Eerik Kumari preemiat määramine on toimunud 10 aastat järjest ja eelmisel reedel selgusid uued värsked laureaadid, kuid nädalaga muutub üks sündmus juba omamoodi natuke ajalooks. Kuid ikkagi meie keskkonnahoiaku saade ei saa sellest päevast ja selle meenutamisest mööda minna. Kuid nüüd juba natuke tagantjärele. Ma võib-olla küsiks ristpistes, mida? Anto Raukas üks preemia saaja ütleb teise preemia saaja vaike hangu kohta. Osaline selle preemia loomisel ja kui nüüd täpselt lugeda, see on looduskaitse preemia, mitte keskkonnakaitsepreemia. Eerik Kumari oli klassikaline looduskaitsja ise, lindude uurija, kes ju väga palju oma elust pühendas meie lindude higise koosseisu kindlaksmääramisele. Ja seetõttu me hoolega kaalusime nimetust juba preemia asutamise ajal. Eerik Kumari töötas mitmel juhtival ametipostil. Oma viimastel aastatel oli ta üsna tagasihoidlikus ruumis ja praktiliselt kogu aeg koos vaike hanguga kelle jagas oma muresid ja rõõme. Ja seetõttu ma arvan, et vaike hang kõigist preemia saajatest on kõige rohkem seda ka ära pärinud, sellepärast et tema just Kumari kõige lähedasem kastet Ja nüüd vaike hang, mida tema ütleb, siis võib öelda ka nii-öelda kolleegia ülemuse kohta Anto Raukase kohta. Ei ütlemine on nisukene, et et äärmiselt rektse, äärmiselt kiire ja äärmiselt niisukese nisukesed tööka inimesena tunnen mina teda ja Tiit angul sõnade kaudu äärmiselt hea mäluga inimesena. Et absoluutselt kõik on siin arvutis olemas selles ülemises arvutis mitte laua peal, vaid sind. Selles arvutis olemas personaalarvutis, kui moodsalt öelda personaalarvutis. Ma tahaksin lisada Pangal Vaike hangupoeg, kes pikka aega töötas innukalt juhatavas osakonnas ja mul oli võimalus teha magistritöö juhendajaks ja nüüd on Tiit praegu doktorantuuris Stockholmis ja kahtlemata kui sina elaksid, elaksid veel kaua. Ma arvan, et meil on umbes ühepalju elada jäänud, siis sa kuuleksid Tiit hangus väga palju head, sest aga väga tubli poiss ja. Ma võiksin ka head öelda tema isast, aga siis ma lähen teemast liiga kaugele. Nii. Meie tööd ja teod on kolleegide poolt hinnatud, rahvas teab, ühe omasid rohkem, teine tagasihoidlikum olnud. Aga milline oleks teie sõnum täna tänasest homsesse? Mida te tahate öelda või mida te unistate, et kui need asjad saaks looduskaitses enam kuidagi tsementeeritud või edendatud uuendatud, et siis oleks hästi? Küll kui te kuulate praegu meie prominente, siis nad väidavad nagu 20 aastat tagasi juba nägid ette, et Eesti iseseisvus mina ütleksin, mina, nii suur optimist olnud, kuigi ma ka oma väikse pisku siin andsin. Aga mu isa uskus, et iseseisvus tuleb, Eesti elu läheb paremaks. Seetõttu, nii nagu enamikul eestlastel, on ka minu kurb, et meie praegune elu ei ole ju kaugeltki selline, nagu oleksime tahtnud. Ja kuigi looduskaitses ja keskkonnakaitses edusammud on ilmsed. Magama sõnavõtus märkisin, et kõigist Kesk-Ida-Euroopa maadest on Eesti kõige paremini läinud selles valdkonnas, aga investeeringute hulk ühe inimese kohta on kõige suurem. Ometi jätkub ju kõikjal reostamine ja pole toimunud sa murret. Inimesed vaatlikkus suhtuks looduse kaitsmisse. Meil läheb hästi nendes kohtades, kus me keelame ja käseme aga pole toimunud veel seda murrangut inimeste hinges, mis on vaja ka selleks, et Eesti igapäevases elus Kauks petmine, valetamine ja muud asjad. Ja mida teie kaaskontsetele paneksite südamele või tahaksite näha? Ütleks nii, et see 41 aastat looduskaitses töötamisega ja on, on näidanud, et asi muutub väga kiiresti. Näiteks tuleb meelde sealt 50.-te aastate algusest, kus ei võetud ei ühtki artiklit, looduskaitses ei saanud, ei raadiosaateid, ei midagi ja, ja siis mäletan seda raadiosaate tegema esimesena raadiosaate tegemist, mis siis tuli eetrisse julgete mõtete maailmas, seda tegid Kumari Viiding, Karl Eifald, kõik kirjutati paberi peale, küsimused ja vastused, see trükiti ja selle tekstiga käidi enne seal ütleme Tartus Riia mäel EPA peahoones kooskõlastama ja siis käib iga kuskil kas linnakomitees või kuskil seda teksti ja see tekst on meil veel olemas. Looduskaitsekomisjonis. Ja seal on niisugused küsimused, et, et võtta kaitse alla puid, põlispuid on vaja rändrahnu Sid kaitse alla võtta, tuleks luua looduskaitsealad, vaika ja Viidumäe ja Nigula küllaga seal ka juttu juba sellest Viidingu poolt muidugi, et põlevkivi kasutatakse väga julmalt ja arutult, et seda vaja parandada, see on nisukene paaril lehel niisugune dokument, aga mis on juhtunud selle aja sees, kus me tänasel päeval oleme? Nii et elu läheb väga kiiresti ja kindlasti tulevad ikkagi paremad päevad. Pespo.