Tere õhtust, head raadiomängulised, kes sel päeval sel kellaajal on nõus osa võtma, kas kaasa mõtlema või aga telefoni juures kohe aktiivsemalt vastuseid pakkuma meie mängule keskkond ja mina. Nii nagu ikka kõigepealt tutvustame stuudiokülalist, on mikrofoni ees, mõtlen noorem mees. Uudo Timm õppis Tartu Ülikoolis Soloogiks, aga juba seal hakkas huvi välja kujunema väiksemate loomade vastu. Milline ka töökoht mehel varem pole olnud, ikka ta on püüdnud nii seada, et hobi ja töö käiksid käsikäes. Ja kui võtta nüüd ametlikult, siis praegune tööpost on meie keskkonnaministeeriumis liigikaitse peaspetsialist ka meie saadetes varem esinenud, nii et peaks olema tuttav mees ja tuttav hääl. Aga selles mängus saavad kõik ainult korra esineda, nii et siin esimest korda tere tulemast ja, ega midagi, kui läheme, siis liikuma esimese küsimuse suunas. Tere õhtust, täna me räägime natukene liigikaitsest ja liikide kaitsmine ei ole mitte ainult pelgalt iga riigi oma asi vaid on sellel ka laiem taust. Nimelt Eesti on ühinenud mitmete rahvusvaheliste lepetega, mis siis puudutavad liigikaitset. No siin võiks tuua näidetena Washingtoni konventsioon, mis tegeleb haruldaste ja hävimisohus olevate liikide liikidega kaubitsemise reguleerimisega rahvusvahelisel pinnal siis on Eesti ühinenud berni konventsiooniga, mis kaitseb haruldasi liike ja elupaiku Euroopa ulatuses. Samuti oleme ühinenud Ramsay konventsiooniga, mis siis kaitseb pool veeliste märgalade kaitset ja, ja seal elava eriti seal elavaid veelinde. Nii et Eesti on võtnud sellega endale üsna suured kohustused peale. Ja loomulikult me peame neid siis täitma ja ja ka üht-teist ette võtma spetsiaalselt nende tööde tegemiseks. Küsimuseks võiks olla esimeseks küsimuseks võiks olla selline küsimus. Nimelt haruldaste loomadega kaubitsemine, mitmendal kohal on haruldaste loomade illegaalne kaubitsemine maailmas, kui panna järjekorda, noh, vihjeks võin anda näiteks selliste suurte tegevusele paaride hulgas nagu nagu relvaäri, narkootikumid noh, meil hästi teada metsaärimetalliäri ja nii edasi ja nii edasi. Mitmendal kohal oleks haruldaste loomade ja taimedega kaubitsemine maailmas. Telefon vastamiseks on neli, kolm, neli neli üheksa üks neli kolm neli neli üheksa üks ja muusika saame siis teie pakkumisi vastu võtta? Jah, kui kuulajad on nagunii kursis sellega, et eile kuulutas meie peaminister välja Euroopa looduskaitseaasta alguse Eestis ja kui juhtute vaatama televiisorit, siis siis oli ka näha, seesama kalender anti peaministrile üle. Nii et sellele kalendrile, mille peal on siis 1995 Euroopa looduskaitseaasta. Ma siis kirjutaks järgmised sõnad. Tublile vastajale. Head looduskaitseaastat. Tänane kuupäev ja, ja allkiri. Kaart on värvikas ja siin on omad sümbolid ilusti paigas, mida annab kerge vaevaga mõtestada. Aga võiks ka nii-öelda, et kui peaminister sai siis kalendri number üks, siis raadiokuulaja number kaks. Nii, aga nüüd see kõige parem vastus sellele küsimusele, mis oli vahepeal natuke aega mõtisklemiseks õhus. Nii kui on maailmas kokku löödud arve Illega haalseia legaalse kaubitsemise osas siis õige vastus on. Kolmas koht, just nimelt esimesel kohal on narkootikumid, teisel kohal relvad ja kolmandal kohal. Haruldased liigid nagu ninasarviku sarved. Elevandiluu. Kui me lähemale tuleme ka karu sapp ja tiigrikondid just nimelt kvandid sellepärast et, et nahk ja koljuei ole nii väärtuslikud maailmaturul. Kuigi meie arvame, et jahitrofeed oleks ta väga ilus. Aga tiigrikontide eest näiteks makstakse Kagu-Aasias väga kõva hinda, sest seda kasutatakse rahvusmeditsiini toorainena. Ühelt poolt näitab see seda, kui kalliks ikkagi loodus on, aga teiselt poolt näitab sega survet loodusele, sest see illegaalne äri ja see on vastuseaduse ja sellepärast on ka need rahvusvahelised lepped. Kuidas Eestis on siin, viimasel ajal tänulepetele on läinud asi paremaks. Noh, Eesti on suhteliselt noorliige Washingtoni konventsiooni liikmesriikide peres ja kui alguses veel poolteist aastat tagasi, kui see asi meil hakkas siis suhtuti sellesse väga üleolevalt ja öeldi, et oh, see on üks bürokraatiamäng ja ega meie piirid ei pea nagunii. Aga nüüd, kui on juba esimesed oma vitsad kätte saanud pannud, siis ei peeta sugugi mitte paljuks ametlikult pabereid ajada ja seega ka karistusest pääseda. Ja tullakse, registreeritakse, võetakse vastavad load, mida vaja on transpordiks üle piiri ja, ja paistab, et see, see töö hakkab meil tasapisi juba juurduma. Ja ka meie toll saab aru, millega ta peab tegelema ja hakkab paremini tööle ka. Ja naaberriigid, sealsel tollil on omad kogemused, kõva kord, nii et need esimesed vahelejäämised ongi toimunud, nagu öeldakse kanali teises otsas, nii et kui siit veel läbi pääseb, siis ei maksa arvata, et näiteks saksa maal või mõnes teises riigis sama hõlpsalt läheb nüüd hetk muusikat, et me saaksime siis varsti-varsti üle minna. Teise küsimuse juurde. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina, stuudios on meie keskkonnaministeeriumi liigikaitse peaspetsialist Uudo Timm. Me jätkame, no kui saate esimeses pooles me rääkisime rahvusvahelisest liigikaitsest, siis neid tuleks natukene kodumaale lähemale. No kui eelmine aasta võeti vastu meie parlamendi riigikogu poolt kaitstavate loodusobjektide seadus, siis sealt me leiame, et kaitstavad liigid jaotatakse kolme rühma kolme kategooriasse. Ja need kategooriad on siis erineva rangusastmega kaitstavad. Rühmad kõige rangem ja kõige seegaga kõige ohustatumad liigid on lausa seadusega paika pandud ja neid on Eestis 22 taimeliiki ja 10 loomaliiki. Järgmise kategooria natukene siis vähem ohustatud, kuid siiski haruldased liigid on kaitse alla võtnud vabariigi valitsus ja kolmas kategooria. Liike võetakse kaitse alla. Keskkonnaministri poolt. Nüüd küsiks järgmise küsimuse. Nagu ma ütlesin, 10 loomaliiki on Eestis eriti ohustatud siis küsimus oleks selline, milline Eestis elav loomaliik on kõige ohustatum? Kogu Euroopas? Kõige ohustatu, kõige enam peaks tähelepanu all olema loomaliik meil Eestis, mis on ka Euroopas samas faasis. Telefon on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks. Õige vastus on euroopa naarits. Nimelt euroopa naarits on tõesti mitte ainult Eestis kaduv liik vaid kogu Euroopas ja seega võib öelda kogu maailmas häviv liik. Ja kui veel kümmekond aastat tagasi me võisime suhteliselt rahulikult vaadata, et Euroopa naarits on levinud meil põhjaeesti ja Kirde-Eesti ojadel jõgedel üsna arvukalt. Ja nagu erilist sellist häirekella polnudki vaja lüüa. Aga nüüd viimastel aastatel on tema suguvend Ameerika naarits nii jõudsalt edasi levinud kõikidele meie Eesti suurematele jõgedele ja ka juba väiksematele vaiadele. Nii tõrjub sealt välja euroopa naaritsa. Kui me vaatame laiemalt, siis veel suhteliselt elujõulised grupeeringud elavad Venemaal. Kuid kuid ka sinna on järjest suurem Press Ameerika naaritsa poolt peale tulnud ja tegelikult meie kõige parem euroopa naaritsaspetsialist. Tiit Maran arvab, et võib-olla viieks aastaks noh, äärmisel juhul 10-ks aastaks. Peab veel euroopa naarits looduses vastu ja siis on ta meie piirkonnast täielikult välja tõrjutud. Aidata kuidagi ei saa aidata, võib-olla üks tee on vangistuses paljundada ja, ja luua selline geenide säilitamise grupp. Nii nagu on analoogilised juhtumeid olnud juba prose valski, hobuste, Euroopa piisanite ja muude liikidega ja võib-olla kunagi õnnestub siis näitleja tagasi loodusesse lasta. Aga praegu praeguste võimaluste juures on noh, praktiliselt võimatu seda liiki meil Eestis looduses säilitada. Jah, Eesti on mererandadega maa ja saartega maa ja küllalt säilinud loodusega maa võime küllalt uhked olla, kuigi ma vahel ka nurisema. Aga samal ajal ikkagi häirekell lööb tasa. Käsi ja loomulikult sellepärast, et inimene on aegade jooksul siiski teinud tahtmatult või tahtlikult üsna palju halba looduslike keskkondade ümberkujundamisel ja tuues siia iga meile uusi meile võõraid liike sisse. See alguses võib tunduda, et ta ei teegi erilist kurja. Aga, aga hiljem on on näha olnud, et, et siiski kogu ökosüsteemis toimuvad muutused ja need võivad olla pahatihti pöördumatut.