Õnnevaka külaline on täna võib siis vist öelda, et aasta eesti mees või Eesti aasta mees nagu selgus, tere tulemast enne vaka stuudiosse Alarsik pürst. Tuleb välja, et need päevad siin, mitte mägede, said maa peal nii kiired, et neid oli üsna raske siia stuudiosse saada. Ei ole nad kiire tulnud, aga just päev ja eilne oli selline, kus oli tegemist seoses selle aasta inimese tiitli saamisega. Ja muidu ka, kas on midagi muutunud ka tee ääres endas pärast muutunud mitte midagi? Ja ka elu ei ole suuri muutusi olnud võib-olla sõprade-tuttavate koha pealt neid natuke juurde tulnud. Tuleme nüüd siis selle väga tähtsa kuupäeva juurde Eesti ajaloos minu 14 aastane poeg mõtles, et see võiks olla lausa Eesti rahvuspüha. 22. mai 2003 sellist nüüd eriline rõõmupäev teile tol hetkel ei olnud vist. Ei olnud ja ma hästi isegi ei mäleta seda, mis seal toimus sellel päeval, Vahur Kersna, millest tegi filmi nüüd tänu sellele tulid mõned asjad uuesti meelde. Te olite seal üleval 15 minutit, mida te seal nii kaua tegite? Aga see 15 minutit läkski filmimiseks. Ja ega muud seal teha ei olegi, umbes filmilõik on ka viis minutit pikk ja nuud seal ei teinud. Hakkasime kohale tulema. Kas te olite enne lugenud ka neid alpinismi raamatuid, kas kõik seened, mis seal tegelikult oli oli ka sedamoodi, nagu neis raamatutes on kirjas? Jah, on mitmeid häid raamatuid. Lugesin ka läbi lumetiigri lugesin ma läbi peale Everesti, aga see on väga hea raamat, aga võib-olla väriraamat jah, võib-olla jusse. Krakoueri lendas õhku, ongi nagu kõige reaalsem ja tõsiselt võetama kirjeldus Everesti tipust. Kas see oli täpselt sama rada, mida pidi teie käisite? Ei, see oli teine rada. Aga see meie Rodaali sellest raskemast küljest? Ja kõige sellised tunded nagu on, ega nendest raamatutest ei tule ka välja, et kellelgi oleks eriliselt ülevaid tundeid, sest suures osas on tegemist suurte kannatustega. Jah, ei ole, nagu ma ütlesin, midagi ilusat seal üleval ei ole, vaid mõtteid pähe ei tule. Miks te sinna läksite? Ma tahtsin endale tõestada, et ma olen millekski suuteline. Kindlasti mingil määral ka edevust ei ole üldse. Everesti tipp on ministri seas kõige magusam hinnatum tipp. Ja sinna tahavad neist kõik, minna jõuavad väga vähesed, jõuavad üldiselt väga vähesed ja seda neid näidanud. Statistilised arvud, aga miks mõni sõda läheb mõni teine? Kuuldavasti on praegu neid kommertsekspeditsioone, et maksad suure raha ja igal juhul viiakse sind ülesse, kas on võimalik niimoodi päris? On küll muidugi peavad ka ise olema tugev, aga sind ikkagi, Karel aidatakse üles ja Everestil üldiselt paneb asja paika raha, kui sul on käia välja nii palju raha, sa võid palgata endale seal mitugi Nošerbat, kes sind aitavad teenindavad muidugi, see ei tähenda seda, et sa jalgu alla ei pea võtma. ATK oma treenituse tase peab olema jah, aga tunduvalt nõrgemini, mees võib rahulikult ära käia. Aga ikkagi selle juurde tulles, et miks siis osa jõuavad ja kõik ju tegelikult noh, aastaid treenivad, selle nimel töötavad, loobuvad millestki meie inimeste puhul, rääkimata veel rahast, et miks siis ikka osa jõuavad, osa ei jõua. Kas mingil hetkel tuleb ikka vastuse enese analoogia, instik teiega, ütlesite, et teil oli kavatsus sealtsamast tipu lähedalt alla tulla. Küll ikka ei lähe niimoodi surm silme ees. Ei lähe, minu ainuke mõte oli ellu jääda, see on kõige tähtsam elusana tagasi tulla, aga nüüd, kui ma sõitsin esikohale, võib-olla raha siis teisele kohale sätiksuma Everesti puhul ilma ja kui ilmaga ei vea, siis ei ole mingit lootust tippu jõuda. Ja ilmad on seal ainult kas halvad või väga halvad. Ja aastas on see väga lühike aeg, millal ja sel ajal siis üritavad kõik, kes vähegi paari päeva jooksul läheme tagasi lapsepõlve, et kas te juba poisikesena siis tegite sporti ja milline poistel. Ma arvan, et ma olin päris korralik poiss kõigi oma heade ja vigadega. Sporti olen ma teinud eluaeg, aga mitte ühtegi asja korralikult jooksnud, suusatanud, ujunud, rattaga sõitnud kogu elu, aga mul ei ole selles mõttes püsivust. Alpinismi räägime nagu selle vastu, et seda erilist kannatamist No ei tea, konkreetseid treeninguid ei ole ma kunagi ette võtnud. Mul on paljude teiste ees selline looduslik eelis maakimatiseerun kõrgustes, seal väga kiiresti. Kas see selgus teil mägedes või seda te ise enne ka ei teadnud või lihtsalt, kui hakkasite mägedesse ronima, siis selgus, et teil millegipärast ei ole. Jajah, ma olen põdraplaane madalamaid tippe küll ja see selgub, ütleme 5000 meetri kõrgusel siis saad aru, kas oled suuteline minema või mitte ja see ei ole niisugune asi, mida saab treenida. See peab olema looduse poolt kaasa antud. Nii et kui mees on roninud 5000 meetri peale, selgub, et ta ikkagi noh, ei saa seal kuidagipidi hakkama, siis. Siis ei tasu kõrgemale on roninud. Selgub, et ka veel nende nagu mõtet. Seda pead sa teadma, seda peab praktikas kogema ja sa võid trenni teha, ükskõik kui palju siin. Ja ja kui paljude teiste ekspositsioonidega natuke puutusid Ja Me käisime kõikidega läbi, kes seal baaslaagrites olid. Sa lihtsalt peavad nendega läbi käima küsima ükskõik mille, mille kohta, mis nende plaanid on, mis ilm võib olla läbi käima, suhtlema kõigiga. Kuidas selline omavaheline suhtlemine on, kas vaadatakse ikka niimoodi kurja pilguga kui konkurenti või vaadatakse, kui kolleegi? Alpinismi puhul on just see eriline, et sind vaadatakse kui kolleegi sest mägedes ei ole niisugust asja, et võisteldakse üksteisega. Võisteldakse iseendaga. Jumal, aga kui ka see hirmus järjekord seal on, kas siis ei ole tahtmist mööda või ei ole seal võimalik eriti mööda tormata sellest? Põhimõtteliselt on küll võimalik trügimise oskust natuke ja, ja nahaalsust ja seal on järjekorras väga erineva tasemega alpinist ja mõni võib seal näiteks redeli peal kõlkuda tunde ja siis pead olema, peab olema iseloom, ott lihtsalt minna mööda. Kui ma nüüd alpinismi seal räägime, et millal te nüüd päris alpinismiga konkreetselt tegelema hakkasite, te tegelesite paljude spordialadega. Konkreetselt alpinismiga viis aastat tagasi Jaan Künnapiga ja temaga võtsime esimese sihukese tõsisema mäe. See oli Elbrus. Vot Elbrusega seoses mul on hoopis üksteistmoodi, küsin, kuidas teie ema sellesse suhtesse Ta ei suhtu sellesse sugugi hästi, jah, aga ma ei saa mõelda ainult teiste peale, eluaeg ma pean ka natuke enda peale mõtlema. Ja nüüd siis, mis edasi saab? Üks kõige kõrgem mägi on võetud elu eesmärk on täidetud. Et noh, see ei olnud minu elu eesmärk, aga kindlasti inimest ma ei jäta ja tegelikult on mägedes palju võimsamaid väljakutseid. Lihtsalt see Everesti nimi kõlab väga suursuguselt, sest ta on ikkagi maailma kõrgeim, sugugi mitte raskem tipp ja on palju raskemaid ja palju huvitavamaid ja ilusamaid mägesid kui Everest, nii et ma arvan, et sellel alal tegutsema edasi. Mis on kõige ilusam mägi, kus ta siiamaani käinud olete? Ewert ümbrus on hästi kuule, kõik. Everest ei ole, piltide peal on ta palju ilusam, kui ta tegelikult välja näeb, tasuke küllaltki halva auraga. Sihuke must mägi nagu teised seal ümbruskonna mäed on niisugused ilusad valged ja kõik teised mäed olid palju ilusamad, isegi jutuse Elbruse üldse. See kant seal on väga ilus ja mõnus. Te sattusite ekspeditsiooni täiesti juhuslikult. Üksinda ilmselt ei saagi minna päris meie inimene või oleksite te näiteks olnud võimeline üksinda minema? Mina ei oleks, aga maailmas on sihukesi inimesi olnud küll, kes on üksiküritajad? Reinhold Meissner ja tema olen üksik ürinud. Ja ta oli ka eelmise sajandi esimeseks alpinistiks, kuulutati. Kuidas need inimsuhted seal selliste sellises ikkagi väga ekstreemolukorras on, kas ikka tuleb vahel tüdimus ka peale ja hiline noh, vihastad kergesti või? Sellistes tingimustes on tüli väga kerge tulema, aga arvestades seda, et nüüd kõikidel meeskonnaliikmetel olid väga suured kogemused just selles osas, siis kordagi selle aja jooksul ei tulnud ette mitte ühtegi suuremat tüli. Peab olema valitsema tegelikult päris karm distsipliin. See on selleks, et õnnetust ära hoida. Kui sa oled seal sellises kõrguses käinud, vaatad hoopis teise pilguga, nüüd niimoodi siia kõrgustest alla maa peale. Ja, ja see annab elus väga suure kogemuse ja põhiline, et ta annab sulle võrdlusmomendi, selle eluga, mis siin on ja ma arvan, et tänu just nendele mägedele ei pöörama pisiasjadele eriti suurt tähelepanu. Jõulud on tulemas kuste jõululaupäeval olete kuste jõulud, veedad tööl? Ma olen tööl, mulje jääb töötsüklisse sisse nüüd jõulud, uusaasta kui sünnipäev. Ja ma olen sellega väga rahul.