Nendesse. Proove Harry. Franz Schuberti kammerlaul kalur juhatas sisse saatelõigu tenor Mati Turi ka, kes just praegu annab meie kontserdisaalides kontserte koos pianist Martti raidega. Mati Turi, te olete väga laia ampluaaga laulja, te olete laulnud ligi 12 aastat filharmoonia kammerkooris ja juba seal ka solistipartiisid. Te olete laulnud tenoripartiisid suurvormide saratooriumides. Te olete laulnud ooperirolle ja, ja võib-olla viimasel ajal just võib teid lausa Wagneri lauljaks pidada. Ja samal ajal on teil kogu aeg olnud mapis ka kammerlaul, niisugune väike vorm klaveri saatel. Mille poolest kammerlaul teid köidab? Kammerlaul on nagu arstirohi, see hoiab laulva instrumendi korras. Kammerlaulu kontserdid on justkui minu jaoks kohustuslikud aeg-ajalt ette võtta, sellepärast et kui laulda pidevalt suuri asju või laulda pidevalt ühesõnaga, laulda pidevalt ooperirolle, siis arvan, et, et esiteks elu muutub igavaks. Teiseks hääleaparaat muutub võib-olla isegi lohakaks, sest kammerlaul kainestab ja ravib absoluutselt igast otsast. See on väga hea arstirohi nii endale kui publikule. Kuidas Eesti publik kammerlaulu vastu võtab? Haruldaselt hästi. Mul on siin olnud lähikogemusi just möödunud päevadel ja seda on inimestele väga vaja, sest nad saavad võtta aja maha koos luuleta ja helilooja mõtetega. Ja see on tänasel päeval üks väga oluline ajalõik. Kas siis päevakavas, kas nädala või kuu või aastakavas. See aja mahavõtmise hetk on vajalik, et aru saada, mis me teeme ja miks me oleme siin. Põlva ja Räpina on tõepoolest väikesed kohad ka Eesti mõistes, kuidas need kontserdid läksid? Väikesed kohad küll, aga Põlvas oli 85 90 inimest. Räpinas oli 50 60 inimest. Räpinas oli ka väga palju, kuidas nüüd öelda pisikest noort publikut, sest sealne edumeelne direktriss oli isegi seina peale pannud väikese käskkirja moodi paberi, et kõikidele on see kontsert kohustuslik, kes selles majas õpivad. Ja see on, see oli väga üllatav-üllatav fakt, aga nad olid kõik väga tublid ja kuulasid. Väiksed kohad on need, kuhu peab minema. Eesti ei koosne ainult Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Jõhvist. Ja mul on alati kohutavalt hea meel sõita välja kuhugi puude vahele, kus võib-olla et viimati sai käidud varajases lapse eas, aga midagi nagu nüüd täiskasvanud peast nagu kõrva taha pole pandud, et sellised kohad ilusad nagu Räpina ja Põlva on väga kauniteks kohtadeks muutunud. Ja sinna ma lähen kindlasti tagasi. Homme on kontsert Estonia kontserdisaalis ja kavas on teil Schuberti ja listi kõrval Rahmaninovi ja ka te laulate üldiselt ju ka väga palju eesti autorite kammermuusikat. Jah, sest see on väga hea muusika. Ja me oleme Marttiga kaevanud ka muusikamuuseumis, ei leidnud sealt väga põnevaid asju. Kasvõi kasvõi see Ester Mägi teos, mida me homme esitame. Hommik Tehumardil. See on kirjutatud 85. aastal kirjutatud Hendrik Krummile ja ta kõlas ka Hendrik Krumm ja Ivo Sillamaa esitusel. Oli see justkui mingi konkurss vist, kus ta võitis teise koha laulude konkursil ja ja see on väga, seal on väga hea teos. Meil õnnestus ka Ester Mägi nõuandeid kuulata, proovis enne esimest kontserti, ta oli ise Me juures seal ja rääkis, mis ta mõtles. See oli väga tore kohtumine ja ta tuleb ka ise kontserdile. Homme. Me oleme leidnud palju huvitavaid Mart Saare käsikirju ja, ja neid ka salvestanud klassikaraadio fonoteeki. Kas vist ligi 30 laulu on meil salvestatud juba Mart Saarelt? See on väga hea muusika, seda tuleb esitada, mitte vägisi, aga see lihtsalt kutsub esitama. Ehk siis mitte pelgalt patriotismist, vaid soovist seda muusikat laulda. Jah, meile meeldib see. Ja paari nädala pärast sama kavaga on teil kontsert Peterburi Jaani kirikus. Kas te tunnete selle saali suurust ja akustikat juba? Jah, ma olen seal olnud kooriga koos ma olen seal, laulad paar soolojuppi, aga päris soolokontserti mitte, see on esmakordselt. See on minu meelest väga hea saal, seal saab, seal saab toredasti laulda. Millised teosed on südamelähedasemad, kas need suurteoseid või tõepoolest see kammermuusika kumb, kumb nagu rohkem kutsub? Mind kutsub muusika, on suur tükk laulda laval Wagneri ooper, mida see suvi oli täis. Viis kuud. Ühe ooperiga küll kaks erinevat produktsiooni Wagneri, jumalate huku ka Inglismaal ja Hollandis. See on suur tükk, see võtab palju, aga see annab ka palju. Ja kui pöördud ooperi juurest sellesama kasvõi sedasama kontserdi juurde, mis homme on tulemas, siis see on teistmoodi. Ma ei saa öelda, et ma eelistan ühte teisele, lihtsalt ma arvan, et need mõlemad peavad kuuluma minu ellu täiesti kindlalt. Elu peab olema mitmekesine ja, ja kui sa suudad olla vokaalselt mitmekesine, siis, siis on see endale huvitav ja ei teki sellist sissekasvanud tiigitunnet puhastabki omamoodi selle tiigi ära. Tavaliselt on ka nii, et, et inimestel on mingi teatav soov või unistus kindla teose puhul, et seda rolli tahaks, kas on mingid teosed, mingid rollid veel, mis, mis kindlasti oma elus tahaks ära laulda. No vot praegu viimaste aastatega on tulnud see vaagna, minu minu elamisse kuidagi väga aktiivselt ja ja eks ma vist neid tahangi laulda praegu. Seda on olnud ja seda on tulemas ja Wagner kuus nähtus see, seda ma hetkel vist tahangi esitada, kuigi on tulemas ka teisi asju ja. Ma ei ole selline väga lemmikute väljatooja, et mulle meeldib üks toit või teine helilooja või kolmas ooper, et et need rollid kõik, mis kõik, mis elu toob, see ongi huvitav ja seda on väga hea teha. On hetkel see, me teen hetkel seda ja siis tuleb järgmine asi, mis on teistsugune. Ja sellest mu elu koosnebki. Mida ta mulle toob. Mida see pooleliolev hooaeg ja võib-olla tulevad hooajati veel toovad? No praegu ma juba tegelen aktiivselt uute rollide õppimisega, järgmine aasta toob märtsis Rahvusooper Estonias, toob tan Oisleri siis pärast seda Saksamaal kohe Kemnid, siis toob Parcifali. Pärast Parcifoli tuleb joosta kohe Inglismaale, kus ta toob siig kriidi. Ja siis ta kusagil 10.-ks juuliks, kõik need kolm asja saavad mööda, siis ta toob Kuressaare ooperipäevad. See on ju päris selline tõhus viis kuud, tegemist on palju ja, ja see on tore. Eriti tore on just see, mida saab teha Eestimaal. Ehk siis juulit, ootan väga. Nii et selle kõrval, et Euroopa ooperi publik armastab praegu just niisuguseid suuri ja võimsaid ja vägevaid oopereid, on tore kuulata Mati turit esitamas ka väikevorme, millest igaüks on oma väike lugu. Ja ma tean, et teie koostöö pianist Martti raidega sujub eriti hästi, nii et jääme ootama homset kontserti, aga praegu kuulame taas Schubertit ja Mati Turi esituses. Laulu teisik. SRÜ. Ta. Olla ärge. Ast.