Selge sügisene kuuvalge öö oli kõik õitsi poisid ja mõni vanemgi mees, kes õitsil kaasas oli, nägid, kuidas õitsidule lähedal kasvava suure kaseladvas üks emand kiikus. Hakkasid kõik kartma. Hirm tuli peale, igaüks jooksis oma hobuse juurde, kes seal rohtu söömas olid, kargasid kõik hobustele ja kihutasid kogusele õitsi rahvaga, teisi paiku. Hobusevaht, kes oli haige jalaga vana mehike, see jäi ilma hobuseta ja hakkas siis kõige viimati tule rest ära minema. Kui hobusevaht veel korraks tagasi vaatas, oli emand kassi ladvast kadunud. Ja üks suur must mees soojendas end tule ääres. Sellepärast ei tohigi tule äärest ära minna, nii et tuli põlema jääb. Muidu läheb vanapagan ennast sinna soojendama.