Homme toimub Tallinnas esimene rahvusvaheline amatöörfilmide festival Tallinn 2003 mille korraldab Eesti filmiamatööride liit. Jaak Järvine. Teie isikus on see korraldustöö siiamaani sujunud. Kust eesti filmimata pööridel tuli see idee ja julgus korraldada Tallinnas rahvusvaheline filmifestival. Idee tekkis kaudselt juba kaks aastat tagasi, mil Tallinnas toimus augustikuus ülemaalne Monika amatöörfilmide festival kus esinesid riigid oma programmidega. Idee täienes mullu, kui Tallinnas toimus balti avatud filmide festival amatöörfilmide festival, kus osalesid ka Põhjamaad nimedega ja sel aastal siis proovimegi teoks teha esimest rahvusvahelist filmifestivali, kus juba kõikide riikide autorid eraldi võivad oma filme esitada ja tekkis seoses sellega väga lihtsal põhjusel et meie filmiharrastajatele peaks olema igal aastal võimalus näha teiste riikide filme et nende najal õppida ja teiste filme omadega võrrelda, sest ainult nii võib toimuda pidev areng. Ja festivalile esitati siis ligi 60 filmi. Ja osa föderatsioone saatis need filme otse, aga Osame saime Varssavis toimunud ülemaailmsel uunika festivalil ja see tähendab seda, et meil oli võimalus filme omalt poolt valida, mida paluda siis erinevatelt föderatsioonidelt ja nii juhtuski, et siin kavas on praegu mitmeid ülemaailmsete festivalide auhinnatud filme ja teisigi filme Reföderatsioonide koondkavadest, mis teatavasti on ka küllalt tugevad. Ja ligi 60-st filmist homsele festivalile pääsesid siis vaid pooled ehk 30. Jah, sest et me otsustasime teha festivali sel aastal ühe päeva sõnu ja, ja täpselt 30 filmi meie arvates mahub ühe pika päeva sisse ja ma ütleksin, et kõik huvitavamad ja paremad tõesti mahtusid sellesse päeva. Mille järgi festivali korraldajad otsustavad, missugune film on huvitavam ja parem? See on väga raske küsimus, seda otsustab tavaliselt žürii ja lamator. Film on tugev sel juhul, kui ta mõistetav eri riikide filmiamatööride poolt. Ja minu arvates need filmid on kõik sellised, mis on üheselt mõistetavad. Palju rida filme, mida me hindame, võib olla igaüks oma kodus, kuid nad ei ole. Ei paku huvi teistele riikidele. Et meie žürii lähtus sellest ja ma arvan, et igas filmis on oma iva, millele see film tugineb ja mis peaks pakkuma meie publikule ka huvi. Ja kõik need 30 esitatavat filmi jagunevad veel omaettegruppidesse. Ja need on kolm grupp, esiteks on kuni noored kuni 18 aastased siis on filmiüliõpilased teatavasti filmi üliõpilased üle kogu maailma, osalevad ka amatöörfilmide festivalidel ja ütles ülemaailmse uunika organisatsiooni president maxansli tänavu uunika kongressil. Meil on vaja neid filme eeskätt sellepärast et me peaksime olema kursis, mis toimub tulevaste professionaalide töölaual ja nende najal kah omakorda. Mida ja nii talitasime ka meie, nii et teine grupp on siis filmikunsti õppivad üliõpilased ja kolmas on siis grupp koosneb kõikidest teistest autoritest, mis on ka kõige suurem sellel festivalil. Kui me seda festivali kava vaatan, siis osa võtvatest maadest torkavad silma Lõuna-Koreas Slovakkia, Poola, Gruusia, Eesti, Norra, Tuneesia, Itaalia, Läti, Rootsi, Inglismaa, Luksemburg, Saksamaa, hästi lai. Jah, asi on selles, et Eesti filmiamatööride liit on ülemaailmse uunika organisatsiooni liige, see asub Unesco juures ja seal on 33 liikmesriiki. Igal aastal toimub selle organisatsiooni ülemaailmne festival, nii oli ka tänavu ja kõik need riigid on selle hunniku organisatsiooni liikmed ja kõik kõikide nende riikide esindajatega oli meil võimalus sel aastal ka kohtuda. Kuigi ma ütleksin siinjuures, et näiteks Lõuna-Korea saatis ise oma filmi Posti teel, ilma et me oleksime Lõuna-Korea, on viimasel ajal väga aktiivne. Uunika liikmena astus tuunika liikmeks mullu. Ta tahab korraldada unika festivali 2006 Lõuna-Koreas samuti ka Tuneesia korraldab unika festivali 2007, nii et need on kõik niisugused aktiivse tuunika festivalil osalevad riigid. Ma kujutan ette, et meie žürii on kokkuvõtteid tehes ja järjestust valides üsna raskes olukorras, sest kuidas on võimalik võrrelda 40 kuueminutilist filmi kaheminutise filmiga? Tuunika festivalil näiteks on, kuidagi mäletate veel seda programmi tähelepanelikumad, siis te näete, et on ka üheminutilisi filme sellel meie kavas. Teatavasti on eraldi festivali tuunika festivalil eraldi läbivaatuses üheminutiliste filmide osas ja ma pean ütlema, et ühte minutisse mahub hea tulemuse korral muidugi väga palju ja samas viiekümneminutilise filmi vaatamise järel tunneme võib-olla hingelist tühjust, mitte nüüd selle 40 kuueminutilise filmi puhul muidugi et kõik sõltub autori oskusest oma ideed realiseerida. Nii et igasuguse aja puhul on see võimalik. Igasuguse filmi pikkuse puhul on see võimalik. Kui amatöörfilmide festival on rahvusvaheline, kas ka žürii on rahvusvaheline? Ei, see tavaliselt on nii, et, et näiteks Norras toimub igal aastal Oslo rahvusvaheline festival, seal on Norra esindajad, ainult samuti on ka Austriasse pensee festivalil. Nii aga meil Eesti esindajad, sest meil kahjuks puuduvad materiaalsed võimalused kutsuda žüriisse teiste maade esindajat see eeldab nende sõidukulude maksmist, nende hotellide maksmist, meil puuduvad need võimalused. Seekord oli nüüd nii, vaatame, kuidas järgmisel aastal meil õnnestub. Ja kõik huvilised on siis oodatud homme rahvusraamatukogusse esimesele rahvusvahelisele amatöörfilmide festivalile Tallinn 2003. Ja kõik, kellel on festivali vastu huvi, palume tulla hommikul kella 10-ks, Rahvusraamatukogu suurde konverentsisaalis asub seal esimesel korrusel. Ainult et ühe asja võib-olla veel. Me mainisime, filmid tõlgitakse sünkroonselt eesti keelde, need filmid, kus on tekst, selleks on meil ette valmistatud tõlkeaparatuur ja selleks, et seda saada huvilisel olema kaasas mingi dokument, mille alusel ta siis selle aparatuuri saab. Huvilistel, kes nüüd on nõuks võtnud tulla, palume seda mitte unustada. Aitäh intervjuu eest ja soovin teile edu homseks aitäh.