Eestis toimunud euroreferendum näitas seda, et suurem osa referendumisse osalejaid inimesi pooldas Eesti astumist Euroopa liitu kuid sellest ei saa otseselt tuletada sellist järeldust, et, et seega kõik asjad oleksid korras. Et kõik inimesed oleksid optimistid. Ja need diskussioonid Euroopa Liidu liikmesoleku teemal kestavad kindlasti veel kaua aega. Ja iseäranis nendel teemadel, mis puudutavad Euroopa Liidu uut koostatavat koos kõlastatavad konstitutsiooni. Mis puudutab konstitutsiooni, siis nagu avaliku arvamuse uuringud näitavad Eesti elanik kond pisut üle 60 protsendi üldiselt toetab seda, et konstitutsioon oleks olemas ja konstitutsioon on selline teema, millel me peatuksime kindlasti ka kunagi hiljem. Aga täna ma käsitleksin mõnevõrra neid seisukohti, mis on olemas avalikul arvamusel seoses Euroopa Liiduga, mis saab olema siis, kui Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks? Need on seisukohad ja need on avaliku arvamuse uuringud, mille tulemused ei ole Meie Eesti avalikkus praktiliselt jõudnud. Poliitikud esindavad erakondade seisukohti, erakonnad loomulikult omakorda, nagu esindavad ka avalikku arvamust. Aga noh, nagu praktika näitab, nende seisukohavõtud võivad olla suhteliselt vastuolulised. Mõningatest küsimustest, kuidas eesti elanikkond? Ta arvab Euroopa Liidu koostöö kohta erinevate liikmesriikide vahel. Eesti inimesed arvavad kindlasti seda, et koostöö sotsiaalküsimustes peaks olema väga tihe. Tervelt 84 protsenti on sellel seisukohal ja, ja umbes sama palju inimesi robotid, et majandusküsimustes peaks olema koostöö tihe. Kusjuures küllalt huvitav on see, et seisukohta, seda seisukohta pooldavad Eesti elanikud isegi mõnevõrra rohkem kui teised kandidaatriigid. Õigemini need kandidaatriigid, kes nüüd on sisuliselt saanud juba Euroopa Liidu liikmeteks kuid on olemas ka mitmed üpriski kriitilised seisukohad, kui me räägime sellest, et, Pärast Euroopa Liidu laienemist Euroopa Liit, et hakkab hästi töötama hästi funktsioneerima siis teised riigid, teiste riikide elanikud tervelt 48 protsenti on sellel arvamusel, et, et Euroopa Liit hakkab hästi funktsioneerima kuid Eesti elanike arvamus on tunduvalt pessimistliku kaks korda vähem on neid inimesi, kes pooldavad seda seisukohta või siis seisukoht, mis puudutab Euroopa Liidu funktsioneerimist, siis ligi 50 protsenti on neid inimesi, kes leiavad, et Euroopa Liidu funktsioneerimine on natukene liiga liiga raske. Eesti elanikkonda on iseloomustanud pika aja vältel Euroopa liitu suhtes pessimistlik vaoshoitud seisukohtade avaldamine. Ja see puudutab ka näiteks küsimust, et kui me räägime otsustest, mida Euroopa liit vastu võtab et kuivõrd on need põhjendatud. Eesti elanikkond on kriitilisem kui, kui teised kandidaatriigid. Et kuskil 40 protsenti inimesi arvab, et et need seisukohad, need otsused, mida Euroopa liit vastu võtab, on, on põhjendatud igati. Ja üks küsimus on päris huvitav see et kuivõrd tähtsaks inimesed peavad oma riigi rolli Euroopa liidus siis siin tuleb tõepoolest väga suur erinevus teiste kandidaatriikidega. Eesti elanikkond nast vaid 16 protsenti on neid inimesi, kes leiavad, et, et meie riigi mõju Euroopa liidus on, on tähtis. Kas seisukoht on tingitud sellest, et Eesti elanikkonna osatähtsus on tõepoolest Euroopa liidus kaduv, kaduvväike, tingitud muudest asjaoludest, seda tuleks eraldi uurida ja võrreldes teiste riikide elanikkond Tade arvamustega võib öelda seda, et mujal on niisugune enesekesksem lähenemine tunduvalt enam esindatud need kuskil keskmiselt 37 protsenti teistes riikides inimesed arvavad, et jah, nende riigi roll on Euroopa liidus väga tähtis ja eriti tähtsaks peavad seda poolakad. Mis puudutab inimeste suhtumist kohustuste andmisse Euroopa liidule või võimalus Euroopa liidule üle anda teatud ülesandeid mida siis otsustatakse riigiüleselt siis ka Eesti elanikkond selles küsimuses on, on tunduvalt pessimistliku ja pessimism avaldub kasvõi selleski, et et Eesti elanikkond leiab seda, et pärast laienemist tuleb juurte märksa rohkem bürokraatiat. Seda seisukohta toetab tervelt 57 protsenti inimesi. Üldiselt võib öelda seda, et, et läbi aegade on tõesti Eesti elanikkonna hoiakud olnud ettevaatlikud pessimistlikud ja see puudutab küsimust ka Euroopa Liidu tuleviku kohta. Poliitikute käes on tegelikult kord tõestada, et selleks pessimismiks ei ole suurt põhjust.