja sealsamas jälle on kõrval veel suurema ümbermõõduga mänd. Kui kaua nad elanud juba? No nemad on keskeltläbi 45 aastat juba. Nii et kuusk juba oma eluajal ja piiri peal mänd kasvab. Edasist endiselt veel, et juba on, tead, välja langemas, aga, aga nagu näha, aga noor noor põldudel järgi kohe siin, et küllalt viljakas kasvu tüüp. Esimene poniteet on siin. Nii et siin tühjakse kohta jää, annab pilku alt üles küünitada. 30 meetrit on ära. No keskmes kõrvutaksin jah, 36 meetrit siin ütleme, terve kvartali peale. Aga sellist metsa siin praegu ühes massiivis ligi 200 hektarit meil siis on kõik kaitse all, teeme siin hädavajalikke sanitaarraied, kui lihtsalt mõni puu ära murdub, võelatara kui jääb, aga, aga lageraiet siia loodame seal ei tule. Siin tuleb siis öelda üks aitäh loodusele ja teine siis metsameestele, kes läbi mitme mitme põlve on lasknud tal kasvada ja on teda hoidnud. Sest ega lihtne on ka saaks sisse lüüa. Jah, ega rai üks järgi oleks ta pidanud juba siin ligi 50 aastat tagasi maha võetama, aga aga tänu siin eelkäijatele on säilinud sellisena. Ja kui on sõbralik pererahvas ja suur võimas rahulik mets siis ma arvan, et ka tulija tunneb ennast siin hästi ja vaevalt et siin tulija üldse pahasti käitub, sest see ümbrus nagu ei luba või ei lase või või, või valvab sind kuidagi vaikselt ole. Hinga seda puhast metsaõhku, vaata mida siin mitmed kümned aastad tagasi metsa sees filmiti, tuletab meelde ja puhka jalga ja kosu ja ja vaat siin olles kuidagi hakkad mõistma seda Ain Eriku meile käibele toodud sõna virgestav virgesta mets. Ta virgestab sul nii-öelda füüsilist olemist ja ja tänu selle maja sisule ja ajaloole ka vaimu. Ja pole teie jaoks, on see nii igapäevane ja tundub nagu imelik, et nüüd linnastunud mees hakkaksin nii luuleliseks minema, aga, aga kohe tõemeeli ta nii mõjub. Ilmselt küll, sest ma ei oska jah linna linnainimesi pilguga ka seda kohta, vaata on harjunud siin viis, tahtsin nagu juba olnud, kohapeal ei ole nagu, nagu teist kohta ei oskaks endale siia tahtagi, aga kui linnakärast siia tulla, tõesti vaikne linnadest kaugel, kõik õhk on puhas ja on juba näha siin kuuse küljes. Habesamblik, see näitab, et et õhk on siin väga puhas. Ei ole, ei ole õhk reostatud mingisuguste gaasidega või midagi. Nii et vanarahval on siin ideaalne koht mõtlemiseks välja, puhkamiseks lihtsalt olemiseks. Kui vaadata kõrval olevat fotot siis on näha, et toekad palgid on juba laasitud ja palgiotstes on ka mõõdud. Kui pikk on palk? Tean lihtsalt, et need palgid on pärit vardi metskonnas taga, siis sõidutati metsast võetud tüved Läänemaale ja ja seal siis, kus kunstnik Raul Meel suveti elab, on ja töötab seal, siis hakkab nüüd vormistuma see mõte, mis lõpptulemusena peaks siis kõigile saama nähtavaks. Tallinnas Raekoja platsil. Pühapäeval, üks päev enne metsanädala algust. Andsite lahkelt lugeda paberil kõike, mis sinna kunstiteosesse sellesse mõttekogumisse on kätketud ja kuidas ta võiks ja peaks inimesi mõjutama ka lapsi. Aga kui nüüd autorina kuidas nagu selgitada või, või ahvatleda inimesi, et mida nad siis näevad või kui nad ei näe, neile tasuks juba natukene ette ka öelda, et vaat, siin on mitu mõtet kokku seatud. Esimene. Taotlus on iselaadne, mänguline kutse, kutse mängule, puudutusele kaasaelamisele. Projekti pealkiri on ju mitte ainult metsast targu talita, vaid paralleelselt. Tuleks öelda, igaüks võib rattaid pöörlema panna. Ja need pöörlevad rattad, mis visuaalselt on nagu viikingid laeva külje peale asetatud kilbid, mida võib siis pööritada, on erivärvilised. Ja. Siis oleks nagu seitse paati või laeva sümbol reaalselt sõitmas seal raekoja platsil, aga kuna nad ei ole ikka päris meresõidukid seal siis Jaan puud, väed ja puust saetud seebid ja ja, ja iga seebi peal on veel üks sõna sellest loosungist metsas targu talita. Siis kui need 66 pöörleva ratta peal seda sõna nagu ja sõnu näha, siis tekib reaalse lugemise efekt, et inimene tegelikult lugemata võib-olla ühtegi tajub ometi selle mõtte, selle sõnumi. Miks nad nii mängulised on? Siis ma mõtlesin eeskätt laste peale. Nad on ka lastekõrgusel tõstetud, nii. 50 kuuekümnesentimeetri kõrgusele maapinnast võib olla ülemine äär 70 me seal, nii et niisugused allakümnesed lapsed just parasjagu sinna medatuid tulla keerutama ja, ja siis on seal ka üks, 60 pakku istumiseks kuusis isad või emmed või kes iganes, kas on või ka need, kes järge ootavad juurde mahu. Võivad. Istuda vahepeal ja omavahel juttu ajada ja tunda, kuidas see puu ikkagi istumise all tundub. Jah, ega vahel ei ole palju vaja, et mingist mõttelisest, visuaalsest ja käega katsutud puudutusest tekib suurem huvi. Et niimoodi lisaks veel. Puulõhn lisaks see füüsiline kontaktsilmakontakt ja Astitav kontakt kokku moodustab mingi emotsionaalse sideme ei pruugi tingimata lugeda midagi või tarku mõtteid või konstrueerida vaid eeskätt ikkagi see sess lähedane kutse, millest inimese arstid aru saavad. Vahel ongi nii, et suur tark loeng hakkab inimesest mööda minema, aga vaat niisugune üks pakutud puudutus võib just mõte viia trafaretselt rajalt kuidagi teistmoodi puidu pealt metsa peale ja ja kas mälestuste peale või hoopis tuleviku peale, nii et teie siis siin natukene püüate hinge minna. Ma rõhutaks, et tähtis on rõõm selle asja juures. Läbi mängu läbi puudutuse saadu saavutatav rõõmus tundeelamus. See oli enne vana-aasta lõppu, kui Loogia keskuses oli mitu näitust ja rahvas käis kokku. Veteranid olid kutsutud ka ühistele ülemistele ja siis öeldi, et meil algas vaat 60. ja 40. juubeliaasta üritused. Kuid et see tõsine teaduskonverents jääb kevade peale. Ja nii see ongi nüüd, et meie tänane saade ja see konverents on samal päeval teadusdirektor Rein Raudsep. Kui väga lühike tagasivaade teha siis millest ei tohi mööda minna? No tegelikult ei tohiks millestki mööda minna, aga kuna aega on vähe ja kuulaja ei saa kõiki üksikasju kuulata, siis võiks öelda, et eriti tähtsad olid alguses vastad, kus pandi see põhiline alus meie asutusele ta siis ma mõtlen 58. 60. umbes selles ajas ja määratleti täpselt ära, millega üks geoloogiateenistus hakkab tegelema, pärast on neid muidugi korrigeeritud ja uuendatud ja kõik muutub. Ja need on ilma põhiinfota, ilma põhilise kaadistamiseta ei leia ega saame uurida ka maavarasid, midagi peab aluseks olema nagu kolm vaala, kuhu toetuda. Vot see pandigi aeg paika, muidugi hiljem olid suured kõrvale kaldumised enam eriti nagu seda koogilist põhi kaardistamist ei hinnatud, vaid hakati maavarasid uurima. Noh, võiks öelda, väga ekstensiivsem nagu selline sõna on olemas, aga see kõik on mööda läinud ja praegu ma arvan, et geoloogide ees on leidnud oma põhilise ampluaa. Ja ei ole enam seda saladuskatet, et geoloogid teavad, aga rahvas ei või teada. Ja nüüd, kui üks valm tahab näiteks saada kaarti oma joogiveevõimalustest, siis palun tullakse kohe appi ja tehakse uurimus, joonistatakse plaan valmis ja antakse üle, ole mees ja kasuta. Direktor Vello Klein. Mida nüüd siis tänase päeva kohta öelda? No tänase päeva kohta võib öelda seda, et liigume ikka Euroopa suunas ja et me oleme üks 33-st liikmest Euroopa geoloogiteenistuste taas ja õige pea, aga Euroopa liidus olles oleme me siis üks Nov, 18-st 19-st kuna Euroopa liidus on loodud oma organisatsioon ja see töötab välja. Meid väga abistavad põhimõtted, mida jah peaks tegema geoloogiteenistus, kuidas ta peaks suhtlema riigiga tellijatega ja kui lähedale ta siiski peaks jõudma kogu oma tegevuses. Otsesele tellijale, lausa üksik tellijale, üksikisikule. Praeguseks kellaajaks on ettekanded läbi no pealkirjad ainult üks omataoliste seas koopas, millest just härra Klein rääkis siis kaardistamise kuldaegadest arvutikaartideni siis ei hõbedat kulda ja arvukalt sõna võtta. Lahti on mitu näitust. Kaunid kivid, üks. Tõesti. Eestis on kauneid kive, kui need on veel serveeritud ja kirjaga täiendatud, siis tasub tulla vaatama. Muidugi osakonna tutvustavad, kuid ega geoloogiakeskusele ainult kaks meest. Kuidas teie nüüd nendel päevadel selle konverentsi sees või ees või võiosalisena seisata? No minu nimi on Peeter vingissar, aga mul jah, korralduskomisjon andis sellise lüürilise pealkirja ettekandele ei hõbedat, kulda. Et eks ole möödunud sajandi eestlaste eneseteostuse või eneseuhkuse väljendus, et kui meil on siin oma viljakandvat mulda, siis pole meil seda hõbedat, kulda, ajagi ja me sellest ei nuta. Möödunud 50 aastat näitas seda, et see hõbe, kuld mis meil oli, oli meile natukene õnnetuseks, sest meie naabrid, kellel ei olnud kuigivõrd selliseid kalleid maavarasid nagu fosforiit ja põlevkivi elasid meist tunduvalt mõnusam. Tähendab, meil ei olnud seda saaste ja migrandi koormus nii suur. Iseseisvale riigile peaksid tema loodusressursid olema ikkagi hea olu allikaks. Vaieldamatult tundub, et praegu on iseseisev, Eesti on ka natukene erandlik või välja valitud, sest me kuuleme kogu aeg, missugune kino käib selle põlevkivi hinna ja elektrihinna ja sõltumatute komisjonide ümber, et mine sa tea, et võib-olla praegu ka hõbedat kulda ei olekski meil raja sülge. Tiga mees mõtleb ja, ja õppinud mees oskab sügavamale mõelda. Kuidas sooviksin teile päeva lõpetuseks rõõmsat meelt kõigile ja ma ei teagi, kas nüüd tuleb tagasi tulla 10 aasta pärast või 15 aasta pärast, sest oleneb, kuidas te stardi võtate, on siis kas 50. juubel või 75. aga meil on head sidemed, külme, kohtume. Hispaanias toimus siis Euroopa liidu ja Kesk ja Ida-Euroopa maade keskkonna väravale töötajate 12. võib öelda kokku saada kus päevakorras oli peamiselt kaks küsimus, see oli tutvumine Hispaania seadusandluse keskkonnaalase seadusandluse järelevalvesüsteemiga konkreetsete ettevõtete näidete najal. Ja teiseks oli nõupidamine või arutelu keskel Euroopa riikide järelevalvetöötajate edasise koostööle. Selle koostöö mängureeglid peaks paika pandama mai alguses Brüsselis ja just Hispaania kohtumine teeniski siis sellist ettevalmistavat. Mõtet või vastavalt te informeerisite käsin kolleege ja tõite välja, ma ütleksin isegi mõned üllatavad võrdlused. No et need materjalid on praegult seedimisele, aga mis, ja esmapilgul hakkas silma see, et eelkõige õhuvallas Hispaanias väga palju toimub seiramist, mõõdetakse seal mõnedes kohtades, kus on suuremad tööstusettevõtet, õhu seisundit, iga 15 minuti tagant fikseeritakse see erinevad näitajad selle kohta kuid seiramine toimub eelkõige seiramis enda pärast, sellepärast kasutust leiavad need andmed väga vähe pärast kaasa arvatud inspektorite tööst. Sest seal oli ka selline asi, kus mitme nädala vältel oli lubatust kõrgem kontsentratsioon, mitmes alas küsisime, mida on ette võetud. Tuli välja mitte midagi, see läks kõik materjal lihtsalt ainult arhiivi. Ja noh, ma loodan, et vähemalt Eestis ei hakka see asi niimoodi toimuma, vaid kui on toimub lubatust kõrgem emissioon õhku, siis ka jõuame need andmed kiiresti. Inspektorite ja inspektorid saavad ka meetmed rakendada. Teine moment, me oleme kurjad siin eelmiste kümnendite peale, ütleme et N Liidu sõjavägi ja tööstus jättis meile tahtmatuks kaasavaraks, kas suured mäed või palju reostust vees ja pinnases. Aga teie Simmi omamoodi võrdlesite Nojah, me ei muutu kurjaks, said, ma just ütlesin, muutume härdaks, kui praegused ettevõtjad tulevad, ütlevad, näete, mis meie teha saame, see kõik on N Liidu aegadest pärit ja meie oleme nüüd hädas sellega. Aga Hispaanias suures tööstusrajoonis maapiirkonnas, mis on võrreldav meie Kirde-Eestiga, tuli välja, et sealsed keskkonnaprobleemid on pärit Rooma aegadest, mil sinnakanti rajati esimesed kaevandused. Võib-olla, et edasisest koostööst väga huvitav mõte tuli sealsel arutelul välja plaanitakse sellist rahvusvahelist inspekteerimist eri riikides. Ja see tõenäoliselt saab olema väga huvitav, kui näiteks mõnda meie ettevõttesse, kus on suured keskkonnaprobleemid tuleb mitmelt maalt pärit inspektoreid, kes oma pilguga vaatavad ja võib-olla värskema pilguga kui meie inspektorid siin seda on seni teinud.