See on raadioga Meil on siis külas täna filmilavastaja Marko raatori, Marko teleMarko, ütleme, et sellist asja, et kas filmilavastaja Eesti vabariigis elab ära, sellest ta lavastab PÄEV filme saab ta sealt kõik, mis vaja selleks, et omale elu sees hoida ja võib-olla head-paremat nagu vahetevahel nagu osta. Väga hästi saab hakkama vangi, nii. Ja väga hästi saab hakkama lihtsalt seda tuleb kogu aeg laiendada ja ja, ja vaadata, vaadata, mida veel kõike saab lavastada ja kus on veel lavastamata ruumid ripakil. Ah niimoodi ikkagi sees ikkagi läheb ikka mitte ainult film, et, et mingeid muid asju tuleb kõlavastasidki. Oja, ma olen ammu seotud sellise hästi hoitud saladusega nagu ma olen nagu poole kohaga tartlane, praegu ammu juba mitu aastat juba vaatasin hiljuti märkmikust. Peaks järgmine kuu olema muuseumi avamine, muuseas. Esialgsete plaanide järgi aga räägi-räägi lähemalt, mis muuseumisse seal avada? Judge Jürgen pika Eesti Rahva muuseumist. See on see, mis on oma oma, selle karbikarbi ja selle efektse välimusega, selline rahvalik sõimusõna. Aga sellest kihtimaste osast ei räägi keegi, et tegelikult nendele asjadele on sisu ja nende sisuga tuleb tegeleda aastaid-aastaid hästi palju enne ja see kõik on väga lahe. Selge, et ehk siis mitte väga selge aru, et mul ei ole midagi seal seal ja et ma sain aru, tegeldakse sisuga, mitte siis, eks ole, selle praegu betooni valamise asjad ju, eks ole, veel, need on kuskil kauges tulevikus ja klaas ja kõik see, mis sinna tuleb, et ikkagi sisu on siis reaalselt ikkagi see, mida hakatakse seal siis kuidagi välja panema. Karbiga on jah läinud kuidagi niimoodi vastu oluliselt nukralt ja kõik asjad, mis nagu venima kipuvad jääma, et need omandavad mingisuguse negatiivse laengu ja, ja siis on neid nii mõnus sõimata ja, ja eriti kui ta on näiliselt nii suur ja Süvene, kui suur ta oli, raske on, eks ole. Raskelt palju pappi tahab sinna sinna, keegi ei taha ju raha anda. See on tegelikult ilmselt on see tühine raha võrreldes muude kohtadega, kuhu läheb ilmselt palju rohkem raha, nii et noh, see kõik on, kõik on noh, ütleme nii, et ta on võtnud endale natuke selle mõttetu mõttetu sõimukoti rolli. Aga, aga ma hea meelega rõhutaks, et see ei ole ju kõik, et tegelikult palju põnevam on see, mis sinna sisse tuleb ja sellega tegeletakse ja see on, see on see, millega ma olen seotud juba aastaid. No sa räägid väga salapäraselt, et ta, no nii põnev ja mis seal kõik toimuma hakkab, räägi siis välja, mis seal toimuma hakkab, mis see sisu on? No ongi, tegemist on ühe väga suure, mingis mõttes tühja keskkonnaga, mis kõik tulebki nende tähendustega alles täita ja ja loomulikult on tal oma taakia, koorem kuskilt minevikust on selge, et nii-öelda suur selline antropoloogia muuseumis olla see, mis ta oli kunagi sajandi alguses ja mis ta siis on, et sellega me seal kõik tegelema, et need, kes on harv näitusi tegema, on ka suure küsimärgi ees nüüd, et see ei tohi olla näitus sellisel kujul, mis ta on olnud siiani mina, kes ma olen harjunud filme tegema, tean, et ma ei tohi seal filme teha. Ongi ma just mõtlesin, et seal filme ikkagi. Ma teen filme, aga need on sellised filmid, mis peavad töötama hoopis teistes olukordades, kui ta on kinos eetris, televiisoris, et seal on hoopis teised küsimused, millega me tegelema ja see ongi hästi huvitav, et kuidas jah. Tänapäeva muuseumites oodatakse, et need oleksid, kuidas elamus, muuseumid, kas siis Eesti Rahva muuseum on ka tulevikus selline, et seal muuseumi väravas tõmbad endale kohe rahvariided selga, võtad mingisuguse? Sellise vana ma ei tea kirve kätte ja hakkad rändama seal ringi. No vot, see on juba teine koorem, mis neljandik rääkinud, et see on ka nagu teine kurba äärmused, kuna sellest on saanud ka omamoodi selline tööstusharu ja, ja ta on nagu juba sujuvalt meelelahutustööstus ka avastanud, et, et tuleb muuseumid kaera vallutada, et siis on hakanud seal ka omad stambid tekkima ja vot see ongi oluline erinevus ikkagi eristada, et, et mis asi on, mis asi on muuseum ja mis asi on siis see nii-öelda meelelahutuskeskus ehk siis teemaparke nagu need ehitatakse, et seal ongi see, et sul ikkagi see see kummaline elamus, kogemus, see, mis sa sealt teada saada, et see peab olema mõtestatud, see peab olema unikaalne, originaalne, ootamatu mitte siis ütleme valmis ja toimib juba meelelahutusatraktsioone, nagu sa ütled, et need asjad, mida sa nimetasid, et need ongi need asjad, mis on juba valmis ja mul hakkab külmavärinad tulevad, kui ma kuulen, et et järgmine muuseum avatakse sellega, et seal on jälle riidesse panemis võimalus ja nii edasi. Et see ongi see, millega me kogu aeg tegeleme, et leiutada neid uusi tunnetuslik vaakumit heas mõttes, millega sa ei ole varem kokku puutunud, aga mille pärast sa pead muuseumisse tulema ja et sa näed seal mingisuguseid originaale, esemeid, mida sa mitte kusagil mujal sai kohtu, nendega, kohtu, nendega internetiavarustes sai, kohtun nendega oma kodus või, või sa ei saa aru, mida nad asjad enam teevad või mida nad on teinud, et see ongi, et ja kuna ta on argielumuuseum, siis me tegeleme ka suuresti sellega, et ta ei tohi olla jumalast ajaloomuuseum, ta ei tohi olla võimude poliitikaripats. Ühesõnaga igasuguste huvitavate teemadega, kõik, mille pärast tasub muuseumisse minna. Marko, see on kõik, sa räägid iseenesest väga huvitavalt, aga kas teie ülesanded seadnud liiga keerulised ja, ja kas see, nagu seal sõlme ei lähe nende ülesannete lahendamisel, et ma saan aru, et et tegelikult ongi juba lahendus leitud. No ma ei tea, valmislahendused on alati endale igavat teha, et enda peab huvitav olema neid teha, et eks me mingis mõttes jah, me oleme alustanud väga ammu juba sellise väga rohujuure tasandilt olemegi hakanud neid asju ise välja, leiutame, kaevam nuputama, aeg-ajalt muidugi avastame, et mingid asjad on välja mõeldud ja nii see käib, et noh, et noh, võrdlemine üldse maailma kõige viljakam asi, et kui sa hakkad midagi vaatanud appi ja seal on ka kuskil olemas, et Tseviga kuhugi, aga sa pead need ise läbi tunnetama. Ja see ongi kõige kihvtim. Et Me vaatame siin sujuvalt, et igasugused ala IBM-id ja Mäkida ja kõik on jõudnud ka oma lahendustega kuskile sinna tühi-tähi, me oleme need kuidagi ise nagu enda jaoks avastanud või või mingisugused tunnetusliku testiti kogemused suheldes esemete, masinate ruumiga. No üldiselt meil on see enesehinnang, eestlastel nii ja naa, aga aga ma tahan väga madalas ütlesid selle välja, et tõepoolest, et mis, mida me seal näidata on. Enamasti ongi mingid pastlad ja, ja siis need asjad. Meil aga tähendab, mina praegu küsin, ma olen nagu rahva hääl ka ühtlasi. Et oleks sul seal siis näidata neid, neid tulnukaid, kes seal siis nüüd tulid, ma ei tea, mis aastal 49 või keda hoitakse kuskil Ameerikas, ma ei tea, et sa näiteks neid ütleme niimoodi, jookseks kohale. Aga ma arvan, Eesti argielust, noh, ma ei tea. Nonoh, see on ka üks asi muidugi, mis, mis ilmselt selle muuseumiga on seotud, et kogu selle käpiku kuvandi nii-öelda ümberlükkamine, et see Eesti Rahva Muuseumi ei tähenda tänapäeval käpiku kogusid, ainult, mis on neil jube kiftid. Aga mis on unikaalsed, mis on jube kihvt, seda kindlasti tuleb ja kogu noh, just selles paljususes on sealse võlu, et kui keegi on kunagi mingi asjaga väga kirglikult tegelenud ja seda enam, et kui need asjad on kuskil sahtlis peidus olnud aasta äkki varsti võib öelda 100 küll juba niimoodi, et siis tegelikult selles on selline kogemus ja väärtuse info, mida enamus ei kujuta ettegi, kuni nad sellega kokku ei puutu vahetult. Aga teine asi, et see ongi nüüd see, et kuidagi leida, puhastada välja need, siis need lood seal näituse pealkiri on Eestimaa dialoogid. Kas see on argielumuuseum? Just see, et rõhutada igasuguste argikogemuste tegevuste praktikat märkamatult võlu, siukest kohalolu, võlujad ja just leidagi siis selliseid situatsioone, esemeid, mis juhivad tähelepanu võib-olla mingis mõttes väga argistel asjadel aga loomulikult pidevalt komistama mingis mõttes täielikke uunikumi otsa seal, nii et see ongi täiesti avastamata varasalve ja põhimõtteliselt on seesama ütlesite siin, mis asjad käpikuid ja odaotsad või et noh, tegelikult utsid väga huvitavat asja, näiteks olin teadnud mina näiteks sidend elus ese, nagu ma oleksin kokku puutunud, need otsad elasid väga elusat argist elu tegelikult aastasadu edasi. Hundi odadena näiteks on ju, ja näiteks nende kogusanda sellisel elusal kujul olemas olnud, et neid kasutati hoopis tavaliste karja huntide tagaajamiseks. Need keskaegsed odasid veel aastasadu, et noh, hea näide, et tegelikult see funktsioon ja tähendus, mis siin järsku siis juurde on võimalik kuidagi jutustada, see muudab nende asjade tähendust ka. No see, see ongi just kõige põnevam, et me saame tegelikult noh, mingil määral nagu täiesti nagu uuesti avastada neid neid asju. Aga kuna muusikat vahepeal, mis sa oled ka tassinud, siis siia meil raadiomajja ja paneme kõigepealt peale sadu play, kuulame ära. Siin me oleme ja kuulasime Soome bändi Säre, õu play ja see oli valitud filmilavastajana ja eelkõige tuntud siis Marko Raadi poolt. No Marko, miks siis selline bänd? Ma ma üldse lähtusin, ma võtsin krabasin riiulist kaasa pihutäie selliseid plaate, millel on noh, nii-öelda väike tähenduse lugu ka ikkagi olemas ja ja see on üks bänd, sellega mõtlesin, et ma reedan meie seos ära tegelikult. Tõnu on mul koolis õpetaja kunagi olnud. Oli oli see kunagi nii hea, üllatus-üllatus, et. Et ühesõnaga ma kahtlustan, et ma olen kunagisele ja selle esimese vihje selle bändi kohta äkki isegi esimese vinüüli saanud sinu käes, aga mis seal eriti lahe. Varsti peale seda tuli see bänd Tallinnasse ja see oli vapustavalt kihvti unikaalne kontsert sihukeses imelikus kohas nagu kino kosmos, kus tihti võivad väga vähe kontserte. Iseenesest, aga noh, see oli täiesti selline, kus mõistusin küüned toolis kinni ja olin täiesti nagu lummatud ja kulutada. Minu arust on see üks väga kihvt bänd. Ja siiamaani ma aeg-ajalt panen ta peale, et see on üks väheseid plaate või siukseid suuremaid kogumikke. Ma olen suhteliselt hilja tekitanud endale juurde. Kuidas kosmosekontsert oli, oligi, pingid olid saalis ja inimesed istusid ja kuulasid niimoodi. Kusjuures seda bändi isegi võiv istudes kuulata ta mingis mõttes nii intensiivne, et tegelikult see enda liigutamine tundub seal kuidagi kohatu. Ta on nagu sisuliselt intensiivne, ega ega nad väga ju ei hüppa, eks ole ei selles mõttes ta on nagu täitsa võimalik nagu kinos vaadanud täitsa istuda saada ongi ja Marko on jah, see Marko tõi need plaadid ikka kiusti noh, tagasi või lindid, et omal ajal vist isegi mingeid linte levitatud. Mingi aeg tagasi, aga ennist jah, rääkisime Marko siis tegeleb sellise põneva asjaga ikkagi, et kui meie siin kogu saplawa või see jutt on käinud põhiliselt seal Eesti Rahva Muuseumi siis betooni valamise ja klaasi klaasiga ja siis eelmise kahetsusega, kui palju sinna raha tuleks anda. Siis on Marko tegelenud selle nagu sisu sisu poolega Eesti Rahva muuseumi juures ja tõesti, ausalt öeldes tahaks küll juba osa saada sellest sisust, aga ma ei tea üldse, kuidas seal arvatakse teelsel RM-is, et, et kas see maja tuleb ikkagi ei tule. Ahah küll ta ikka tuleb tuultega, mis selles pole enam jah, ei noh, see on nagu läheb juba tobedakse. Et noh, see on nii mõttetu jutt, kõik need, kes nüüd teavad, et kus see peaks olema ja palju peaks maksma, millise peab tegema või milline see peaks olema, et noh, kus nad 100 aastat olid. Et noh, arvata võib, et, et ikka varem või hiljem tuleb, et noh, nüüd järgmine nädal ei avata, nagu mul esialgses kalendris oli, aga, aga äkki siis nüüd 2016 või mis see järgmine tähtaeg on ja eks meil on selle võrra rohkem aega nüüd jälle siis veel paremat sisu teha ja. Et siin ongi just see, et et seda sisust ikkagi kiiremini osa saada ja vahetevahel te ikkagi siis ju üht-teist näitusele välja panete, et mingisuguse aimu võib seal saada aeg-ajalt jällegi näitused vahetuvad, tulevad. Noh, need osalised aukude osaliselt mitte et eks meil natukene, eks meil on ka vaja sellist testimispinda, et eks me siis mingil määral seda olemasolevat väikeste väikest nurgakest kasutame mõne oma keerulisema lahenduse testimiseks, aga noh, neid ei saa siiski käsitleda osadena uuest püsinäitusest või, või sellest uuest näitusest. Jah, jah, nimetame neid aeg-ajalt muuseumi laboritakse, seal me vähemalt saame katsetada mingeid asju ja ja need on avatud. No hoiame siis pöialt, aga Marko filmi sel aastal tuleb sinu poolt ka. Või tuleb ämma, olen praegu selliste pikkade protsessidega seotud, et mul tiksuvad mõned tokid ja ja ja ma hea meelega annaks nendele tegelastele aega, aga ema ja doki puhul on see tihtipeale väärtus oma, et neid tuleb aeg-ajalt teha ja siis panna nad riiulile ja, ja siis jälle edasi teha ja et ma näiteks tulin ka, üks üks tegelane on lausa Kanadas sinna nagu liiga tihti ei pääse ka, et mul endal ka teist tüüpi kogemus, et ikkagi päris keeruline nett. Niimoodi distantsilt seda kõike kõhedusega jälgida, et äkki midagi nüüd minu jaoks oluliste tähendusliku juhtub ja ma ei saa sinna kohe ligi ja et seal punud siukest võrgustikku enda asemele hoopis, et et kes sulle, kes sulle signaali annaks, et need on oluline hetk, jam. Sel aastal on ju Eesti filmi juubeliaastat. Et sina siis konkreetselt linnukest kirja ei saanud, ei saanud. Aga said natukene vaadata, mis, mis siin siis nagu selle juubeli puhul tihaks oled sa juubeli puhul siis või siis ma ei tea, palju seal see juubeliasi nüüd korda läheb, aga hoidnud silma kõrva lahti, mis siis teised teevad või mis melus on, et ikkagi olgem ausad, eesti filmi juubel on ju ka tegelikult sinu juubel? Noh, ma arvan, et hästi tänuväärne on olnud seesama mingis mõttes massiga löömine, et noh, see ongi see ju, mille pealt koguse negatiivne aura tuleb. Et kuna filme vähe, siis on nii lihtne targutada ja, ja sõna võtta, et kui üks film on halb, et siis järelikult on kõik halvad, et ja aga et see praegusesse koos siis sellise ajaloolise osaga, et on tekkinud korraks siuke küllus ja noh, kasvõi sedasama sari, mida need regulaarselt välja antakse päevalehega koostöös. Et korraga tekib selline paljusus ja, ja siis on nagu sellist hala ja alaja tapi, Eesti film on see või teine või kolmas, onju, et sellist nagu üldistust ühegi teise filmi kohta ei kasutata või et ma ei tea, Ameerika prantsuse film on selline, kui ühe filmi ära vaatad, onju. Et ma arvan, et see on mõjunud päris hästi, et võib-olla hakkab see stereotüüp nagu üle minema või et ja, ja siis Ja sel aastal on tulnud ka väga palju uusi filme välja, oled sa need kõik üle vaadanud ja ja kas seal on ka nagu pigem siis kvaliteet kvantiteedi rõhutud või, või on ikkagi kvaliteet ka tõusnud? Seal mõtlesin, et see on selline teema, kuidas seal on üldse, et noh, kuidas sellist asja kommenteerida, et kolleegid põhimõtteliselt teevad film, et, et seal oli, sai nagu midagi rääkida. Ei no saab ikka, sellega on väga lihtne, et kui mingi asi nagu väga korda läheb, aga nagu see ongi, see ongi ju maitse ja, ja väga isikliku maitse küsimus, et mitte see, et siis on väga lihtne öelda loomulikult, et et ah, mida ma ikka sarjana asju, mis mulle tegelikult väga korda ei lähe või et noh, ütleme see aasta praegu hetkel meelde siukest väga tugevat laksu ei tule isiklikult, ükskõik kus, siis tokkidest või, või mängukatest mis ei tähenda, et seal on olnud nagu võib-olla häid filme kellegi teise jaoks. Nüüd oleks olnud, küll ma siis kiidaks. Et ei, seda seda ei sinust ei ole. Et et no ma ei usu üldse sellistesse väga universaalsetesse kategooriates ja neid on väga lihtne tekitada loomulikult kui keegi ees ütleb, et mingi asi on hea ja kui sellele veel noh, väikse kultuuri eripära ka, et seda enam, et kui sellele ütleb veel mõtle, äkki keegi väljast ka ütles, et see asi on hea, onju siis järelikult see asi on hea, onju ja siis hakkavad kõik, et kõik veel topelt nagu kooris järgi ütlema, et see asi järelikult on hea. Marko, sul on ju tegelikult see on ju teada, et sulle meeldivad väga sellised ikkagi kuidas ma ütlen väljakul väljakutsega, filmid, millest tavainimene suurt midagi aru ei saa, et, et sa oled rääkinud toominga, filmidest ja nii edasi. Need on, need on ju nii rasked lihtinimesele vaadata, et et ennem Sa pole näinud neid. No ikka olen ka, et ei ole. See ei ole üldse raske vaadata, see ei noh, mis, mis mõttes nad väljakutsed on, aga nad on? Jah, selles mõttes ma otsin selliseid asju, mis mind kuidagi üllatavad ja, ja minu tasakaalu sassi ajavad heas mõttes, et vot need on need, et mõtlesin seda tüüpi elamust igalt poolt ja samamoodi, kui me nüüd seda muuseumit teeme või et, et see on see väärtuse tekitada neid, selliseid kummalisi nihestusi, vaakuvaid asju, millega ma kuskil mujal kokku ei puutu, et et ma tõesti ei taha saada oma mingitele juba mulle endale teadaolevatele, tunnetele kinnitust või, või et ma Ühte tüüpi paid või teist tüüpi haava saada jälle, mida ma olen saanud. Et ma natuke näen neid mustreid liiga palju läbi. Ja siis mul on igav, et noh, nii lihtne see ongi, et ma tahan saada ikkagi hämmastunud on hea meel, et ma ikkagi siiani tunnen huvi asjade vastu ja selle, selle, selle parim väljund ongi see, et siis mind huvitavad seda tüüpi asjad mille kohta sa võid öelda, et see on tavainimesele, kuidas ütlesid, tavainimene on aga hea küll. Ma saan aru, mis sa mõtled ausalt? Noh, uut James Bondi käisid vaatamas ei ole käinud, ei tähenda, et. No ma arvan, et see on osa nagu popkultuurist, mis tuleb minuni varem või hiljem teistsugusel kujul, et võib-olla ma saan ta mingil kujul pakendatud kuskilt tänavalt nagunii kätte ja aga, aga ei noh, selles mõttes noh, ütleme nii, et ma ei otsi jah, ma jätsi filmist meelelahutust, et mul ei ole seda meelt vaja lahutada filmi kaudu ja ilmselt ma võtan mingit teist sfääri, millega mul üks Kuiksem suhe niimoodi, et ma võin hajameelselt ühte või teist asja kuulama jääda või ei tea ka jää ka, eks ma hakkan seal norima. Aga kas see ei ole niimoodi, et ükskõik mida sa vaatad, et sa võid ju vaadata ka minu meelest seda mina ladina seepi ja sealt tegelikult ka ikkagi leida enda jaoks hoopis midagi muud, see ei pea otsima neid kohti, mis siis tähendab sul nagu tuttavad on kindlasti. Ma kuulan raadiot ka samal põhimõttel, et ega noh, mis väga tore on just see, et ma kuulan ju seda muusikat või seda, mis sealt ütlemised hetke tuleb, teatavas mõttes juhuslikkuse alusel, milles ongi see võlu on ju või noh, ma ei tea, väga toredate väga väga tore kolleeg raadiojaamadel Nõmme raadiojaam on ju, et, et noh, kas sa tead, et sealt tuleb midagi väga imelikku, seal mängitakse järjest terve plaat läbi ja ilmselgelt on see nagu nõmmeraadiojaam, et noh, kui sa satud niimodi surfates. Et, et igal juhul ta, ta annab mulle sellise kogemuse, milleks ma ei olnud valmis sel hetkel, ma olen selles mõttes talle väga tänulik, aeg-ajalt on ju, või, või see, et kui vist eelmine aasta jõulude ajal, mis tuli, siis tuli autoga veel kuskilt isegi ja siis me järsku nagu hämmingus kuulama, et kuskilt tuli täiesti jonnakalt tuli vist 20 minutit neid ladina palveid tuli ja mitte see, et me anname siin stiilinäite jõulude puhul, aga ei siis tuli nagu nagu nõuka ajal Soome televisioonist kogu jumalateenistus on ornipsakust. Kuulame nüüd vahepeal jälle Marko kaasa võetud muusikat. Palun väga JFK Johanson, naftaga sihuke kergesti haaratav diskomuusika, nii et kuuled sa teiste sihukest inimlikku muusikat ka, ütleme ei näe. Ja omast arust ma olen pidanud seda ka, vaata see on jällegi iga asjaga on sul ju oma seos, isiklik seos ja siis nad on lahedad ja ma isegi ei mäleta, kuidas minu juurde jõudis muusika. Aga igal juhul ühel hetkel kuskil kolm päeva enne seda tuli info, et ta esineb ka nüüd siinsamas Tallinnas rock Cafe ees, see oli vist tühine aasta või paar tagasi. Ja see oli ka selline nagu hästi hoitud saladus ja kuidagi. Et selles on jällegi midagi sihukest isiklikku personaalsetes, oligi hästi intiimne väike kontsert, seal oli vist alla 200 inimese, ainult seal rock Cafe oli niimoodi esimene neljandik vist oli inimesi täis ja sa said aru ka, et nad ei olegi üldse live bänd. Ja et mis nende kuidagi fenomen on ja aga et ka sellised haprad peaaegu laval murduvad. Häbelikud inimesed võivad teha sellist väga väljapoole asja, et kummaline, kihvt vastuolune asi. Mina ütlesin, et softiskavaike. Nojah, et mina olen nüüd aru saanud, et kuidas Marko Raadi lossi tuleb müüa, et sa pead alustama kuidagi sellest, et tegemist on saladusega, ei tohi seda otse vastu välja öelda. Et, et kuskilt tema kõrvuni kostub, et mingi saladus on ootamatu, teised ei tea, teised ei saa aru, miks niimoodi naiste ärarääkimine rääkimine ilusasti ikkagi nii ja naa, et siis ta saab aru, teeb nii nagu vaja. Marko, mis sa selle kohta ütled? Ei, mingi draama, kliini kaldvähem loomulikult ikka on vaja, et mingi väike draama oleks peidus, aga just et oleks kuskil peidus ja seda saaks siis ise vaikselt niimoodi idandada ja kuhugi sellega jõuda ja mulle meeldib mõjutada ja mulle meeldib mõjutatud saada, et mulle see mäng meeldib. Ma ei tea, kas sul see, kas seal mingi lapsepõlvetrauma, jällegi kui näärivana tõi kingitusi, et sa kunagi, et vahel tuli see saladus kuidagi liialt kiiresti välja ja siis sa said sellest trauma ja praegu kompenseerida seda kuidagi siis. Noh, sellega on üldse see lugu, et pigem ma olen kogu aeg natuke liiga uudishimulik olnud, et ega mul ei olnud ükski kingitus saaduseks. Aga vanemad ei kuulas mu vanaema ja see oligi vanemad ei kuula mind praegu, aga eks ma otsisin kõik need kingid üles. Mullu oli täpselt sama asi mul ka, et kõik oli teada ja lihtsalt teinekord, kui veel midagi tuli, et mida sa ei teadnud, siis oli see ka tore. Navas tuli midagi, nii ta on, aga kas sa nüüd ära nüüd palun siis sellest saladust, et ikkagi me ootame nüüd juba ammu oleme oodanud juba juba aastaid sinu uut mängufilmi, et eelmisest on ikkagi hea. Paar aastat nüüd möödas, lumekuninganna käis ju igal pool festivalidel ja sai, sai tunnustust ja nii edasi. Kas kas gaase uue filmiprotsess on, et kas sa oled juba käinud seal, lipsas Karlo Fungi juures rääkimas, et tahaks teha ja kuidas, kuidas käib üldse, tahaks teha filmi näiteks, võib-olla kuulajate seas on neid. Et kas, kas ka seal need inimesed lihtinimesed vaid ka löögile pääseda või, või on see ikkagi kindel seltskond, kes üldse jutule võetakse? Noh, nii, ta on seal demokraatia, et kõik võivad filmi teha ja nii ta on, et et siis ongi, et kes erinevaid teid pidi, et kes on seal Buzelenud kaua ja, ja kes on mingis mõttes süsteemis sees, aga nagu kõik teavad ja tihtipeale on energiat ja ootamatust just sellel, kes tuleb väljastpoolt süsteemi, et ega seal ei ole ühte reeglit. Et noh, ütleme, et minu, siis saatuse süü on see, et ma olen seal nagu mõnda aega teinud või olen mõned filmid juba teinud, siis noh, jah, mina mingis mõttes lähen sinna nüüd nagu rutiinselt võib-olla seda asjaajamiste ajama. Ta võib sinna, kas sa pead ootama, nüüd sa ei, ma arvan, et minu jaoks on pigem seesama mingi sisemine asi, et, et kas sul, kas sa tunned, et kas sul on enda jaoks küps asi ja õige lugu ja see, mida sa just praegu tahad teha ja ja eks ma olen neid erinevaid kirjutanud ja kuskile maani nendega läinud ja siis olen ise tagasi tõmmanud ja ja, ja nagu ma enne mainisin ka, et eks mul üks praegu väikeste mängufilmide lavastamise kohta on see Tartu ka sahtlisse. Et see ei tähenda, et ma siis päris niimoodi näitlejast eemal suudan ja tahan olla. Et aga need asjad võtavad aega ja, ja ma arvan, et seal on objektiivsed ja subjektiivsed põhjused, miks need asjad aeg-ajalt nii pikaks venivad. Ju siis ju siis nii on lihtsalt. Ju siis nii on, et miks, kas, millest sa võiksid nagu selle filmi teha, et me siin mõned on pakkunud kalevipojast võiksite teha või või siuksed vahvat filmi. Noh, sasin, torkasid ka seda, aga no ma võin siis kreedo oleks ikkagi pigem sinnapoole, et noh, ma arvan, et kunst peab tegelema nende asjadega ja kaasatud filmikunst, et millega just igapäevaselt ei tegeleta või, või mis ei ole teemat siin ja praegu hetkel ja et ta ei saa olla üks osa hetke võimu ja poliitika ja nendest asjadest. Et need tulevad sinna paratamatu. Et kui ta on hea teos, siis, siis sealt need kihistused tekivad siin iseenesest, et noh, ega see inimene tavaliselt, kes neid asju teeb, ei ole idioot või et ta ei suhestuks oma ajaja oma keskkonnaga. Aga kõik need siuksed, temaatilised ja teemasse tehtud asjad, et on vähemalt reeglina hästi õõnsad ja ei ole midagi nagu jubedamad, kui keegi üritab sind õpetada läbi kunsti või, või selline pedagoogiline positsioon ja enamasti sellised tellitud või telli tellitavad teemad ja asjad on selle, selle kuu aega. Et ma ei usu sellist, mina isiklikult ei usu sellist kunsti ja et kunst peab olema väga raskest ja hämaralt määratleda tabata, et ainult siis on tal see mõju või see, mida me ootame talt samat moodi. Ma kaitsen ka muuseumid kui sellist teatavat suveräänsed ja ootamatuid kohtumisi võimaldavat ruumi. Nii on ka, noh, see on hea kunsti tunnus, ka. Ei tea, millega ta sind lööb. Või või selle õpetamise kohta ma hakkasin mõtlema, et aga suurem jagu filme ju ikkagi õpetab sulle midagi. Sellel lool on alati mingisugune moraal, millest eeskuju võtta, mida vältida oma elus, see pole siis õige või? No, ega ikka ei ole küll, headel filmidel. Vaata paremaid filme. Ma käisin Seinspondi vaatamas, mida ta õpetas sulle. Ilus mees oli või, või, või olnud ilus, headus võidab. Alati sa ei teadnud seda ennem. Elukas tavaliselt ikkagi on ju see, et, et see on nagu muinasjuttudes tavaliselt ikkagi mingisugust noh, pahad ikkagi jäävad peale või ei ole või kuidas see on siis tegelikult. Et see asi, et pahad ikka võidavad. Ei head võidavad alati ju. Filmis muidugi, aga see, et ta elu ja mõtlen päriselus näiteks. Mis hea jah, ikka jaa. Nojah, ei, ma mõtlesin, et järsku sa tahad teha, et Kalevipoeg kohtub Kinkongiga, võitlevad seal siis Kalevipoeg läheb edasi kuhugi salongisilla ja tähendab võib-olla siis igal pool on mingid nagu tegelased, et see on ka niuke, see pea ei ole. Vaim tegelastest plaasi, ega see ongi, et see ongi noh, nii-öelda heas filmis, kui need on ühendatud mingi sellisel kummalisel kujul, et see mõjub tõesti värskelt ja ootamatult, siis ma arvan, on Godzilla ja Kalevipoeg ühes ühes filmis võivad olla väga, väga kiftid. Ma ei üldse ei vaidle vastu. Aga just ongi see, et mis alustel või kuidas nad on ühendatud ja millest tekib see, see miski uus või see, mis meid tegelikult kogu aeg paelub, erutab ja vähemalt noh, mida mina alateadlikult otsinud või, või et, et ma tahan neid uusi seoseid või neid ootamatuid seoseid, mille otsa määra varem Tunde enamus filmides meelelahutustööstusest on meelelahutustööstus, mis toodab ühte sama mustrit kogu aeg, et, et see ongi selline turvaline kõht täis, jalad kuivad nagu noh, asi, et sa tead, et sai, justkui ei eksi millegi vastu ja samas ei saa ka sealt midagi. Et kuulame nüüd muusikat, see nüüd küll uus, ei ole sa nüüd kuskilt 80.-te lõpust või see vaelaid bailanud. Ja USA, USA punki, Protabum. See oli, vaidlen Femms või vamm teadnud kuidas seda õigesti hääldada, aga jällegi see vist ei olegi nii oluline. Marko raat meil täna külas ja sinu valikul oli ka seevend. Jah, see on ka üks üks vana bänd tegelikult jaa. Mida ma ikka ja jälle üle kuulan ja aga selle plaadi mõtlesin sellepärast, et ta torkas mulle silma ja, ja mul mul jälle tuli siukene, väike häbi või selline piinlikus, et see on üks nendest plaatidest, mida ma jälle tagasi andnud. Et, et see on niisugune, mõtlesin vanema venna õigusega vennalt ära selle, et vend käis pidulikult Ameerikas kunagi noorena ja siis tuli see tagasi olise plaatkemast. Ossa. Kurat, mina tean seda muusikat täna siia. Ja et nüüd ma saan siis nagu teda tervitada Lõuna-Eestisse. Sedaviisi, kuidas sa, kuidas oma nii-öelda järelkasvu siis hea muusika, miks mitte ka heade filmide suunas painutad, et on sul mingeid selliseid võtteid olnud, Dodo loogiliselt asjad läbi mõeldud või harrastab mingit väga selget sihukest viisi kasvatusviisi, et ikkagi paremad lood ja paremad filmid, miks mitte paremad raamatud jõuaksid siis lasteni. No aga, ega see ongi vist ainuke tee ja mida mitmekesisem, mis on seda huvitavam. Ma olen natukene natukene koolis ka midagi andnud ekas ja, ja niimoodi, et nad siis ma ikkagi, ega ma ikkagi ehitan ta mingile isiklikule sihukesele maitseeelistuste mudelile üles ja, ja üritan, et nad siis selle kuidagi jälle endast välja sülgaks, jälle teistpidi, et et see on nagu üks selline draamatee või, ja aga ei, ma praegu ei õpetata koolis, et sellega on selline asi, et siis peab sellega võib-olla vahepeal ennast laadima ja seda ei tohi liiga palju teha, et see ongi ilmselt eesti kuulinduse õpetajate Edgar probleem, et kurnavad ennast tühjaks ja seda peab niimoodi kui vähegi võimalust, et et aeg-ajalt ja siis jälle ennast laadima. Kus, eks ole, võtad seda aega laadida vaheajal, nüüd varsti vist tuleb talvevaheaeg, kui palju nad siis saadele laadida? No mis sa, Marko ütled siis ütleme, eesti? Elukohta tänasel päeval, kui palju see sind kujukest loojat erutub, kui palju sa lihtsalt nopid sellist? Ma ei tea, võib-olla isegi inspiratsiooniallikaks, selline ma ei tea. Igapäevane poliitika, ühiskonnaelu ütleme poleemika, mis siin on Eestis viimasel ajal päris aktiivne olnud. Oled sa sõna sekka öelnud? Noh, ma arvan, et ma olen mingites olukordades, aga, aga ma ikkagi jällegi rõhutaks siin üle seda, et, et ma ei ma ei ürita sealt leida endale seda ainest või, või see, mis mind tõeliselt puudutab, et, et ma arvan, et sellega on palju tõhusamaid inimesi, vahendeid või kes sellega tegelevad või noh, selleks ongi meedia, selleks on ajakirjandus, kes armastabki iseennast kolmandaks võimuks nimetada ja et, et ma arvan, et jah, kunst töötab test teistes kohtades ja, ja ta siis suhestub poliitikaga ja meie eluga siis palju intensiivsemalt, et et kui see kuidagi õnnestub, hea, hea ja kangeteos mõjub ikkagi täiesti ja viimse juuksekarva nii ja siis ta tühistab kuidagi kogu selle jama ära tihtipeale. Nii et ma arvan, et see on parim viis, et et, et noh, ma arvan, tihtipeale kasutatakse seda stamp ja too, et keegi on seal oma elevandiluutornis ja teeb oma seal seda, teist asja. Loomulikult tihtipeale tehakse seal väga halba kunst ja halbu kunsti ongi väga palju ja see normaalne halbu kunsti on ka vaja, sellel on ka oma roll, et see elavdab meie tundlikkust ja siis me saame aru, mis on hea kunst ja sellel kõigel on oma roll olemas. Aga aga ma arvan, et, et maailma olekski palju kihvtim koht, kui siin oleks rohkem neid huvitavaid elevandiluu torn ja et just, et noh, ainuke lahendus ongi tihtipeale ikkagi, kui inimesed tegelevad väga kirglikult väga hästi ainult neid ennast huvitavate asjadega ja siis, kui need inimesed kohtuvad siis, kui nad suhestuvad sealt mist vahelt tekib, et et, et noh, ma arvan, et, et probleemist kogu aeg lõputult rääkides ei lahenda seda probleemi, et need probleemid tuleb tühistada ja ja selles mõttes, et noh, ma arvan, et et noh, eriti selline poliitiliselt organiseeritud kunst on üks üsna õõnes asi või noh, ta tegelikult nämmutab tihtipeale suhteliselt ohutu osaga sellest poliitikast ja ja, ja ega ta, ega ta nüüd eriti kellelegi korda ei lähe, ei, ei poliitikale kui sellisele oma kõige halvemas tähenduses, et noh ju poliitika ei pea olema see, mida, mida me teda igapäevaselt võtame see võim, noh see on konkreetne, kas siis võim, kui selline võim kui klammerdumine ja kõik need nii-öelda jamad. Aga noh, poliitika on ju lihtsalt kooselamise ja sekkumise vahend lihtsalt see, et ta on korrupeerunud võimuks igapäevatasandil, et see on nagu kurvem teema Et see, kus me oleme, on jumalast normaalne, et vahetevahel praegu lihtsalt võib-olla ka võime habris raputust, kas sa kodanikuna nagu selles mõttes, et no ma arvan, et kunagi Ma arvan, et ei ole kunagi normaalne ja, ja kogu aeg peab kraaksatama, aga ma arvan, et kõige paremad kraaksatused on, on need, mida siis teevad võimalikult jõulised elevandiluutornid või siis juma võimalikult ootamatus kohas kraaksatajad. Et kes, kes kuidagi lükkavadki kõik selle täiesti ümber ja kahtluse alla. Aga, ja seda sama asja kuidagi nämmutades või et noh, mul ei ole nagu loomulikult mingit head retsepti või pedagoogiliste nõuannet. Aga ma aga sekkuma peab loomulikult, ja sekkuda saab ka väga väga rohujuure tasandil või et kasvõi see, et sa ei, sa ei allu nendele lollustele ja seda on võimalik ikkagi oma nii-öelda siuksed rohujuure liginemise tasandilt väga palju teha, et, et see ongi tegelikult pigem kõige nukramad, kui sa puutud omal noh, mingis mõttes väga lähedase Rink konna puhula kokku mingi alla heitlikkusega või, või sedasama Harjumuse argumendiga või et, et kõik on kogu aeg nii olnud või et ah, midagi ei saa teha, et, et noh see on lihtsalt inimlik laiskus, et see noh, see tegelikult isegi ei puutu nii palju sellisesse suurde poliitikasse kus on lihtsalt Meil ongi Margo aeg hakanud juba täis saama, sinu valikul paneme nüüd käima veel ühe sellise, mul on jah, sellise natukene eesti india sugemetega, mis, mis seal poisil oli ta nagu vere sihukeses. Aa, no hea küll, pangesse ja mul oli üks viimane sigadus ka, aga hea küll. Otse üks sigaduse eest, siis need nii-öelda veel kuhugi üles. Et siis teinekord laseme valla selle ka, aga aga aitüma, et said käia ja muide Marko Raadi siis ka selliseid tudengi varasema aja teoseid näeb täna Tallinnas kinomajas, kas sa ise lähed, vaatad ka selle või? Ma lähen ja nad kutsusid? Piinlik saab olema, aga noh, saab näha, häbi läheb üle, seda ma õppisin koolis. Niimoodi, see on päris hea tõdemus, millega lõpetada häde. Häbi läheb üle aitäh, Marko.