Helsingist poole tunni tee kaugusel autoga Espo linnaosa lähedal on soomerootsikeelne kõrgem aianduskool kus on siis ka oma aed siin hööverbüüs ja miks me siia tulime? Tulime sellepärast, et kooli kõrvale on sündimas uus näidistaimeaed. Seda projekti juhib Seppo närghi. Ja minu jaoks oli imeline, et ta on suutnud haarata ühistöösse üle 50 Birma ja Esko linnaneel. Kaaluline keeran hüvinet Viros, ürita jeen kukkuma Äraviale, pieni mutta, te olete tuvastanud peressaja ja fiksimine tähele ja näe, Ümera tämedama toimiv armastid tulevase juures teile teile esimärkina, tänna, tapasest töötest juhte ja enne kake ta hüvesi märkis ta, et mida nagu ühtluste laboranzale aega Ja, ja abiliste koondamine selle aianduskõrgkooli, uue näidispuuaia või siis on väga loogiline. Need, kes kasvatavad kõrgemaid taimi teevad oma sektori, kes midagi muud saavad oma pinna siin. Ja täna demonstreeriti ühte postamenti Ni vöö kõrgust, mille kaldotsa peale on metalli peale kirjutatud siis ka milline firma, millise osa uuest aiast siis aitab valmis seada. Ja siin tuleb ka atraktiivsed, näiteks kiviraidur hakkavad siin suvehooajal lausa publiku ees raiuma, on ka graniidikeskus kus siis esitatakse tooteid, mis sobivad aedadesse siin hilja praegu istutati ojakese äärde üle kahe poole 1000 iirise, nii et praegu siin kõik toimub ja, ja hoog on hea ja ja see on tõesti koht, kuhu tuleb igas heas mõttes näidisaed, midagi ela, hõisanud. Ja ette möödasõitja ei kihutaks mööda, selleks on ka mõeldud ringe säärde tulevad viidad, tulevad lipud, tuleb reklaam, nii et kõik on läbi mõeldud ja, ja juba oma logo on sellel pargil olemas või iial. Nii et kõik nagu laial rindel toimub. Ringkäigul selles valmivas parkaias tegime peatuse alpirusude juures. Need on siis rododendronid, mida Soomes on püütud aretada just säärasel, et nad peaksid singa kliimale vastu ja talvel väga ei kannataks. Siin on mitmed sektorid rakendatud rododendronid tega ja, ja silma hakkab, et kohal on toodud spetsiaalsed mulda. Vääristatud on need reaalsed ja neerukujulised väikesed, viie 10 meetri pikkused ja mõne meetri laiused latsikesed turbaplokkidega. Meie külaskäigu lõpetuseks palun reisiga kaaslasel ja reisile kaasa kutsuja Tallinna botaanikaaia teadusdirektoril Heiki Tammel. Nüüd teha kokkuvõte või anda kommentaar siin sündivale. No kui ma esimest korda ühte väikest reklaamprospekti või sellist värvi trükist nägin selle asja kohta, siis ma ei osanud midagi arvata tollest asjast, sest noh, eks neid parke on siin ja seal rajatud üritatud rajama hakata. Kui palju neist valmis on saanud, see on teine asi. Aga nüüd, kui oli kongressi, Me kutsumine siia tulla vaatama, kuidas esimene etapp hakkab välja nägema, kus tööd on tehtud ainult 11 kuud, siis sügavalt hämmastunud täna ühe ajakirjaniku küsimuse, pealegi et aga mis siis teistest firmadest saavad, kes selle esimese 50 hulka ei saanudki siin saavad reklaamide välja panna, tuleb välja, et see idee on ennast juba niivõrd hästi müünud, et firmade vahel on tekkinud konkurents veel siia juurde tulla. Siin Seponarhi ütles, et ega Eestis kõik firmad koguvad jõudu ja lähevad rikkamaks ja kindlasti hakkavad rohkem sääraseid ettevõtmisi aitama. Ta oli selles veendunud. Aga mis mind omamoodi rabas nende mitme koos oldud tunni jooksul. Mitte keegi ei osata mitte kedagi, kõik, mis kokkulepitud toimib, kiidetakse, vastastikku, tuuakse eeskujuks, tuntakse head meelt. Aga meil millegipärast ikka on levinud see, et valitsus ei anna raha. Linnavalitsus ei mõista. Aga see muutus, mis on ka Eestis toimunud seal juba varem, et tuleb leida see ühine idee. Siin on ta väga loogiline, sest kõik, kes on siia tulnud, nad sobivad ühte parki, aeda, oma toodangu huma näidistega ja suure maantee sääres. Siit paistab see hästi välja kerge kõrvale keerata. Lastele tulevad mänguväljakud, veesilmad arenevad siin ja võtavad seda läiget juurde. Nii et tuleb leida liitlasi sõbralikult asja ajada, hea ideega välja tulla. Siis kuidagi see seltskond suureneb ja tekib tõesti lukuretset, teised tahavad ka tulla. Peaksime sellest niisugusest Murrisemisest kuidagi kodu Eestis lahti saama, sest ega sellega liitlasi Küll ta läheb üle ka ja eks meie siin ka praegu neid telgitaguseid kõiki ei tea ka tegelikult siiski selle 11 kuuga, mis projekt on leidnud, et see on ikka väga võimsalt edasi läinud, sest siin me praegu näeme, inimesed istutavad rododendronid, hästi koolitatud, põõsakesed õitsevad juba. No see on nii, kui paika paneb, tal on maastiku arhitud selline efekt koheselt olemas, ta on kohe valmis ja turbaäärisega siin jälle umbroht sisse ka mitte midagi. Ja, ja muidugi muidugi ka kool ise tähendab pool ja see on ikka esmajoones noorte peale mõeldud, selle nägi saia tegemine, siin õpetus, et, et me peame ikka noori kasvatama ja siin ju nemad siin õpivad kõik need aednikud ja, ja seeriad ja noorem arhitektid, kes siin koolis välja tulevad, siit saavad nemad ju selle alguse ja kuna firmad kogu aeg tahavad näidata uut materjali, siia tuuakse järjest uus asi ka, tähendab nii materjal, uued, kujunduse ideed, uued valgustame näiteks millele väga paljude täna rõhku avaldati, et et Soome on ju ka valdavalt lume allmaa põhjamaa. Aga siin ongi, et me peame parki tooma aeda sisse Tomiliuminatsiooni iga põõsas, iga puu, iga oks võiks olla huvitavalt valgustatud, lumemäed, lumekoopad, soomlastel siin juba on väiksed kogemusi ilusti olemas ja see toimib põhjamaa oludes väga-väga hästi, nii et noh, see on jällegi sinu suur, aga eessoomlastel veel, aga meil ka veel eriti palju. Ja need on olnud meie metsaspetsialistidele, metsakasvatajatele ja külalistele tihedad päevad. Esimene päev Sagadi koolituskeskuses ümarlaua taga tõsist arutelu. Seejärel vist äikesega pooleks või päikesega pooleks Eesti metsade kadutvumine ja seejärel jälle kokkuvõtete tegemine. Kui nüüd natuke täpsemalt püüda öelda, siis tegu oli euro koopa väärislehtpuude kaitsjate ja aretajate üleeuroopalise kui saamisega. Meiepoolne korraldaja vastutaja põllumajandusülikooli metsakasvatuse professor Ülo Tamm oli hommikust õhtuni jalul ja selles ühises meeldivas ringis. Mida nüüd kokkuvõtteks või. Öelda võib-olla alustaksime sellest, et me olime väga üllatunud, kui me saime kätte osavõtt teate nimekirja kus oli, kui nüüd Eesti välja arvata, siis 25 erinevat euroop riiki esindatud. See oli meile tõepoolest suureks üllatuseks, et väike Eesti pakub siiski nii suurt huvi ka juba laiemas ulatuses. Ja õnnestus meil siis vastu võtta nii meeldivalt palju külalisi. Nii. No kui kokku tulevad asjatundjad, siis nad ei alusta ju arutelu AB-st, vaid nad on juba jõudnud elus ja oma tööga sügavamale. Mis oli, mis meie inimesi võib-olla nagu üllatas või uudiseks, sest eks ka Eesti teadlased on ju maailmakirjandusega kursis, noh, Euroopa omaga kindlasti. Mis oli nihukest värsket? Noh, võib-olla eksootilisemaks ettekandeks oli Ettekanne, mis käsitles söödava kastanikaitset ja just see on ju meie jaoks ta valesti eksootika, sest ega neid kastanimune ikka eestimaal lõkkes praadida ei saa, sest need kastanimunad, mida meie lapsed sügiseti korjavad, ei ole mittesöödavad ja seal on tegemist hoopis hobu kastaniga. Ja võib-olla ka Rootsi professori ja Ericssoni ettekanne, mis oli üsnagi teoreetiline ja, ja käsitles just geeniaretust ja, ja niisuguseid üldisi probleeme teeme nii külmakahjustuste kui kui ka muude ilmastikumuutuste osas. Aga Eesti metsas oli enamus sellest seltskonnast esimest korda välja arvatud nüüd Põhjamaad, Rootsi ja ja Soome ja Taani. Teised olid tõepoolest esimest korda, nad ei olnud enne Eestis käinudki. Sest sest oli küllaltki tegemist niisuguste kaugete maadega nagu maal Ta ja Portugal ja Hispaania. Ja loomulikult nende metsad on hoopis teistmoodi või, või näiteks sain ma teada, et Inglismaal on ainult 10 protsenti metsa ja Inglismaalt oli üks kena daam esimest korda Eestis. No meie niukesed ilusat gaasikut, kus puud on tikksirgelt, seisavad nagu nooled püsti ja kõrgus on üle 30 meetri, panigi imestama küll ja nad nad kuidagi ei tahtnud uskuda, et meil nisukesed metsad olemas on ja ja, ja nad pidid tükk aega pead kuklasse ajama ja tõepoolest nautima ja fotoaparaati sahvitavad neid mälestuseks omale. Suuri vaidlusi tekitas, tekitas liigi määramise küsimus, künnab puhuja jalaka osas. Ja tuleb välja, et niisuguste tunnuste järgi, et sa vaatad peale ja ütled, et see on Künnapu või seon jalakas. Selle vaidluse käigus selgus, et see polegi sugugi nii lihtne. Peaks kätte saama seemneid, sest seemnetel on neil suured erinevused, aga seemne varuvad teatavasti kõrgel. Ja, ja niisugused probleemid olid. Ja see koht, kus te kokku saite oma ütleme, niisuguse väikese üksmeelse, kuid ikkagi kammerliku seltskonnaga selles avaras Sagadi koolituskeskuses, ma usun. Ma ei kuulnud seda avamispäeval kellelegi suust, aga ma usun, et kokkuvõttes ei jäänud see märkamata ja see andis. Tööle kaasa ka see andis tugevalt kaasa, sest seest nisukesi tingimusi tähendab me võime leida mingeid koosolekusaali ju igas Eesti linnas. See ei ole mingi probleem, aga et seal oleks ümber nisukene Aura ütleme niimoodi, sest sageli on ju omaette eriti vaikne, seal ei sega keegi saavaid omaette arutada asju ja mad korraldasidki niimoodi, et me ei kasutanud mitte mitte seda koosolekute või nõupidamiste saali, vaid, vaid me tegime tõepoolest ümarlauanõupidamise, kus kogu see seltskond istus ümber suure laua ja nad said oma pabereid vabalt käsitleda ja, ja küsimusi teisele silma vaadates hästi. Ütleks juurde, et see toimus teisel kohal, Brüssel, kus on suur ümar, avatud vaade alumisele korrusele, kust lähevad teed metsamuuseumi näitustele, kust näeb õue, kus näeb loodust ja noh, ümberringi näiteks ju mõned sammud, milline sanglepik on kohe vaadata, sinna ei olegi vaja bussiga sõita. Nii et astud natukene üht metsa, astud teist, näed teistsugust, nii et haruldane koht just teiesugustele. Ja, ja tõepoolest, kui sanglepast rääkida, siis, siis seegi pakkus huvilisest sest mitte keegi nendest ei uskunud, et Eestis vaip üks lepp kasvada nii kauni sirge tüvena üle 20 meetri pikkuseks ja anda ka omajagu tooki, kuigi tooge mulle ei olnud seekord absoluutselt päevakorras, vaid vaid pigem just et loodusliku mitmekesisuse, loodusliku mitmekesisuse, säilitamise ja, ja tulevastele põlvedele hoidmise probleem. Teisipäeval, 16. juunil oli pidulikkust ökoloogia instituudis kirjutati alla lepingule üks allakirjutaja meie Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht ja teine tüütule, kui öelda pikemalt Pedagoogikaülikooli ökoloogia Instituudi direktor Jaan-Mati Punning kes ei ole teile lähemal inimesed. Need võivad nüüd nagu küsida kõigepealt, et alles oli palju vaidlemist ja tusatuju, et Teaduste Akadeemia juures ei ole enam nii palju uurimisinstituute kui aastaid ja aastaid tagasi. Nüüd on seotud instituudid ülikoolidega, aga juba sõlmitakse jälle lepinguid. Eks asjaosalised oskavad seda kõige paremini põhjendada. Milleks siis lähenemine, taas lähenemine jälle hea. On kõigepealt peaks ütlema, et meie endine süsteem oli pärit ikkagi Saksamaa mõjudest kuigi see totalitaarse riigi tingimustes läks natukene vussi ja ehitati seinad Teaduste Akadeemia ja ülikoolide vahel. Ja on täiesti loomulike instituutidele, anti teatavas mõttes vabad käed. Tegelikult on akadeemia kui tippteadlaste kogu ühendamas väga paljusid teadusharusid ja uus seadus, mis võeti vastu möödunud aastal, lubab akadeemia koosseisus uurimisinstituute täpselt samuti nagu 1938. aastal riigihoidja poolt antud dekreet Eesti Teaduste Akadeemia loomise kohta. Praegu on Teaduste Akadeemia ametliku struktuuris vaid üks teadusinstituut on Underi ja Tuglase kirjanduskeskus aga samal ajal on sõlmitud assotsiatsioonilepinguid väga mitmete teadusasutustega. Ja see kasu on mõlemad omapoolne. Esiteks, need instituudid säilitavad teatud akadeemilise sideme just nimelt akadeemiliste ringkondadega tervikuna. Akadeemia kaudu rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liidu või euroopad Teaduste Akadeemia Pimedate Liiduga ja teiselt poolt on instituutide legi üsna kasulik Akadeemiaga side kas või selles mõttes, et teatud rahvusvaheliste lepingute või grantide loomiseks on teinekord seal päris oluline näe, eriti oli see ilmekas Tartu observatooriumi puhul selle lepingu me kirjutasime alla mõni aeg tagasi ja üks väga oluline punkt, mida märkes observatooriumi direktor oli just see, et riigi teadusasutusena assotsieerub veerunud akadeemiaga on neil nüüd tunduvalt laiemad võimalused tegutseda rahvusvahelisel granditurul. Ma lisaksin veel seda ka, et see on küllaltki poolne, see tänane 16. juuni, kus allakirjutamine toimub täpselt kuus aastat tagasi instituut moodustati Teaduste Akadeemia üldkogu poolt ja, ja selles mõttes on just see assotsiatsioon on ju ka väga südamelähedane, sellepärast et siit kunagi välja võrsusime, jah ja et need uuesti läheneme uuel tasemel, see ma arvan, tekitab kõik mu kolleegidest teatud positiivseid tundeid. Muuseas, suminas on siin teadlased paarikaupa ja suuremas grupis tehakse piltigi, sest ikkagi Kuusa aastat instituudi sünnist ja nüüd nagu öeldakse, uuele arenguringile mindud. Teadussekretär Edgar Carofeld mida viimasest ajast võiks esile tõsta, mis on niisugune, mis puudutab paljusid paljudeni, sest nüüd nõutakse ju teaduselt enam seda rakenduslikku poolt. Lisaks täna alla kirjutatud lepingule, kus me uuesti saame tihedamad kontaktid akadeemiale ja lisaks sellele, et meil on nüüd väga suured ka õppetöökoormused, võib-olla nimetataks ära möödunud aastal ilmunud Instituudi viienda trahvi ja mis siis käsitleb seekord muutusi rannikualadel ja see on Eestis väga panna, sest meil on ju tegu kerkivate randadega. Samas me teame, kliimamuutuste tõttu veetase kerkib, kumb on kiirem, kas ranniku, kerge või veetaseme kerge, me peame arvestama näiteks Pärnu ja Haapsalu ja ka mõned muud linnad. Aasta pärast peaksid pressile muretsema veetaseme kerke pärast või ei ole põhjust muretseda. Et selliste uuringutega me tegeleme samuti selle projekti raames, siis tehti globaalsemaid arvutusi, näiteks arutati, kuidas võiks Eesti kliima muutuda, juhul kui kliima soojenemine testi toimub sellises tempos, nagu praegu arvatakse. Ja mitmeid muid uuringuid on käsil, mis on siis nii maailma mastaabis kui ka konkreetselt Eesti valupunkti lahendamiseks konkreetsed rakendusuuringud, kuhu võib ajada näiteks ühte või teist tehast, mis sellega võib kaasneda, kuidas selle mõju likvideerida. Ja rõõmu teeb see, et esimesed meie enda üliõpilased hakkavad jõudma juba meie kolleegide tasemele. Ja nüüd see aasta juba esimene üliõpilane, keda meie hakkasime esimesest kursusest peale õpetama, tuleme inseneritööle, nii et ring mõnes mõttes hakkab täis saama ja see teeb head meelt. Pedagoogikaülikooli esindaja täna nimetas just teie instituuti vees kujulikumaks osaks ülikoolis ja seda eriti magistriõppe alal. Loomulik, kui teadusasutus liitub kõrgkooliga, siis tal see teaduse tegemine on veres ja see on kindel eesmärk, seda osatakse teha, osatakse juhendada, teemasid, valida, nii et viisite siis värsket tuult ka ülikool. No ma loodan küll, sest oleme ikkagi ülikoolides pöörati rohkem tähelepanu õppetööle ja nüüd on tulnud see teadustöö rõhutamine võib-olla läbi meie instituudi ja siis ühise õppetooli lähedusse teadust, rohkem instituuti ja läbi meie siis selle magistri doktori suu kaudu me tõesti püüame näidata, kuidas seda on võimalik teha ja siiamaani me oleme vist tõesti ainuke magistrinõukogu Eestis, kus 100 protsenti inimesi on kaitsnud ja see ei tähenda seda, et me teame saladusi, kuna meil on komisjonis nii Tartu Ülikooliinimesi kui ka väljas liikmeid kõik või kinnitada, et tase on ääretult kõrge, kuid tundub, et soo selliste asjade kaitsmise vastu Tallinnas on väga suur. Nii et see on noh, väga rõõmustav fakt ja meie instituudi keskmine vanus on ikkagi uurimisinstituudi hulgas küllalt noor.