Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäeva neljanda detsembri sündmustest. Mina olen Mall Mälberg. Sotsiaalministeeriumi värsked ettepanekud, kuidas vähendada Eestis alkoholi liigtarvitamist ja suitsetamist keskenduvad mitmete eri valdkondade kaasamisele. Muuhulgas soovitatakse vähendada alkoholi kättesaadavust ja tõsta selle hinda. Suitsetamise vähendamiseks nähakse ette suitsetamiseks lubatud kohtade piiramist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatab, et kui inimene sõlmib elektri ostulepingu praeguse müüjaga, siis on tal selleks aega detsembri lõpuni. See tähendab, et Eesti energia, Imatra ja v KG kliendid saavad elektri ostulepinguid sõlmida selle aasta lõpuni, nii et need hakkavad kehtima esimesest jaanuarist. Elektrumi pressiesindaja sõnul rikub sarnane olukord ausat konkurentsi sest elektrumiga pärast kümnendat detsembrit selle aasta lõpuni sõlmitud lepingud hakkavad kehtima alates esimesest veebruarist. Riigikogu fraktsioonide juhid üritasid täna leida lahendusi, kuidas taastada riigikogus normaalne töö ja jõuda opositsiooniga kokkuleppele, et venitamine katkeks Keskerakonna kompromissikohaks oleks alandada ja elektriaktsiisi vaid kodutarbijatele. Koalitsiooni hinnangul väga selgelt kokkulepet täna veel ei sündinud. Eesti vabariigi põhiseaduse kommentaaride kolmas välja kolmas täiendatud väljaanne on Tartu Ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise sõnul suunatud eesti haritud avalikkusele. Kommentaarid on kõigile kättesaadav, vastavad internetis. Euroopa Liidu rahandusministrid püüavad Brüsselis jõuda kokkuleppele ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi toimimise osas. Saksa kantsler Angela Merkel valiti kristlike demokraatide kongressil taas erakonna juhiks. Teda toetas 97 protsenti Telegaatidest. Leedu president keeldus kolme tööerakonna esindajat ministriks kinnitamast. Tööerakond teatas, et ei kavatse uusi kandidaate välja pakkuda. Eesti saalihokikoondis viigistas Šveitsis toimuvatel maailmameistrivõistlustel alagrupi teises kohtumises Slovakkiaga. Ilm on eeloleval ööl ja homme päeval pilves, kohati sajab lund, saartel võib päeval ka lörtsi ja vihma sadada. Külma on öösel kuus kuni 11, paiguti 15 kraadi, homme päeval kaks kuni seitse kraadi ja saartel on soojem. Sotsiaalministeerium tutvustas täna alkoholi- ja tubakapoliitika rohelistes raamatutes välja toodud soovitusi, kuidas vähendada lähiaastatel Eestis alkoholi liigtarvitamist suitsetamist. Liisu Lass räägib neist lähemalt. Sotsiaalministeeriumi mitmete töögruppide välja pakutud lahendused järgnevatel aastatel Eestis nii tubaka- kui alkoholi liigtarvitamise vähendamise kohta hõlmavad väga mitmeid valdkondi, mis võiksid mõjutada inimese enda alkoholi või tubaka tarvitamist või siis teiste inimeste kaudset tervise rikkumist, suitsetamise või alkoholi. Ka tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse ütles, et liiga lihtne oleks loota, et vaid ühes tegevusest või piirangust oleks abi. Peab tegema mitmeid tegevusi korraga ühesuunaliselt ning selle tulemusena me näeme Eestis alkoholikahjude vähenemist ning ka siis suitsetamist tulenevate kahjude vähenemist. Kuigi suitsetajate määr on Eestis võrreldes näiteks Soomega endiselt kõrge, näitab suitsetajate arv Eestis langustrendi ja maris. Jesse sõnul on märgata, et suitsetamisel on toimunud imagoloogiline muutus. Ministeeriumi keskkonna, tervise ja kemikaaliohutuse juht Aive telling ütles, et tubakapoliitika ettepanekud puudutavad eelkõige suitsetamiseks lubatud kohtade piiramist. Pikemas perspektiivis näeksime me suitsuruumide keelustamist, teatud avalikud kohad võiksid olla suitsetamiseks keelatud ka avalike hoonete uste ette tahaksime suitsuvabad tsoonid luua, ühe sihtgrupina läbi jookseb on alaealised, et lasteaia noorte suitsetamise alustamise takistamine paljud meetmed on just neil on tõestatud, et just see pilt, hoiatus toimib neile müügikohas väljapaneku piiramine on neile toimiv, sest nad peavad siis küsima toodet ja siis on tõenäolisem, et müüja küsib dokumenti ja ta ei saa siis seda toodad. Alkoholi liigtarbimise vähendamisega on lood keerulisemad, sest liigjoomine järgib Eestis selgelt majanduskasvu. Kui majandus kasvab, tarbitakse ka rohkem kriisiaastatel, aga tarbimine langes. Ministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu täht ütles, et alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks tuleks teha mitmeid asju alates aktsiisipoliitikast, lõpetades alkoholireklaamiga. Sellised tõeliselt mõjutavad meetmed puudutavad kättesaadavuse vähendamist puudutavad hinnatõusu ravinõustamist reklaamipiiranguid eraldi alkoholipoed eraldi kange alkoholipoed monopoli nii välja, aga see, mille peale me siis kokku leppisime, on just eraldi müügiala alkoholipoodides ja siia lisaks tuleb siis tõsta inimeste teadlikkust, et nad teaksid, miks piiratakse kättesaadavust, et nad saaksid aru, et see ei ole nende kiusamise pärast tehtud. Selleks, et tervis paremaks läheks. Lepinguid elektri ostmiseks saab sõlmida ka pärast kümnendat detsembrit, teatas täna majandus ja kommunikatsiooniministeerium. Nimelt võivad Eesti energia, Imatra ja VKG praegused kliendid sõlmida elektri ostulepinguid aasta lõpuni, kusjuures uus leping hakkab kehtima esimesest jaanuarist. Indrek Kiisler uuris asja lähemalt. 10. detsember on oluline tähtaeg eelkõige neile, kes tahavad sõlmida esimesest jaanuarist jõustuvad lepingu ettevõttega, kellelt nad täna elektrit ei osta. Kui inimene sõlmib aga elektri ostulepingu praeguse müüjaga, siis on tal selleks aega detsembri lõpuni. Nii teatas ministeerium oma tänases pressiteates. See tähendab, et Eesti energia, Imatra ja VKG kliendid saavad elektri ostulepinguid sõlmida selle aasta lõpuni, nii et need hakkavad kehtima juba esimesest jaanuarist. Küsisin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerilt Ando Leppiman-ilt, kas pole kummaline teatada sellest kuus päeva enne kümnendat detsembrit? Ta kindlasti ei selgunud kuus päeva enne kümnendat detsembrit, et see on olnud kogu aeg teada ja mida on tegelikult nii elektrimüüjad kui ka siis liikuma reklaamikampaaniates öelnud on see, et juhul kui elektrimüüjad soovitakse vahetada, siis tuleks leping sõlmiti 21 päeva ennem selle kehtima hakkamise kuupäevavalgust. Olge nüüd ausad inimesed pole sellest küll niimoodi aru saanud. Noh elektrituruseadus kehtib juba meil selle aasta keskpaigast saadik ja, ja see on elektrituruseaduses kogu aeg sedapidi sees olnud, nii et kindlasti on see nagu inimeste jaoks hea võimalus ka pärast kümnendat detsembrit oma elektrilepinguid sõlmida. Kas sa ikkagi polnud nii, et juristid avastasid, et seaduses on säärane? Ei kindlasti mitte. Samas isegi Elektrumi pressiesindajale Priit Pruulile oli tänane teade halb üllatus. Päris niimoodi avalikult küll minu arust teada ei ole olnud, et sellega tegelikult ei looda mitte mingil juhul nagu võrdseid võimalusi elektrimüüjatele. Ma ei hakka siinkohal enam nagu mainima seda, et ei ole siiamaani suudetud ära organiseerida süsteemi olukorda, kus kõikidel elektrimüüjatel oleks võimalik esitada nii-öelda ükssarve nagu järjekordne näide, ilmselt. Ando Leppiman aga kinnitas, et tema arvates on kõik korras ja teavituses pole midagi viltu olnud. Ma arvan küll, et need inimesed, kes soovivad 10.-ks kuupäevaks endale valida, uue müüa võrreldes tänasega, neil on see võimalus olemas ka nendele, kes jätkavad sama müüjaga, on võimalus sõlmida lepingut kuni selle aasta lõpuni, et lepingu hakkaks kehtima järgmise aasta algusest, nii et ma usun, et see peaks olema kindlasti hea võimalus. IRL-i riigikogu fraktsioon kutsus täna kokku kõikide fraktsioonide esindajad, et leida lahendus ummikseisule riigieelarve menetlemisel Keskerakonna kasutanud istungitel seni venitamistaktikat. Liisu Lass teeb kohtumisest ülevaate. Järgmise aasta riigieelarve on siiani läbinud kaks lugemist. Enne kolmandale lugemisele jõudmist on aga riigikogu pidanud mitu ööistungid ja erakorralise istungi, sest Keskerakond nõuab elektriaktsiisi alandamist ja kasutab venitamistaktikat. Kuna parlamendi töö on seetõttu häiritud ja riigieelarve vastuvõtmine võib lükkuda järgmisse aastasse, otsisid fraktsioonide juhid täna kompromiss kohta, kuidas olukorda lahendada. Keskerakond on siiani öelnud, et venitamist jätkatakse seni, kuni koalitsioon nõustub järgmisest vastast elektriaktsiisi alandamisega kuni neli ja pool korda. IRL-i fraktsiooni esimees Kaia Iva ütles pärast kohtumist, et väga selged kokkulepped täna veel ei sündinud ja vaadati läbi mitmeid muudatusettepanekuid, mida opositsioon eelarvele seni teinud on. Räägiti ka elektriaktsiisi alandamisest. Ja me rääkisime täna mõlemas nii taastuvenergia tasudest kui ka elektriaktsiisi alandamisest ja siin on see põhimõtteline vaheaktsiisi alandamine viib riigieelarvest rahaga välja, millele tuleb ju kohe kas siis kärpida riigieelarvet või vastavalt leida täiendavad tulud, taastuvenergia vastupidi, on see, mis tuleb ettevõtja kasumi arvelt ja annab otsese tulu siis inimesele aktsiisi langetamise koha pealt me palju eraldi edasi ei jõudnud. Küll aga leppisime kokku, et vaatame teisi võimalusi ja variante, mis puudutavad ka elektri hinda. Keskerakond põhjendab elektriaktsiisi alandamise nõudmist sellega, et leevendada elektri hinnatõusu tarbijatele. Koalitsioon on nagu öelnud, et aktsiisi langetamine tähendaks keskmisele tarbijale umbes eurost võitu, riigieelarvel aga pea 30 miljoni eurost kärbet, millele tuleks leida katteallikaid. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson ütles, et lahkus kohtumiselt lootusrikkalt ja tänase arutelu kompromissiks pakkus Keskerakond, et aktsiis alaneks vaid koduda tarbijatele, mitte ettevõtetele. Katteallikana pakub Keskerakond paremat maksukogumist. Kadri Simson. Me oleme pakkunud, et see katteallikas võiks olla maksuaugu vähendamine ehk siis mitte ühegi uue maksu kehtestamine, vaid olemasolevate kehtivate maksude parem kokkukogumine. Maksuameti andmetel oli eelmisel aastal Eestis kõrvale võidud maksta 460 miljonit ja see tähendab, et kui koguda iga 20. euro, siis ongi juba piisav summa olemas, et elektriaktsiisi alandada kõigile nii kodudele, väikeettevõtjatele kui suurtootjatele. Euroopa Liidu rahandusministrid püüavad Brüsselis jõuda kokkuleppele ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi toimimise osas. Peamised küsimused on Ecofini istungil istungil Euroopa keskpanga roll ja vastutuspankade üle valve teostamisel, kui paljud pangad järelevalvele allutatakse ja kuidas on kaasatud euroala välised liikmesriigid. Saksamaa on seni väljendanud arvamust, et keskpank peaks jälgima vaid euroala suuremaid panku. Rootsi on aga nõudnud õigust keskpanga otsustes kaasa rääkida. Oktoobrikuu Euroopa ülemkogul otsustasid valitsusjuhid ja riigipead. Pangandusjärelevalve juriidiline raamistik pannakse paika veel enne aasta lõppu. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul liigutakse selles suunas jõudsalt. Küll aga ei ole ministrid soovitud lõpptulemuse osas üksmeelel. Jürgen Ligi küsitlus Johannes Tralla. Kokkuleppele liigutakse kõik paraku samas ei taha osaleda, et see on probleem, mitte eurotsooni riigid neile kõige olulisemalt Rootsi ja Taani ei ole oma liitumisest veel märku andnud. Mida rootslased tahaksid, mis neid õnnelikuks teeks, eks nad tahaks lõigust on mitte eurotsooni riikidele ettekujutus, et eurotsoon võiks vaidluste korral hääletada, siis mitte eurotsooni riikide vastu ma küll ei tea, miks seda oleks vaja ja aga järelevalve puhul vaidlusi kipub tekkima. Rootsi on jäämas kõrvale mõnestki Euroopa projektist praegu, mida see tegelikult tähendab Eesti hoiustajatele? Rootsil kindlasti on järve olles aga kõrge kvaliteet ja meil säilib ka piirkondlik koostöö, selle lagunemist. Ta küll, aga jah, kui hakataks üle-euroopaliselt järelevalvet tegema siinsete rootslaste tütarpankade üle, siis olukord sellega on natukene teistsugune. Ma arvan, et tegelikult Eesti panganduses on olulisem pigem see, et kust läheb see piir, millistel, millistel pankadele see üleeuroopaline järelevalve osaks saab. Praegu võib juhtuda niimoodi, näiteks et Swedbankil saab. See pole mitte ja need kriteeriumid, mille järgi otsustada on, on üks võtmeküsimusi. Jätkame veel välisuudistega Uku Toom. Saksa kantsler Angela Merkel valiti kristlike demokraatide kongressil uuesti erakonna liidriks, Merkel kogudusele 97 protsendi häältest, mis on parim tulemus alates 2000.-st aastast, mil ta konservatiivide liidriks sai. Merkel tegi täna aastakongressil algust ka kampaaniaga erakonna lihtliikmete hulgas, et kindlustada järgmisel aastal valimistel kolmas ametiaeg valitsusjuhina. Merkel ütles kongressikõnes parteikaaslastele, et tema valitsus on suutnud juhtida Saksamaa läbi Euroopa liidu rängimast finantskriisist ning on sestap sobivaim juhtima riiki ka eesootavatele rasketel aegadel. Kantsler märkis, et tööpuudus Saksamaal on alanenud ja majandus kasvab, samal ajal kui teistes Euroopa riikides on majandus seiskunud või languses. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et Merkel on tunduvalt populaarsem kui tema suurim konkurent, opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaat Steinbrück. Leedu president Dalia Grybauskaitė keeldus kolme Tööerakonna esindajat ministriteks kinnitamast. Partei kutsub olukorra arutamiseks kokku juhatuse erakorralise istungi. Mitteametlikel andmetel teavitati peaminister Algirdas putki Aabitsust, et presidendil on vastuvõetamatud tööerakonna esindajate kandidatuuri sotsiaalministri haridus- ja teadusministri ning kultuuriministriametisse. Leedus loodud vasaktsentristliku koalitsioonilepingu kohaselt sai Tööerakond neli ministriportfelli lisaks mainitud teleka põllumajandusministri oma. Leedu Tööerakond ei kavatse välja pakkuda uusi ministrikandidaate, kinnitas partei liider, diktorus Baski ning lisas, et teda ei ole üldse presidendi otsusest teavitatud. Hispaanias tõusis registreeritud töötute arv neljandat kuud järjest. Hispaania ettevõtted on üha suuremates raskustes ning kasutavad jõudsalt uusi tööturu reegleid, mis muutsid inimeste koondamisi. Novembris tõusis töötu abiraha saavate inimeste arv 74300 võrra ja on nüüd 4,91 miljonit inimest. Nii teatas Hispaania tööministeerium aasta tagasi, novembris lisandus abiraha saajaid 59500. Riigikogu teabekeskuses esitleti Eesti vabariigi põhiseaduse kommentaaride kolmandat täiendatud väljaannet. Selle maht on üle 1000 lehekülje. Riina Eentalu käsi esitlusel, miks peab põhiseadust kommenteerima väljaande peatoimetaja, Tartu Ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise sõnul sellepärast, et õigus on arenev ja muutuv. Põhiseadus on rohkem eesmärkide ja põhimõtete kogum ja eks need kirjutatakse ju lahti seadustes ja neid avatakse ka kohtupraktikas ja nüüd põhiseaduse kommenteeritud väljaandes koondatud õigusteaduse ja samuti kohtulahendite ja seaduste see osa, mis on inimesele kommentaaride mõistmiseks oluline. Ja loomulikult see ei saa olla lõplik tõde, elu areneb, õigusteadus areneb. Aga vähemalt ma isiklikult arvan, et päris suur sammun jälle edasi astutud. Põhiseaduse kommentaarid ongi muutunud olude peegel. Põhiseadus ei ole niivõrd detailne ja ta ei tohigi nii detailne olla, et ta elu arenguga kaasa minna ei võimalda. Leidsime, et tegelikult see kommentaar kõik need 1000 lehekülge ja peale on suunatud Eesti haritud avalikkusele. Et kas see nüüd on selline või lugemismaterjal, mida need kaanest kaaneni lugeda, selles ma kahtlen. Aga kui inimesel tekib probleem näiteks teda huvitab kas või väljendusvabaduse küsimus või tema õigused internetis või huvitab teda näiteks mõni riigiasutus, olgu see õiguskantsler või riigikontroll või president et siis saab kommentaaris teha vastava koha lahti ja uurida. Ja mis kõige tähtsam, see kommentaaride väljaanne on kõigile internetis kättesaadav aadressil põhiseadus. E veebiväljaandega tegeles Tartu Ülikooli õigusteaduskonna programmi juht Peep bruks. Nüüd, kus me saime traditsioonilise pabervariandi tõsta netiavarustesse, siis võimaldas seega hakata linkima erinevatele allikatele. Ja loomulikult meie põhiallikas on ju kohtupraktika tekst, sai lingid kusagil 7000-le 500-le allikale. Meil on olemas nii traditsiooniline paberväljaanne, nii e-raamatuversioon, siis on meil PDF-fail ja ma arvan, et Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kõik versioonid nii värskena hetkel olemas. Esitluse vestlusringis osalenud David Vseviovile küsisin, kas see võiks olla tavalise Eesti vabariigi kodanikku lugemismaterjal. David Vseviov vastas, et see lausa peaks olema. Ja kindlasti see oli mulle suur üllatus. Ta annab väga huvitavaid seletusi, sealt tasub otsida vastuseid. Seal on väga põnevad vastused ja väga huvitavad vastused. Tammsaare muuseumi Vargamäel läheb hästi tänu 10 aastat tagasi loodud sihtasutusele sai muuseum uue arengutõuke Meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk siis täna toimunud esinduslikul konverentsil kultuuriminister Rein Langi käest. Kas tollane otsus teha Vargamäele sihtasutus oli ministri arvates õige? Ja see oli muidugi õige otsus, see on andnud rohkem dünaamikat, rohkem paindlikkust, rohkem raha, rohkem kõike, rohkem vastutust ja initsiatiiv. Ja selle tulemus on ju näha, eks ole, et muuseum on korras, muuseumi ümber käivad kõikvõimalikud tegevused rääkimata nendest teatriprojektidest, mis on igal aastal toimuvad, aga sinnani muid tegevusi ka muuseum uue ekspositsiooniga saanud. Väga palju sõltub ikkagi nendest nõukogudest, kes on Nende muuseumi sihtasutuste tegelikuks juhiks. Kui seal on oma ala tundvad inimesed, kes tahavad asja edasi viia, siis seal asi läheb, on ka neid nõukogusid, kus siis määratakse keegi nii-öelda kas siis mingi erakondliku või ametkondliku kuuluvuse järgi. Inimesed ei tea milles, mis nõukogus nad istuvad seal ja siis hakatakse tegevust piirama. Eestis kaks olulist muuseumi, mis tegutsevad sihtasutuse vormis, need on siis Tammsaare muuseum vargamäel ja sihtasutus Virumaa muuseum. Mõlemad on suur edulugu, aga minu sõnum võiks olla küll see, et ega see sihtasutuse vorm ei ole ju ainuvõimalik, et valida tuleb see vorm tegutsemiseks, mis on konkreetses olukorras kõige parem. Selle asja nimi on ikkagi jätkusuutlik ja Eesti kultuuri hüvanguks töötab mäluasutus. Et sõna muuseum kuidagi assotsieerub väga paljudele inimestele sellise mingi asjade laona. Igal juhul uuritakse mingisugust tegevussuunda sest ma arvan, et tuleks kasutada üldse rohkem sõnamäluasutus, kus oleks töösuunad esindatud nii asjade kogumine kui hoidmine, kultuuripärandi uurimine, inimestele, elamuste pakkumine ja haridussuund. Kui need kõik komponendid on olemas, siis on meil olemas. Muuseumis võib ennast nimetada kaasaegseks mäluasutuseks. Kas Tammsaare muuseum vargamäel on kaasaegne mälukustutus? Tammsaare muuseum? Vargamäel on kaasaegne mäluasutus. Ta kõnetab inimesi. Kuressaares aga arutleti täna selle üle, kellele on vaja kultuuri Saaremaal. Uudiste poolt käis kohal Margus Molda. Kultuur on teadagi väga lai ja samas ka pisut filosoofiline, piirideta mõiste kultuur ümbritseb meid kõiki ja me ise oleme ju samuti üks osa kultuurist oma kultuurist. Jätkan usutlust. Tartu Ülikooli professori Marju Lauristiniga. See, et nüüd niisugune küsimus on siin seina peal, eks talle natuke provokatiivne ja pigem on ta suunatud ikkagi sellele, et kultuuritegijate tööd ei hinnata vääriliselt. Tõepoolest, kui me vaatame seda materiaalses mõttes skulptuuri töötute palkas, võrdleme kultuuri loojate sissetuleku, võrdleme nendega, kes ei ole kultuurisfääris, siis tõesti nihuke tunne, et kultuur on Eesti riigis midagi nagu sellist sekund, bändikultuur on kultuur, oleme ise. Siis võiksime küsida, kellele neid vaja on, kellel on vaja, et me eesti keelt räägime. Kell on vaja, et me oma kultuuris oleme üles kasvanud mitte kellelegi peale meie endi. Kas selle kõige tavalisema kultuuri laulu-tantsukirjanduse suhtes pole praegu õnneks Saaremaal põhjust muretseda, jätkab Valve Heiberg Saare maavalitsuse kultuurinõunik. Meil on selles mõttes väga hea seisnud, kõik omavalitsused on suutnud säilitada meie raamatukogud ja meil on olemas rahvamajad kõigis valdades, välja arvatud Torgu ja elu maal on rahvamajad ümber suht-koht, vilgas skulptuur tugevneb aastatega või vähem, et tahaks loota. Järgneb, ja samas ta teeb läbi väga palju muutusi ja mulle tundub, et hästi tore on see, et üha enam hakatakse otsima põhjalikumalt oma juuri ja et noorte hulgas on rahvuslik rahvakultuur väga populaarsed, et noh, et see annab nagu sa usku ja lootust, et uus põlvkond tuleb väga kultuuriteadlik peale. Ja hea on muidugi see, et saarlaste tehtu paistab siit ka õnneks kaugemale, jätkab veel kord professor Marju Lauristin. Kui me vaatame üldse eesti kirjandust ka, siis on ju teatavasti saarlaste roll ja saarlastel on väga tugev ja ega see ei tule lihtsalt mingist, ainult isikliku ande suurusest, vaid see tuleb ikkagi sellest samast kultuuri põhjast, millesse on kasvanud. Annan väljastpoolt paistab see Saaremaa identiteeti ikkagi väga tugev. Mitte ainult see, et on töötäht, vaid, vaid kogu see niisugune saarlaslik ellusuhtumine, see on ju ikkagi mandrilt vaadates väga-väga tuntavalt teistsugune. Mandrilt vaadates on alati saarlased on heasüdamlikumad, Nathan eetilisemalt tähendab looduslähedasse. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt Eesti saalihokikoondis viigistas Šveitsis toimuval maailmameistrivõistluste finaalturniiril teises mängus Slovakkiaga neli, neli, kuid jäi esimesel kolmandikul kaotusseisu null. Kolme alagrupis on Eesti küll praegu liider, aga täna õhtul mängivad omavahel veel Šveits. Singapur. Komme on eestivastane võõrustaja favoriit Šveits treener Risto Lall. Minut enne lõppu oli meestel neli, kolm, meile löödi väravad ses mõttes kurva lõpuga, aga, aga üldkokkuvõttes me tulime, null, kolm kaotus ikkagi välja, et selles mõttes on, on okei. No kõik on veel ees, et me ei ole midagi maha matnud oma lootusi. Me peame seitsvate hea mängu mängima. Kui me tahame midagi saavutada, siis me peame nii või naa Šveitsi võitma. Korvpalli balti liiga novembrikuu parimaks mängijaks nimetati Rakvere tarva 27 aastane mängujuht Reimo Tamm, kes kolmes kohtumises kogus keskmiselt 22,7 punkti, 5,7 lauapalli ja 5,7 korvisöötu. Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskond alustas kell kuus Rumeenias Eurotšilans karikasarja kohtumist kaasa metaniga, kellele kodus kaotati kahe punktiga. Rock jagab just tänase vastase ka D-alagrupis kahe võidu ja kahe kaotusega teist kohta edasi vahegrupifaasi 16 parema sekka pääseb kaks paremat. Peatreener Gert Kullamäe kinnitas, et esimese omavahelise kohtumise vigadest on õpitud. 22 pallikaotust, lubamatu arv ja tänu sellele meil jäi rinnaka nüriks selles mängus ja just rünnak ola sealt meil on kõva varu, nii et eriti kui nüüd välismäng on, siis ühiskahtekümmet kahte valija otsust ei tohi mitte mingil juhul lubada, et ma usun, et korda. Hiinas toimuvatel sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel laskmises sai on selle Voronova väikepüssi standardharjutuses kaheksanda koha. Norra rallisõitja, 2003. aasta maailmameister Petter Sulberi lõpetab sportlaskarjääri, sest ei soovi koha Essteem spordis maksta. Sugulberi võitis karjääri jooksul 13 rallit ja jõudis 47 korda esikolmikusse. Ja nüüd ilmast, taimi paljak, palun. Tere õhtust Taani väinade kohalt Gotlandi poole teel uus madalrõhkkond. Sajupilvede servast pudeneb öösel veidi lund, Eesti lääneserva sisemaal on kohati udu. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, saartel pöördub kagusse ja tugevneb viie kuni 10 varahommikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Külma on kuus kuni 11, kohati selgema taeva all kuni 15, saartel on õhutemperatuur nulli miinus viie kraadi piires. Päev on pilvine, kohati sajab lund, saartel võib tulla ka lörtsi ja vihma ning on jäite oht. Pärastlõunal lisandub niiskust ja Eesti lõunapiirile jõuavad lumepilved. Õhtul liiguvad need edasi põhja poole. Puhub kagust tuul kolm kuni kaheksa, saartel seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on mandril miinus kahe miinus seitsme kraadi piires, saartel aga miinus kahest pluss kahe kraadini. Aitäh taimi paljak, niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg. Kena õhtut.