Siin vikerraadio saatekava järg on nüüd, nagu see neljapäeviti juba aastaid on olnud, keskkonnahoiaku saate käes, mille toimetab Teieni hea kuulaja Toivo Makk. Täna peatume suurema osa ajast Mustvees selles tagasihoidlikus Peipsi-äärses linnas mida Jõgevamaal järjest julgemalt on hakatud Peipsi pealinnaks kutsuma. Üks tõsiselt arvestatav samm selles suunas sai piduliku kinnituse esmaspäeval. Aga kõigest järjekorras. Kes Mustveesse tuleb, see kiikab muidugi ikka Peipsi poole. Suurveteväli lummab ja aga kui ta teeb siin Mustla keskel natuke edasi-tagasi tiire, siis ta märkab, jõed voolab läbi jõgi ja ta polegi nii kitsukene. Paljud, kes elavad siin oma majapidamistega jõe kaldal, on paadid kinnitanud siia kaldasse ja ja paistab, et siit saab iga ilmaga iga veeseisuga järve peale. Küllaga hakkab silma, et ujumisSillakesi ei paista olevat tehtud. Ja kohalikud inimesed ütlevad, et ega siin sooja ilmaga kalda peal seistes eriti mugav ei ole minna tulevad vahel niisugused lõhnad, mis tahavad, mis ja vette on lastud. Ja kui veel pisut sügavamale minna, siis Mustvees eit veega asjad olid väga otseselt see tähendab, et mis majapidamisest ja elust üle jäise, otse järve suunas. Aga selle jõekese peal on ka oma rippsild, kus me pidasime kinni neli poissi, koolipoissi, rätikud on üle õla ja ühel on kana ihuga peal, nii et tulite siis ujumast või kus ta käisid? Järves ujumas, sina priskem poiss, sul vist ei ole küll? Ei. Nii, ja üks on hoopis pikem poiss siin juba. Sul on ka vahetuspüksid kaasas ja nii et pole häda midagi, kuidas siis järvevesi on soe? Aga ma saan aru, et ega te siia jõkke vist väga ujuma ei kipu või mõned julgemad poisid vahel käivad ka. Kas oled kuulnud, et täna avatakse siin üks moodne veepuhastusjaam? Midagi olen kuulnud natukese, aga eriti suurt midagi sellest, jah, no teil teised rõõmud ja teised jooksmised ja küll isad-emad ilmselt teavad ja see on kogu Mustla rahvale nüüd täna päris suur päev, et edaspidi ei reostata enam Peipsi nii palju, te saate seal julgemalt ujumas käia ja veel meeldivamat ei ole kartad kuskilt mingi pahapisik külge tuleb meiega läheme siis siit nende tublide toredate noormeeste seltsist siis veepuhastusjaamale. Austatud keskkonnaminister, austatud külalised, multide rahvas. Täna on see pidulik hetk, kui lõikame läbi linditavade mustre linnale nii väga vajalik kaasaegne heitveepuhastusjaam, mis on võimeline ümber töötlema 440 kuupmeetrit reovett päevas. Tahaksin tänada kõiki, tänu kellele Seidus lõpuks toeks on saanud. Tänan teid ja loodan, et. Tehes korrektiive oma plaanidesse ja ja kohandades kaasaegsete nõudmistega oma projektid on teoks saanud, siis meie selja taga olev puhastusseadmete kompleks Asi sai alguse 1996. aastal, võiks öelda uue alguse. Kui Jõgeva maavalitsuse ja kaarina linna koostöölepingule raames, kus üheks tähtsaks valdkonnaks oli ka keskkonnakaitse käidi kaarina linnavalitsuse esindusega koos Soome keskkonnaministeeriumis. Ja sealt sai projekt põhimõttelise heakskiidu. Oli soodne seis, soodne tähtede seis ja soosiv suhtumine ka Eesti keskkonnaministeeriumi poolt. Ja toeks on olnud siin tõesti Eesti veevärk, kelle kogemused ja oskused on, on aidanud sellele täna näha olevale puhastusseadmele kaasa Mustvee linna jaoks ma julgen arvata, annab see puhastusseadme olemasolu uued võimalused, sest kui järve äärses linnas ei saa puhastada reovett, ei saa me rääkida kaasaegse majutusturismiteenuse pakkumisest. Ja kui me tahame rääkida Mustveest kui Peipsi pealinnast, sest ma julgen täna siin välja öelda, et seda ta on ja selleks ta peab saama on mul hea meel öelda, et see on. See on tõesti Mustvee linna arengu võti. Lugupeetud kohalviibijad, vaatamata sellele, et kohal on ka Soome esindajad, ma ikkagi arvan, et suurem osa kohalviibijatest valdavad paremini eesti keelde, sellepärast ma mõned sõnad taha selle kohalikus keeles öelda. Mul on ka hea meel selle eest, mida härra praost väga ilusti rääkis, et meie ehitame ju kogu aeg seda, mida meie lapsed pärast kogevad ja see, mida meie ehitamata jätame. Võib-olla nendele tuleb siis pärast temaksuks meie võlg loodusele on juba piisavalt suur see, mida inimesed Eestimaal kui ka Soomes aastakümnetetööstuse arengu nõndanimetatud ühiskonna arenemise nimel on teostanud ja kõik nad tulemused, mis sellest arengust on kätte jäänud. Neid makse meie maksame tagasi nüüd ja kõik see näiteks see osa, see reoveepuhasti, mis täna õnnistati, on üks osa sellest sellest tööst, mida mida meie põlvkond on aru saanud, et peaks tegema. Meie soomlased oleme ka aru saanud, et see võlg ei ole ainult Eesti omase võlg on ka meie oma. See Peipsi järv nagu meri, Suurjärv ei võta, ei saa võtta vastu kõike seda, mida sinna sisse pannakse, ilma et see kõik sama reovesi läheb Narva jõest mööda Soome lahele ja selle kaudu ka meie Soome lahe kaldadele. Sellepärast see võlg on inimes t le selle Europa nurga inimestele ühine ja sellepärast me oleme ka tähtsas tähtsaks pidanud sel selliste projektide finantseerimises osaleda. Nii nagu ma täna teel siia õppisin, et Eesti lasteraamatutes on selline vanasõna või selline öeldud, et vesi palju jõudu annab, vesi, suured laevad kannab, on eriti Peipsi järve ääres muidugi tähtis. Sellepärast need suured laevad sõidavad Peipsi järvest mööda ja nad sõidavad ka Soome lahest mööda. Sellepärast ma tahaksin õnnitleda sära linnapead selle uue puhasti ees. Ma tahaks õnnitleda härra ministrit selle eest, et jälle üks etapp saavutatud sellel teel, mis üks päev viib Eestimaaga Euroopa Liitu, et kõik see vesi, mis kraanast välja tuleb, on puhas. Ja kõik see, mis läheb ka edasi saab puhtaks, enne kui see loodusse tagasi satub. Nüüd meil tuleb nii palju seda puhast vett taevast kaela, et ma nende sõnadega lõpetan. Aitäh. Kallis Mustla rahvas head soome sõbrad. Tõepoolest väga suur rahulolu, on siis ta täna siin ja tõdeda, et väga viljakas etapp koostööst on läbi. Ma tänan väga südamest soome rahvast, valitsust, keskkonnaministeeriumi kõiki ideid, sest see puhastusseade ehitatud Soome riigi rahva raha eest ja keskkonnaministeeriumi, Eesti rahvas on trasside eest hoolitsenud, nii et kokku on siia investeering 15 miljoni Eesti krooni alla, mis näitab, et must ei ole mingi mahajäetud ega põlatud paike jumala taeva all, vaid vaid seda tõesti märgatud. Ja jah, ja me tunneme suurt muret ja vastutust selle eest, mis siinkandis toimub. Mustvee on tõepoolest Peipsi kõige tähtsam linn, pealinn jah, jaa. Peipsiga on seotud meie vastutus ka meie suure naabri ka koostöös tõepoolest peame andma siin head eeskuju, siin on meile vabariik appi tulnud ja ja ma tean, et Vene-Eesti Peipsi ühiskomisjon käis seda objekti imetlemas. Suurel naabril oli, oli ollut, mida imetleda siin. Selge on see, et projekt läheb edasisest kanaliseerid, mata on mustlast veel omajagu, puhta veeprobleemid on. Kuid täna me võime siiski olla täiesti rahul, sest Soome projekteerijad, ehitajad on andnud sellele ehitusele Soome sisu ja meie EstBan usbeton, assid teinud niimoodi, et see, mis sealt vaja, jookseb siia. Me oleme astunud suure sammu edasi, et Peipsi. Situatsiooni laiemaks teha ja kui on teile veel lisada, et ka Tartu puhastusseade juba reaalselt töötab, siis see tegelikult on Eesti pool kõigi teiste abiga palju teinud. Soome ongi meie keskkonna välisabide kõige suurem andja, meie kõige suurem doonor ja ja abistaja, meie koostöö on viljakas. Kas pool kogu abist, mida üldse Eesti keskkonda saanud, aga seda natuke üle ühe miljardi krooni on tegelikult soolast? Ma veel kord tänan teid. Tervisi Jaakko Hentonidele heale kolleegile Pekka Haavisto, ole ja õnnitlen. Mustvee laseb teid, et me võime konsulteerida, et elu läheb Eestis edasi ei lähe ainult Tallinnas edasi läheb kui mujal. Siin lausa kaldapealsel. Kuuled ka eemalt, et tuul teeb järveveega tööd. Lained tulevad, randaja, kõrkijad on kõik maa poole kaldu. Seisame nüüd siin ujumisrannakese servas ja kui oleks päikest, ju oleksin ka. Vähemalt lapsi ja noori inimesi. On istumiskohad ja võrk on üleval võrkpalli mängimiseks ja poste on rohkemgi lastele ronimiseks. Riietuskabiin on puidust, väga korralik, pisike majakene. Ja astusime sisse ka vetelpääste madalasse majja, kus seal must tahvel seina peale, et õhk 18 ja vesi 18 kraadi. Kaupoga massiks. Saime tuttavaks, et selle vabatahtliku jaama juhataja võttis siis abilisega kõrvale. Mis te ise oma kohta ütlete, mida te peate valvama? Rand on ilus, aga tahaks natuke veel hoolitsemist, kui nad linnaisad seda juttu kuulates nad võiksid teinekord vaadata ka siia siukse pilguga peale, eks ole natuke inimesi rohkem peale teinekord saata, meie jõud sellest üle ei käi, me siin vahepeal ikka aitame teha. Meil on üldse selline natuke nagu randa, laine toob alati sodi juurde. Kui ikka torme on, siis tuleks pärast ära aidata, puhastada. Abiline on ka noormees, kui te nüüd omaealiste seisukohast võtate, siis mida tahaks teha, kuigi see ei ole otseselt teie ülesanne, aga et see rand sobiks möödasõitjale ja oma inimestele ja ongi just, et saaks jälle ilusti lähtuks. Trond oleks puhas ja tuleksin ikka võima. Riietuskabiin ja aga meil ei ole siin duši, duši ja WC peale niimoodi, et võiks olla need ka. See üks asi peaks küll väga olema. Reporter ei tohi kunagi isiklikuks minna, aga mul tuleb meelde, kui lapsed väikesed olid. Väga kuum päev oli. Me tulime siit muuli peale sisse siiasamma randa ja vaatan, et poeg kuidagi läheb näost virilaks ja ja ütles, et valus oli nabast saadik vee sees. Ja tõepoolest oli jõudnud viie minutiga mõlemad jalatallad läbi lõigata pudelipõhjade peal. Tegelikult praegu on ikka tükk maad parem, kui ütleme niimoodi 10 aastat tagasi või isegi viis aastat tagasi praegu ikkagi inimesed nii palju enam ei lõhu ja ja me ise ka, nii et ikkagi nii palju ise, kui näeme, käime alati korra ära, selle ikka nii palju on, et inimesed enam nii hirmsasti lõhuvad pudelit puru. Kas on tulnud mõnele päris elu päästmise pärast appi kamina? Viimasel ajal? See suvi õnneks meie rannas ei ole veel uppunu uppumist olnud, eelmine suvi oli meil kolm uppumist, aga see suri veel, ei ole, aga siin pisikesi esmaabis ikka siin asetatakse kivide otsa harilikult jalad puru. Seda teokarbid. Ja tookord oli ka siin üks väike kiosk vetelpäästepunktiks, aga ei saanud me sealt marlitega joodi ega midagi, siis oli see niisugune vahepealne väga tühi seis, siin rannas paistab küll, et nüüd on juba koerast üle saadud ja, ja ma arvan, et saate sabast ka. Soovime siis teile nagu puhkajatelegi päikest teile ei saa öelda, tead puhkust, teile on see töö ja aitäh, aitäh. Ja nagu tähele panite, tegime mustreid külastades mitu erinevat peatust. Ju kuulajal on nüüd pilt selle linna ettevõtmistest samuti edaspidistest püüdlustest mõne jagu mõistetavam. Must või on Eestimaa üks väikelinnadest, kuhu abi teretulnud ja kus ka ise peab aktiivsem olema. Positiivne näide. Noored kohalikud mehed on võtnud korra hoidmise järve rannalõigul oma õlule vabatahtlikult ilma palgata. Organiseerivad mitmesuguseid sportlikke võistlusi, kus ka sponsorid kaasa löövad. Ja miinus tähelepanek. Rannaäärses pargis oli muru küll kenasti niidetud, kuid laululava katuse all ringi võtnud meeste sumin ja tegevus oli juba tugevalt ühemõttelisse faasi jõudnud. Keskkond pole ainult puhtam vesi, õhk, vaid ka kõik meid ümbritsev ka meie käitumine. Kuldsed sõnad, ütles puhastusjaama jalamil Mustvee evangeelse luteri koguduse õpetaja Eenok Haamer. Kui me muudame meelt ja parandame eluviise, elame kaua. Et saadet lõpetades oleks rohkem optimismi, kas või suhtelist, siis kuulame veel, mis rahvusvahelisel keskkonnaministrite arupidamisel Taanimaal Villu Reiljani-le peale tähtsate ühisdokumentide allakirjutamise meelde jäi. Jah eks see oligi nii, et paljud riigid tegid kõigepealt seda konventsiooni lahjemaks ja haiglaselt selle tegemise ümber. Saksamaa, Venemaa, Ameerika oli ka seal osaline ja lõpuks tegelikult ise alla ei kirjutanud. Seda heideti Nelet. Sakslased väidavad, et neil on inimõigused ja kodanikuõigused seal nii tugevad, et need on teistest seadusandlust. Sedasama väidavad ameeriklased, igaüks saab riigi kood käia, siis kuidas Venemaa demokraatia arengus on natuke teise laadsete. Nende esindus oli, oli suhteliselt madalatasemeline. Kuigi oodati Danilov Daniel jänni, siis olid siuksed väiksemad meie, kes ilmselt ei olnud otsustajad selles küsimuses volitusi ei olnud, nii et loomulikult. Ütleme nii rikas lääs on, on ütelnud väga selgelt, et et idas ja vastvabanenud riikides on palju seda loodust, mida tuleks kaitsta, hoida, ja, ja, ja see väärib täit tähelepaneku ja abi tuleb anda, samal ajal on seal väga palju teravaid poli kreeme, keskkonnakaitses, mis neelavad tohutud miljon, muide ja kus nad päris täpselt tulevase seda alles arutatakse, nii et selles mõttes, kes noh, on nad Kohal olid ju ka Kasahstan, Turkmeenia, Tadžikistan, Usbekistan, Armeenia, Aserbaidžaan, kes teineteistmoodi väsimatult arvasid ka seal laua taga. Nad on siiski meissini viis kuni 10 aastat maha jäänud, siis nad räägivad sellest, mis meil ammu tehtud. Nii on küll.