Tere õhtust, head raadiomängukeskkond ja mina, sõbrad. Jälle on meil pool tundi, jälle on meil oma teema ja kaks küsimust, nii nagu sellele mängule omane on. Täna on stuudiokülaliseks Rodoloog Viive Rumberg. Natuke lähemalt tutvustades Tallinna botaanikaaia taimekollektsioonide osakonna juhataja, bioloogiakandidaat ja nii palju kui mina eelvestlustest aru saada, Rein on külalise suura, armastus, iluaiandus ja võib-olla eriti roosid roosikasvatus. Ning miks mitte alustada raadiomängu uut aastat kaunitest lilledest, ilust rääkimise, jaga küsimisega. Balt. Me kõik teame, et meie inimeste elu on juba looduse poolt väga tihedalt taimedega seostatud. Taimed puhastavad õhku, mida me hingame ja neist me saame väga suure osa oma toidust. Kuid lisaks sellele kõigele praktilisele kasvatatakse väga palju taimi lihtsalt ilu pärast. Kaunistame taimedega oma koduümbrust, istutame neid parkidesse ja linnade haljasaladele. Kaunistame ruume, kus me elame või ka töötame. Laiendus võib olla näiteks teadus, seda nimetatakse Hortoloogiaks. Võib olla kunst, aiakunst või ka lihtsalt inimlik tegevus, näiteks oma aias taimedega tegelemine. Kokkuvõttes on iluaiandusega Rahvuskultuuri üks osa. Ja võib täitsa julgelt väita, et mida parema või kõrgemal tasemel on rahvuslikult suur, seda paremini on arenenud ka selles riigis või sellel maal iluaiandus. Ja kui me nüüd vaagime natuke oma eesti oma kodude ümbruse ja üldse Eesti linnasid siis ma arvan, et meil ei ole küll oma iluaianduse taseme pärast mõtet või põhjust häbeneda. Majandus on üks vanemaid kultuur suuri osasid ja Öeldakse, et iluaiandusega on tegeldud niisama kaua, kui pikk on inimsoo ajalugu. Nii et väga kaua. Ja tõenduseks selle kohta, et iluaiandust tõesti väga vana on, saame me tänasest küsimusest ja eriti muidugi selle vastusest. Küsimus. See oli üks seitsmest maailmaimest, mis seostub meie tänased teema iluaianduse ilutaimedega. Küsimus on väga arusaadav, aga teate mängu puhul väike põnevus ja mõnel on käsiraamat kuskil käe all. Lihtsalt sellepärast kordame küsimust. Mis oli üks seitsmest maailmaimest, mis seostub meie tänase teema iluaianduse ilutaimedega? Nii kes mäletab või tuleb meelde või leiab kuskilt vastuse üles, siis palun meie žürii Telefon on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame teie pakkumisi kirja panna ja siis ka paremustabeli teha. Pühendus on kirjutatud ühele niisugusele väiksele raamatule, mille pealkiri on iluaiandus. See on juba üsna eakas raamat, 1986. aastal välja antud Tallinna botaanikaaia iluaiandusealane kogumik. Raamat, mis nagu tuli nii kodus ja teda ei olnud kahjuks eriti suures tiraasis kirjastuses, olgu, see ei uskunud, et teda nii palju nõudma hakatakse ja sellepärast ta kadus poelettidelt küll, nii et me ise ei saanud jaole sellele ja seda väga nautida ka. Ühendus on teil valmis kirjutatud, pühenduseks on sisse kirjutatud raadiomäng, keskkond ja mina parimale vastajale tervituste ja parimate uusaasta soovidega veerumberg kolmandal, esimesel 95. aastal Torre. Ja siis lisaks sellele väiksele raamatule, kust igasuguseid asju iluaiandusest lugeda saab, on siin ka üks pildiraamat, mis ei ole küll kahjuks Tallinna botaanikaaias kuid on jällegi iluaiandusega kõvasti seotud. See on Saksamaal bonsaide ehk niisuguste väike ja väikeste jaapani okaspuuvormide tegemisest ja pildid ka nendest. Ma ei hakka üle rääkima, sest need kuulajad, kes teda ei saa, võivad kadedaks minna, siin on ääretult kenad värvipildid sees ja natuke tekstiga. Nüüd aga peame ise vastama ju küsijal endal on selle ühe maailmaimega seoses see kõige parem vastus teada. Tõepoolest, see seitsmes maailmaimejutumärkides oli semi raamise rippuvad aiad mille Babüloonia valitseja Nebukadnetsar teine laskis ehitada oma armastatud abikaasale meedia printsessile kes roheluse vaeses Babülonis närbus igatsusest oma kodumaa lopsakate metsade järele. Maailmaimeks tituleeriti need rippuvad aiad muidugi selle pärast, esiteks, et nad olid väga kõrgel ehituslikul tasemel, see oli väga uudne ja huvitav, kuid eelkõige sellepärast, et nad olid väga ilusad. Soomlastel vanadel roomlastele, kes meid maailmaimesid otsisid just ilu oli see kõige tähtsam. Ja tasub teada, kes ei teadnud või oli meelest läinud see selgitus, see vastus hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina. Tänan, keskustelus täiega. Tallinna botaanikaaia taimekollektsioonide osakonna juhataja bioloogiakandidaat Viive Rumberg. Ja me hakkame lähenema teisele küsimusele. Inimkonna ajaloopikkusega ei mõõdeta mitte üksnes iluaiandust, kui kultuuri või kunsti, vaid mõõdetakse ka väga paljud ei loe taimede ajalugu. Ja üks kõige popule varasemaid ilutaimi, mis inimajaloo algusest peale on inimeste tähelepanu köitnud, on roosid. Rooside ajalugu arvatakse olevat 5000 aastat vana. Arvatavasti olid need roosid Gazemiraamise rippaedades, ehkki selle kohta väga kindlad tõestused puuduvad. Kuid kindel on see, et rooside ürgkodumaaks on just Kesk- ja Edela-Aasia. Kust siis kõik meil tänapäeval tuntud roosi tordid õigemini kultuurroosid, on Euroopasse toodud koodi, aga Euroopasse nad peamiselt vana kreeklaste ja vanaroomlaste poolt nende sõjakäikudel või siis kaubaretkedel. Esimeseks vahepeatuseks, kus roosid Ees-Aasiast veel Euroopasse peatusid, oli lootosesaar ja Rhodose saare. Teatavasti elasid kreeklased ja sellest on ka rooside esialgne nimetus, prooton. Ja edaspidi kasutatav ka rooside teadus, Rodoloogia või Rotoloog rooside teadlane, mida me enne kuulsime. Teaduskeelse ehk ladinakeelse nime andsid roosidele. Vanad roomlased ja see on roosa. Nagu me kõik teame Roosidest rääkides, me ei saa kuidagi mööda ei suurtest arvudest ega ülivõrdeist muidugi ka. Ja ma ei taha teid küll väga palju arvudega koormata, kuid siiski ma tahaksin rääkida roosisortidest. Üldiselt opereeritakse arvuga 12000, kuid ma pean tunnistama, et selle arvuga opereeritakse juba sellest ajast, kui mina roosidega tegelen ja see on juba rohkem kui 30 aastat. Ja teades seda, kui palju roose on juurde aretatud igal aastal siis võib küll arvata, et neid on kohe ikka palju rohkem, kui see 12000. Eestis on neid püütud ka loendada, kuid ikkagi arv on ligikaudne ja see on umbes 1200. Tallinna botaanikaaias on aga praegu täpselt 525 sorti, kuid see arv ei ole kindlasti samasugune enam järgmisel aastal. Sest Jaan Roose läheb talvel välja ja me toome neid ikka igal aastal uusi ja ilusamaid juurde. Nüüd lugedes üles rooside eeliseid teiste ilutaimede ees ja sellepärast, miks nad siis on nii kole populaarsed niimoodi aegade hämarusest alates juba olnud vähemegi siis nende ülivõrrete juurde kõigepealt. Roosid on üks kõige vormi rohkem taimerühm üldse. Roose on alates 10 sentimeetrisest ja lõpetades kolmemeetriste põõsasteni. On olemas ravimtaimed, roosid, väänroosid, on olemas puukujulised, tüviroosid, on olemas vaibandroosid, mis maa peal loogeldes moodustavad niisuguse madala võlaõitega kaetud vaiba. On olemas leinavormid, ehk nagu roosid asjatundjad nimetavad kaskaad, roosid ja veel palju muid, mida me siin ei jõua üles lugeda. Siis rooside õitsemise aja pikkus on kõikidest ilutaimedest kõige pikem meie maal Eestis vähemalt ja ka mujal soojades maades võivad nad vahetpidamata õitseda meilaga õitsevad nad suve algustest kuni külmadeni. Siis nende värvirohkus on kirjeldamatu, ehkki ma pean kohe ütlema, et ikkagi on rooside värvide hulgas ainult neli põhitooni ja need on siis punane, valge, roosa ja rooside aretuse ajast hulga palju hiljem roosidesse sisse suudetud tuua. Kollane värv ja nende nelja värvikombinatsioonid ongi peamiselt siis need roosiõitega värvused, ehkki varjundid on seal hämmastavalt palju ja nad on muidugi väga ilusad. Nüüd kui rääkida moevooludest roosi, siis peaks märkima seda, et alles mõned aastad tagasi kõige nõutavamaks roosiks olnud suur punane ja pika varrega on nüüdseks õnneks ajalugu. Praegu on väga palju väga ilusaid õisi roosi varred. Eelistatakse, et nad on õrnemad ja lühemad ja õis rohkem avanenud ja tugev. Kaasaegses moevoolus, kui vaadata uusi sorte, mis nad on aretatud, on väga populaarne Arne niisugune punase kollase oranži kompo positsioon või siis telliskivi värvi või pronksivärvi roosid. Need niisugused kollase varjundiga roose kasvatatakse ja aretatakse väga palju, need on väga hinnatud. Nüüd aretajad muidugi püüavad alati midagi hirmus omapärast valmis teha ja selle tõttu on ka väga hooaega ja väga paljud aretajad püüdnud aretada musta roosi või sissinist roosi. Kuid nagu minu joonistusõpetaja kunagi ütles, musta värvi ei ole looduses olemas ja eriti ei ole seda taime õitel. Sinissaar Vi muidugi taime õitel olemas, kuid kahjuks ei ole seda ainet, mis taimedele sinise värvuse annab, mitte roosides ja selle tõttu need jõupingutused enam-vähem luhta läinud on küll väga tumepunaseid, peaaegu mustjaspunaseid roose, kuid mitte musti ja sinised roosid tikuvad ikka olema roosa, lilla sinaka varjundiga. Ja ühest asjast, millest me veel üldse ei ole rääkinud, on rooside lõhn. Roosiliikidel on kõikidel oma omapärane lõhn, kuid kahjuks vahepeal läks, jäi täiesti unarusse kultuurrooside lõhn, aretus käigus läks peaaegu kaduma ja väga paljud kultuurroosid on seetõttu ilma lõhnata. Tänapäeval on see uuesti üles võetud ja see on muutunuks üheks väga tähtsaks aretusobjektiks. Tõttu on Roosega juba igivanadest aegadest kasutatud selleks, et saada temast väga head lõhnaainet. Kui ei olnud veel tööstus nii hästi arenenud, tehti roosivett, nüüd aga toodetakse roosiõli ja sellest ka meie järgmine küsimus. Mitu kilogrammi roosi õisi ja et saada üks kilogramm roosiõli? Kui palju peaks koguma siis roosi õisi, et saada üks kilogramm roosiõli? Kes nüüd täpselt teab, aga pakkuge julgelt, sest kellelegi vastus läheb ikkagi kõigele lähemale ja ongi selle vooru võitja, nii et nagu siiamaani meie mängudes, helistage ikka julgelt. Telefon on neli, kolm, neli, neli, üheksa üks ja muusika. Vaatame, millised vastused tulevad. Ma ainult võib-olla mainiksin juurde, et selle raamatu koostaja on v rumm Berg ehk selle tänase saate jutustaja üle laua mina ei näinud ja sisse on kirjutatud pühendus samuti raadiomängukeskkond ja mina parimale vastajale roosilist 1990 viiendat aastat soovides veerumberg tänane kuupäev kaasas ja lisan ka, kuna jutt oli roosidest, siis on ka sellele küsimuse vastajale üks väike pildi raamatukene. Siin on raamat, kus on väga palju ilusaid roosipilte, ehkki see ei ole ka jälle botaanikaaiast, kuid on väga kvaliteetne ja ilusate pilt. No jutt oli meil ka laiem maailma hõlmab nii et kirjandus ka siis vastavalt korrelatsioonis. Kui palju siis peab roosi õisi, kogumad saaks ühe kilogrammi väärtuslikku roosiõli. Noh, kirjanduses on antud niisugune arv 6000 kilogrammi roosi, õisi on vaja selleks, et saada üks kilogramm roosiõli. Kujutage ette, see on kuus tonni. See kogus on muidugi väga suur ja sellepärast on roosiõli ka maailma kõige kallim lõhnaaine. Kasutatakse parfüümi Beria doos tööstuses. Ja näete jälle ülivõrre. Täname teid, et nii ilusatest taimedest nagu on iluaianduses kasutuses, eriti roosidest meile nii ajaloolises lõikes, kuni tänaseni rääkisite ja meie mälu värskendasite ja ma kordaksin teie pühendusest lause lõppu, et roosilist uut aastat ka meie raadiomängu kuulajatele