Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva kolmanda detsembri olulisemad sündmused. Mina lähen Liisu Lass. Riigikontrolör Mihkel Oviir teatas riigikogus arupärimisele vastates, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts alates riigihangete seaduserikkumisest seoses prantsuse ettevõttega Alsto sõlmitut Narva uue elektrijaama esimese ploki ehitamise lepinguga. Eesti Energia müügi ja teenindusdirektori Sten Kose sõnul on Eesti Energiaga sõlmitud tänaseks veidi üle 150000 avatud turu elektrilepingu. Imatra elektri rohkem kui 24-st 1000-st kliendist on lepingu sõlminud kaheksa protsenti. Mõlemad müüjad prognoosivad, et enamik kodukliente jääb siiski üldteenuse kasutajaks elektrienergia müüja leidmisega kimpu. Väiksemad omavalitsused võivad lepingupartneri leida ka lihtsustatud hanke korras ning ei pea kindlasti sõlmima elektri ostuks pikka ja keerukat riigihanget. Hispaania esitab Euroopa liidule ametliku taotluse oma pankade peatamiseks. Taotluse suurus on 39,5 miljardit eurot ja see makstakse eeldatavasti välja 12. detsembri paiku. Iisrael välja peaministri Benjamin Netanyahu kabinetiametniku sõnul ei tagane riik oma asunduse laiendamise plaanist Palestiina aladel. Kuigi see otsus on pälvinud rahvusvahelise hukkamõistu. Pressisõber 2012 on riigiprokurör Heili Sepp ja pressivaenlane justiitsminister Kristen Michal. Heili Sepa pik kaaskiri Reformierakonna rahastamisskandaali kohtumääruse juurde võimaldas selle teema avalikku arutelu jätku ühiskonnas, ütles Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Oma muuseumi museaale. Paidest ära ei viida, muuseum kinni ei panda ja jätkub Kultuuriministeeriumi poolne muuseumi rahastamine. Need olid peamiselt sõnumeid, millega Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton On jah. Muuseuminõunik Marju Reismaa tulid pärastlõunal Järvamaakultuurina. Aitäh. Spordist. Eesti saalihokikoondis alustas täna Šveitsis maailmameistrivõistlusi. Avakohtumises alistati Singapur 13, kaks. Ilm on eeloleval ööl ja homme päeval pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund. Külma on öösel viis kuni 12, päeval kolm kuni üheksa kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riigikontrolör Mihkel Oviir teatas täna riigikogus arupärimisele vastates, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts teadis riigihangete seaduserikkumisest seoses Narva uue elektrijaama esimese ploki ehitamise lepinguga. Kui küsite, kas majandus- ja kommunikatsiooniminister teadis või ei teadnud riigihangete seaduserikkumisest, siis vastus on, et jah, teadis. Eesti Energia juhatus kinnitas riigikontrollile, et ministrit informeeriti enne lepingu sõlmimist kõikidest riskidest. Oviir lisas, et eduka pakkumuse väljaselgitamisel rikuti riigihangete seadust tõenäoliselt kahel juhul. Esiteks ei vastanud ainukene vastavaks tunnistatud Alstomi pakkumine päris igas aspektis hanke tingimustele. Mittevastavus seisneb eelkõige selles, et Alstomi soovis oma pakkumuses hankedokumentides lubatud erinevaid makse ja trahvitingimusi. Ja teiseks, võitjaga asuti läbi rääkima, et muuta neid hanke tingimusi, mis ei olnud läbiräägitavad ja mida poleks tohtinud muuta. Riigikontrolör tõdes, et kaitsepolitsei pole selles küsimuses kriminaalasja algatanud. Ka ei ole järelevalve menetlust algatanud. Rahandusministeerium. Pean ütlema, et sellega on tegelenud oma pädevuse piires ja rahandusministeerium kui ka KAPO prokuratuur saatis selle avaldusega poole ja ka KAPO ei leidnud seal ametiisikute tegevus kuriteo koosseisu ja tagastas selle avalduse. Mul on nüüd raske öelda, kas oleks otstarbekus, kas oleks mõistlik veel midagi taodelda teha. Minu arvates peaksid siin olema mingisugused uued faktid, mingisugune koosseis, mille kohta me ütleme, et jah, seda ei teatud ennem ja selle kohta ei suudetud hinnangut anda. Minul praegu seda informatsiooni ei ole. Järgmise nädala esmaspäevaks peavad elektrimüüja valiku tegema need tarbijad, kes soovivad sõlmida elektrilepingu esimesest jaanuarist. Janek Salme jätkab teemat. Eesti Energia müügi ja teenindusdirektori Sten Argos sõnul on Eesti Energiaga tänaseks sõlmitud veidi üle 150000 avatud turu elektrilepingu. Argos ütles, et koduklientide lepingud moodustavad neist umbes 95 protsenti. Jätkuvalt nad meie juures on kõige populaarsem meie kindel toode siis selle fikseeritud hinnaga leping, mida on jätkuvalt 90 protsendi kandis kõikidest lepingutest ja nüüd kasvavat trendi on veidi näidanud börsihinnaga muutuv pakett, mis on veidi kasvanud võrreldes eelmise nädalaga. Kliendid, kes soovivad sõlmida elektrilepingu esimeseks jaanuariks, peavad elektrimüüja valiku ära otsustama 10.-ks detsembriks. Sten Argose sõnul prognoosib Eesti energia, et selleks ajaks on ettevõttele umbes 200000 lepingut. No tänase tempo juures, et meil tuleb päevas praegu vaatasin eelmist nädalat ja ka nädalavahetust umbes 10000 lepingut päevas juurde, nii et, et ma usun, et ta tuleb meil sinna 200000 kanti või veidi isegi üle. Eesti Energial on praegu umbes 465000 koduklienti, mis tähendab seega, et suur osa neist jääb turu avanemisel üldteenuse kliendiks. Lepingu sõlmimise soovi korral tuleb edaspidigi arvestada 21 päeva reegliga, märkis Argos. Et selles mõttes ei ole siin sellist asja, et kui nüüd lepingut ära ei tee, terve järgmise aasta peaks üldteenusel olema, et iga kell saab üldteenusest minna. Lepingusse kehtib küll tõepoolest seesama 21 päeva reegel, et enne kuu lõppu 21 päeva tuleb leping sõlmida, kui on soovi, et see hakkaks kehtima järgmise kuu alguses. Latvenergo Eesti üksuse ehk Elektrumi Eesti turujuht Raivo videvik ei soovinud praeguseks sõlmitud elektrilepingute arvu veel avalikustada. Videvik kinnitas samas, et ettevõte teeb numbreid teatavaks pärast kümnendat detsembrit. Imatra elektril on praegu Läänemaal ja Viimsi vallas kokku 24300 klienti. Imatra elektri elektriäri juht Sven Pitka ütles, et praeguseks on avaturulepingu sõlminud neist umbes kaheksa protsenti. No ma usun, et tuleb veel veel kõvasti lepinguid, sellest juba praegult on kontoris tunniajane järjekord ja, ja iseteenindus töötab täisvõimsusel. Inimesed on nüüd kõik ühel hetkel ärganud ja soovivad lepingut sõlmida, väga suur hulk ei ole veel mitte midagi teinud. Samas on meile paljud inimesed teatanud, et nad jäävad üldteenuse peale, kuna meie piirkonnas on väga palju niukseid, väikseid suvilaid ja maa kodusi, eriti Läänemaalt. Tartumaal asuv Võnnu vald on jäänud jänni elektrituru avanemisel elektrienergia müüja leidmisega eelmisel nädalal lõppenud riigihankele ei esitanud pakkumist mitte ükski ettevõte. Mirko ojakivi uuris, millised on elektrimüüjate jäänud omavalitsuste võimalused elektrimüüja leidmisel. Võnnu valla juhtumi puhul rääkisid elektri müügiga tegelevate ettevõtete esindajad, et hanke ebaõnnestumise põhjuseks olid hanketingimused, sest need ei võimalda elektrimüüjal võtta lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasu, nagu see juriidilise isiku puhul tavaks. Ka oli hanke tingimustes nõue jätta Pakkumine avatuks 90-ks kalendripäevaks koos võimalusega alustada elektritarnet. Esimesest jaanuarist elektriturul kehtib aga reegel, et elektrileping peab olema sõlmitud hiljemalt 21 päeva enne kuulu. Selle nädala jooksul loodame ka Võnnu vald esimesest nurjunud hankest hoolimata leida endale uue hanke näol elektri müüa. Selleks kuulutati välja uus riigihange. Samas ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda, et riigihange tuleb korraldada siis, kui elektrienergiakomponendi aastane kulu moodustab elektriarvest enam kui 40000 eurot. Kui summa nii suur pole, võib korraldada lihthanke. Selleks tuleb siis kolm pakkumist ja valida välja nende seast soodsaim. Eesti Energia suurkliendiosakonna juhataja Artur Teesalu sõnul on 40000 eurot üsna suur summa ja suurem osa Eesti omavalitsustest võiks elektrit osta. Juht lihthanke korras. Artur Teesalu. Lihthanke korras on võimalik küsida kolmelt müüjalt lihtsalt pakkumised müüjatega läbi rääkida, leida sobivad lahendused ja kuulata siis, mida erinevad müüjad siis konkreetsele omavalitsusele pakkuda saavad. Kuna neid lahendusi on turul erinevaid. Omavalitsused ja nende hallatavad asutused ei jää aga uuel aastal elektrita ka siis, kui hankemenetlus peaks venima. Juhul, kui omavalitsus ei ole hiljemalt 10.-ks detsembriks sõlminud ühegi müüjaga elektrilepingut müüb talle seaduse kohaselt elektrienergiat vastava piirkonna võrguettevõtja. Enamasti on selleks elektrilevi. Elektrilevi turusuhete osakonna peaspetsialist Tõnu Roosvee ütles, et ühtekokku on neil umbes 15000 tarbijat, kes elektripaketi valimata jätmise korral kama soetama bilansienergiat, millistest tarbijatest jutt? Tõnu Roos vä? Need on valdavalt juba niukseid, ikkagi äri, äriliste sugemetega ettevõtted ja firmad, ütleme siin keskmised kauplused, kohalikud omavalitsused, koolid, lasteaiad natuke suuremad ja arvuliselt on elektrilevipiirkonnas neid meil umbes 15000 tarbimiskohta. See on umbes kaks, kaks protsenti meie, kuhu tarbimiskohta arvust. Oktoobris oli kuu keskmine bilansi elektri hind 4,84 senti kilovatttunnis pluss käibemaks. Roosma sõnul näitab aga aasta keskmine statistika, et bilansi elektri hind on kusagil 10 protsendi võrra kallim. Mirko Ojakivi Tartu. Välisuudistest teeb ülevaate Kristi Sobak. Hispaania rahandusministeerium teatas, et Hispaania esitab Euroopa liidule ametlikud taotlus oma pankade toetamiseks. Taotluse suurus on 39,5 miljardit eurot ja see makstakse välja 12. detsembri paiku. 37 miljardit on ette nähtud neljale riigistatud pangale, 2,5 miljardit läheb aga loodud halva laenu pangale eurole. Rahandusministrid peaksid täna õhtul Hispaania pankadele tehtava laenumakse heaks kiitma. Prantsuse president François Holland ja Itaalia peaminister Mario Monti allkirjastasid täna kokkuleppe kaht riiki ühendava 57 kilomeetrit pikka raudteetunneli ehitamiseks Alpidesse. Leping puudutab Leonia toriinot ühendava kiirrongiliini rajamist. Tunnel. Ehituse maksumust on hinnatud 26-le miljardile eurole. Esimesed rongid peaksid praeguse plaani kohaselt alustame uuel raudteel liikumist kõige varem 2028. aastal. Reali peaministri Benjamin Netanyahu kabinetiametniku sõnul ei tagane riik oma asunduse laiendamise plaanist Palestiina aladel, kuigi see otsus on pälvinud rahvusvahelise hukkamõistu. Nii Prantsusmaa kui Suurbritannia kutsusid täna välja Iisraeli suursaadiku, et avaldada pahameelt Iisraeli otsuse vastu ehitada Jeruusalemma ja Jordani jõe läänekalda asunduste see veel 3000 uut kodu. Oma vastuseisu Iisraeli otsusele juudi asunduste laiendamiseks on väljendanud ka Venemaa, Saksamaa, USA ja Euroopa Liit. ÜRO peasekretär banki mun nimetas otsust peaaegu saatuslikuks löögiks igasugustele väljavaadetele sõlmida rahu palestiinlastega. Eile teatas Iisrael, et ei kanna üle raha, mida riik palestiinlaste nimel kogub ja mis oleks tulnud sel kuul Palestiina omavalitsusele edastada. Otseselt tingis Palestiina-le ÜRO-s mitte liikmest vaatlejariigi staatuse andmine. Egiptuse riigimeedia vahendas, et riigi kõrgem kohtunikekogu otsustas vaata kohtunikud vaatlema eelseisvat põhiseadus referendumit, kuulutades teiega tühiseks üleskutse rahvahääletust boikoteerida. Otsus on hoop president Mohammed Morsi vastastele, kes lootsid referendumi õigustühiseks tunnistamist. Egiptuse põhiseadus. Referendum toimub 15. detsembril ja riigis. Seaduse kohaselt peavad kohtunikud jälgima hääletamisprotsessi valimisjaoskondades. Põhiseaduseelnõu on egiptuse uusimas poliitilises kriisis kesksel kohal. Opositsiooni hinnangul üritavad riigipea ja tema liitlased referendumi kiire korraldamisega šariaadipõhist konstitutsiooni läbi suruda. Tagasi Eestisse Eesti ajalehtede liit valis täna selle aasta pressisõbra ja pressivaenlase. Riina Eentalu käis Tööandjate majas, kus Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar tegi tiitli saajad teatavaks. Raudsaar ütles, et tänavu oli sõbra kandidaate rohkem kui vaenlasi kuid kumbagi kümmekonna ringis. Pressisõbraks valisite Heili Sepa, riigiprokuröri ja põhjendus oli ju see, et ta tegi ametkondlikud küllaltki ebamugava otsuse. Ta julges avaldada oma arvamust küllaltki keerulises olukorras pressivaenlaseks Kristen Michali just nagu andi poodina selles mõttes, et ta ei olnud mõnda aega ajakirjandusele kättesaadav ja on jäänud mulje, et ta kasutas oma positsiooni selleks, et seda rahastamisskandaali pisendada. Mart Raudsaare sõnul langes Sõbra vallik Heili Sepale ka sellepärast, et ta tegi rahastamisskandaali kohtumäärusele pika kaaskirja. Mis on Eesti õigusajaloo suhteliselt pretsedenditu ja mida ju keegi ei nõudnud ametkondlikud temalt ja mis võimaldas selle rahastamisskandaali avaliku arutelu jätku, kui seda poleks olnud, tõenäoliselt ei oleks ka see arutelu jätkunud. Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu liige Priit Hõbemägi sõnastas pressisõbra ja vaenlase valimise mõju nii. Kahtlemata see mõjutab neid inimesi, keda siis need tiitlid puudutavad. Varasematest aegadest ma mäletan, et oli selliseid pressi vaenlasi kandidaate, kes selle peale väga vihaseks said, muutusid kurjaks meedia peale ja nad oleksid võinud siis peeglisse vaadata. Eks me tahame näidata ühiskonnale seda, et mis, kas sul on toimunud, millised inimesed on ajakirjanduse meelest olnud positiivsed ja millised on negatiivsed tegijad olnud ja ja ühiskonda see ei mõjuta, aga sotsiaalset mälu värskendab täiesti kindlasti. Riigiprokurör Heili Sepp rääkis oma aianditest selle kohtumääruse puhul Sellel oli nagu kaks etappi selle määruse sisu sellises ulatuses avalikustamisele, et üks asi oli see, et, et see määrus tuli niikuinii teha ja kuna oli tõusetunud hästi palju küsimusi, siis tuli need küsimused ka selles määruses ära lahendada. Nüüd, mis puudutab seda, et miks see määrus pidi avalikuks saama, siis noh, see tulenes avalikkuse huvist selle vastu, aga väga paljuski ka sellest, et, et tegelikult Eesti vabariigi kehtiva seadusandluse kohaselt ei olnudki mingisugust alust, seda informatsiooni, mis seal määruses kirjas oli, kuhugi peita ega varjata. Mida aga arvata pikka aega suure meedia tähelepanu all olekust? Aga ega ta selles mõttes see ei ole kerge, et me iga hetk toob midagi uut õppida, sest see ei ole. See ei ole see tüüpiline juristi töö, mida iga päev teed. Kultuuriministeerium plaanib jätkuvalt anda riigile kuuluva Järva maakonnamuuseumile Paide linnale, muuseumist saab Paide vallitornis tegutseva sihtasutuse ajakeskuse osakond. Järvamaal käisid muuseumi tuleviku üle täna arutamas ka Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn ja muuseuminõunik Marju Reismaa, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Kui kultuurirahva hirmud lühidalt kokku võtta, siis peamiselt kardetakse, et Järvamaa muuseumi sajandi jooksul kogutud Mosiaalid viiakse Tartusse Eesti Rahva muuseumisse. Ajakeskus Wittensteini, mille osakonnaks muuseum muudetakse, ei hakka enam tegelema kogu Järvamaa kultuuri ja ajaloopärandi kogumise ja talletamise ka ning kas ikka jätkub muuseumi riigipoolne rahastamine, kui ministeerium sihtasutuses ei osale. Imaveres tegutseva piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe ütles, et teda ajendas maakonnamuuseumi kaitseks välja astuma teadmatus. Kas te peate õigeks seda, et tegelikult ju teisi omavalitsusi kaasatud kultuuriministeerium asus läbi rääkima kohe Paide linnaga väidetavalt alguses siiski natukene olevat Järvamaa valitsusliiduga räägitud, et ei, ma ei pea seda õigeks selles mõttes, et tegemist on Järvamaa muuseumiga ja mitte nüüd Paide linnamuuseumiga. Nii nagu ütles Ülle välima, Türi kultuurimaja direktor oleks olnud vaja ikkagi läbi võtta nii-öelda rohujuure tasandilt ehk volikogude kultuuri komisjonides ja, ja sealt edasi siis vastavalt, kuidas otsustavad volikogud, kuidas otsustavad vallavalitsused, linnavalitsused ja nii edasi. Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn selgitab, miks kultuuriministeerium toetab Järvamaa muuseumi muutumist ajakeskuse Wittgenstein osakonnaks. Paide linnas on täna kaks asutust, kes tegelevad Mosiaalse keskkonnaga. Elavat ajalugu tutvustab ajakeskus Wittgenstein ja muuseumi tegevusega tegeleb maakonnamuuseum. Me leidsime, et kaks sellist asutust, kes tegelikult tutvustavad ajalugu erineval moel võiksid tegutseda ühes sihtasutuses. See rikastab mõlemaid, nii kogemuse sünergia kui ka erinevate meetodite poolest, olla rohkem suunatud külastajale, aga teisest küljest ka tutvustada mitte ainult Paida, vaid ka Järvamaa ajalugu. Kas te saite tänases koosolekust ka mingeid mõtteid, kuidas selle teemaga üldse edasi minna? Meie sõnum on ainult üks. Kogud lähevad Järvamaale, kogud jäävad paidesse, see muuseum tegutseb nii maakonna kui linna huvides. Riigi hool on kanda seda hoolt, et see muuseum saaks läbi oma tegevuse rahastatud täpselt sellises mahus nii nagu ta on seni rahastatud. Ka Paide linnapea Kaido Ivask kinnitas rahvusringhäälingu raadiouudistele, et muuseum jätkab tulevikus Järvamaa muuseumina ja seda nii sisu kui ka nime poolest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Spordiuudistest räägib nüüd Heiki Rump. Eesti saalihokikoondis mängis täna Šveitsis maailmameistrivõistlustel oma esimese alagrupikohtumise Singapuri vastu ja võitis selle tulemusega 13. Kaks. Joosep Susi küsis koondise treenerilt Risto rallilt, kuidas jäite mänguga rahule? Mängupilt oli hea, Me mängisime täpselt minema, pidime alguses selgeks teha, kes on kes ja esimesel kolmandikul korralikult mängida, siis teisele kolmandale omanikule andsime osadel meestel juba puhkused. Saime ilusasti laveerides inimeste vahel, kes mida mängivad. Üldiselt meil füüsikud võrrel säraviga homseks muutuvad päris korralikult, enam-vähem teame, kes kuidas kellegagi mängivad. Slovakkia on tugev, tuleb kindlasti tihe mängijat. Me peame väga hästi valmis olema ja parimad mehed mängivad kindlasti rohkem minutit kui võib-olla nõrgemad mängijad. Kuigi võistkond on suhteliselt ühtlane. Meil üldse on meil suur pluss. Homme mängib Eesti Slovakkiaga ja Šveitsiga ülehomme veerandfinaali pääsevad iga alagrupi kaks paremat. Harju maakohus mõistis Paldiski endise linnapea ja jäähokiliidu presidendi Jaan Möldri süüdi ametiisikuna talle usaldatud võõra vara kolmandate isikute kasuks pööramises suures ulatuses ning karistas teda tingimisi kaheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga. Jäähokiliidu juhatuse liige Priit Vilba käes päris aru, Joosep Susi. Me oleme seda teemat arutanud ja see ei ole meie jaoks noh, selles mõttes nii ootamatu, eks ole, elu läheb edasi, aga noh, selgelt see on kahetsusväärne, eks ole, see ei ole ju meie Eesti jaoks selles mõttes esimene case, kus sõitmine esimeses astmes süüdi mõistetud, aga pärast on, võib-olla ma ei pea õigeks mõistetud, eks ole, need ei taha ühte klassikut siin öeldakse korrata, aga noh, esimese hooga ei tohiks midagi teha, eks ole. No mitte ära ootavatel, aga noh, praegu ta nii on eksõiguslikult, me ei saa veel praga inimese kohta mingit hinnangut anda, eks ole. Kui juhatuse sees olete arutanud, siis pigem ütleme, praeguse sõidus loodatad Jaan Mölder jätkab. Loodame. Tallinnas peetud Eesti kiirmale meistriteks on tulnud aga Andrei siis kohvi ja naistest Tatjana Fomina ning spordiploki lõpetuseks peame teada andma ühest kurvast sündmusest. Nimelt laupäeval lahkus meie hulgas kergejõustikutreener, kauaaegne tihemetsa tehnikumi spordielu edendaja ning nüüdse odaviskelootuse Liina Laasma. Mullu juunioride Euroopa meistriks aidanud Jaan Tamm. 70 üheaastaselt lahkunud Jaan Tamm oli viimati tegev spordipedagoogina ja Tõstamaa kooli kehalise kasvatuse õpetajana. Tema ärasaatmine toimub kuuendal detsembril kell 12 Kilingi-Nõmmel Saarde kalmistul. Kas Lond tuleb juurde, teab rääkida sünoptik Ele Pedassaar. Eelolev öö on pilves selgimistega ning mitmel pool lumesajuga. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa, Lääne-Eestis lääne ja loodetuul kuus kuni 11, puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus viie miinus 12 kraadini, saartel rannikul jääb kohati miinus kahe kraadi juurde. Päev on pilves selgimistega, kerget lund sajab, kohati. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Lääne-Eestis puhub tuul läänekaarest neli kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutempera tuur on miinus kolme ja miinus üheksa kraadi vahel, saartel, rannikul tõuseb kohati null kraadini. Kolmapäeval neljapäeval liigub Läänemere lõunaosast piki Rootsi rannikut järgmine madalrõhkkond. Eesti ilm on selle lähedal lääne pool pilvisem sajusem, ida pool on selgimisi rohkem sadu nõrgem. Idas sajab lund, läänes ka lörtsi. Tuul pöördub lõunasse kagusse, puhudes kiirusega kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Kolmapäeva öösel, kui tuul on meil nõrk, on külma kaheksa kuni 15, rannikul kohati kolm kuni viis kraadi. Päeval on külma kolm kuni kaheksa kraadi, saartel tõuseb õhutemperatuur kuni pluss kahe kraadini. Päeva pilvi samal ööl on külma kaks kuni kaheksa kraadi, päeval jääb õhutemperatuur nulli ja miinus viie kraadi vahele. Aitäh selline sai kolmanda detsembri Päevakaja järjekorranumbriga 18845 mina, Liisu Lass ilusat õhtut ja kuulmiseni.