Ericssoni aga tuli on Danskastanin elustada. Ta fiidaja siia ka on siis ümberkasvatus. Meelipurandoin ja myös näin Marino Insis 100 min. Ja ningu kaiki teeleme. Nii on, Eestisse on tema asja eriti ainult ärge Kun European Union asjad ovat edesse ja veerpalu. Sellepärast otis enneta Dylane Eestisse on. Talle Veerale servas tikin viroloog. Metsanädal aegu ja, ja nüüd üldse kevade ajal, kui saab puid istutada, metsa istutada, on inimeste tähelepanu nii või teisiti rohkem metsa peal. Ja mõni, kes sööbib statistikasse võib lausa ehmatada. Statistika ometi metsamajanduse aasta esimese kvartali väljaandest võib lugeda, et ebaseaduslikult raiuti puitu 95.-le aastal 38000 tihumeetrit. Järgmisel aastal 96. poole võrra vähenes rööveldamine metsas. Vähemalt statistika. Nii näitab. Ja möödunud, kas tal äkki on arv tõusnud veerand miljoni tihumeetri peale tohutu hüpe? Kui kõik see tabelina ees on, siis leiab ka raadiomees üles, kust otsida põhjust, kus hüpe või kus jõnks on tulnud, aga seesama asi on teinud muret ka metsaameti peadirektorile Andres Talijärvele ja ma tean, et te olete pidanud õige mitu korda ja mitmel pool juba selgitama, et vahel ei ole arvud õiged, ka. No paraku ta niimoodi on ja tõesti see esimene numbrinägemine võttis natukene nagu mõtlema, sest kui arvata, et nüüd meie raietest ligi viis protsenti tehakse ebaseaduslikult, siis noh, siis on asi ikkagi väga hull. Nüüd me natukene seda asja uurisime ja on selgunud, et maakond on oma statistiliste andmete esitamisel 100 korda eksinud ja selle asemel et ja öelda, et on tehtud 2300 tihumeetrit ebaseaduslikku raiet, on siis kirja läinud 230000 tihumeetrit. Noh, see on ka mõistetav, sest mõnikord annab tõesti metoodika annab raie tihumeetri hindamise täpsuseks komakohaga pärast nulli ja oma kohtasid mitmed inimesed erinevates ametkondades vaatavad ja võrdlevad omavahel, siis ükskord on need komakohad äkki kadunud ja, ja kahe kahe kahe 2300-st komanud Ühest tihumeetrist on saanud 230301 tihumeetrit. Oli muidugi Eestimaal olukord ei ole nüüd veerand miljonit tihumeetrit puitu ebaseaduslikult raiutakse ja varastatakse, vaid muidugi näed seda asja tehakse aga meie andmete põhjal eelmisel aastal siis ebaseaduslike raiete maht riigimetsas ulatus 9,6000 tihumeetrini erametsades oli ta natukene üle 15000 tihumeetrini, et 25000 tihumeetrit võiks olla siis see number, mis eelmine aasta Eesti metsadest ametlikult ebaseaduslikult raiuti. Ma ei julge väita. Ma olen arvamusel, et vaevalt et nüüd meie ametlik statistika riiki ebaseaduslikult arutud raieid on keerinud, aga noh, selge on see, et see number nii suur küll olla ei saa. Ja 100 korda vahesest see tabel küllalt õpetlikke läbi raadio muidugi ei arvud meelda, aga näiteks Hiiumaal on sarv ainult 68 tihumeetrit siis väga vähe. Noh, kui nii tohib öelda, on Venemaal see on 42 ja, ja siis üle 1000 on ainult mõned maakonnad, nii et rahul ei saa olla, aga ärevus, ma loodan, on nüüd maha võetud ja kui see arv läheb Eesti riigist välja siis on kole küll, sellepärast et paljunenud härra infot kinni püüda ja paika panna ääretult raske, aga statistika lugemisel jah, on näha, kuidas siis äkki Lääne-Viru on hüpanud 100 korda teistest ette, et siin oleks pidanud küsimust tekkima, aga ju see on, need vahel märgitakse tuhandetes vahel tihumeetrites. Ja see viga võid kergelt tulla. No siin on muidugi üks moment ka, et et need mõnes maakonnas on nagu olukord paberi peal, tundub, et väga hea siis see võib näidata ka seda, et seal järelvalve poolel natukene nagu tagasihoidlikum ja et ei ole kõiki neid kõiki neid ebaseaduslikult tehtud raiega fikseeritud, aga, aga noh, nende andmete põhjal ma julgen siiski väita, et et Eestimaa peal nüüd omavaheliste raiete maht võrreldes seaduslike raietega on kuskil 0,1 protsenti või veelgi väiksem, nii et selline on see olukord tegelikult. Selle aasta metsanädalal võime öelda, et aasta 98 kuuleb mõneti murranguliseks saepalgi okaspuupalgi ja lehtpuupalgi osas ja 98 kujuneb aastaks kus ilmselt praktiliselt lõpeb töötlemata kujul okaspuupalgi väljavedu Eestist. Me oleme suutelised olnud kontsentreerima Vitali ja rajama kaasaegse saetööstuse Eesti vabariiki. Ühtne Silvester, tema tütar- ja sidusettevõtted investeerivad 98. aasta lõpuks saetööstusesse ligi 600 miljonit Eesti krooni tsooni. Nendest suurim on kahtlemata Imavere saeveski, mille kogumaksumuseks saab olema 350 miljonit. Eesti krooni lisandub Paikuse saeveski, mis peab olema ka sügiseks katuse all. Seega lõpeb töötlemata saepalgi väljavedu Eestist. Probleem tollidest kukub iseenesest ära. Ma tunnen üsna paljusid inimesi, kelle elukutseks on töötada metsas. Ja üsna sageli räägivad seda, et kui nad jälle Tallinnas või Tartus ära käivad siis õhtuks tunnevad nad ennast kuidagi närtsinanu. Nad tunnevad ennast rohkem väsinuna kui siis, kui nad on teinud ühe pika tõsise tööpäeva metsas. Milles on asi. Tavaliselt ei mõtle, et kui näiteks mõni ka metsatööga seotud mees paneb oma auto käima kusagil Virumaal ja sõidab Tallinnasse 100 kilomeetrit ja kui ta sellel sõidul kulutab ära ligikaudu 10 liitrit kütust, et tema auto on tarvitanud selle aja jooksul 100 kilomeetri läbimiseks umbes 25 kilogrammi hapnikku. Need hapnikku kulub umbes kaks ja pool korda rohkem kui kütust. Kui me paneme diiselmootoriga auto tööle, peame metsa, siis on kasulik teada, et keskmise võimsusega auto tarvitab 100 kilomeetri läbimiseks veok. Ma mõtlen kusagil 85 86 kilogrammi hapnikku. Märgatavalt rohkem kui sama aja jooksul on tarvitatud kütust. Möödunud nädalal ma töötasin viis päeva Moskvas. Lendasin sinna väga mugava lennukiga Boeing seitse, kolm, seitse. Meie lend kestis ligikaudu poolteist tundi ja selle aja jooksul tarvitas lennuk umbes 11 tonni hapnikku. Kolm ja võib-olla isegi rohkem korda vähem. Eesti vabariigi suursaadik Mart Helme ütles mulle muuhulgas, et üsna paljud inimesed, kes Moskvasse tulevad pärast teist või kolmandat päeva tunnevad kuidagi, et nad vajuvad lössi. Ja tõenäoliselt on ka siin seos otseselt metsade ja metsade poolt antud toodanguga. Moskvas on viimastel aastatel autode arv suurenenud ligemale poole miljoni võrra. Ja nähtavasti hapniku hulk selles linnas on vähenenud järsult murettekitavalt. Üleüldse on näha, et maakera hapnikubilanss hakkab kalduma negatiivses suunas. See 13 miljonit hektarit, mille võrra igal aastal meie planeedi metsa pindala väheneb tähendab ühtlasi ka seda, et metsad suudavad toota üha vähem hapnikku. Samal ajal inimkonna arv, autode, lennukite, kõikvõimalike masinate arv, mis meeletu kiirusega ja tohututes kogustes neelavad hapnikku pidevalt suureneb. Et tegelikult süveneb globaalses mõttes vastuolu selle hapniku kogusega, mida maakera biosfäär toota jõuab ja selle hapniku kogusega, mida linnades kõikvõimalikes piirkondades, kus inimesed elavad, tarvitatakse. Ma julgen arvata, et juba suhteliselt lähemas tulevikus hakatakse koostama ka riikide riikiderühmade kontinentide hapnikubilanssi mis tähendab seda, et hakatakse võrdlema, kui palju ühes või teises piirkonnas tarvitatakse hapnikku ja kui palju seda toodetakse. See on enneolematult tähtis, sest vee kõrval on arvatavasti meile kõigile selge hapnik kõige olulisem keemiline element või ühend mis on nii inimeste kui ka kõikide teiste elusolendite eksisteerimiseks absoluutselt vajalik. Nii et me oleme jõudnud aega, kus metsa käsitledes tuleb sisse tuua minu arvates uus dimensioon, tuleb metsa vaadelda ka kui mitte ainult puidu niisuguse meeldiva looduskeskkonnatootjad, vaid ka kui hapniku tootjad kui ühte seda biosfääri osa, mis toodab märkimisväärse osa hapnikust. Nii et kui me räägime täna Eestimaa metsadest, siis me peaksime rääkima ka tema võimest toota seda kõige tähtsamat ühendit. O2. Me peame teadma, et iga hektar annab ööpäevas 25 kilogrammi mis on kahjuks küll tunduvalt vähem kui troopikametsad, mis toodavad ööpäevas umbes 165 kilogrammi hapnikku. Ma loodan, et meie uus metsaseadus keskendu oma tähelepanu eeskätt ikkagi metsade kasvatamisele selle keskkonna loomisele, ilma milleta inimkond täna järgmisel sajandil ja ka paljudel-paljudel järgmistel sajanditel eksisteerida ei saa. See uus metsaseadus peaks selle arusaamise tegema selgeks ka ükskõik siis, kes metsaomanik ei ole, on ta riik, eraisik või keegi kolmas. Nii et ma lõpetuseks tahaksin öelda, et niisugune võib-olla pisut kõrgelennuline ja, ja päris praktilistest argimuredest kaugele nihkunud jutt on tegelikult meie igapäevases elus juba mõnevõrra kujunenud probleemiks. Nii nagu Ühel või teisel korral metsamehed oma Tallinnas või Tartus käiku on kirjeldanud.