Kui meid tabavad raskused, asume välja selgitama põhjust otsima süüdlast kes meid sellesse olukorda On tõuganud kindlasti meist väljastpoolt. Miks meie oleme need, kes kaotasid töö, kes ei teeni piisavalt, kelle sõber hülgas või elukaaslane maha jättis. Esimesed, kes sööbingi satuvad, on kõige lähedasemad. Kuni jõuame välja valitsejateni. Alati inimestele tundunud, et kuningate palad on ihaldusväärsemad. Et need, kelle käes on võim, omavad seda tõesti määrata, otsustada, võtta, jätta. Me tahaksime kahmata endale nende palad. Kuid kas me suudaksime kanda nende kohustusi ja vastutust? Õpetussõnade 23. peatüki esimene kuni kolmas salm manitsevad. Kui sa istud valitsejaga leiba võtma, siis pane hästi tähele, mis sul ees on ja pane nuga kõri juurde, kui sa oled himukas. Ära ihalda tema maiuspalu, sesson, petlik leib. Saalomon ütleb, et kui sul on auvalitsejaga koos einestada, ei tasu olla himukas. Mida ta sellega mõtleb? Mis ööseks paljudes olukordades silmadega ära palju rohkem kui sobib, kui on kohane. Me oleme ebaviisakad ja ahned. Meile tundub sageli, et kellegi teise elu on ilusam kui meie oma. Eriti neil, kes on meie üle olgu lihtsalt ülemus või valitseja. Kuid Saalomon teab, et ei ole. Paljud asjad meie elus on näiliselt paremad kui nad tegelikult on. Need, mida me kaugelt küünitame. Kuid milleni me ometigi ei suuda sirutada. Me usume, et kui me saaksime asju muuta üht või teistpidi siis hakkaks meil kergem, parem ja mugavam. Kuid see ei pruugi sugugi nii olla. Rammusat magusad, maitsvaid hõrgutavad palad, mida me ihaldame ei tähenda ainult seda hetke ilme, neid suhu paneme. Aita hetki nendeni jõudmiseks ja nende säilitamiseks. Õpetussõnad hoiatavad meid ahnuse ja ebaviisakuse eest. Me peaksime ise suutma ennast talitseda. Saalomon jätkab õpetussõnade 28. peatüki kuueteistkümnendas salmis. Vürst, kellel puudub arukus, suur rõhu ja aga kes vihkab ahnust, pikendab oma päevi. Ta ei soovita ka valitsejal end ei füüsiliselt ega vaimselt paksuks süüa. Üllameelsust ei vaja mitte ainult meie. Kui me valitsejaga leiba võtame. Vaid valitseja peab omale noa kõrile panema, et mitte olla liiga himukas. Ahne ei tasu olla üheski lauas. Kuid ahnus saab väljenduda siiski nendes laudades, kus on midagi pakkuda. Kiusatus ei ole mitte see, kui me ei taha teha asju, mis meile niikuinii ei meeldi. Kiusatus on see, kui me ei tee asju, mida me tahaksime isegi väga teha. Aga ei peaks tegema. Jäägem tasakaalukaks ja mõistlikuks ka siis kui see tundub väga raske. Kui tahaks õgida silmade ja suuga Kadeduse ja saamahimuga. See leib on petlik. Ahnuse vihkamine pikendab elupäevi nii meil kui vorstil. Olgu ta õnnistatud.