Vikerraadiokava jätkub nüüd keskkonnahoiaku saatega. Stuudios on Toivo Makk, et alustuseks sissejuhatus kuuldavaks teha ja seejärel Paldiski-Padise ja Põõsaspea kolmnurgas tänavuse looduskaitse seltsi üle-eestilise kokkutuleku osavõtjate poolt läbi matkatud paikadest asjatundjate abiga teavet ning pilti anda. Tegualadega, mis aastakümneid võõra piirivalve poolt omade eest kiivalt peidus hoiti. Head kuulamist ja taasleidmist. 400 looduskaitse seltsi liiget alustasid selle aasta kokkusaamist. Paldiski omaaegse merekindluse looduslikel nõlvadel. Tulnuid tervitas aselinnapea Tarmo Loog. Tema järel meenutas Paldiski varasemat elu viimase ennesõjaaegse linnapea poeg Lembit odress. Kell oli omast käest võtta kahe aastakümne mälestused. Edasi algas tutvumine Pakri poolsaare loodusega. Teejuht geoloogiasse Jaak Nõlvak alustas nii. Esimene on see, et minu põlvkonna geoloogid pääsesid siia esimest korda elus mitte õppimise ajal vaid alles mõni aasta tagasi sest see oli suletud, nagu me kõik teame. Aga selle koha eripärad, kui me neid hakkame loetlema, siis üks esimene, mis kohe meelde tuleb, on see, et see on ainus koht Eesti mandrialal, kus meri ja maa sülitsi koos tähendab, et siin Põhja-Eesti paekallas allub veel otsesele merele korrutusele. See toob kaasa selle, et need paeseinad ei ole mitte niiviisi sammaldunud vaid kogu aeg toimub murrutus ja meile avanevad uued tihipinnad ja me näeme värsket pinda. Mandri-Eestis on see ainuke saartel on neid veel Pakri saartel, Osmussaarel ja mujal. Nii et esiteks väga hea paljandus. Teiseks on väga heakihtidesse säilivus. See tähendab seda, et kui me vaatame geoloogias, on väga tähtis see, mis oli ennem ja mis oli pärast. Väga huvitav on see, millal see oli. Aga selle kohta me veel väga täpselt ei oska öelda. Sellepärast vahemik, kui moodustusid meresetetest need kivimkihid, mida me täna näeme. See oli ajava vahemikus umbes 460 kuni 530 miljonit aastat tagasi. Pluss-miinus üks, kaks miljonit, see ei maksa palju. See on niisugused ajalõigud kuid meid huvitab rohkem sündmuste suhteline vanus ehk nende järgnevus. Ja seda järgnevust on nendes kihtides siin just väga hea jälgida. Nagu te teate, Eesti geoloogia üks põhitunnuseid on see, et kui te Põhja-Eestis sõidate Lõuna-Eestisse, siis maapinnakihtide all aluspõhja kivimitest kogu, mida lõuna poole, seda nooremat kihid tulevad peale ehk meie GM kihid selgelt lõuna poole kaldu ja seda kaldu olemist on ainukene koht Eestis, kus seda kõige paremini on näha. See on sellel samal poolsaarel umbes kolme kilomeetrisel lõigul. Kui me muidu võime puuraukude ja üksikute läbilõigete järgi seda otsustada, siis siin võib igaüks seda näha oma silmaga. See tähendab, et kui me täna vaatame seda Paldiski linnapoolset pankranniku osa, umbes 12 13 meetrit ja kui me läheme selle poolsaare tippu, siis seal on juba 24 meetrit paksust ja me oleme saanud vanemaid kihte juba juurde umbes 12 meetrit. Nii et loogiline läbilõige, mis siin eesotsas on, on suuresti erinev sellest, mis seal taga. Seal on rohkem. Kolmas selle ala eritunnus ma ei mõtle ainult poolsaart, vaid üldse kogu seda lood Eesti geoloogilist alaga, saari siin hulgas on see, teatud kihid on siin just eriti õhukesed. Näiteks mõni lade, mis veel Narva ümbruses on viis meetrit paks, on siin ainult 15 sentimeetrit paks. Ja teistpidi, siin on kihte, mis omavad oma maksimumpaksust. See on kant, kus meil toimuvad maavärinad, neist viimane seitsmekümnendatel aastatel ja see on kant, kuhu kukkus ka üks suuremaid või Eesti alal seni teadaolevalt suurim meteoriidikraater Neugrundi. See kuulub selle alaga erisuste alla. Ja lõpuks see koht on fikseeritud ka eestirahal. Ridamisi huvitavat oli pajatada hella kingul geoloogide hulgas hästi tuntud alati energiast ja teotahtest pakatava doktorikraadiga teadlasel kes asus lähemalt tutvustama vastloodud Pakri maastikukaitseala, mille loomise üheks peamiseks hingeks ta ise olnud. Mul on südamest hea meel, et esimene seltskond, kes külastab Pakri maastikukaitseala ja seda esimest vastloodud matkarada, on Eesti loodus. Nüüd siis lähemalt võib olla paar sõna kogu sellest loost, sellepärast et tavaliselt Eestimaa peal on selline kõlakas. Lähme jah, Paldiski ja Pakri poolsaarele, seal on shoki turism seal hakkama N Liidu laga vaatama, see on tavaliselt seisukohad, mis sellega on ja otsitakse ainult seda, aga mitte seda ilusat väärtuslikku, mis on siin säilinud. Nüüd üldse, kui me vaatame seda looduse uurimist sellest kandist, siis me võiks seda jagada kolme perioodi. Esimene on siis kuni 1940 ja siin on Pakri poolsaare nii elus kui eluta loodust uurinud sellised lätlased nagu Eisvalt Pikkorviku grana Vilbaste Tammega on, ma usun, et kõik meist, kes on sellega tegelenud, teavad neid nimesid. Nüüd edasi järgnes 50 aastat. Ja kui te arvate, et 50 aastat siin midagi ei toimunud looduses, siis ei ole see õigus. Nimelt siin oli ja on ka praegu Paldiski Vene gümnaasium ja vot siin Paldiski Vene Gümnaasiumi siia kogunesid Peterburist ja Moskvast siia saadetud õpetajad väga hea ettevalmistusega, nagu mulle öeldi, et selles seltskonnas iga teine oli kõrgharidusega. Ja vaat need inimesed hoidsid seda loodust, õppisid tundma ja õpetasid lastele. Ja praegu, kui sedasi seltskonnast rääk läbid ja käid ja kuuled siis kõik, kes on olude sunnil siit praegu lahkunud siis ja elavad kuskil Venemaal, siis kõik igatsevad just seda Pakri poolsaare loodust, aga nüüd, kuidas siis Eesti teadlased siia sattusid, üpris lihtsalt. Peale iseseisvumist oli siis meil selline ja on praegu sõjaväekahjustuste uurimiskomisjon ja nad kõik olenemata oma erialast, lõid siis siin kaasa ja võtsid neid igasuguseid hunnikuid, kemikaale, ehitisi, purustusi ja nii edasi arvele. Ainult et vahe oli see, et nii geoloogid, nii loodusteadlased kasutasid neid samu rahasid ära kõiki neid võimalusi ära ja me tegime ka seda, mis vahepeal oli tegemata jäänud ja mis meid väga huvitas. Ja selle tulemusena on ilmunud kaks raamatut, üks just ilmus nädal aega tagasi, see on loodus ja inimtegevus Pakri saartel Pakri poolsaarel, see on varem ilmunud ja siin on väga paljude uurijate koost nii ökoloogia instituudist, kui ka elusloodusest, loodusmuuseumist ja nii edasi geoloogia instituudist siis palju uurimistöid või uurimistöid on teinud geoloogiakeskus siin maavarade määramisel ja paljud teised, kellega meil lähevad, siis edasi on rahvusvaheline projekt, Eesti keskkonnaministeerium, Soome keskkonnaministeerium, kunstis tegeleme Alar, aga see tähendab selle tuumaobjektiga, tegeleme kõikide nende kahjulike ainetega, mis on siia maapõue vahepeal sattunud. Nüüd juba 96. aastal koos ökoloogia instituudiga, tekkis meil mõte, kuna siin on nii palju asju säilinud nii taimede, loomade lindude osas, kuna siin lihtsalt oli liiklemiskeeld ja need, kes võisid sind liigelda, need suhtusid hästi loodusesse. Et siin siiski vääriks teha kaitseala, et siis lõpuks ikkagi see säiliks ka kauemaks Eesti rahvale ja miks see mõte tekkis kahjuks paraku on niisugune mentaliteet, et kui siia tullakse oma limusiiniga või muidu, siis leitakse, et sellel poolsaarel võib teha kõik, mis pähe tuleb. Kelle poole tuld ja kõike muud ja kõike murda ja teha sellepärast et noh, siin niikuinii on ükslaga ja, ja seda kõike murda, siis hakkasime 96, tegime taotlused võtta, kaitstavad loodusobjektid tähendab kaitse alla, see tähendab, et et seal, kus on need taime levikualad, siis kivid rändrahnud ja nii edasi ja nii edasi. Ja juba 97 kujunes siis sellest maastikukaitsealaprojekt, mis, millest see väga hästi suhtus. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse looduskaitsebüroo ja nüüd siis me, viienda mai viienda mai määrus, meie vabariigi valitsuse määrus, määrus number 97 otsustas siis meil siin Pakri maastikukaitseala, mille pindala on 1454 hektarit ja mis moodustab Paldiski linna haldusalast ühe kuuendiku pindala suhtes. Nii. Ja miks me siis tema tegime kõigepealt klindiste juba, kuulsite, geoloogiaste kuulsite nüüd edasi. On siin väga palju rändrahne, haruldasi, neid on siis saartel 14 looduskaitse all, siin 10 poolsaarel siis hädasi on kuus juga Pakri poolsaarel arvukalt allikaid. Siis on väga huvitavat soostuvad Järvikud, haruldased, taimedega on väga palju haruldasi, samblikke on orhidee, lisi on soontaimi, haruldasi, niiet taimeharuldusi on siin üle 30, mis kuuluvad meie punasesse raamatusse. Ja nüüd siis võib-olla siis mõni veel selle struktuurist ja kaitse eeskirjadest paar sõna, nimelt praegu on nii, et haldajaks on siis Harju maavanem, kesisteligeerib oma haldusõigused kohalikule omavalitsusele, moodustatud on juba haldusnõukogu. Mis koosneb seitsmest liikmest, siis edasi on siis planeeritud matkaradade rajamine, projekteerimine, vastava materjali publitseerimine ja üldse siis jagatakse see kaitseala nii. Põhiline on siis siin ringi ümber poolsaare ja saarte põhja osad ja ka Väike-Pakri lõunaosa ja kahe saare vahe jagatakse siis piirangud, kui öeldakse sihtkaitsevööndiks ja sihtkaitsevööndiks on ainult siis Kreeslite pesitsusala, see tähendab Pakri poolsaare Se alune ala alates siis Rätsepa talu maadest ehk teiste sõnadega alates juba sellest kohast, kus ega enam hästi edasi taha minna, kus meri käib vastu klint, kus eriti edasi minna ei saagi niiviisi. Ja see on siis suletud tavainimesele tavaekskursioonidel, esimesest maist 31. augustini ja sinna saavad muidugi loaga, kes tõesti tahab oma kihti vaadata väga eriala teadlased. Nüüd, mis puutub piiranguvööndisse, siis on nii nagu igal pool keelatud on siis maavarade kaevandamine, siis on veetaseme alandamine, maaparandus, siis lageraiejahipidamine, kalapüük ja muidugi loomulikult tuleb kasutada üldkasutatavaid teid, kus ka siia oma pead külastama tuleb ja paluks ka mitte lõket igalt poolt teha, selleks ehitame välja eraldi lõkkeplatsid niiviisi ja nüüd siis, mida me siis täna siis näeme ja kuhu ta siis täna lähete? Tähendab, on kavandatud selline õpperada, mis hakkaks siis peale Kivi tänavakivi juurest ajaloolisest kohast. Ja kes väga tahab, võib lõpetada jube Triigi perekonna kalmistuga, see tähendab käia läbi kogu poolsaar ümberringi loodame ka need õpperajad ja kõik selleks ajaks valmis teha. Praegu on siis valmis õpperaja esimene pool, see tähendab, et jaak nõlvakul on siis kihid tähistatud ja päris kenasti ja, ja saame ülevaate sellest esimesest poolest. Edasi võiks minna siis klindi peal juba poolsaare tippu ja muide ka poolsaare või sõideta enam poolsaare astangu peale. Kuulge, aga sinna nüüd siis keskkonnameil on siin praegu rahvusvaheline keskkonnalaager, kellega me neid töid teeme ja sinna on siis vastav kaitsevall tehtud ohutusvall. Ja siis seal on teil olemas pärnasalu kivi, külvide, haruldaste taimedega, siis edasi on karjäär, kuhu täpselt sammud rajame siis sellise läbi ja mida kõik võivad vaadata, sellest edasi tulevad, jõuavad, need kuus juga siis on, Leetse rannas on, nüüd siis ehitame välja rahvusvahelise sellise laagrikoha vahetus praegu laagri vahetus korrastab teda, ehitab välja, praegu on seal juba päris korras, igal juhul vene okastraadid on kõik ära korjatud ja muud asjad ja praht niiviisi ja kaleetse all on, siis saab välja või rajatud see kihtide märgistust, kus saab täpselt samuti vaadata ja lõpetame siis juba. Nagu öeldud oli. Leedsee lepikul nüüd saartel on siis niiviisi, et saartele saab siis linnavalitsuse vastava kooskõlastas väga ja ja, ja sealtpoolt antud võimalustega. Aga saartega on küll, nii et säält tuleb küll rangelt kinni pidada praegu veel kasutatavaid teid, sellepärast et ega me ikka päris kindlasti 100 protsenti ei julge öelda. Need kohad, kus toimus laskmine, kus pommituskohad olid, mis seal on muidugi seal, kus ise elasid, Sõjavägi elas seal muidugi ei ole midagi ja teine asi, mis saartel on kava, panen südame peale, et joogivesi tuleb võtta kaasa mitte niivõrd dolareemsa pärast, kui sellepärast kuna seal olid, et kaevud, kus nad alguses kasutasid joogiveena ja siis tehti Väike-Pakri sügavad augud ainult kahjuks siis kui sõjavägi lahkus, siis nad kõik oma jäägid, kemikaalid, marsruudid ja muud valasid oma joogiaukudesse see mitte maapinnale jää. Nii et kahjuks on asi selline, et nii, et sinna tuleb rajada muidugi sügavad joogiveekaevud, aga see on tuleviku probleem veel. Nii et esialgu olge head ja tutvuge siis poolsaarega vaatamisväärsustega ja ma loodan, et kui ta siit läheb Et et mitte ei etle, et Pakri poolsaarel võib teha ainult saki turismi. Kokkutuleku kahe päeva sisse mahtusid kohtumine mari Andres Tarandi suvekoduõues, kus lähedal rada Mandri-Eesti ühe toekama jugapuu juurde. Külaskäik Peraküla koduloomuuseumi, mille loojateks Milvi Arne Kivistik meenutus peatus nõva kalmistul. Seltsi auliikme Riho Võhandu kalmul ja muudki, millest kindlasti järgmistes saadetes kuulete. Lõppes matka iseloomuga kokkutulek Põõsaspea neemel Mandri-Eesti kõige loodepoolsemas nurgas veelindude massiliste rännete tipppaigas. Tiit randla oli huvilisteni tuua lausa uskumatuid arve. Tõepoolest see koht on lindudele selle poolest, et nende tiivad kannavad neitsid küll igale poole, küll küll läände üle Osmussaarde Ahvenamaa suunas, aga põhiline ränne, mis toimub Eesti rannikul ja kuhu nad kõik kokku koonduvad. Piki Soome lahte rännates on tavaliselt meeme tippusi pidi. Ja see koht oli tegelikult teada linnu-uurijatele juba aastakümneid tagasi. Ja kui professor Kumari alustas suuri rändlindude rände vaatlusi, siis oli siin üks niisugune koht, kuhu mõnel mõnel linnumehel ka tulla, sest seda kohta väga kiivalt kaitses Vene piirivalve. Ja minu teada üks selline väga tuntud eesti ornitoloog kajuks küll manalamees. Valdur paakspuu on olnud siin matustel kuu aega ja registreerinud lindude rännet siin kuuekümnendatel aastatel. Aga nii nagu vene vägi siit välja läks 94. aastal, nii hakkasid Soome ajakirjades ilmuma artikleid ühest tundmatu ja väga kuulsast lindude rändevaatluspaigast ja nimetasid seda siis seda siis mingipärast. Meie pärast siinsele lähedase küla Peraküla nime järgi ekslikult Peraküla rändepaigaks pära kõlasid. Olite seal külas alles nii ja selles ajakirjas linnud, endine lindu, mees on ilmunudki terve rida niisuguseid artikleid selle kohta, et siit lendab, rändab läbi sügiseti miljoneid veelinde. Ja kui nüüd nii-öelda selle kohta mõni sõna lähemalt veel selles mõttes, et Eestis rändab üldse läbi, ütleme kõige intensiivsematel rändab päevadel umbes miljon veelindu päevas, siis niisuguseid päeva siin Eestis umbes 20 ja niisuguseid paikasid Eestis, kus ränne niivõrd kontsentreeruks ei ole rohkem kui ainult see, kuidas bioneeme väin Osmussaare ja Põõsaspea neeme vahel nad näevad siis Dirhami suunas üldiselt ja teine niisugune koht Eestimaal on siis Sõrve, kus on niisugune tohutu konsultatsioon, on Häid kohti, neemetippudest, kuid nii uhket kohta nagu siin teist ei ole. Kõige paremad rändepäevad on üldiselt oktoober. Kahjuks seostuvad need päevad no selle Estonia huku ajaga ka sel ajal umbes ongi see kõige tugevamad tormid ja tuuled ja linnud kasutavad seda ära ja vastutuult rännates nad lähevad siit hästi rannikult lähedalt ja soomlased on lugenud siis ühend päeval siin näiteks 200000 auli päevas ja niisugused mass rända päeva, nagu ma ütlesin, on siis oktoobri viimane dekaad. Ja peale selle selle auli rändab siit tohutult palju läbi Mustla laglet valgepõsk Lavlet, siis rändab siit läbi punakurk kauri. Ja viuparti. Nii et need on siis niisugused linnud, keda lendab siit läbi ütleme niimoodi, ligemale 100000, vaat kogu hooaja jooksul, mõnedel liikidel nagu aulsis isegi rohkem neid loetakse üle miljoni, siin. Ja teistest niisugustest huvitavatest lendudest rändavad siit läbi veel rõhu kosler suures koguses kajakad, üllatavalt väike kajakad, väga põnevus kandis, nad üldse tulevad, seda ei teatagi täpselt sõkad ja värvulistes Sis urvalinnud. Need, et see paik on selle pärast väga kuulus ja kui ta ei ole siin varem käinud ma kuulsin reipalt nurinat, et siin on palju niukse rääma ja, ja jäänuseid siis see, mis siin oli kolm-neli aastat tagasi, see oli täiesti kohutav. Praegult on, on Eesti riik leidnud vahendeid ja vald on pingutanud ja need väga hullud. Need sõjasõjardid rauajäänused on siit enamasti koristatud ja see koht on enam-vähem korda. Ja see piirivalvetorn siin, kus praegu ronitakse, see on siis niisugune vaikus, Need, linnumehed oma linnutorudega koonduvad sügisel ja kevadel ja kust on siis kõige parem seda rännet tegelikult vaadelda. Ja Läänemaalinnuga klubil on Eesti piirivalvega mingisugune kokkulepe olemas, et seda torni säilitatakse hoitakse ja võib-olla ka tulevikus natukene restaureerib, üritatakse need, et see koht on ka Eesti joonitoloogidel väärtustatud ja ma arvan, et sellest toast kuuleb veel palju. Ja see on tõesti üks niisugune niisugune paik Eestimaal unikaalne paik, kus see ränne on hästi intensiivne ja kui te tahate teinekord tulla ise siia linde vaatama, siis kõige parem aeg selleks on aprilli teine pool ja mai esimene pool siis lendab siit kõvasti üle igasuguseid eksootilisi linde, näiteks kalakotkast Soome. Näiteks valgemast lagled suures koguses ja sügisel on juba ränne praegult alanud. Juuli lõpus hakkavad rändama piki neid rannikut tulevad Siberist suured mustavaeraste parves lendavad mustad linnud rändavad hästi veepinna lähedal. Need parved seekord 500000 lindu. Täna naljakas ei näe, näeme ainult rannikul palju kurvitsal isi, kes samuti on endale rändel asunud ja siin oli üks igavese tiivaga rüüt. Ja, ja enne ma vaatasin kivide peale istuse üsna kõvasti kavastega päris kümmekond kormorane, need on siis uus uustulnukad Eesti linnuriigis. Ka nemad on asustanud selle kandi ja, ja peavad seda kohta väärtuslikuks ka rändepeatuspaigana. Ja tegelikult kõige kõige on uhkem ja parem rändekuu on siis oktoober. Aga tegelikult on siin Lindega novembris. Linde on siin ka südatalvel, sest see meri siin Osmussaare vahel ja Dirhami sadamast praktiliselt kunagi ei külmu. Oleme oma saateaega ammendumas, kuid nagu juba eespool öeldud, teemasid jäi helilindile varuks. Lisaks täna-homme saab teoks Eesti keskkonnatöötajate kokkutulek Soomaa rahvuspargis. Sellest lähemalt püüame Teieni infot tuua uudistesaates. Järgmine keskkonna hoiak on nädala pärast kuulmiseni.